Juba aastaid Saaremaa korterite üüriturul valitsev olukord tundub majanduse elementaarsete aabitsatõdedega vastuolus olevat – ehkki nõudlust on ja see ületab pakkumise märkimisväärselt, on hinnatase sellest hoolimata üpriski madal.
Asjatundjate arvates on säärase veidruse peamine põhjus siinse turu väiksus. Kuid oma mõju avaldab kindlasti ka elanikkonna madal ostujõud, seda eelkõige Mandri-Eesti suuremate keskustega võrreldes.
Küsimusele, kes Saaremaal peamiselt kortereid üürivad, vastas Domus Kinnisvara Kuressaare kontori maakler Jüri Aljas: “Enamik üürnikke on madalapalgalised kohalikud tööinimesed. Madalaid palku arvestades ei ole aga võimalik kõrgemat üüri nõuda.”
Teine põhjus, mis ei võimalda üüril eriti tõusta, on Aljase sõnul see, et uusi ja nüüdisaegseid elamispindu ei ole Kuressaares viimasel ajal eriti palju juurde ehitatud. “Kõik see ongi tinginud, et olukord elamispinna üüriturul on viimastel aastatel olnud küllaltki sarnane ja muutumatu,” nentis ta.
Enam-vähem samal seisukohal oli ka Pindi Kinnisvara maakler Natalija Leiten. “Peamine üürija on meil pere, kellel mingil põhjusel ei ole võimalik oma elamispinna soetamiseks pangalt laenu saada,” selgitas ta. “Kas on nende töötasu liiga madal või on finantskohustused juba üleliia suured. Igatahes ei saa nad seda numbrit, mida laenuandja näha sooviks, mingil põhjusel kokku, ja võib oletada, et just seetõttu pole nad pankade jaoks piisavalt usaldusväärsed.”
Müügihinna kasv
LVM Kinnisvara maakler Ingmar Saksing tõdes samuti, et Kuressaare ja selle lähiümbruse korterite üürituru peamine tunnusjoon on pikaajaliste üürikorterite vähene pakkumine. “Pakkumise vähesus on peamiselt tingitud üürnike piiratud maksevõimest, mistõttu leiavadki üksikud madala, kuid samas üürnikele vastuvõetava hinnatasemaga korterid kiiresti uued kasutajad,” tähendas ta. “Vaid kõrgema sissetulekuga töökohtade lisandumine tekitaks Kuressaare pikaajaliste üürikorterite turul pakkumiste lisandumise.”
Teine põhjus, mis pikaajaliste üürikorterite turul tekkinud pakkumiste põuda on viimasel ajal veelgi süvendanud, on Saksingu arvates Kuressaare korterite müügihinna jõuline kasv. Sealjuures on vanade korterite hinnatase hakanud kohati isegi uute korterite hindadele lähenema.
Nii näiteks sooritati LVM Kinnisvara veebilehel oleva statistika kohaselt tänavu juulis Saaremaal 21 korterite müügitehingut koguväärtuses veidi üle ühe miljoni euro. Mullu oli tehingute arv juulis enam-vähem samal tasemel, nende koguväärtus ei küündinud aga isegi poole miljoni euroni.
“Seepärast ongi praegu nii, et korteri pikaajaliselt üürile andmise asemel otsustab omanik selle hoopis maha müüa,” märkis Saksing. “Tõsi, alternatiivselt alustatakse sageli ka korteri lühiajalise väljaüürimisega, mis pakub omanikule kõrgemat tootlust.”
Kuressaare üürituru eripära Mandri-Eesti suuremate keskustega võrreldes seisneb veel selle toimimise iseloomus. “Meil siin ei ole eraldi maaklereid, kes tegeleksid vaid üürituruga,” möönis Jüri Aljas. “Tavaliselt saavad üürile andja ja üürile võtja ilma vahendajata kokku näiteks Facebookis või siis ajalehtede kuulutuste kaudu. Saaremaal see süsteem töötab.”
Aljas lisas, et kuna maakleritasu on tavaliselt ühe kuu üüri summa, siis pole kinnisvarabüroode kui vahendajate kasutamine Saaremaa oludes kuigi atraktiivne ning seda nii üüriturul tegutsejatele kui ka maakleritele.
“Meie üürituru peamine spetsiifika seisneb selles, et see toimib peamiselt inimeste endi vahel,” tõdes ka Natalija Leiten. “Mandril on tõepoolest olemas eraldi maaklerid, kes on eranditult vaid kinnisvara üürimisele spetsialiseerunud. Meil neid ei ole.”
Kõigub 200 euro ümber
Mis puudutab üürihindu, jäävad need Saaremaal Eesti suuremate keskustega võrreldes madalamale tasemele. Tänavuse suvehooaja hakul kirjutas Postimees, et Tallinna äärelinnas ja magalates jääb 2-toalise tuttuue korteri üür vahemikku 420 kuni 660 eurot, vanema korteri saab üürida 330 kuni 450 euro eest.
