Eesti maapiirkondades tegutsevad ettevõtted kiidavad riiklike üürielamute projekti, kuna nende töötajatel napib häid elamispindu.Tänu sellele võib Eestisse jääda nii mõnigi spetsialist, kes muidu üle lahe Soome põrutaks.
Kui majandusministeerium riiklike üürikorterite rajamise idee paar aastat tagasi välja pakkus, tabas seda avalikkuse pahameeletorm. See tembeldati turusolkimiseks ja rahalaristamiseks. Nüüd on aga mõnedki kriitikud leebunud ja peavad seda ideeks, millel on oskuslikul rakendamisel igati jumet.
Näiteks end Saaremaal Nasva alevikus sisse seadnud eduka laevatootja Baltic Workboats AS omanik Margus Vanaselja ütles, et riigikorterite ehitamine on hea mõte. Ta näeb iga päev, kuidas inimesed suurematest keskustest tuleksid nende juurde tööle, kuid ei leia endale korralikku eluaset.
«Ma leian, et üürimajade ehitamine on hea regionaalpoliitiline meede. Meile kui ettevõttele tuleks kindlasti kasuks, kui keegi teeks Nasvale üürimaju, kuhu meie töötajad koos oma peredega elama tuleksid. Nii jääks Eestisse nii mõnigi pere, kes muidu läheks võib-olla Soome tööle,» leidis Vanaselja.
Kuna Nasva on väike koht ja eluasemete üüriturg on olematu, on Baltic Workboats oma töötajatele seni ise kortereid ehitanud. Näiteks ostis ettevõte ära kohaliku hotelli, millesse on ehitatud nii kontor kui ka korterid töötajatele. Peale selle rajas firma veel elamispindu, kus on kokku 32 tuba. Ettevõte annab praeguseks tööd juba pea 200 inimesele ning kavatseb veelgi laieneda.
Vanaselja leiab, et lisaks riigi abile võiks õla alla panna ka kohalik ettevõte, kelle huvi on töötajaid kaugemalt püüda. «Süsteem võiks olla paindlik ja siia saab kaasata ka ettevõtteid, kes oleksid tõenäoliselt teatud tingimustel valmis pansutama, et üürimaju ehitada,» ütles ta. Muidu juhtub tihtipeale nii, et Baltic Workboats pakub küll head palka ja võimalusterohket tööd, aga inimestel pole kuskil elada.
Järvamaa piimatööstuse E-piim juht Jaanus Murakas lisas, et viimasel ajal on paljud maapiirkondade ettevõtted leidnud uusi turge ja oma tegevust laiendanud – seetõttu on tarvis ka uusi töötajaid palgata. Tihti leitakse end aga olukorrast, kus tööandja tahab keskustest töötajaid tuua – näiteks kõrgemalt kvalifitseeritud spetsialiste –, ent neile pole elukohta.
Tema sõnul tuleb paljudel ettevõtetel näiteks töötajaid oma kuludega mujalt iga päev bussiga tööle tuua ja õhtul tagasi koju sõidutada. «Siin võiks riiklikel üürikorteritel olla täiesti oma koht. Maapiirkondades on kinnisvarahinnad niivõrd madalal, et kommertslikel alustel keegi kortereid rajama ei hakka. Üüriturg on olematu, paljudes piirkondades pole võimalik isegi kortereid osta.»
Ka E-piima töötajate näitel sooviksid mõnedki Järva-Jaani elama kolima, aga pole kuhugi tulla. «Ma ei taha anda hinnangut, kas riigikorterite rajamine on ideoloogiliselt õigustatud, aga praktiline vajadus ettevõtjate jaoks on selgelt olemas ja sellest oleks abi,» rääkis Murakas.
Põlva külje all tegutsev puidutööstusfirma ja keerulisemate puitkonstruktsioonide tootja Peetri Puit OÜ juht Peeter Peedomaa tõi esile, et neil töötab palju inimesi Võrust ja Tartust, kes sõidavad õhtul tagasi koju. Kuna inimesi tuuakse ka Lätist, võiks just neile pakkuda eluaset riigikorterites. «Ma arvan, et üldises plaanis muudab hea eluaseme olemasolu meid kindlasti atraktiivsemaks ja ergutab maapiirkondade elu,» leidis puidutööstur.
Viru Keemia Grupp ASi juht Ahti Asmann ütles, et nende ettevõtet üürikorterite ehitamine eriti ei puuduta, kuna Ida-Virumaa linnades, Kohtla-Järvel ja Jõhvis, kus nende töötajad asuvad, on toimiv üüriturg olemas ja elamispindade nappust ei ole. «See võib küll piirkonnale mõju avaldada, kuid meie seda vajadust riiklike pindade järele praegu ei tunneta,» sõnas Asmann.
