Pindi Kinnisvara müüb Põltsamaa lähistel Väike-Kamaris asuvat Eesti Aleksandri linnakooli maja 45 000 euroga. Sama raha eest saaks kinnisvaraostja Tartus vaid renoveeritud ühetoalise keskküttega korteri viiekorruselises kortermajas
Eesti Aleksandrikooli maja andis eelmisel sügisel Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile üle haridus- ja teadusministeerium. Enne seda oli see ligi sada aastat kasutuses Põltsamaa tööstuskooli ning hiljem ametikooli õppehoonena.
Vajab renoveerimist
Riigi Kinnisvara kommunikatsioonijuht Madis Idnurm selgitas, et maakleri leidmiseks korraldati riigihange ning selle võitis Pindi Kinnisvara, kes tegeleb edaspidi hoone müügiga.
«Kui kinnisvarabüroo vahendusel müüdava vara vastu tunneb huvi rohkem kui üks ostja, siis korraldab maakler enampakkumise,» lisas ta.
Kui riik sellised otsused tegi, siis vastutagu selle eest lõpuni, oli Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoni kindel seisukoht.
Aleksandrikooli müüv maakler on Merle Rohtmets. Ta põhjendas ajaloolise hoone soodsat hinda sellega, et see vajab üsna palju renoveerimist.
«Hoone katus vajab vahetamist ja tööd on seal küllaga,» rääkis ta. «Ka on praegu hoone ülalpidamiskulud, pean silmas küttearveid, mis on üsna kopsakad.» Rohtmetsa andmeil kulub hoone soojana hoidmiseks kuus umbes tuhat eurot. Koolimajas on kasulikku pinda veidi üle 1800 ruutmeetri, sellest köetavat pinda umbes 1200 ruutmeetrit.
Et ajalooline koolimaja asub Põltsamaa vallas, tekkis maakleril küsimus, miks vald ei soovinud hoonet ise kasutusse võtta.
Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson selgitas, et vallal oleks tõepoolest selline võimalus olnud, kuid see ei tulnud vallavalitsuses ja volikogus isegi kõne alla. «Ma tean, mis seisus see hoone on, ja muinsuskaitse all olevate hoonetega kaasnevad peamiselt vaid kohustused, mitte toetused,» märkis Tõnson resoluutselt.
Ta lisas, et kuna haridusministeerium võttis vastu otsuse ühendada Põltsamaa ametikool Järvamaa kutsehariduskeskusega ja aasta hiljem lõpetada tegevus Põltsamaa ametikooli ruumides, siis peaks ministeerium ka tühjade tondilosside tekkimise probleemi ise lahendama.
«Kui riik sellised otsused tegi, siis vastutagu selle eest lõpuni,» oli vallajuht Tõnsoni kindel seisukoht.
Veel tühje maju
Samas on nii Põltsamaa vallavanem kui ka Aleksandrikooli müügiga tegelev maakler seda meelt, et hoone võiks leida hea peremehe, kes leiab ajaloolisele koolimajale sobiva rakenduse.
«Kõige kurvem oleks see, kui hoone jääks tühjalt seisma või langeks halva peremehe kätesse,» sõnas Merle Rohtmets.
Praegu seisab Aleksandrikooli vastas tühjana ka Põltsamaa ametikooli peahoone. Omakorda selle kõrval on 2014. aastal valminud moodne praktikahoone, mis leiab mõningast rakendust vähemalt 2019. aastani.
Eesti Aleksandrikooli lugu 1888. aastal avati Kaarlimõisas (praegu Väike-Kamari küla) vene õppekeelega Eesti Aleksandri linnakool (Aleksandrikool). Kooli õppekeel oli vene keel, kuid kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Aleksandrikoolis õppisid vaid poisid. Eesti Aleksandrikool suleti 1906. aasta jaanuaris. 1921. aastal avati koolimajas Põltsamaa tööstuskool. Teise maailmasõja järel nimetati kool ümber Hans Pöögelmanni nimeliseks kutsekooliks. 1990. aastate algul nimetati kool ümber Põltsamaa ametikooliks. 2015. aastal liideti Põltsamaa ametikool Järvamaa kutsehariduskeskusega. 2016. aasta sügisest Põltsamaa ametikooli kahes õppehoones õppetööd ei toimu. 2019. aastani leiab veel rakendust kolm aastat tagasi valminud praktikahoone.