Augustis sõlmitud korteritehingute arv püstitas 11 aasta rekordi, hoogsat kasvu veavad seejuures väikelinnad.
Eesti suuremates linnades tehti augustis 1397 korteritehingut. Arvesse on võetud kõikide maakonnakeskuste, lisaks ka Kohtla-Järve ning Narva linna korteriomandi-tehinguid. Viimati oli ühes kuus sama palju tehinguid üle 11 aasta tagasi, 2005. aasta mais. Selle põhjusena toovad asjatundjad välja suur tööhõive, stabiilse palgakasvu ja inimeste kindlustunde ning kodulaenude kasvu, mis lisasid kinnisvaraturule uut hoogu.
Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli sõnas, et ehkki ka Tallinnas ja Tartus oli tehingute arvu kasv märgatav, andsid siiski ligi poole aktiivsuse kasvust väiksemad linnad.
“Stabiilne majandus veab lõpuks ka väikelinnade kinnisvaraturud kunagisest majandussurutisest välja. Töökäte nappus ühelt poolt pitsitab Eesti ettevõtjaid, teisalt võimaldab elanikel teenida ka väljaspool Tallinna elamisväärsemat palka, et soetada endale päris oma kodu – seda omakorda põhjusel, et väljaspool keskusi on inimeste sissetulekud kasvanud, kuid nigela nõudluse tõttu on eluruumide hinnad püsinud mitmel pool, näiteks Paides, Võrus ja teistes linnades, ligilähedased turu põhjale 2009. aastal,” rääkis Roosiväli.
Korterid üliõpilastele. Domus Kinnisvara vanemmaakleri Agur Tammistu sõnul võis korteritehingute arvu augustis mõjutada näiteks ka see, et Tallinnas ja Tartus osteti rohkem väiksemaid kortereid tulevastele tudengitele elupinnaks. Ka investorid võisid siin oma osa mängida.
Näiteks on aina enam levinud, et lapsevanemad ostavad ülikooli minevale lapsele korteri. “Ostetakse ühetoaline korter kuskile ülikooli lähedale, selle asemel, et maksta 300 eurot kuus üüri. Selline 40 000-45000eurone korter,” selgitas Tammistu olukorda.
Samas raha paigutamiseks ta väiksemasse linna korterit ei ostaks, nii et investor ilmselt väiksemate linnade tehingustatistikat maakleri sõnul mõjutada ei saanud.
Hulk tehinguid korraga. Tehingute statistikat mõjutab Tammistu sõnul tihtipeale ka see, et sai valmis mõni uusarendus, kus sõlmiti ära asjaõiguslepingud. Ta tõi näiteks, et aasta aega müüakse kortereid 125 korteriga majja, kus esialgu sõlmitakse kliendiga võlaõigusleping, nüüd aga sai see maja valmis ning klientidega sõlmitakse asjaõigusleping, mis kajastubki statistikas.
Tammistu ei osanud küll midagi enamat tehingute arvu kasvust välja lugeda kui eelpool nimetatud põhjused. Et oleks tekkinud paanika, et äkki hinnad hakkavad tõusma või tekib kinnisvaramull, seda ta küll ei uskunud. “Ega paanika ei mõjuta pankade meeleolusid. Pangad annavad ikka oma raha, nagu nad on andnud, ja päris karmidel tingimustel,” märkis Tammistu.
Kuna turg on tema sõnul stabiilne ja inimeste kindlustunne pigem tugev, siis see, kes ostab lapsele kõrgkoolis õppimise ajaks korteri, usub väiksesse hinnakasvu kolme aasta pärast, kui tahetakse korter uuesti maha müüa. Korter ostetakse pigem laenu peale, lisas Tammistu.
Väikelinnades nõudlus suur. Pindi Kinnisvara eluruumide vahendusvaldkonna juht Annely Sermat ütles pressiteate vahendusel, et ka väikelinnade elanike elatustase tõuseb pidevalt ja võimaldab kinnisvara soetada.
“Praegu on kujunenud suisa probleemiks, et ostuhuvi on suur, kuid uusi müügipakkumisi lisandub vähe. Põhjus on lihtne – väikelinnade korterite hinnad ei ole nii atraktiivsed, et neid müüa, pigem otsitakse pinna vabanemisel mõni tuttav üürnik sinna elama,” lisas ta.
Sermati sõnul on suureks erandiks Ida-Virumaa, kus on vaba jääki ülearu palju. “Paraku on seal trend vastupidine – linnad valguvad tühjaks ja korterid on oma liiga madala hinna ja suurte kommunaalkulude tõttu juba elanikele koormaks kaelas,” lausus Sermat.
Korter parem kui fondid
Vanemad ostsid sel suvel TTÜs teisel kursusel õppivale soojus-energeetika tudengile Markus Tammele korteri linna sellepärast, et säästa transpordile kulunud aega ja investeerida oma raha otstarbekamalt kui fondide kaudu.