Kesklinnas asuv elamispind oli loomulikult mõnevõrra kallim. Kuressaares maksis aga kõige odavam üürikorter toona 170 ja kallim 315 eurot kuus.
“Kuressaare tingimustes asub tüüpiline üürikorter mõnes nõukaaegses paneelmajas, mistõttu 300 eurot sealt reeglina kätte ei saa,” kommenteeris maakler Jüri Aljas. “Keskmine üür kõigub meil 200 euro ümber.”
Umbes sama rääkis ka Natalija Leiten. “220 kuni 250 eurot on kõige tavalisem summa, mida üürile andjad praegu küsivad,” ütles ta. “Seejärel algab aga kauplemine ja võib juhtuda, et üüri alandatakse veelgi.”
Luksuslikud külaliskorterid
Kõike seda kinnitavad ka praegu kinnisvaraportaalides olevad üürile andmise kuulutused, ehkki neid oli väga vähe (üleeilse seisuga vaid neli). Näiteks nõuti Smuuli elurajoonis asuva 2-toalise möbleeritud korteri eest üüri 240 eurot kuus pluss kommunaalmaksud.
Kommenteerides ettevõtlusminister Urve Palo mõni kuu tagasi tehtud mõtteavaldust, et Kuressaares küündivat korteriüürid juba 1000 euro kanti, pidasid maaklerid sääraseid juhtumeid erandlikeks. “Tõepoolest, aeg-ajalt üüritakse välja kortereid, millel on ära toodud väga kõrge kuu- või isegi päevaüür,” tõdes Leiten. “Need on aga külaliskorterid, mida üüritakse välja vaid lühiajaliselt, kas üheks kuuks või isegi mõneks päevaks.”
Leiteni sõnul on sääraste korteritega hoopis teine lugu. “Nende hooaeg algab tavaliselt maist ja lõpeb oktoobris koos Saaremaa ralliga,” märkis ta. “Tõsi, kõik sõltub siiski korterist ja selle asukohast. On külaliskortereid, mille üürimine võib kesta ka aastaringselt. Näiteks üürivad neid talvisel hooajal Kuressaarde ajutiselt komandeeringusse saabunud inimesed.”
Lugejale selgituseks
Kui enne 2016. aastat maksustati tulumaksuga kogu üürileandja deklareeritud üüritulu, siis alates eelmise aasta tulude deklareerimisest maksustatakse elamu või korteri üürimisel saadud eluruumi üüritulu vaid 80 protsendi ulatuses.
Olev Martinsoni sõnul ei pea selleks eraldi kuludokumente esitama. Mahaarvamine 20 protsendi ulatuses tehakse tuludeklaratsiooni alusel, kus on ära toodud saadud üüritulu kogusumma.
Siinjuures tasub aga meelde jätta, et eluruumi üüritulu 20-protsendilist mahaarvamist rakendatakse elamu või korteri üürimisel eluruumi üürilepingu alusel. Eluruumi üürilepinguga on aga tegemist siis, kui lepinguga antakse üürile eluruum ja lepingu sõlmimisel lepitakse kokku, et seda hakatakse kasutama elamiseks .
“Kui aga eluruum antakse kasutusse inimeste majutamiseks, siis sellisel juhul 20-protsendilist mahaarvamist rakendada ei saa ning saadud tulu tuleb deklareerida renditulu tululiigi all, ütles Martinson.
KOMMENTAAR
Maksusoodustus on tõstnud deklareerijate arvu
Statistika näitab, et 2016. aastal kasvas Saaremaal üüri- ja renditulu deklareerinud isikute arv. Maksu- ja tolliameti andmetel on Saare maakonnas viimastel aastatel üüri- ja renditulu deklareerinud isikute arv ja deklareeritud rahasummad järgmised:
2016. aasta – 104 deklareerijat summas 117 046 eurot, sh deklareeriti eluruumide üüritulu 51 korral summas 80 817 eurot;
2015. aasta – 76 deklareerijat summas 105 614 eurot;
2014. aasta – 78 deklareerijat summas 102 648 eurot.
“Seega on deklareerijate arv tõusnud, mis arvatavasti on tingitud seadusega antud maksusoodustusest,” kommenteeris maksu- ja tolliameti Kuressaare teenindusbüroo juht Olev Martinson.
Martinson lisas, et nii üüri- kui ka renditulu on igal juhul vaja deklareerida maksustatava tuluna. Tema sõnul analüüsib maksu- ja tolliamet pidevalt erinevates meediakanalites ilmuvaid vastavaid kuulutusi ning nende seost tulude deklareerimisega.