Kas ja milline seaduslik alus on tüütust putukast vabanemiseks?
Tühjana seisvat eluruumi välja üürides mõeldakse üldjuhul võimalusest teenida veidike lisaraha ja leida keegi, kes võtaks enda kanda kommunaalkulud. Vähem mõeldakse variandile, et üürnik võib osutuda tüütuks putukaks – puuküürnikuks –, kellest vabanemine võib olla keeruline ja tihtilugu aitab vaid omakohus.
“Algus oli paljulubav, arved tasuti tähtajal ja varemgi veel. Korraga aga hakati otsima vabandusi, kuni lõpuks lihtsalt eirati mind,” kirjeldab Liis ebameeldivat kogemust esmapilgul heade üürilistena paistnud noore perekonnaga.
Liisi sõnul maksid noored tema eluruumidesse elama asudes lisaks ühe kuu üürile ka ettemaksu ning isegi tagatisraha.
“Kusjuures nemad ise küsisid, kas nad võivad rohkem ette maksta, kui mina küsisin. Mina esiti tagatisraha ei tahtnudki, aga mis mul sai selle vastu olla?” räägib Liis.
Lisaks tegi ta perele enne korteri väljaüürimist ka taustauuringu, mille tulemused olid laitmatud. Nii ei osanud Liis uneski aimata, et pere on ühel hetkel kui äravahetatud.
“Algas see nii, et hakati hiljem maksma. Vabanduseks toodi eri põhjus. Siis tasuti pool üürisummast ja leiti taas vabandus, miks ei saa korraga maksta. Kuna olen siiski ise ka kõigest inimene ja tean, et ootamatuid raskusi ei saa vältida, tulin neile vastu,” ütleb Liis, lisades, et seda senikaua, kuni pere teda täielikult eirama hakkas.
“Lõpuks ei saanud ma neilt isegi mitte vabandusi. Rahast rääkimata. Et peres on pisike laps, ei saanud neid ka lihtsalt välja tõsta,” räägib Liis, kuidas ta sisuliselt pealegi maksis, et võõras perekond tema pinnal elada saaks: “Elektri lasin välja lülitada. Seda lootuses, et ehk nad lähevad siis minema. Aga ei, ei läinud…”
Tõhusaim peletusviis on omakohus
Liis mõtles üürilistest vabanemiseks pöörduda ka kohtu poole, kuid pelgas sellega seotud kulutusi.
“Niigi juba maksin nii selle elamise eest, kus ise elan kui ka tasusin neile üüritud pinna kommunaalkulud. Variant oleks olnud jätta muidugi ka maksmata. Aga ühel hetkel oleksin ikkagi võlgades olnud ja sunnitud olukorra ise klattima.”
Lõpuks, rääkides mitme tuttavaga ning tuhlates foorumites, sai ta abi. Mitte küll seaduslikku, kuid siiski – teiste poolt välja pakutud ning varasemalt praktikas kasutatud variant oli tõhus.
“Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui palusin sõbrad appi ja läksime astusime minu käes olnud võtmega tuppa ning hakkasime nende asju lihtsalt kokku pakkima ja välja tõstma,” ütleb Liis.
Üürilised selle üle suurt ei rõõmustanud ning lubasid Liisi ka kohtusse anda. “Tean, et selleks oleks olnud neil alust, aga küsisin, et mida nad ütlevad. Et kas seda mainivad ka, et jätsid mulle süsteemselt maksmata, eirasid mu kirju ja kõnesid? Siis saadeti mind pimedasse kohta ja öeldi, et nad ei taha minust enam kunagi midagi kuulda. Ma ei salga, et tunded olid vastastikused,” meenutab Liis.
Teisedki oma eluaseme pahaaimamatult puugile üürinud inimesed räägivad sama – esiti prooviti heaga, kuid tulemuseni viis vaid omakohus.
“Mina kutsusin sõbrad appi ja konkreetselt viskasin üürilised välja. Järgmisel päeval käskisin tulla asjadele järele – need tõstsin trepikotta. Kingituseks jätsid nad mulle lõhutud tapeetide ning määrdunud mööbliga elamise,” jagab üks mees oma kogemust.
