Paljud, kes soovinud kinnisvara müüa või eluaset üürida, on kokku puutunud Hans Heinjärvega, kes üheksa aastat töötanud maaklerina. Eriti oma on ta aga laskesportlaste ja ettevõtjate ringkonnas, olles nende tegemistega seotud mitu aastakümmet.
Kuigi tunnen Heinjärve mitukümmend aastat, oli minulegi üllatus tema märkide kogumise kirg, millega ta on tegelenud juba üle poole sajandi. «Kodus on märke 5550. Kuni 1970. aastani kogusin kõiki märke, kuid hiljem keskendusin teatud seeriatele. Vanavaralaatadelt ostan siiani. Usun, et mõneski märgiseerias on minu kogu Eesti suurimate hulgas. Olen mõelnud, et võiksin lausa näituse korraldada.»
50 aastat on mees tegelenud ka laskespordiga. «Aktiivne laskesportlane olen siiani ning lisaks olen Valga laskurklubi juhatuses. Võistlen veteranide klassis ning eelmiselgi hooajal tõime mina ja klubi noored Valka mitu medalit,» sõnas Heinjärv. Murekoht on, et klubil pole toetajaid ega ka treeningutingimusi. Siiski on olemas järelkasv, kes vabariiklikelt võistlustelt auhinnalisi kohti toob.
«Hing kisub tulejoonele, kuid silmanägemine hakkab üha enam alt vedama. Terav nägemine on aga laskespordi juures peamine,» tõdes mees.
Äriklubi nagu oma laps
Juba 22 aastat on Heinjärve eestvedamisel tegutsenud Valgamaa äriklubi, mille ellukutsuja ta oli. «Ise selle omal ajal kokku ajasin. Firmajuhid olid tollal nagu teod karbis, omavahel ei suheldud. Arvasin, et peaks midagi muutma.»
Esimesele kokkusaamisele tuli paarkümmend firmajuhti ja sellest ajast käiakse koos igal kuul korra septembrist maini. Praegu on äriklubis 57 liiget. Korraldatakse kohtumisi huvitavate inimestega, käiakse ekskursioonidel ja külastatakse ettevõtteid.
«Äriklubi on mulle nagu enda laps. Hoolimata päris mahukast tööst, mida nõuab igakuuliste kokkusaamiste ettevalmistamine, pakub tehtav mulle huvi ja rahuldust. Äriklubist on ettevõtjatele saanud tore suhtlemise ja vaba aja veetmise koht. Minul on sellest ainult rõõm,» kinnitas Heinjärv. «Tahaksin seejuures tänada aktiivseid klubiliikmeid, kelle abi ja toetuseta oleks raske hakkama saada.»
Selle hooaja esimene kohtumine on juba tehtud ning paigas on ka oktoobri- ja novembriüritus.
Valid ühe, õpid teist ja lõpetad kolmandal erialal
Kuigi ta on Valgamaaga seotud olnud üle 36 aasta, on Heinjärv juurtelt Kiviõli mees, seal sündinud, kasvanud ja koolis käinud. Ema töötas raamatupidajana ja isa oli Kiviõli kombinaadis terasevalaja. Pere oli suhteliselt kindlustatud.
Pere ainukese lapsena elas Hans Kiviõli äärelinnas koos vanemate ja vanavanematega. Kuna ta oli pärit kaevanduste piirkonnast, otsustas ta pärast kohaliku keskkooli lõpetamist minna õppima Tallinna Polütehnilisse Instituuti (praegune Tallinnna Tehnikaülikool) maavarade kaevandamist.
«Tegin isegi eksamid ära, kuid siis öeldi, et erialale õppima soovijate hulgas on nii vähe eestlasi, et avatakse ainult venekeelne rühm. Kuigi vene keel oli lapsest saati suus, ei tahtnud vene keeles ametit õppida ja nii saigi minust elektrijaamade eriala üliõpilane.»
Teise kursuse lõpuks oli rühma jäänud ainult viis õppurit ning rühm löödi kokku elektrisüsteemi võrkude õppijatega. «Vot see oli alles elukutsevalik: valid ühe, kuid lõpetad hoopis kolmandal erialal. Sinna kooli oli tollal lihtne sisse saada, kuid seal püsimiseks oli vaja tublisti pingutada.»
