Kas magistraal või euroopalik, XXI sajandile kohane linnaruum? Tallinna Peatänava projekt annab pealinnale vabariigi juubeliks kaasaegse inimkeskse peatänava.
Eesti Arhitektuurikeskus
Peatänava projekti eesmärk on luua veel sel kümnendil Tallinna südalinna kaasaegne, 21. sajandisse sobilik inimkeskne linnaruum. See tähendab Pärnu maantee ja Narva maantee südalinnapoolsete otste ühendamist inimsõbralikuks, jagatud linnaruumi põhimõttel sündinud tervikuks.
Sündiv Peatänav kasutab tänavaruumi heaperemehelikult, luues nii jalakäijate kui ka jalgratturite jaoks turvalise ja meeldiva kablina, arvestades ka ühistranspordi- ja autoliikluse huve ning piirkonna ettevõtjate vajadusi.
Võidutöö põimib ajaloo tänapäevaga Tallinna Peatänava ideekonkursi võitis võistlustöö “Kevad linnas”, mis põimib tulevase Tallinna linnaruumi ajaloolise, vanalinna ümbritsenud bastionivööndiga. Tihedas konkurentsis võitjaks osutunud “Kevad linnas” põimib Tallinna ajaloo tänase päevaga, markeerides ruumiliselt kunagist vanalinna ümbritsenud bastionivööndit.
“See toob Tallinna linnaruumis välja kihistuse, mis on suuresti kadunud,” märkis žürii liige, Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg. Narva maantee algust Viru ringist Jõe tänavani näeb võidutöö rohke haljastusega inimmõõdulise puiesteena, millest võiks kujuneda Tallinna esinduslikem äritänav.
“Võidutöö on ka väga linlasekeskne, luues meeldiva ja mõnusa linnaruumi eeskätt kohaliku elaniku jaoks,” rõhutas Järg. “See tähendab, et sündiv linnaruum on väikeses mõõtkavas, ta mõjub mõnusa ja sõbralikuna. Lisaks jätab see võimaluse tulevikus ühendada Narva maantee üheks orgaaniliseks tervikuks Viru tänavaga.”
Võidutöö autorid on arhitektid Toomas Paaver (Linnalahendused OÜ), Indrek Kustavus (Extech Design OÜ), Indrek Peil, Siiri Vallner, Kristel Niisuke, Valdis Linde, Riin-Kärt Ranne (Kavakava OÜ).
Jalakäijasõbralik Hobujaama tänav
Tallinna Peatänava arhitektuurikonkursi teise etapi “Meri Peatänava äärde” võitis Villem Torniste konkursitööga AUL.
Võidutöö juures köitis žüriid idee Kanuti aia pargi rekonstrueerimisest, mis parandaks tunduvalt jalakäiguühendusi. Samuti oli antud võistlustöö puhul hästi läbi mõeldud Hobujaama tänava jalakäijasõbralikumaks kujundamine ning hubasuse ja funktsionaalsuse lisamine linnapilti.
Ideekonkursi teise etapi “Meri peatänava äärde” eesmärk oli laiendada kaasaegset inimkeskset linnaruumi tulevase peatänavaga külgnevatesse kvartalitesse ning ühendada mereäär südalinna linnaruumi. Ideekonkurss puudutas Peatänavaga vahetult külgnevaid kvartaleid ja sadamaala.
Ettevõtjad ootavad pikisilmi
Butiigi- ja restoraniärimehed on Tallinna Peatänava kontseptsioonist lummatud ja ehkki bulvari valmimistähtaeg on teadmatus tulevikus, kätkevad juba praegu nende pikemad laienemisplaanid äritegevust ka Peatänaval.
Pindi Kinnisvara äripindade maakler Silver Ojamets ütles, et Tallinnas on toitlustusasutuste ja butiigiäride jaoks häid kohti vähe. “Viru tänavale ja vanalinna laiemalt kõik ei mahu, Pärnu maanteel otsitakse vitriinidega kaubanduspindasid tikutulega taga,” rääkis ta.
“Ega meie klientidel muidugi täna äri tegemata jää, kuid pikemas perspektiivis on mitmed butiigi- ja restoraniärimehed lubanud Peatänaval paiknevatele pindadele kolida,” rääkis Ojamets.
“Ettevõtjad on elu ja maailma näinud inimesed ning nad oskavad suurlinnades nähtud jagatud linnaruumi võlusid hinnata,” kinnitas Ojamets. “Kogu peatänava merepoolseks väravaks saab ilmselt hetkel juba ehituses olev Porto Franco keskus, mis on väga väärikas stardikoht kontseptsiooni edasi arendamiseks,” lisas ta.
Projekt Peatänav
• Miks? Sest kuus aastakümmet autostumist on kogu maailma linnad viinud ummikseisu, surudes inimesi üha rohkem seinte äärde.
• Kuidas? Andes osa linnaruumist inimestele tagasi, vähendades ja rahustades autoliiklust ning luues keskkonna elava tänavakultuuri ja -äri arenguks.
• Millal? Peatänava visioonikonkursi mõlemad etapid, nii peatänava kui ka külgneva piirkonna konkursid, toimusid 2016. aasta jooksul. Esimesed tulemused linnaruumis valmivad 2018. aastaks.
• Kes? Peatänava visioonikonkursi korraldab Eesti Arhitektuurikeskus koos Tallinna linnaga. Projekti toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, AS Tallinna Sadam, AS Viru Keskus jpt.
Pärnu maantee algus
1. istumisnõlv (muru)
2. bastioni müüri peal uus kaigutee (kate graniitsõelmed)
3. bastioni servas veidi allapoole viidud riba (kate graniitsõelmed)
4. rattatee (hele asfalt)
5. käigutee bussipaviljonidega (Peatänava sillutis)
6. ajutise parkimise ja käigutee riba (Peatänava sillutis)
7. olemasolev haljastus
8. rattatee (hele asfalt)
9. käigutee (Tammsaare Park)
Totaalne muutumine: vaata näiteid välismaalt!
ARVUKAD LINNAD ON MÕISTNUD, et autoradade lõputu juurdetegemine pole lahendus, ning loonud magistraalide asemele jagatud linnaruumi. Vaata, mis sellest välja on tulnud! Neis näiteis kasutavad jagavad sõidukid ja jalakäijad sama ruumi. Sõidutee ja kõnnitee asuvad ühel tasapinnal, sõidukite madal liikumiskiirus tagab kõigi ohutuse.
Allikas: Eesti Arhitektuurikeskus