Kuigi mitu tuntud ettevõtjat ja poliitikut on viimasel ajal soovitanud Eestil kehtestada kinnisvaramaks, leiavad teised eksperdid, et tegemist on keskaegse igandiga ja maksustada tuleks pigem finantsvara.
Pankur Rain Lõhmus ütles hiljuti Postimehele antud intervjuus, et kinnisvara maksustamine on suhteliselt hea viis, kuidas temasugustelt rikastelt raha kätte saada. «Mujal tehakse seda tunduvalt rohkem. Kui mul oleks ülesanne mõelda, kuidas saada makse kätte minusugustelt ehk neilt, kes Eestis ei ela, siis ma teaksin täpselt, mida teha,» ütles Lõhmus.
Kui küsisime seepeale Eesti kinnisvara- ja maksuekspertidelt, mida nad kinnisvara maksustamisest arvavad ja kui reaalne uue maksu kehtestamine Eestis oleks, oli nende suhtumine kas kahtlev või negatiivne.
Näiteks Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis ütles, et mõnes mõttes on kinnisvaramaks keskaegne igand, sest omal ajal polnud võimalik sissetulekut deklareerida ja maksustada ning selle asemel mõõdeti rikkust väliste näitajate alusel, nagu kinnisvara.
Ta toonitas, et tänapäeval pole kinnisvara enam nii oluline tootmisvahend ja rikaste inimeste varad on pigem finantsvarad ehk hoiused ja väärtpaberid, mida on palju raskem maksustada kui kinnisvara. Just selle nimel näevadki riigid palju rohkem vaeva, et kuidagi kätte saada mingi osa nendest rikkustest, mida peidetakse Šveitsis, Panamas või Kariibi mere saartel, märkis ta.
«Kui mõni Eesti ettevõtja kolib ise või viib oma ettevõtted maksuparadiisi või kandib siin teenitud kasumi maksuvabalt välja, siis Eesti riik ei peaks piirduma siinse suvila maksustamisega, vaid püüdma rakendada neid meetmeid, mida mujal maailmas laialt praktiseeritakse, et maksud kokku kogutaks,» ütles Lehis, tuues näiteks nn riigist lahkumise maksu ja erireeglid maksuparadiiside jaoks.
Samuti toonitas Lehis, et kinnisvaramaks moodustab isegi rikaste riikide maksusüsteemis üsna väikese osa. Ta tõi näiteks Eesti analoogi ehk maamaksu, mida laekub aastas 59 miljonit eurot. «Isegi kui maamaksu mitmekordistada, ei ole see võrreldav tulumaksu, käibemaksu või aktsiisidega ega võimaldaks eriti millegi asendamist,» märkis Lehis.
Tabaks hoopis vaesemaid
Kui tahta Eestis kinnisvaramaksu kehtestada, tuleb arvestada ka sellega, et meil on väga suur koduomanike osakaal. Seega pole Lehise sõnul suurt vahet, kas liigutada maksukoormust tulude, tarbimise või omandi vahel – kõik maksavad enam-vähem ühepalju.
Viimasele argumendile juhtis tähelepanu ka Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman, kelle sõnul oleks kinnisvaramaks Eestis paras nonsenss, kuna meil on üle 90 protsendi leibkondadest kinnisvaraomanikud ja seega lööks uus maks vaesemaid.
«Üldiselt räägitakse arenenud riikides kinnisvaramaksust kui maksust jõukamatele ühiskonnaliikmetele, kuid tulenevalt meil aset leidnud omandireformist ja väga suurest hulgast kinnisvaraomanikest oleks see paras nonsenss,» ütles ta.
Sooman rõhutas, et see tooks kaasa hulga bürokraatiat – tuleb välja mõelda moodused maksu arvestamiseks ja palgata inimesed sellega tegelema. «Selle asemel võiks asja lihtsustada ja muuta ühtlaselt juba mõne olemasoleva maksu määrasid, mis oleks palju läbipaistvam,» lisas ta.
Veel tähtsam oleks aga tema sõnul küsimus, kuhu see lisanduv maksuraha suunatakse: «Iga maksu kehtestamisega võiks kaasneda ka mõistlik arutelu, miks seda vaja on ja kuhu lisanduv ressurss väärtust annab. Nii oleks maksutõusud ka ühiskonnaliikmetele arusaadavamad ja pahameel maksudeteemalistes aruteludes väiksem.»
Maamaks vajab ülevaatamist
Reformierakondlane ja riigikogu liige Jürgen Ligi ütles, kuigi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) sõnul häirib kinnisvaramaks majandust kõige vähem, on sel ikkagi hulk puudusi.
«Eestis on kinnisvara üsna koormatud laenudega või vähelikviidne, nii et see maks teeks ülearu haiget, ta pole eriti seotud rahavoogudega, omanik ei pruugi olla maksevõimeline, sest on saanud oma vara näiteks omandireformis tagasi, mitte välja teeninud sissetulekutega,» märkis Ligi.
Seetõttu tuleks diskussiooni teravik suunata tema sõnul hoopis maamaksu korrastamisele, mis on praegu üks meie maksunduse nõrgimaid lülisid. «Maa on piiratud ressurss, mitte juurde loodud väärtus nagu hooned, tema kättesaadavust ostjale vähendab maksuvabastus, mis kehtib kõige ahvatlevamale ja kallimatele kruntidele,» selgitas ta.
«Maamaks on enamasti seotud avaliku võimu kuludega teedele, heakorrale, valgustusele, mistõttu temas on õigluse elementi. Üldist maksukoormuse tõusu tuleb vältida, ent omavalitsus võiks saada maamaksus suurema autonoomia, mis hõlmaks nii erandeid, vabastusi kui ka määrade variatsiooni,» arvas Ligi.
Kui küsisime rahandusminister Sven Sesterilt (IRl), mida ta kinnisvaramaksu kehtestamisest arvab, vastas ta lakooniliselt, et kuna praeguse valitsuse tegevusprogrammis seda kavas ei ole, siis oleks selle teema üle arutlemine ilma põhjalikuma süvenemiseta pigem spekuleerimine.
Kinnisvaramaks lõunanaabrite juures
Eesti naaberriikidest kehtib kinnisvaramaks näiteks Lätis, kus maksu maksavad kinnisvara omanikud või kasutajad. Üldine kinnisvaramaksu suurus on 1,5 protsenti katastrisse kantud eluaseme väärtusest. Residentidele on maks väiksem – 0,2–0,4 protsenti sõltuvalt kinnisvara väärtusest. Samas on selle aasta alguses tekkinud debatt, arutatakse võimalusi maksu alandada või see täiesti kaotada.
Allikas: Läti rahandusministeerium