Natalja Levina osalusel tehti Kalamaja magusas piirkonnas eriline tehing kolme krundiga.
Viimasel ajal on Eesti meedias sageli kirjutatud Natalja Levinast, Moskva multimiljonäri Pjotr Levini tütrest. Nüüd on põhjust temast taas rääkida, sest juuli alguses tehti Tallinna kinnisvaraturul põnev tehing: magusas Kalamaja piirkonnas vahetas omanikku kolm krunti, kõigi tehingute taga on Eesti kinnisvaraturul laineid lööv venelanna.
Eriti head suhted on Levinal olnud kaubandus-tööstuskoja juhi, Nordeconi ühe omaniku Toomas Lumaniga. Nende ühisfirma Arealis AS müüski kõnealuses tehingus oma kinnistud Jahu 6 / Väike-Patarei 1, Jahu 4 ja Suur-Patarei 13 ning transpordimaa Väike-Patarei tänaval. 6802-ruutmeetrine endine sõjaväe toidulao territoorium vahetas väidetavasti omanikku kolme miljoni euro eest, ostja oli Soome ehitusfirma YIT, kes on Kalamajas varemgi edukalt toimetanud.
Peale selle tegid Luman ja Levina tehingud ka ettevõtetega Jahu 4 OÜ ja SP13 OÜ. Mõlemas firmas kuulub 50% Kristjan-Thor Vähile, ülejäänud osanikud on Priit Jaagant ja Reigo Randmets. Huvitav on seegi, et mõlemad firmad on võtnud soetatud kinnisvarale hüpoteegi. Kummalgi juhul on see 700 000 eurot, mille on andnud firma Agro Nivel OÜ. Selle ettevõtte ainuomanik on just Levina, kellele muuseas kuulub ka osa Lutheri kvartalit ja Tivoli arendust.
Päästab pankade küüsist
Levinast on kirjutatud kui isikust, kes on pidevalt aidanud Eesti äritegelastel pääseda Skandinaavia pankade küüsist või nagu näitavad viimased tehingud Jahu tänava kandis, andnud neile ise laenu.
Arealise osanikuks saades asendaski Levina jälle suurpanka, seekord Swedbanki. Nimelt oli Lumani ja Egon Matsi kinnisvaraäri kriisi ajal tõsises hädas. Firmal oli võlakoorem ja tühjalt seisvad pinnad. Järk-järgult astus Levina omanikuna Arealisele kuuluvatesse tütarfirmadesse, millele kuulusid muuseas Shnelli Ärimaja, Nordea Majana tuntud hoone ning Tallinna teadus- ja ärilinnaku Tehnopol.
2013. aastal allkirjastati tehing, millega Levinast sai Swedbanki asemel Lumani äripartner. Tema osa Arealises on 49,82%.
Arealise viimasest konsolideeritud aruandest võib lugeda, et nende 2016. aasta müügitulu oli veidi üle 9 miljoni euro, puhaskasum ulatus 2,1 miljonini. Kinnisvarainvesteeringuid oli neil kokku 87,3 miljoni euro eest.
Kõnealuse tehinguga suurima tüki ostnud YIT on Kalamaja piirkonnas olnud väga aktiivne tegija. Lennusadama lähedusse loodi näiteks 14 majast koosnev Vibu kvartal. ,Vastavalt detailplaneeringule on kinnistule planeeritud ühise maa-aluse parklaga seitse maja kokku umbes 90 korteriga,” selgitas AS-i YIT Ehitus juhatuse esimees Margus Põim. Ehitustöö läheb ostetud krundil eeldatavasti lahti 2018. aasta esimeses pooles.
Kristjan-Thor Vähi ütles, et juulis omandatud kinnistute kohta peetakse alles plaani, mis on veel nii toores, et sellest on vara rääkida. Levina on Vähi sõnul tema hea koostööpartner, kellega on koos tegutsetud ennegi.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et kui tehingu väärtus oli tõesti kolm miljonit eurot, siis on tegu üliharuldase juhtumiga. See näitab tema sõnul, et arendusturul peetakse pikaajalisi plaane ja suured tegijad võtavad sisse strateegilisi positsioone. „Kalamaja vanalinnapoolne osa arendatakse majanduskeskkonna säilimisel küllalt kiirelt välja. Muu kant ehk n-ö hipsteri-Kalamaja ei ole enam müügihitt nagu varem,” selgitas ta.
Sooman lisas, et see, kes ostab kolme miljoni euroga ainult krundi, peab olema hea kapitaliga – krundi hind on ju vaid murdosa sellest, mida arendaja peab lõpptoodangu valmimiseks tegema.
AJALUGU
Krundil asusid Vabadussõja ajal kaitseväe laod
Ajaloolane Jaak Juske rääkis, et Suur-Patarei ja Jahu tänava vahel asuvates tsaariaegsetes paehoonetes olid Vabadussõja ajal kaitseväe toiduainelaod, mis varustasid kogu Eesti sõjaväge.
Ladudes käis töö ööpäev läbi: sinna toimetati toiduaineid linnadest, mis olid punaarmee kätte langemas. Sealt välja omakorda toimetati toiduaineid väeosadesse. Ühtlasi tuli luua toiduainete tagavara. Kõige sellega tegeles üsna väike meeskond. 1918. aasta detsembris oli ametis ainult neli ametnikku, neli aidameest, kolm kirjutajat ja 31 kaitseväelast. Toiduainete vedamiseks kasutati kolme veoautot ja 15 paari hobuseid. „Sealsed tsaariaegsed jahulaohooned on ehitusmälestisena kaitse all. Hiljem on kinnistu olnud minu teada siseministeeriumi ehk miilitsa ja politsei käes,” rääkis Juske.
Muinsuskaitseametist öeldi Ärilehele, et Jahu 4 ega Jahu 6 / Väike-Patarei 1 ei ole mälestised ega miljööala.