Tallinna kinnisvaraturul on ostjatel praegu võimalik rohkem oma tingimusi dikteerida, sest uusarenduste pakkumisi on palju ja arendajad peavad tiheda konkurentsiga piirkondades klientide leidmiseks kõvasti pingutama, kinnitavad kinnisvarafirmade esindajad. Maa-amet teatas eile, et juulis tõusis korteri ruutmeetrihind Tallinnas aastatagusega võrreldes ligi kümnendiku, samas aga on kinnisvarafirma Uus Maa andmetel uusarenduste hinnad langusteel. Domus Kinnisvara Põhja-Eesti regiooni juht Rando Vanaveski selgitas ERRi uudisteportaalile, et juulikuu tehingustatistika ei ole veel saabunud ja seetõttu saab praegu vaid spekuleerida, kuid tõenäoliselt on statistilise hinnakasvu taga mõne kallima uusarenduse valmimine ja sellega seotud asjaõiguslepingute sõlmimine.
“Nende lepingute osas on aga müügihinnad kokku lepitud pool aastat või isegi aasta tagasi ja seetõttu ei peegelda see täit tõde selles osas, mis täna hindadega toimub,” sõnas ta.
Kui Vanaveski hinnangul ei paista uusarenduste turul märkimisväärseid muudatusi – siin-seal tehakse sooduskampaaniaid, kuid drastiliselt pole hinnakirju korrigeeritud -, siis Uus Maa analüütik Risto Vähi leiab, et praegu on olukord juba teistsugune: turul on palju pakkumisi, konkurents on tihe ja nüüd peavad arendajad päris palju vaatama, kuidas oma kaupa pakkuda ja kuidas hindu kujundada.
“Meil on puhas ostjate turg. Ostja vaatab, mis talle kõige rohkem sobib, kus tema jaoks on hinna-kvaliteedi suhe kõige parem,” tõdes analüütik, kes ei prognoosi samas lähemal ajal suurt hinnalangust, sest ehitushinnad on üsna kõrged ja alla omahinna arendajad minna ei saa.
Pindi kinnisvara Tallinna ja Harjumaa eluruumide osakonna juht Elmar Liitmaa märkis, et olukord on piirkonniti väga erinev – on projekte, kus hind on juba paar aastat stabiilselt tõusnud ja langusest ei saa rääkida. Teatud kohtades, kus on tekkinud mitu uusarendust, on aga surve hindu langetada. Ta tõi välja, et mitu konkureerivat arendust on Mustamäel, samuti kesklinnas, kus keskmine hinnatase on kõrgem ja ostjat on leida raskem.
“Sellest tulenevalt üritavadki erinevad arendajad hoida kliente ja meelitada mingite hinnaalandustega, kui on näha, et klientidel on valik mitme projekti vahel olemas,” sõnas ta.
Põhja-Tallinn näitab küllastumise märke
Liitmaa sõnul on Põhja-Tallinna kinnisvaraturul küllastumise märgid ja klientidele tuleb hakata hinnas vastu tulema, sest valik on lai ning ostjad vaatavad ka alternatiivseid piirkondi.
Risto Vähi selgitas, et kuna Põhja-Tallinna tagumises osas jõudis hinnatõus hiljem kohale, said need piirkonnad alternatiiviks, kuhu soodsamalt kortereid osta. Nüüd on hinnad sealgi päris palju kasvanud ja tema hinnangul peaks pakkumisel seal ettevaatlik olema.
“Ei ole sellist asja, et rabatakse. Tegelikult tasub ka seal maa peale tagasi tulla,” märkis ta.
Muudes linnaosades on hinnatase stabiliseerunud, kuid Vähi tõi välja, et näiteks nn magalarajoonide renoveerimata kortermajades, kus küttekulud on kõrged, on neljatoaliste nurgapealsete korterite hinnad juba tükk aega languses olnud ja ostjaid lihtsalt ei leita.
“Tuleb aru anda, et kuigi mäed, eriti Mustamägi, vahepeal kasvasid, siis see ei ole igavene kasv, tase on saavutatud ja kui ülehinnatud korterite puhul oli varem nii, et tehti omapoolne pakkumine, siis praegu isegi ei tehta enam pakkumist, ei võetagi ühendust, ei vaadatagi sellist asja. Tasub oma pakkumishindades tegelikult väga-väga konservatiivne, mõõdutundeline olla,” nentis Vähi.
Rando Vanaveski prognoosis, et teisel poolaastal püsivad korterite hinnad üsna stabiilsed ja võivad tõusta kuni kolm protsenti. Järelturu korterite hindades aga muutusi pole näha.
“Igipõlisele küsimusele, kas ostu- või müügihuvilised peaksid kiiresti tegutsema või ootama, vastaksin selliselt, et koduostja- või müüja ei peaks käituma nagu spekulant või investor ega püüdma turul tippusid või põhjasid. Kodu ostmine on pikaajaline otsus ja lühemaajalistest turukõikumistest ei tohiks end lasta mõjutada,” lausus ta.
Sügis kasvatab üürituru aktiivsust, aga mitte hinnataset
Üürihindadest rääkides märkis Risto Vähi, et kuigi on hooaegu, kus hinnad kasvavad, siis Tallinnas on tänu tudengitele sügise lähenedes kasvanud küll turu aktiivsus, aga mitte hinnad, sest konkurents on suur.
“Kui võrrelda näiteks sellega, mis kolm, neli või viis aastat tagasi juulis-augustis rääkisime, kuidas hinnakasv oli meeletu, kuidas rabati ja joosti, siis sellist asja praegu ei ole. Lihtsalt nii palju on tulnud pakkumisi. Tohutut paanikat ei ole, aktiivsus on kasvanud, aga see on mõõdukam, võrreldes varasemate aastatega,” kinnitas Vähi.
Elmar Liitmaa ütles, et senini on ääretult suur nõudlus Tallinna lähivaldade tõmbekeskustes asuvate korterite vastu. Näiteks Keilas, Jüris ja Laagris ütletab nõudlus pakkumist. Mida kesklinnale lähemale, seda enam on aga pakkumisi ja seda keerulisem üürnike leidmine.
Jahtumise märke näitab Tallinna kallimate üürikorterite turg, aga väga odavatest üüripindadest huvituvad lisaks Eesti tudengitele ka eksootilisematest riikidest pärit välisüliõpilased.
Välismaalastest korteriostjaid on Liitmaa hinnangul eelmisest buumiajast vähem ning eksklusiivsesse varasse investeerijate asemel on ilmunud teistsugune välismaalaste kontingent, kes on siia tulnud alaliste elanikena ja ostavad endale vara elamiseks, mitte investeeringuks.
Maa-ameti andmetel oli juulis keskmine korteri ruutmeetrihind Tallinnas 1662,5 eurot ja sõlmiti 724 tehingut.