Neljanda kursuse kevadel, kui Heinjärv läks eksamisessiooni ajal end tantsuõhtule tuulutama, kohtas ta seal tulevast abikaasat, kes töötas lasteaias. Nüüdseks on nad koos elanud 43 aastat ja üles kasvatanud kaks poega.
«Noorema poja perega elame koos Valgas neljatoalises korteris. Olen kuuekordne vanaisa ja peagi saan veel ühe lapselapse. Vanem poeg elab perega minu vanemate majas Kiviõlis. Ma ei ole majainimene, olen korteriloom, armastan mugavusi,» rääkis Heinjärv.
Armastus esimesest silmapilgust
Muigelsui meenutas ta oma naisevõttu. «See oli armastus esimesest silmapilgust. Olime tuttavad alles mõni nädal, kui vanemad juba kokku said ja pulmapäev paika pandi. Ega kumbki julgenud neile öeldagi, et nii vähe tuttavad oleme olnud.»
«Hüppasin tõesti, nagu öeldakse, pea ees tundmatusse vette. Aga nagu näete, on abielu vastu pidanud. Abielu muudab tugevaks armastus ja teineteisest lugupidamine. Kuigi oleme abikaasaga erinevad, tema on tunnete-, mina mõistuseinimene, täiendame teineteist ja oleme suutnud kõik need aastad kahe jalaga maa peal olla ja hakkama saada,» ütles mees veendunult.
Esimene töökoht oli kõrgharidusega noormehel Põhja kõrgepingevõrkude Püssi alajaam, kus ta alustas releetalituse meistrina. «Eks minulgi oli nii, et teoorias olin tugev, kuid praktika olematu. Aasta pärast olin alajaama ülem ja paari pärast juba alajaamade grupi ülem. Töö võrkudes oli mulle veidi igav, seal oli elu ette planeeritud.»
Seejärel viis elutee ta tööle Erra sovhoosi peainseneriks energeetika alal, kus teda ootasid uued väljakutsed ja parem palk.
Kui Otepäält pärit abikaasa Aili sugulane sai Kaagjärve sovhoosi direktoriks, vajas ta ka peainseneri. «Abikaasale see Põhja-Eesti elu väga ei istunud ja ta soovis tagasi kodukanti tulla. Nii saigi minust 1980. aastal Kaagjärve sovhoosi peainsener, mis osutus väga huvitavaks kogemuseks,» meenutas Heinjärv.
Töötanud on ta elu jooksul mitmes firmas ja asutuses mitmesugustel töökohtadel.
«Kuidagi on elus nii kujunenud, et olen eri kohtadel töötanud paar-kolm aastat ja liikunud edasi. Ehk on see tingitud minu rahutust ja uusi kogemusi otsivast iseloomust. Olen kaks korda ka töötustaatust kogenud.»
Maitsnud ka ettevõtjaleiba
Ära on Heinjärv proovinud ka ettevõtjaks olemise. 2004. aastal asutas ta sõbraga ehitusfirma Gaidy OÜ, mis tegutses mitu aastat. «Maja, kus Valgamaalase toimetus paikneb, on meie renoveeritud. Siis tuli aga ehituses buum ning mehed läksid töö ja kõrgema palga otsingutel Riiga ja Põhjamaadesse.»
Kui Pindi Kinnisvara avas Valgas kontori ja otsis töötajaid, otsustas Heinjärv kandideerida. Nüüdseks on ta maaklerileiba maitsnud üheksa aastat.
«Alustasin Valgas nullist. Meie konkurendil Henningu kinnisvarafirmal oli tollal 186 objekti. Hakkasime kontorit arendama ja kolme-nelja aasta pärast tegelesin üksi juba 230 objektiga, praegu on mul kliente 150 ringis,» rääkis maakler. Eelmisel aastal pälvis mees Pindi Kinnisvara Lõuna-Eesti piirkonna parima maakleri tiitli.
