Keskkonnaministeeriumis valminud maa hindamise seaduse eelnõu toob mõnes vallas kaasa maamaksu kuni kümnekordse tõusu ning sunnib korteriomanikke ja üürnikke seniseid lepinguid kulude jagamiseks ümber kirjutama.
«Raadi piirkonnas Vahi tänaval, millest ühel pool asub Tartu vald ja teisel pool Tartu linn, erineb maamaks 25-meetrise vahemaa peal ligi kümme korda, mille peaks küll ühtlustama,» ütles Postimehele Tartu vallavanem Aivar Soop.
Tartu vald kuulub just nende omavalitsuste hulka, kus erinevus maatehingute tegelike hindade ja 15 aastat tagasi määratud maa maksustamise hinna vahel on lausa mäekõrgune. 2001. aastal määrati selle piirkonna maa hinnaks 0,77 eurot ruutmeetri eest, kuid aastatel 2012–2014 kujunes tehingute keskmiseks hinnaks 7,92 eurot.
Suure erinevuse põhjus seisneb selles, et viimase maahindamise ajal oli Raadi piirkond eemaletõukav tühermaa, kuid on nüüd muutunud kinnisvaraarendajaid ligi meelitavaks kohaks. «Oleme maamaksu konkurentsivõime nimel seni hoidnud miinimumi peal,» rääkis Soop. «Kui peaksime tegutsema uute hinnatasemete juures, siis läheneksime piirkonniti erinevalt ja eelistaksime ikka miinimummäära.»
Kinnisvaraettevõtjate kinnitusel ei too maa ootamatu ja järsk ümberhindamine kaasa mitte üksnes hüppelist maksutõusu, kuid sunnib asjaosalisi ümber kirjutama ka seni harjumuspäraseks kujunenud üürilepinguid.
«Kui majanduskriisi puhkedes tõsteti Lätis hüppeliselt nii maa- kui ka kinnisvaramaksu, siis omanikud ja rentnikud olid sunnitud omavahelised suhted üle vaatama ja maksukulu lepingutega omavahel ära jagama,» rääkis Balti riikide juhtiva ärikinnisvaraettevõtte Eften Capitali juht Viljar Arakas.
Kinnisvaraettevõtjad peavad maksustamise tänapäevastamist küll õigeks, kuid neis tekitavad kahtlust keskkonnaministeeriumi ametnike põhjendused eelnõu seletuskirjas, mis esitab kavandatavat maksutõusu maaomanikele kasuliku sammuna. Nimelt väidab keskkonnaministeerium, et eelnõu aitab maaomanike raha kokku hoida, sest uue hindamisega justkui ei peaks kinnisvarabüroodelt enam hindamisakte tellima.
«Selle muudatusega teeb riik teene vaid iseendale, sest saab asuda maksustamismäärasid muutma,» ütles Pindi Kinnisvara juht Peep Sooman. «Ükski pank ei võta tehingu finantseerimisel arvesse riigi antud hinnangut mingisugusele tsoonile, sest nõuab konkreetsele objektile koostatud akti, mis reeglina kehtib kuus kuud alates koostamisest.»
Kui samas hinnapiirkonnas asub üks maja keset põldu ja teine metsa veeres jõekäärus, siis ainuüksi selline erinevus mõjutab maatüki hinda.
«Maja Kiisal võib maksta 150 000 eurot, samasugune maja Meriväljal näiteks 450 000,» selgitas Sooman. «Sellepärast jätab kehva mulje, kui inimeste varandust asutakse maksustama, paberites aga püütakse luua muljet, et maaomanikele tehakse mingisugune kingitus.»
Maaomanikke ja ettevõtjaid ühendavaid mittetulundusühinguid muudab rahulolematuks asjaolu, et keskkonnaministeerium pole kavandatavat muudatust seni veel nendega läbi arutama hakanud.
«Eelnõu koostaja taktika võib küll olla, et esmalt ta räägib läbi riigiasutustega, kuid vähemalt võiks arvata, et muudatust hakatakse kooskõlastama ka mittetulundusühinguga, kuhu kuulub 60 000 liiget,» lausus omanike keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna. «Selge see, et eelnõu taga on soov kapitali senisest kõrgemalt maksustada, ning omanikud ei ole maksutõusust huvitatud. Nüüd tuleb välja selle otsuse õigsus, millega kodud maamaksust vabastati.»
Maamaksu ei tohi Pärna sõnul tõsta ühekorraga, sest nii järsk muutus mõjuks ettevõtlusele valusalt. «Maatehingute hinnad erinevad senisest maa maksustamise tasemest mitu korda, kuid maamaks ei tohi mitte mingil juhul mitu korda tõusta,» lisas Pärna.
Kaubandus-tööstuskoda toetab põhimõtet, et riik hindaks maad sagedamini, mis aitab maaomanikel maksutõusudega paremini kohaneda, kuid soovitab vältida praegu terendavat mitmekordset maksutõusu.
«Äkiline hüpe toob ettevõtjatele kaasa ootamatult suure kulu, mille tagajärjed tuleks eelnõu autoritel põhjalikult läbi mõelda,» ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. «Meie pole seda eelnõu seni näinud, ehkki pean normaalseks, et ministeerium informeerib meid oma kavatsustest ise ja me ei pea uusi eelnõusid taga otsima.»
Keskkonnaministeerium saatis taas ametkondadesse kooskõlastamisringile maa hindamise ja maakatastri seaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse hakata riigi poolt maid iga viie aasta tagant uuesti hindama. See erineb praegusest praktikast, mille järgi viimati hinnati maid 2001. aastal.
«Keskkonnaministeerium ei taha olla maksuvedur ja meie huvi pole uue, kõrgema maksu kehtestamine,» kinnitas keskkonnaminister Marko Pomerants. «Tahame luua süsteemi, et riigil oleks regulaarne ülevaade maa hinnast ning maksustamine oleks maa hindamisest lahti seotud.»
Maa maksustamine peab Pomerantsi sõnul jääma ka edaspidi kohaliku omavalitsuse eesõiguseks, kuid rahandusministeerium peab tagama, et maa ümberhindamisel maksumäärad automaatselt ei tõuseks.
Rahandusministeeriumi kinnitusel võimaldab seadus ka praegu kohalikel omavalitsustel maamaksu suurust muuta, sest alammääraks on kehtestatud 0,1 protsenti ja ülemmääraks 2,5 protsenti maksustamise hinnast.
«Kui uus maa hindamine viiakse läbi, siis kohalikud omavalitsused peavad oma maamaksu määrused üle vaatama ja langetama uued otsused,» ütles rahandusministeeriumi peaspetsialist Tanel Ruusmaa. «Rahandusministeerium saab hakata maksustamise korda üle vaatama pärast seda, kui keskkonnaministeerium on teatanud, millal ta uue maade hindamise soovib läbi viia.»