“Kuna selline võimalus korter välja osta oli olemas, ei näinud me mõtet kellegi teise rahakotti niisama paksemaks teha, üürides korterit,” lausus Markus, kelle sõnul oli perel vaba raha ja korteri ost tundus loogiline valik, sest selle väärtus ajas enamasti mitte ei kahane, vaid kasvab.
Korter asub 2014. aastal ehitatud majas ja asukohaks sai Markuse sõnul Kristiine logistilistel kaalutlustel, kuna seni vanematekodus Mähel elades kulus tal puhtalt transpordile kolm tundi päevas. Pealegi soovis Tamm enda sõnul ka kodust välja kolida, et õdedele-vendadele ruumi teha.
Korteri valikul sai määravaks mitu asja. “Peamised olid B ener-giaklass, mille tõttu on küttearved väga väiksed, asukoht, mis on TTÜ-le ligidal, ning tegemist ei olnud uuena ostetud korteriga ehk diivan, voodi ja köögimööbel olid ostmisel juba sees,” rääkis Markus. “Lisaks soovis isa panna raha fondidest, mille tulevikku ei ole võimalik kunagi ette näha, millessegi reaalsesse,” lisas ta.
Markus usub, et jääb ka ka pärast ülikooli sinna elama. Kui aga peaks minema teisiti, siis on mitu varianti, kas näiteks korter välja üürida või kasutada selle müügist saadud raha järgmise korteri sissemaksuks.
1252 eurot oli augustis 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmine ruutmeetri hind, mis langes võrreldes juuliga 3,4 protsenti.
Üks küsimus
Mis toimub kodulaenuturul?
LIINA LIIV
Nordea kommunikatsiooni projektijuht
Laenumahud on võrreldes eelmise aastaga pisut suurenenud, juunis-augustis võib täheldada teatavat mahtude kasvu. Nii laenusoovijaid kui ka kvalifitseeruvaid kliente jagub. Laenumahtudest umbes 70% tuleb Harjumaalt ning keskmine laenusumma on umbes 80 000 eurot.
Piirkondadest ongi kõige populaarsemad need, kus parajasti toimuvad uusarendused: Tallinnas Lasnamägi, Mustamägi, kesklinn, Põhja-Tallinn ning Tartu.
Enamik on ostuks, renoveerimiste osakaal on väike. Kõige rohkem ostetakse kahe- ja kolmetoalisi kortereid ning uusarendustesse.
ANNE PÄRGMA
Swedbanki eluasemelaenude osakonna valdkonnajuht
Laenusooviga klientide arv püsib stabiilne, kõikudes nädala lõikes +/- 10% keskmisest.
Kõige enam tehinguid tehakse Tallinnas/Harjumaal ja lähiümbruses, väikelinnade lõikes
eraldi statistikat valmis ei ole. Augustis sõlmiti umbes 11% enam eluasemelaenu lepinguid kui eelnevatel suvekuudel ja 7% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Keskmine laenusumma jääb 64 000 euro juurde, mis on 6000 eurot enam eelmise aasta keskmisest laenusummast. Keskmine laenuperiood on
22,5 aastat, olles seejuures eelmise aasta keskmisest veidi pikem (enne 22,3). Enim laenuvõtjaid oli teises kvartalis vanusegrupis 31-45 (39%) järgnevad 46-60 (27%) ja siis 22-25 (8%).
MAARJA GAVRONSKI
SEB Panga kommunikatsiooni projektijuht
Kõrge tööhõive ja tempokas palgakasv on olnud soodne inimeste tarbimisvõimalustele.
Seetõttu on ka huvi kodulaenude vastu SEBs viimasel aastal püsinud hoogne, näidates tänavu aasta teises kvartalis möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 21protsendilist kasvu. Suurem huvi kodulaenude vastu on Tallinnas ja Harjumaal.
Kommentaar
Rakveres vähem pakkumisi
MARGUS PUNANE
Uus Maa Rakvere büroo tegevjuht
Viimasel paaril-kolmel aastal on tehingute üldarv püsinud suhteliselt stabiilne.
Omapärane on see, et kui kaks aastat tagasi oli Rakveres müügis 120-130 korterit, siis eelmise aasta kevadel kukkus esimest korda pakkumiste arv alla saja ja praegu on müügis 70-80 korterit.
Kuna pakkumiste arv väheneb, nõudlus on sama ja tehingute arv püsib üsna stabiilne, siis korteri ruutmeetrihind on kerkinud viimase aastaga kindlasti 10%.
Kui mediaanhind oli mullu 500-550 euro tuuris, siis praegu ronib ta juba 600 euro juurde.
Rakveres on pärast 2009. aasta masu valminud ainult üks uusarendus, mis on 14 korteriga maja, kus on müüdud 4-5 korterit.
Võrdlus
Korteriostjad said kriisist üle
ALLIKAS: EESTI PANK
Annely Sermat: On kujunenud suisa probleemiks, et ostuhuvi on suur, kuid uusi müügipakkumisi lisandub vähe.