Suvilate hinnad on võrreldes kriisiajaga kerkinud, kuid buumiaja tase veel käes ei ole. Lisaks on viimastel aastatel valik tunduvalt suurem, sest kui majanduskriisi ajal müüsid need, kes ei saanud oodata, siis nüüd müüvad ka need, kes enam ei viitsi oodata.
Just kevaditi kasvab huvi suvilate ja odavamate maamajade vastu. Domus Kinnisvara Saaremaa kontori maakleri Jüri Aljase sõnul ärkab koos kevadise päikesega paljudes inimestes ürgne “näpud mulda”-geen.
“Sissekolimisvalmis suvilate ostuks ongi mõistlik aeg – hooajaks on tehing tehtud ja võib grilli sooja panna,” märkis Aljas. Samas renoveerimist vajavate maamajade puhul, mida suveks niikuinii korda teha ei jõuta, ei tohiks aastaaeg ostuotsust eriti mõjutada, kuid mõjutab siiski, lisas ta.
Saared on suvitajate seas endiselt populaarsed, aga ostjad on varasemaga võrreldes valivamad. “Harvad ei ole juhud, mil erinevate büroode maaklerid on sama kliendiga sõitnud Saaremaa risti-põiki läbi ja sügisel ütleb inimene ikka, et ei leidnud sobivat objekti,” märkis Aljas.
“Keskmine suvilaostja on 30-40ndates Harjumaal elav lastega pereisa, tihti ettevõtja, kel on võimalik oma aega planeerida,” kirjeldas Aljas. Välismaalased ostavad tema sõnul järjest vähem.
LVM Kinnisvarabüroo maakleri ja juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on saared puhkepiirkonnana paljude unistus. “Puhas loodus, värske õhk ja keskmisest rohkem päikest!”
Suvekodude otsingud algavad tavaliselt aprillis-mais ning kõige rohkem küsitakse ja ostetakse maju Saaremaal. “Peamiselt ostavad Saaremaale suvekodu välismaalased, valdavalt soomlased; mandriinimesed vanuses 50+ ja saarlased, kes soovivad linnakodust põgeneda,” märkis Saksing ja lisas, et kõigil on suvekodule erinevad ootused.
Hinnad pole buumiaja tasemele jõudnud.
Hinnad on Saksingu sõnul võrreldes kriisiajaga kerkinud, kuid buumiaja tasemele need veel jõudnud ei ole. “Turg on viimastel aastatel nii pakkumishindade kui ka pakkumiste arvu poolest stabiilne,” märkis Saksing.
Suvila mõiste on Saksingu sõnul aja jooksul kardinaalselt muutunud, kuigi ehitis-register ehitise nimetusena seda veel kasutab. “Täna on mandriinimesele suurem elamu Saaremaal suvila, samuti nagu vanem talumaja, samas on täiendavalt soojustatud endine suvila reaalselt ikkagi elamu,” kirj eldas Saksing. Tema sõnul on suvila mõiste asemel kasutusel pigem mõiste “teine kodu”.
Saksing nentis, et kuigi nõudlus on suur, pole hirmu, et kõik müüdud saaks. “Paljudel juhtudel on müügis maakodud, mis osteti 1990. aastate alguses. Uuesti on müügis ka suvekodud, mille omanikud on seoses vanu-
sega vähem liikuvad või kellel on uued puhkuseplaanid ja -sihtkohad.”
Kõige paremad on hinnad ostmiseks novembrist märtsini, müümiseks aprillist augustini. Tihti on Saksingu sõnul nii, et kui hooaja alguses ei õnnestu soovitud hinnaga müüa, siis hinda suve teises pooles langetatakse või lükatakse müük järgmisesse aastasse. Saksing lisas, et palju mõjutavad hinda ilm, üritused ja praamiliiklus.
Ka arendusteks sobiva maa pakkumisi on palju. “Müügis on nii detailplaneeringuta, detailplaneeringuga kui ka juba väljaehitatud piirkondi. Pakkumiste arv on märkimisväärselt suurem võrreldes buumiajaga, hinnad aga poole madalamad.”
Saaremaa suvemajade hinnad jätkavad Aljase sõnul koos teiste saare objektidega
stabiilsel kursil. “Hinnad tõusnud ei ole,” märkis Aljas. “Kui kriisi ajal müüsid need, kes ei saanud oodata, siis nüüd müüvad ka need omanikud, kes ei viitsi enam oodata,” märkis Aljas.
Praamiskandaal viib müügi alla. Aljase sõnul on tajutav varem hästi toiminud praamiliikluse lõhkumise negatiivne mõju ostjate käitumisele. “Suvekoju jõudmise mugavus ja kiirus on oluline argument asukoha valikul,” nentis ta.
Domus Kinnisvara Tartu kontori maakleri Kadri Lesta sõnul elavneb kevaditi huvi suvilate ja kruntide vastu ka Peipsi ääres ja Lõuna-Eestis. Samas ei saa Lesta sõnul väita, et muul ajal üldse huvi ei tuntaks.
Kuna Tartu linnas on hinnad tõusnud, võib Lesta sõnul märgata, et Tartust kuni 30 kilomeetri kaugusel asuvaid suvilaid soovitakse osta pigem aasta läbi kasutamiseks. Ostjateks on eeskätt noored pered, kellel ei ole piisavalt raha linnas sarnase kinnisvara omamiseks. “Aga samas sellisel juhul tuleb vahel takistuseks pangast eluasemelaenu saamine,” lisas Lest.
