Head tööandjad väärtustavad oma töötajate tervist: pakuvad tasuta sportimisvõimalusi, korraldavad käimisvõistlusi ja tervisliku toitumise loenguid. Enamasti pöörab töötajasõbralik ettevõte aga tähelepanu vaid inimese füüsilisele tervisele, vaimne tervis tuleb töötajal oma jõududega korras hoida.
Pindi Kinnisvara on üks neist ettevõtetest, kes on töötajate vaimse tervise teema võtnud oma südameasjaks
Koostöös MTÜga Peaasjad korraldatakse seminaride sarja, mille eesmärk on anda teadmisi psühholoogiast ning leida lahendusi elus, ka tööelus ettetulevatele keerulistele olukordadele.
Kaotused isiklikus elus viisid pilootprojektini
Seminaride käivitaja ASi Pindi Kinnisvara juhatuse liige Kalev Roosiväli tunnistas, et vaimse tervise olulisust organisatsioonis hakkas ta hindama ajapikku. Lähtekohaks sai isiklik kogemus ja arusaamine, kuivõrd vaimse tervise halvenemine võib mõjutada töövõimet.
“Olin 18 aastat ettevõtet üles ehitanud ja teinud seda sügava kirega, ent siis tekkis töö vastu totaalne huvikadu, ma ei tahtnud inimestega suhelda ega arvutitki lahti teha. Unepuudus, võimatus magada, aju töötas lakkamatult lahendusi otsides…,” kirjeldas ta. Roosiväli sai aru, et tal on vaimse tervise madalseis, aga arsti juurde ei läinud.
Üks sõber soovitas tallu sulaseks minna ning sellest keskkonnavahetusest oli ka abi. “Ma polnud enam kindel, kas ettevõtlus on see, millega edaspidi tegeleda tahan. Võtsin aja maha ja sõitsin Ugandasse, et endas selgusele jõuda,” meenutas ta.
Ei möödunud kaht nädalatki, kui Roosiväljal tekkis idee, et võiks Ugandasse ettevõtte luua, ning hakata seal naistepesu müüma. “Naljaga pooleks võin öelda, et tänu vaimse tervise kõikumistele sain kinnitust, et olen hingelt ettevõtja,” märkis ta.
Eestisse tagasi pöördudes sattus Roosiväli 2014. aastal arvamusfestivalile. “Jalutasin Paides Vallimäel ja parasjagu käis vaimse tervise seminar “Pole hullu!”. See, mida paneelis osalenud Anna-Kaisa Oidermaa MTÜst Peaasjad rääkis, puudutas mind väga. Pakkusin välja, et tahan enda ainelisi töövilju vaimse tervise edendamisse suunata ning nii meie koostöö alguse saigi,” meenutas Roosiväli.
Vahepeal oli aga juhtunud veel üks sündmus, mis näitas, kuivõrd oluline on iga inimese haritus ja teadmised vaimse tervise teemadel, et aidata ennast ja anda asjakohast nõu sõbrale. Roosivälja hea sõber ja tugiisik tegi suitsiidi. “Tol hetkel nägin, kui harimatu ja võhiklik ma olin. Kuna ma ise olin tulnud madalseisust välja ravimiteta, pelgalt keskkonnavahetuse abil, soovitasin sõbralegi sama. Aga tema puhul see ei toiminud. Tal diagnoositi raskekujuline depressioon ja bipolaarne häire – ta vajas professionaalset abi, mitte reisi ümber maailma,” rääkis ta.
Vaimse tervise teemad ettevõttesse
MTÜga Peaasjad võimalikku koostöövormi arutades leiti, et ettevõttes võiks alustada aastase seminaride tsükliga. “Norras näiteks on head tagasisidet saanud just need algatused, kus vaimse tervise teemadega tegeletakse ettevõtte sees: ettevõtte finantsnäitajad, inimeste töövõime ja lojaalsus paranevad,” loetles positiivseid mõjusid MTÜ tegevjuht Oidermaa.