Teinegi inimene kirjeldab analoogset juhtumit – selle vahega, et seal läks suisa käsikähmluseks, millest lõpuks väljus võitjana siiski üürileandja: “Ja jõuame tagasi algusesse, ainult omakohus aitab. Tuleb vaid loota, et keegi kuskile kaebama ei lähe.”
Seadusandja on jätnud üürileandja murega üksi
Pindi Kinnisvara partner Peep Soomani sõnul on kehtiv õiguslik regulatsioon äärmiselt puudulik, kui mitte öelda, et seadusandja on jätnud selles olukorras üürileandja oma murega täiesti üksi, sest ehkki omanik saab üürilepingu erakorraliselt üles öelda, kui üürnik viivitab kolmel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluvate summade maksmisega, kui üürivõla summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa või kui võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa.
Oluline on teada, et teatud tingimustel on need variandid siiski tühised ning omaalgatuslikult ei tohi samuti kedagi jõuga välja tõsta, sest sellele võib järgneda kriminaalasi.
“Seadus lubab kohaldada pandiõigust, kuid selle realiseerimine on suhteliselt keeruline,” ütleb Sooman, selgitades, et sel juhul tuleb esitada juriidiliselt korrektne teatis.
Ka see, kui üürileandja vahetab ukselukud, ei ole Soomani meelst parim variant, sest kokkuvõtteks võib see kahju tuua hoopis omanikule endale: “Võib tekkida üürniku põhiõiguste riive põhiseaduse mõistes ehk õigus kodu puutumatusele.”
Soomani isiklik hinnang on, et kuna seadus lubab tagatisena küsida kuni kolme kuu üürimakse, olekski see mõningane lahendus ajaks, kui seadusandja peab vajalikuks seadust muuta.
Tallinnas asuvate üürivaidluste puhul on Soomani sõnul abiks Tallinna üürivaidluskomisjon, kuid mujal Eestis tuleb võlgnevuste nõudega pöörduda kohtu poole.
Siiski, kui üldse, toimub nõude rahuldamine pika aja jooksul ja tegemist on suhteliselt perspektiivitu tegevusega põhjusel, et üürnikest võlgnike puhul ei ole vara, mille arvelt rahalist nõuet täita.
Jurist õpetab, kuidas oma jõududega, aga seaduslikult üürilisest vabaneda
Andrei Vesterinen (Stanislav Moškov)
Kui üürileandja soovib oma jõududega võlgu olevast üürilisest vabaneda, siis vältimaks olukorda, kus ta võib sel moel ise kriminaalasja kaela saada, soovitab Vesterinen Partnerid OÜ juhatuse liige ja jurist Andrei Vesterinen esimese asjana lõpetada üürilepingu kehtivus.
“Parim lahendus oleks, kui üürileandja saadab tähitud kirjaga teatise üürnikule ja ootab, kuni leping on lõppenud,” ütleb Vesterinen, kelle sõnul praktikas on olnud ka juhtumeid, kus üürileandja sõlmis lepingu lõpetamisel juba ka uue lepingu uute üürilistega, kes siis korterisse elama asusid.
“Üürniku vastu ei kasutanud keegi füüsilist jõudu, aga võlgnikust üürnikul oli ebamugav elada võõraste inimestega ja lõpuks kolis ta ise korterist välja.”
Teise näitena toob Vesterinen välja juhtumi, kus üürnik pidi maksma üürileandjale üüritasu sularahas, ning kui üürileandja teatas üürnikule, et kavatseb lepingu üles öelda, lausus üürnik, et ta pöördub maksuametisse.
“Selgitasin üürileandjale, et ta võib sinna pöörduda, aga pilt on selge – üüritasu üürnik tasunud ei olnud ja üürisumma ulatus üle 6000 euro. Kas üürnik maksis või mitte, mind see ei huvita, mina lähtun faktidest. Ja kuna üürnik maksis sularahas, polnud selle kohta ühtegi tõendit. Saatsin talle paar võlateatist ning asi oli lahendatud – üürnik läks ise minema,” lisab Vesterinen, täpsustades, et sellega asi lõppeski ning kohtusse pöörduma ei pidanud.