Uus Maa maakleri ja juhataja Hannes Halliku sõnul on Peipsi põhjakallas Ida-Viru elanikele juba ajalooliselt populaarne suvituskoht. Hallik lisas, et kevade tulekuga huvi kasvab. Nii ka sel aastal. “Varasematel aastatel on nõudlus suurem olnud,” tunnistas Hallik, kelle sõnul eelistatakse järvega piirnevaid ehitusõigusega krunte või vanema maamajaga kinnistuid.
Põhiliselt on ostjateks virumaalased, aga ka Tartu maakonnas on huvilisi, kes eelistavad Peipsi läänekallast, mis Tartule lähemal. “Nagu teistegi kinnisvaraobjektide puhul, oleneb ka suvilate hind suuresti asukohast,” nentis Lest.
Tema sõnul pole Lõuna-Eesti vähem hinnatud suvilapiirkondade – kaugel linnast, raske ligi pääseda – hinnad kriisiaegsega võrreldes tõusnud. “Samas linnast mõistlikul kaugusel privaatses looduskaunis kohas on üldise elatustaseme tõusuga ka suvilate hinnad mõnevõrra tõusnud,” märkis Lest.
Heal lapsel mitu nime. Aljase sõnul võib suvekodusid nimetada mitmeti: suvila, suvemaja, maakodu. “Sisuliselt on see koht, kuhu inimene tuleb puhkust veetma. Kui majas püsivalt elatakse, on see kodu, sõltumata maja tüübist.”
Ida-Virumaa näitel kinnisvarahinnad viimasel ajal Halliku sõnul kasvu pole näidanud. “Ka suvekodude hinnad on pigem stabiilsed, kuid tehingute arv on eelmise kol-me-nelja aastaga võrreldes väiksem,” märkis ta.
Suvekodude hinnad kukkusid kriisi ajal võrreldes muu elukondliku kinnisvaraga Halliku sõnul vähem. “Meie bürootehingute andmebaasija maa-ameti info põhjal võib öelda, et suvekodude müügihinnad on pärast 2009.-2010. aasta mõõnaperioodi tõusnud kuni 25 protsenti, kui tegemist on kvaliteetse kinnisvaraga,” märkis Hallik. Vanade elamutegakinnistute puhul ei ole tõus tema sõnul märkimisväärne, jäädes 10-15 protsendi vahele.
Kommentaar
Soomlane ei kipu enam Saaremaale
PEEP SOOMAN
Pindi Kinnisvara partner
Saaremaa ja Võrumaa koos Peipsiäärse alaga on populaarsed suvilapiirkonnad, lisaks ka Läänemaa ja Hiiumaa. Nõudlus on kasvanud, aga kuna suvemajad on siiski luksuskaup, mitte esmatarbetoode, siis nõudlus ei kasva üleöö, vaid tasapisi inimeste heaolu suurenemisega.
Põhikundedeks on keskmisest jõukamad Tallinna ja Tartu pered, kas tahavad linnakärast aeg-ajalt põgeneda. Kadunud on varem palju tehinguid teinud soomlased ja venelased, ehkki viimaseid on siiski viimase aasta jooksul taas rohkem liikuma hakanud.
Hinnad on tõusnud, aga isegi olulisem on likviidsus – võrreldes varasemate aastatega on suvemajadele märksa lihtsam ostjat leida. Suvilad kui ainult kuus kuud kasutatavad hooned hakkavad vajuma unustusehõlma, vähemalt need, millega tehinguid tehakse. Ostjad ootavad, et vajadusel saaks majas olla ka talvel ning miks mitte see ühel päeval ka päriskoduks ehitada.
Laenu saada keeruline
Mida aeg edasi, seda enam kohandatakse suvekodusid ka aasta läbi kasutamiseks. Üks
ajas kasvav suvekodude omanike sihtrühm on interneti vahendusel kaugtöö tegijad. “Need inimesed töötavad sõltumata aastaajast teatud aja suvekodust,” märkis Domus Kinnisvara Saaremaa kontori maakler Jüri Aljas. Nad on Aljase hinnangul tavaliselt suutelised investeerima ka hoone energiasäästlikkusse.
Siiski on enamiku suvilate aknad talvel pimedad – põhiline kasutus jääb suveaega. “Kui ka jõule ja kevadpühi maamajja või suvilasse veetma tullakse, on need siiski lühikesed perioodid, mille jooksul kannatab ka kehvema soojustusega maja kütta,” kirjeldas Aljas.
Üks viimase aja trend on Aljase sõnul see, et keskikka jõudnud inimesed ostavad odava remonti vajava maamaja, mis aastate jooksul kohandatakse aasta ringi elamiseks – aktiivse tööelu lõppedes kolitakse maale.
Soojustamata ja talvel elamiseks kõlbmatu suvila ostmisel pangast laenu saada on Domus Kinnisvara Tartu kontori maakleri Kadri Lesta sõnul noorperel väga keeruline. “Sel juhul peab olema täpne kalkulatsioon, kuidas saab elamu soojustatud ja aasta läbi elamiseks sobilikuks. See eeldab, et on ka märkimisväärne omaosalus,” rääkis ta.
Suvitamise eesmärgil ostavad suvilaid ka keskealised paarid, kes eelistavad linnaläheda-si piirkondi. “Samuti eelistatakse kuni 30 kilomeetri kaugusel asuvaid kohti, kus saab nädalavahetusel näpud mulda pista ning kasvatada oma tarbeks tomatit-kurki,” märkis Lest.
Uus Maa maakleri ja juhataja Hannes Halliku sõnul sobib osa suvilaks müüdavad maju ka talvel elamiseks, kuid seda siiski ajutiselt, näiteks talvepuhkuse ajal. “Püsivalt Peipsi järve äärde elama kipuvad vähesed tööealised, sest Jõhvi jääb 45minutilise autosõidu kaugusele ja Tartusse on tund või enamgi sõita. Lastega peredel on seal keeruline.”