Aasta tagasi riigimajade programmi vahest ehk kõige tulisemalt kritiseerinud Pindi Kinnisvara müügipartner ja kinnisvaraekspert Peep Sooman on praeguseks leebunud ja põhimõtteliseltselle vastu enam ei ole. Kui 2016. aasta mais ütles Sooman, et tegemist on lauslollusega ja uskumatu laristamisega, siis praeguseks on ta arvamusel, et kui riik üürimajasid mõistlikult ja vastavalt nõudlusele ehitab, on plaan mõistlik.
«Selgelt võib olla piirkondi, kus riigikorterite järele on nõudlus olemas, aga see tuleb enne väga põhjalike uuringutega välja selgitada. Kui seda on tehtud, siis ei ole mõtet sellele vastu olla,» rääkis Sooman. Aasta tagasi teravalt üles kerkinud debatis ajas teda enim vihale see, et riik polnud eeltööd teinud ega plaani piisavalt põhjalikult läbi töötanud. Lisaks näeb ta positiivsena seda, et kui aastaid tagasi kavatseti riigikorterid ehitada nullist, siis nüüd saab toetust taotleda ka olemasoleva elamufondi renoveerimiseks.
Novembris algab riiklike üürikorterite ehitamise projekt, kui Kredex avab kohalikele omavalitsustele mõeldud toetuse taotlemise esimese vooru. Kokku jagab riik üürimajade ehitamiseks kolme järgneva aasta jooksul omavalitsustele üle 60 miljoni euro. Idee eestvedaja ja kõige häälekam toetaja, ettevõtlusminister Urve Palo (SDE) sõnul on «uue poliitika» eesmärk pakkuda nüüdisaegseid eluruume seal, kus turg ei toimi ja kus ehitise ehitusmaksumus ületab turuväärtust.
Peale mobiilse tööjõu ehk iseseisvat elu alustavate noorte, kes valivad elukoha töö järgi, on toetuse teiseks sihtrühmaks planeeritud vähekindlustatud ja erivajadustega inimesed, samuti eakad, suurpered ja vähem teenivad inimesed. Kohalikud omavalitsused saavad toetust taotleda mõlemat tüüpi elamispinna ehitamiseks.
Maris Lauri, endine rahandusminister, Reformierakond:
Ma olen endiselt seda meelt, et riiklikud üürikorterid ei ole hea ja mõistlik lahendus. Alustuseks juhin tähelepanu asjaolule, et algne üürituru elavdamise eesmärk on asendunud sotsiaalsete eesmärkidega. Sotsiaalsete küsimustega ei peaks tegelema ettevõtlusminister.
Teiseks pole minister mitte midagi sisulist teinud üürituru arendamiseks. Erasektori vähene huvi üürimaju arendada tuleneb eelkõige ebasoodsast juriidilisest keskkonnast sellise tegevuse jaoks. Lisaks on võib oletada, et finantseerijad ei ole kõrgete riskide, sh juriidiliste riskide tõttu valmis üürimajade ehitamiseks laenu andma.
Alustuseks võiks teha seadusemuudatused, mis tasakaalustaks üürnike ja üürileandjate suhted ehk õigused ja kohustused. Ma pole ka kuulnud, et minister oleks seda ja teisi finantseerimist takistavaid probleeme arutanud pankade ja teiste potentsiaalsete finantseerijatega.
Sisuliselt asjale lähenemisega on minister tegelenud sotsiaaldemokraatide valimislubadusega, mis on taas ootuspäraselt esile tõstetud.
INFOKAST
Üürielamute toetuskava omavalitsustele
-Toetust võib kasutada üürielamute ehitamiseks ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks nende üürielamutena kasutusele võtuks. Esimesel aastal antakse toetust kohalikele omavalitsustele, mis jäävad Tallinna ja Tartu mõjualast väljapoole.
-2017. aastal makstakse toetusi 2,5 miljonit eurot. Järgnevaks kolmeks aastaks on toetusfondi suurus 20 miljonit eurot aastas.
-Riigi poolt antava toetuse määr on kuni 50 protsenti, ülejäänu peab tulema kohaliku omavalitsuse taskust.
-Maksimaalne toetussumma kõigi taotlusvoorude peale kokku on kuni 2,5 miljonit eurot kohaliku omavalitsuse kohta.
-Alates järgmisest aastast saab toetust taotleda ka üürielamute rajamiseks vähekindlustatud sihtgruppidele, samuti lisanduvad piirkondadena Tartu ning Tallinn.
-Esimene toetusvoor algab 1. novembril ja lõpeb 30. detsembril.
-Taotlusi võtab vastu ja toetusi jagab Kredex.