Seminaridel käsitletavate teemade osas said Pindi töötajad kaasa rääkida – MTÜ pakkus valiku teemasid, millest inimesed huvipakkuvad välja valisid. “Esimesel kohtumisel rääkisin ära oma loo seoses vaimse tervisega ning julgustasin seeniorpartnerina inimesi sel teemal kaasa mõtlema. Deklareerisin kohe, et vaimse tervise teemadest rääkimine ja vabade päevade küsimine on ettevõttes aktsepteeritud,” märkis Roosiväli. Ta lisas, et seminarivormis vaimse tervise teemadega tegelemine annab inimestele võimaluse mõtestada nii iseennast kui ka oma kliente ja nende käitumist. Seminaride käigus on tehtud teste, et igaüks saaks ise hinnata oma seisundit ning õpitud on erinevaid lõõgastustehnikaid.
Pindis toimuvad kahetunnised seminarid üle nädala reedeti, osavõtt nendest on vabatahtlik. Osaleb umbes 15% kontorirahvast. Seminar toimub avatud kontoris, psühholoogi ja psühhiaatri juhtimisel. “Kui aasta algul alustasime, oli ka kohmetust, aga nüüd on see meie tööelu loomulik osa,” rääkis Roosiväli. “Mõtlesime kohe ka sellele, et mõnel inimesel võib olla vajadus spetsialistiga privaatselt midagi arutada. Ettevõte tasub esimese tunni nõustamise eest ja näiteks mina ettevõtte juhina ei tea, kes seda võimalust kasutavad.”
Madalseis ja tulemuslikkus tugevalt seotud
Kokkuvõtted projekti tulemuslikkusest tehakse aasta lõpul. Roosiväli on aga kindel, et tehtud kulutused on end juba praeguseks kuhjaga ära tasunud. “Ainuüksi ühe töölt lahkuda soovinud töötaja avatus on hindamatu tulemus. Probleemsete korteritega tegelenud kinnisvarahalduri viis vaimse tervise madalseisu tema töö ning ta soovis ettevõttest lahkuda. Ta rääkis oma lahkumise põhjustest ning leidsime talle teise töö, kus ta nüüd tulemuslikult toimetab,” tõi ta näiteks.
Roosiväli on aastate jooksul õppinud tähele panema, kui töötajate töötulemused drastiliselt kõiguvad või kui töötajat kontoris vähem näha on. “Kui kellegi töötulemused on kehvemaks läinud, ei saada me inimesi ära – on loomulik, et inimestel on madalseisud,” lisas ta.
Madalseisude lühiajalisus on hea nii inimese kui omaniku teenistusele. Konsultatsiooniäri sissetulek sõltub sellest, kui heas vormis konsultant on, inimene ei suuda müüa ega turundada, kui tal on madalseis. “Olen ka teistele juhtidele öelnud, et kui te ka isiklikult ei tunneta vajadust, siis tegelege siiski vaimse tervise teemadega. See pole kallis.”
Teadmatus on paraku päris suur, nentis Roosiväli. Vaimse tervise teemade käsitlemine ettevõtte sees on tema hinnangul väga oluline heade tulemuste saavutamiseks, lisaks rikastab see organisatsiooni kultuuri – tekib uus teemade ring, tänu millele inimesed õpivad üksteist paremini tundma.
Teemad, mida käsitleda, olenevad nii ühiskonna küpsusest kui organisatsiooni vanusest. “Näiteks raketina ettevõtlustaevasse lennanud start-up-firmade puhul võib olla teemaks üleväsimus, mida tänapäeva ühiskonnas kiputakse pahatihti lahendama kokaiini või ergutavate rohtudega,” rääkis Roosiväli. “Meie tegelesime ühel koolituspäeval praktikatega, mis aitavad parimal moel korraks aega maha võtta. Kui nüüd keegi hakkab kontoris tegema hingamis- või võimlemisharjutusi, ei vaata keegi teda imelikult,” jätkas ta.