Juba paar aastat on mees pensioniealine, kuid tuleb endiselt igal hommikul rõõmuga tööle, sest see, mida teeb, meeldib talle. «Mulle meeldib inimestega suhelda ja teades oma iseloomu, ei kujuta ma ette, et jääksin koju. Ma ei suuda tegevuseta istuda, õnneks on ka tervis korras. Ainuke patt, millest pole suutnud loobuda, on suitsetamine, mida teen juba kolmandast kursusest alates – ega plaani maha jätta ka.»
Kõigil pereliikmetel on jalgrattad ja Heinjärvi võib tihtipeale Pedeli ääres sõitmas näha. Traditsioonidel on nende peres oluline koht. «Sünnipäevad, jõulud ja muud tähtpäevad üritame pereringis veeta. Käime tihti Kiviõlis vanema poja perel külas. Kui lapsed olid nooremad, võtsime telgi ja sõitsime autoga ringi mööda Baltikumi.»
Eluga on mees praegu rahul ja ütleb, et elu peab ise ohjes hoidma ja juhtima. «Kui sul on töökoht, on Valgas super elada. Kõik olemas ja käe-jala juures. Kuna oleme abikaasaga mõlemad seltskondlikud inimesed, on meil linnas tekkinud sõpruskond, kellega sagedasti kohtume. Minule on sõbrad väga olulised, hästi tihedalt käin läbi oma klassikaaslastega Kiviõli päevilt ja kursusekaaslastega TPI ajast,» kinnitas ta.
Inimestes hindab ta aga kõige enam kokkulepetest kinnipidamist. «Inimene peab olema suhtlemisaldis. Meeldib, kui inimene peab sõna, hindan seda teistes ja pean sellest ka ise kinni, nii oma töös kui suhetes,» nentis ta.
Ei saanud meiegi oma jutuajamist lõpetada poliitikast rääkimata. «Mul on piinlik poliitkute pärast. Missugune mõttetu kemplemine käib presidendivalimiste ümber … Kui presidenti valimiskogus ära ei valita, on ikka pläss küll. Mina toetan Siim Kallase kandidatuuri,» oli ta resoluutne.
Haldusreformist aga arvas, et kui ta oleks võimul, oleks see ammu ära tehtud. «Kolmest omavalitsusest on Valgamaale küll. Kahju on maal ringi sõita ja vaadata, kuidas elu välja sureb. Ei mäletagi, millal viimane talukoht Valgamaal oleks ostetud elamiseks või tootmiseks, reeglina ostetakse neid ainult suvekodudeks.»
ELUTEE
Sündinud
Haridustee:
Kiviõli keskkool,
Tallinna Polütehniline Instituut ja täiendõppekursused.
Töö:
Põhja kõrgepingevõrkudes releetalituse meister, valveinsener, alajaamade grupi ülem.
Erra ja Kaagjärve sovhoosis peainsener-energeetik ja peainsener.
EKP Valga rajoonikomitees instruktor, osakonna juhataja, esimene sekretär.
Valga linnavalitsuses peaenergeetik.
EDTP Valgamaa organisatsioonis juhatuse esimees.
ASis Vabe personalijuht, töödejuhataja.
Eesti valvekoondises Valga esinduse juhataja.
Kinnisvarabüroos Maa ja Talu peamaakler.
Kagu-Eesti Logistika Arengu SAs, Valgamaa äriinfokeskuses,
OÜs Lejo projektijuht.
Gaidy OÜs juhatuse liige, omanik.
Pindi Kinnisvara OÜs maakler.
Hobid:
laskmine, märkide kogumine.
Ühiskondlik töö:
Valgamaa äriklubi president aastast 1994,
Valgamaa tööhõiveameti nõukogu esimees,
Valgamaa arenguagentuuri nõukogu liige,
Valga linnavolikogu liige,
Valga maakonna arengukava juhtrühma liige,
maakonna turvalisuse nõukogu liige.
Perekond:
abielus, kaks poega, kuus lapselast.
http://valgamaalane.postimees.ee/3847763/hans-heinjarv-maaklerist-margikoguja-ja-laskursportlane