Ühel heal päeval saab seni üürikodust teise rännanud noortel sellest elust küllalt ja unistus päris oma kodust hakkab tasapisi võtma kindla plaani kuju. «Väga selgelt on praeguste noorte perede eelistus osta korter uues majas või uus elamu – muidugi eeldusel, et neil on selleks võimalus,» ütleb kogenud kinnisvaramaakler, LVM Kinnisvara juhatuse Liige Ingmar Saksing. «Tänased noored pered on vanemad kui varem: kahekümnendate eluaastate alguses lastega peresid kinnisvaraturul sama hästi kui pole, oma kodu ostmiseni jõutakse pigem kolmekümnendate hakul. Noored on üsna targad ostjad ja oskavad hästi arvutada. Kui paaril lapsi veel ei ole, mõlemad käivad tööl ja teenivad Eesti keskmist palka, siis saavad nad endale lubada korraliku uue kinnisvara soetamist.»
Võimalustest pealinnas
Tallinnas on elanikkond viimasel kümnel aastal kasvanud 4000 elaniku võrra aastas. «Ka suurimad skeptikud on pidanud tõdema, et asi pole ammu enam paljuräägitud tasuta ühistranspordi mõjus, vaid tegemist on süsteemse sündmustejadaga, mis tuhanded inimesed Tallinna ja selle lähiümbrusesse elama toob,» ütleb Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Soomann. «Olulisim on see, et Tallinnas on teiste kohtadega võrreldes märksa rohkem võimalusi leida endale meelepärane töö ja teenida selle eest väärilist tasu, ka on pealinnas kõik suurlinna elanikule iseenesestmõistetavad hüved ja teenused, koolidest-lasteaedadest alustades ning kinode, teatrite ja treeningusaalidega lõpetades – kõik see, mida noored lastega pered koduotsinguil oluliseks peavad.»
Noorte esimene eelistus on üldjuhul küll nüüdisaegne elupind, kuid nende ostuvõimalus sõltub enamasti pangast. Paraku on suure siserände tõttu Tallinnas pruugitud korterite hinnatase küündimas juba väga lähedale märksa energiatõhusamate uusarenduste elamispindadele. Seetõttu on märkimisväärselt kasvanud nõudlus linnalähedaste eramute, ümberehituskõlblike suvemajade ja elamumaade järele, mis aga omakorda on ka nende hindu tõstnud.
Põlluküladest taas Tartusse
«Tartu kandis oli veel mõne aasta eest noortel peredel suur huvi soetada linnalähedasse nn põllukülla oma maja,» ütleb Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarmo Tamme. «Nüüd on lastega perede selge eelistus pigem suuremad korterid Tartus. Põhjuseks ennekõike see, et lastega, eriti kui nad on veel selles eas, et omapäi ringi ei liigu, on linnas koolide-trennide-ringidega oluliselt lihtsam.» See, milline kodu valitakse, peaks sõltuma ennekõike võimalustest. Maakleri kogemus ütleb, et tihtilugu alustatakse siiski valest otsast: vaadatakse uusarenduste kortereid, pika sõelumise peale
valitakse üks välja, minnakse panka – ja siis selgub, et reaalsus unistust ei toeta ja uue korteri ostmiseks vajalikus summas nad laenu ei saa. «Üha olulisemaks peavad koduotsijad ka infrastruktuuri – et lasteaed, kool, perearst, pood, bussipeatus ja kõik muu vajalik oleks võimalikult lähedal,» märgib Tamme. «Uuritakse korteri ülalpidamiskulusid ja maja üldist seisukorda, ka järelturukorterite puhul eelistatakse remonti vajavatele renoveeritud elamist.»
Kui selgub, et hammas uuele linnakorterile siiski peale ei hakka, vaadatakse uusarendusi linna lähistel. «Tartust väljaspool võib korteri uues majas leida ennekõike Tartu ja Ülenurme vallas, mis sisuliselt on juba Tartu eeslinnad,» kirjeldab Tamme. «Kes väga hinnast sõltub, see leiab 10-15 kilomeetrit linnast väljas juba oluliselt soodsama hinnaga elamisi, aga sageli osutub sobimatuks sealne lünklik infrastruktuur – elukeskkond mõjutab noorte perede valikut nii linnas kui ka kaugemal.»
Pärnuski linn esimene valik
«Noore pere eelistus Pärnus on sarnane üldise noore pere eelistusega Eestis: uus korter või maja, kui võimalused on kasinamad, siis ka täielikult renoveeritud järelturukorter,» ütleb Ingmar Saksing. «Seejuures eelistatakse parimat võimalikku energiaklassi. Vähem on neid noori peresid, kes ostavad remonti vajava elamu või korteri, et see renoveerida või ümber ehitada. Neidki, kes on valmis ostma elamumaad ja ehitama maja, on kasinatest finantseerimisvõimalustest tulenevalt vähe.» Elukohta valides on Pärnu kandi noorte perede esimene eelistus Pärnu linn – seda tulenevalt lasteaedade, koolide ja üldisest tööle-koju liikumissuundadest. «Teine selge eelistus on lähivaldades – Paikuse, Audru ja Sauga, osaliselt ka Tahkuranna – paiknevad uuselamupiirkonnad, mis on tõesti Pärnule väga lähedal, kuni viis kilomeetrit,» räägib Saksing. «Need piirkonnad on väga tihedalt seotud Pärnu linnaga, kodu ja linna vahel saab igapäevaselt liikuda linnaliinibussidega ja alates sügisest on üldse suuremalt jaolt tegemist ühe omavalitsusega.»
Alusta pangast
Uue korteri ostmist kavandades
• mine panka ja selgita välja pere laenuvõimalused,
• võta ühendust maakleriga, kes aitab õigeid küsimusi küsides soove täpsustada.
Täpse ülevaatega oma võimalustest ja soovidest on oluliselt lihtsam korteriotsinguid alustada.
Allikas: Arco Vara
Lastega perele parim valik
«Suurematest linnadest on Pärnu laste kasvatamiseks ja perega elamiseks parim valik,» on LVM Kinnisvara maakler Ingmar Saksing veendunud. «Pärnus on valge liivarand, rohelised pargid, linn on suhteliselt turvaline ja kompaktne. Olemas on kõik, mis eluks vaja: koolid, lasteaiad, korralik haigla, kaubakeskused, meelelahutusasutused, spaad, veekeskused. Pärnust Tallinna lennujaama, kontserdile või teatrisse on poolteist tundi autosõitu – arvestades Tallinna liiklustihedust, kulub seal südalinnast Harjumaal paiknevatesse uuselurajoonidesse jõudmiseks tihti sama palju või pisut rohkemgi aega.»