Pindi seminaride sarja järgmiseks teemaks on tööstress ja läbipõlemine – kuidas seda leevendada ja ennetada, kuidas ohumärke ära tunda ja kuidas sellest toibuda. “Ettevõtte seeniorpartnerina soovin, et meil oleks vaimse tervise teema fookuses ka järgmisel aastal, võiks jätkata seminari vormis, aga tuua juurde ka grupiteraapia, supervisiooni.”
Töötaja: olen motiveeritum, heatujulisem, teadlikum
Pindi Kinnisavarahaldus OÜ kinnisvarahaldur Hannele Saar on üks neist, kes seminaridel osalemise positiivset mõju omal nahal kogenud. Enda sõnul saab ta nüüd stressiga paremini hakkama, mõistab paremini kolleege ja on motiveeritum.
Millised olid teie ootused vaimse tervise teemalistele seminaridele?
Kui jaanuaris kogu organisatsioonile seminari kohta info laiali saadeti, siis tundus see mulle koheselt huvitav ettevõtmine. Ma polnud varem taoliste teemadega kokku puutunud. Tol hetkel tundsin ka veidi, et see võib enesele kasulik olla. Nüüd olen väga rahul, et otsustasin osaleda. Eredamad teemad, mis meelde on jäänud, käsitlesid keskendumist, emotsioone ning nende ära tundmist, konfliktide lahendamist, ärevusega toimetulekut, tööstressi, ajaplaneerimist ja eesmärkide seadmist.
Mida uut ja põnevat teada saite?
Minu jaoks on kõige suuremaks võiduks olnud teadmine eneseteadvusest ehk teadlikkus enda käitumisharjumuste ja mõtteviisi kohta! Mõistan paremini, kuidas, kui kiirelt ja miks reageerin situatsioonidele erinevalt, kuidas toime tulla tööstressiga, kuidas seada endale realistlikke ja saavutatavaid eesmärke jms. Uut ja põnevat oli väga palju! Mõttetöö on olnud väga arendav kogemus.
Kuivõrd olete uusi teadmisi ja oskusi igapäevaselt rakendanud?
Igal seminaril tegime vastavalt teemale ka praktilisi harjutusi – näiteks lõdvestav hingamine, pingeolukorra teadvustamine, empaatia tundmine suheldes ja enda mõtete jälgimine. Kõiki harjutusi on väga lihtne iga päev elus ja tööl järgida. Aeg-ajalt kasutan nüüd lõdvestavat hingamist tööpäeva keskel, et paremini keskenduda.
Samuti aitasid eneseteadvust kasvatada seminaridel tehtud testid hindamaks ennast käsitluses oleva teema suhtes. Testitulemuste järgselt arutasime kõik koos tekkinud probleeme ja saime kasulikke lahendusvariante.
Mida on seminaridel osalemine teie jaoks muutnud: kollektiivis, tööülesannete täitmisel, isiklikus elus?
Kindlasti mõistan paremini oma kolleege ja nende käitumist. Olen empaatilisem.
Tööülesannete täitmisel on abiks olnud ajaplaneerimise seminar, kus jõudsin järeldusele, et olen ühte päeva seadnud endale liialt palju eesmärke. Nüüd püüan olla realistlikum ning arvestan õpetatud pooletunnise ajavaruga. Kuna eesmärkide täitmine tekitab positiivseid emotsioone, on paremini planeerides mul üha sagedamini töölt lahkudes hea tuju.
Isiklikus elus olen hakanud ennast rohkem eneseteadvuse teemadel arendama. Mul on rohkem mahti vaba aja tegevusteks, oskan paremini lõõgastuda ning jätta töömõtted tööpäeva. Tunnen, et olen tööülesannete täitmisel rohkem motiveeritud ja tänu sellele ka ettevõttele kasulikum.
Allikas: Juhtimine, Äripäeva lisa