Valga moodsaim kortermaja on aastaid seisnud suures osas tühjana – nüüd aga on kõik vabad korterid omandanud firma, kellel plaan need kõik lähiaastatel elanikega täita.
Põhikooli vastas asuv Kungla 21 on Valga uusim lõpuni valmis ehitatud korruselamu. Paraku oli seal alates valmimisest 1990. aastate algul kuni selle kevadeni õnnestunud müüa 32 korterist vaid 10. Põhjus on seni elamispindade eest küsitud kõrge hind.
Nüüd püüab majale elu sisse puhuda Valgast võrsunud ärimehe Indrek Kasekampi firma Kungla Kodu OÜ, kellel õnnestus kõik seni müügis olnud pinnad eelmiselt omanikult Trendnet OÜ-lt omandada. Uus ettevõte usub, et korterite praegune hind – vahemikus 17 000 ja 32 000 eurot – võimaldab neile paari aastaga omaniku leida.
“Plaanime müüa üks-kaks korterit kuus. Võib-olla kaks-kolm ei lähegi müügiks, vaid üüripindadeks. Oleme arvestanud, et viimased korterid saavad elanikud hiljemalt 2017. aasta teises pooles,” käis Kasekamp välja konkreetse plaani.
Et see nii ka läheks, on ettevõtte korterite müügiga tegelema palganud varemgi Valgas kinnisvara alal tegutsenud, kuid viimastel aastatel bussijuhi, jõuluvana ja pillimehena leiba teeniva Martin Kasepuu, kes masuajal kinnisvara valdkonnas kõrvetada sai. Kasepuu ise tollest perioodist eriti rääkida ei soovi – nendib vaid, et lasi lähisugulasest kinnisvarahail endal naha üle kõrvade tõmmata.
Kasekamp kinnitas, et Kasepuud soovitas talle koostööpartneriks üks osanikest. Valgamaalasele teadaolevalt oli soovitaja Indrek Kasekampi isa Rein Kasekamp, kes koos Tartus registreeritud osaühinguga Singelton Kungla Kodu OÜ juhatusse kuulub.
Kasepuu sõnul korterite müük edeneb. «Sõlmitud on üks notariaalne leping, kolm inimest suhtleb korteriostuga seonduvalt pangaga, hulk ostuhuvilisi on veel huvi tundnud.»
Ambitsioonikas plaan
Pindi Kinnisvara OÜ maakler Hans Heinjärv, kes aastaid Valga kinnisvaraturul tegutsenud, plaani hiljemalt järgmise aasta lõpuks maja elanikega täita realistlikuks ei pea, kuna Valgas puudub tema sõnul kohalik ostujõuline klientuur.
«Hind on üle kahe korra kõrgem Valgas müügil olevate paremate ühe- ja kahetoaliste korterite omast. Seega kliente tuleb leida Eesti teistest piirkondadest, kellele on selline hinnaklass isegi väga soodne,» tõdes Heinjärv.
Kasepuu sõnul on aga majas korteri omandamise vastu huvi tundnud ka kohalikke inimesi. «Näiteks üks vanahärra oli ammusest ajast ühetoalisi passinud, aga sobivat ei leidnud.»
Maja ühe suurima plussina tõi ta avara sisehoovi ja parkimiskohtade kõrval välja, et see on enamalt jaolt ehitatud veel siis, kui ei iga hinna eest odava ehitamise põhimõtet.
Ülalpidamiskulud olevat aga Kasekampi sõnul oluliselt väiksemad kui aastakümneid tagasi ehitatud korterelamutel. «Näiteks küttekulud, kuna maja on hästi soojustatud.»
Kasepuu sõnul aitab küttekulusid madalal hoida seegi, et majas on toimiv korteriomanike ühisus, kes teeb koostööd hoonet haldava Arkaadia Haldusega. «Tuleb anda au haldur Ene Pihule, kes suutnud tagada, et küttekulud on väga soodsad. Tühjades korterites on samas külmemal perioodil sees hoitud selline soojus, mis pole lasknud tühjadel korteritel niiskuma ega hallitama minna.»
Ka Pihu kinnitas, et hoone seisukord on igati hea. «Maja on soojapidavam kui nõukogude ajal ehitatud ja siiani renoveerimata majad.»
Leidub ka puudusi
Positiivne on Kasepuu sõnul paradoksaalsel kombel juures ka asjaolu, et suurem osa majast on nii kaua tühjalt seisnud. «Kuna see juba 1993. aastal konserveeriti, jõudis maja paika vajuda. Nüüdseks on välja löönud kõik läbijooksud, mikromõrad ja muud taolised puudused. Oleme nendega püüdnud arvestada ka hinna määramisel.»
Kõige suurema puudusena tõi ta välja, et niiskusevöö on jäetud omal ajal panemata. Arkaadia tegeleb küll Kasepuu kinnitusel selle probleemiga – paraku küsivat kohalikud firmad selle puuduse kõrvaldamise eest tema hinnangul ebamõistlikult palju raha.
Positiivne on aga Kasepuu kinnitusel, et majal on juba olemas remondifond. Külmade ilmade saabudes on plaanis taotleda ka energiamärgis.
Indrek Kasekamp usub, et kui elamispindade müük hästi läheb, tuleb see kasuks ka linna korteriturule. «Suure tõenäosusega soovivad inimesed pärast eluaseme vahetamist müüa enda praeguse elukoha, kuhu omakorda võivad kolida iseseisvat eluteed alustavad inimesed või praegused üürnikud. Kui on rohkem valikut, ongi eeldused ostu-müügitehingute kasvuks loodud.»
Valga korterituru arengusse usub ka Martin Kasepuu. Ta loodab, et linnajuhtide püüded meelitada Valka linna investoreid tulemusteta ei jää. Koos investeeringutega aga suureneb lootus, et siia tuleb uusi inimesi, kes vajavad kvaliteetset elamispinda.
Ka Hans Heinjärv usub, et töökohtade võimalik lisandumine elavdaks kinnisvaraturgu. Samas rõhutas ta, et muutused kinnisvaraturul võivad aset leida aastate, mitte kuudega. «Oluline on seegi, et noori nii palju ei lahkuks.»