Elari Udam on kinnisvaraekspert ja Pindi kinnisvara tegevjuht ning oma töö raames puutub ta kokku nii tänapäevase ehituse kui ka TTÜ ehitustedlastega, kes rääkisid sel nädalal “Uudishimu tippkeskuses” energiatõhusast ehitusest.
Kui töötajal on kontoris olles kehv olla, saab ta liikuda ja otsida endale võimalusel töötamiseks mõne teise laua. Koolis on aga õpilane sunnitud õppima selles keskkonnas, mille kool on talle loonud.
Kui klassiruumis on kehv sisekliima, paneb see lapsed sundolukorda, kus nende töövõimekus väheneb märkimisväärselt.
“Minu jaoks oli ühest uuringust kõige ehmatavam järeldus see, et kui laps õpib üheksa aastat koolis, näiteks põhikoolis, siis ta jääb maha ühe aasta, kui seal on halb sisekliima,” rääkis Elari Udam.
Kehv sisekliima mõjutab nii täiskasvanud töötajaid kui õpilasi, toob kaasa tööviljakuse olulise languse. See vähendab keskendumisvõimet, põhjustab tähelepanu hajumist ja väsimust.
Sisekliima kulu: 15 protsenti tööviljakuse langust
Kui panna see teadmine ümber kontoritöö konteksti, siis kui palju kahju, sh mõõdetavat majanduslikku kahju, võib kaasa tuua kehv sisekliima?
Elari Udam tõi välja, et ka seda on uuritud ning leitud, et kehv sisekliima tingib keskendumisvõime ja tööviljakuse langust. “Need ettevõtted ja organisatsioonid, kus inimestel ongi suur osa kontoris istumist, mõjutab sisekliima samuti 10–15 protsenti tööviljakust.”
Majanduslikult mõõdetuna väljendub see selles, et inimene jääb haigeks ja on töölt ära. Samuti läheb inimesel ühe asja tegemiseks rohkem aega.
“Kui organisatsiooni kuludest palgakulu on 60–80 protsenti. Sealt 10–15 potsendiline viljakuse langus tähendab otsest majanduslikku kahju sellele organisatsioonile.”
Kui energiakulud moodustavad organisatsiooni tegevuskuludest ligikaudu ühe protsendi, siis sisekliima pealt kokkuhoid toob kaasa hoopis suurema kulu.
Säästukoht: suured ventilatsiooniruumid
Tänapäevaste energialahenduste juurde kuulub ka see, et ventilatsioon ei lase soojusel lihtsalt vetilatsioonitorust õhku kaduda. Soojustagastus ehk väljaminevast õhust võetakse välja soojus ning seda kasutatakse ära maja kütmisel.
Elari Udam toob aga välja, et mida suurem on maja seda suuremad on tõhusad ventialtsioonimasinad, mis sisekliimat tagavad. Paraku tahetakse sageli just ventilatsiooniruumide pealt raha kokku hoida ja projekteeritakse need ruumid väikesed. Kohe nii väikesed, et mõnikord ei mahu seal hooldustöidki tegema.
Tänapäeval büroohooneid ehitades tuleks eesmärgiks võtta see, et nendes majades tegutsemine muutub järgmise 5–10 aasta jooksul märkimisväärselt. See tähendab, et ruumid tuleks ehitada n-ö paindlikult ehk võimalusega neid ümber korraldada.
Usutulusest Elari Udamiga selgus päris mitu mõtlemapanevat asjaolu. Täispikka intervjuud saab vaadata videost Youtube keskkonnas.