Tallinna kesklinna uusarendustes rühivad ruutmeetrihinnad jõudsalt 2500 eurost/m2 ülespoole, mis tähendab seda, et keskmist palka teenival eestimaalasel pole mõtet uuest südalinnakodust unistada. «Keskmine palk on umbes tuhat eurot ja sellega kesklinna korterit osta ei saa. Linnasüda on keskmisest jõukamate inimeste pärusmaa,» nendib Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman.
«Samas kesklinnakorteritesse investeeritakse ja enamik investoreid ostab need endale elamiseks,» selgitab Liven partner ja investorsuhete juht Andres Aavik. 25 aastat südalinnas elanud kinnisvaraspetsi sõnul on südalinnaelu äärmiselt mugav: kõik on käe-jala kaugusel. «Jala saab minna kooli või tööle, ei pea ummikutes loksuma, aastas säästad nii umbes nädala. Hind on loomulikult sellevõrra kallim, aga kesklinn on elamiseks väga hea koht.»
Hindadel tõusuruumi
Kus on südalinnakorterite hinnalagi? Tallinna vanalinna kalleima korteri ruutmeetrihind ületab 7000 eurot/m2. «Meie kinnisvaraturul on suhteliselt vaene ostjaskond,» nendib Aavik. «Äärelinna ja kesklinnakorterite hinnavahe on väga väike, poolteist kuni kaks korda. Põhjanaabrite juures on nii, et Vantaas maksad korteri ruutmeetri eest 3000 eurot/m2, samal ajal kui Helsingi kesklinnas asuva korteri ruutmeetrihinnaks tuleb 12 000 eurot/m2,» räägib ta.
Kinnisvaraspetsialisti hinnangul on südalinna korterite hindadel veel kasvuruumi. «Hinnad kasvavad, kui osjad muutuvad jõukamaks,» nendib Aavik. «Vabad krundid saavad täis arendatud ja hinnad liiguvad üles, nagu on juhtunud teistes Skandinaavia pealinnades.» Mehe sõnul kujuneb südalinnakorteri hind vastavalt pisidetailidele: kuskohas ta täpselt asub, millised on vaated. «Ent minu arvates 3000eurot/m2 heas asukohas asuva kesklinnakorteri eest on väga hea hind.»
Kesklinna eksklusiivne kinnisvara on Peep Soomani sõnul küll vähem likviidsem, ent võimalus üüritulu teenimiseks jällegi suurem. «Kesklinnas saab ajada ka lühiajalist üüriäri, näiteks üürida korter välja turistidele,» selgitab ta.
Kesklinna kinnisvara on samas majanduslike muutuste suhtes väga tundlik: kaovad välisinvestorid, toimub kohe ka hinnakorrektuur. «Välisinvestorit huvitab kinnisvara puhul muidugi ainult kesklinna piirkond, näiteks kilomeeter Vabaduse väljakust või Viru keskusest,» nendib Sooman. «Kesklinnas annavadki ostjatena tooni välisinvestorid ja jõukam elanikkond.» Kuigi majandusmuutuste suhtes tundlik, on kesklinna piirkond edebneva ja õitsva majanduse korral kõrges hinnas. «Siin on arendatavat pinda nii vähe, et nõudlus on suurem.»
Uued kuumad piirkonnad
Millised on Tallinna linnasüdame uued kuumad piirkonnad? «Sadama ala: näiteks Porto Franco kõrval ka Promenaadi maja,» räägib Andres Aavik. «Olen ka ise sinna korteri ostnud, arvestusega, et see saab olema nagu analoogne piirkond merelinnas Oslos: vana tööstusala arendati kvaliteetseks elu- ja töökeskkonnaks ning see on puhtalt jalakäijate ala.» Teine väga atraktiivne suund, kuhu tema sõnul uusi kortereid tulemas, asub Kultuurikatla ja Meremuuseumi vahel.
«Linnasüda võib olla elamiseks väga mõnus koht, ent sel on ka omad miinused,» leiab Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ning soovitab koduostu huvilistel pigem äärelinna investeerida. «See on piirkond, kuhu inimesed tulevikus liikuma hakkavad,» sõnab ta. «Täna on mõistlikum osta uus elamispind, kuna tulevikus on selle majanduskulud mõistlikumad ja see on oluliselt taskukohasem.»
Soomani sõnul sõltub kesklinnakorteri ost palju ka inimese natuurist: kas ta tahab pigem äärelinnas linnulaulu kuulda või eelistab kesklinna mugavust. «Kesklinnas uues kortermajas on mõistagi mõnus elada, saab näiteks loobuda autost, sest kõik asub käe-jala juures,» räägib ta.