«See, et Rootsis ühel päeval kinnisvaraturg ka kehvemaid aegu nägema hakkab, ei tulnud kellelegi üllatusena,» nentis Arco Vara kinnisvaraanalüütik ja hindaja Mihkel Eliste.
Kauaoodatud kinnisvarahindade langus on jõudnud Rootsi, kuid Eestit see ekspertide hinnangu veel niipea ei puuduta.
«See, et Rootsis ühel päeval kinnisvaraturg ka kehvemaid aegu nägema hakkab, ei tulnud kellelegi üllatusena,» nentis Arco Vara kinnisvaraanalüütik ja hindaja Mihkel Eliste.
Rootsi kinnisvara hetkeväärtust peegeldava Valueguardi eluasemehinnaindeksit arvestades odavnesid korterid detsembris 2,7 protsenti ja eramud 1,6 protsenti.
Kolme kuuga on korterihinnad langenud 8,7 protsenti ning eramute hinnad 7,1 protsenti. Pealinnas Stockholmis on kukkumine olnud veelgi järsem: korterid odavnesid seal 9,6 ja eramajad 8,6 protsenti. Samas, kui oktoobris ja novembris vedas langust veel konkurentsitult Stockholm, siis detsembris hakkasid hinnad langema ka mujal riigis, vahendas eilne Äripäev.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles Postimehele, et Rootsi kinnisvaraturu langus ei tohiks Eestis toimuvat liiga palju mõjutada. «Lugu oleks teine, kui meil oleks tegemist üleilmse rahandusprobleemiga, nagu oli aastal 2008, kui kogu finantsilm kaldus kreeni,» rääkis ta. Praegu aga tema sõnul seda muret ei ole.
Samas lisas Sooman, et hinnad on Rootsis väga kaua tõusnud, mis tähendab, et mingil hetkel peavad need hakkama ka langema. Osaliselt on tema sõnul hinnatõusu taga olnud ka laenuvõimendus. «Tegemist on klassikalise riigisisese mulliga,» selgitas Sooman. «Kui liiga palju laene on peal, saab palju valesti minna. Rootslastele võib küll kaasa tunda, aga kogu maailma valu ei saa enda õlule võtta.»
Rootsi kinnisvaraturu mõju Eestile on tema sõnul kaudne. Küll aga võib juhul, kui Rootsi pangad peaksid hätta sattuma, mõjutada see harukontorite laenamishuvi Eestis. «Loodus aga tühja kohta ei salli ja küll teised pangad selle tühimiku täidavad,» oli kinnisvaraekspert optimistlik.
Alates septembrist on Eestis märgata kinnisvaras tegutsevatele ettevõtetele antud laenude juures mõningast intressimäära kasvu. Siiski ei seostaks Mihkel Eliste seda esialgu Rootsi kinnisvaraturuga, vaid pigem meie kohaliku kinnisvaraturu mõningate riskide suurenemisega ennekõike Tallinna korteriturul.
SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on Rootsi kinnisvaraturu probleem juba pikka aega nõudluse ja pakkumise vähene haakumine. «Arenduseks sobivate maatükkide nappuse tõttu on arendajate huvi olnud ehitada võimalikult kalleid ja kvaliteetseid eluasemeid, et kinnistu väärtust maksimaalset tõsta,» selgitas ta, lisades, et nõudlust jagub seevastu enim just kõige odavamas segmendis. «See on päädinud olukorraga, kus eksklusiivsemale kinnisvarale ei jagu enam piisavalt kiiresti ostjaid.»
Suurema krahhi ennustajad peavad tema sõnul aga pettuma, sest SEB hinnangul piirdub hinnalangus kuni 15 protsendiga. Negatiivsemale stsenaariumile on nimelt väga raske leida makromajanduslikku selgitust.
Rootsi kinnisvarahinnad on tõusnud täiesti mõistlikel põhjustel: elanikkond kasvab, ehitustempo on aeglane ning intressimäärad madalad ja neis faktorites ei ole muutust ette näha. Eliste sõnul johtuvadki hinnamuutused ennekõike finantsinspektsiooni kehtestatud uutest reeglitest, mille tulemusena on vähenenud inimeste võime laenu saada.
«Ajalooliselt ei ole leida ka näidet, kus kinnisvarahinnad tugeva kohaliku ja globaalse majanduskasvu tingimustes suure languse läbi teeksid. Pigem tasub praegusest langusest mõelda kui ajutisest turukorrektuurist,» ütles Nestor. Rootsi kinnisvaraturu langus võib muret teha aga Eesti mööbli- ja puidutööstusele, kelle toodangut seal müüakse.
Detsembris teatas Nordea panga juht Casper von Koskull, et ei kavatse Rootsi kinnisvaraturu kasvuga sammu pidada. «Kuna konkurents on väga tihe, kasvame aeglasemalt kui turg,» vahendas tema sõnu Bloomberg. «Oleme ettevaatlikud ega hakka hinnaga konkureerima.»
Kuna kardetakse kinnisvaraturu suurt kukkumist, on Rootsi krooni kurss euro suhtes augustiga võrreldes langenud viis protsenti. Von Koskulli hinnangul tuleb langus pigem rahulik.
Samal ajal on Nordea kinnisvaralaenude maht Rootsis esimest korda 15 aasta jooksul vähenenud. Von Koskulli sõnul on panga tagasitõmbumine olnud tahtlik. Riske on peale kinnisvara vähendatud ka mujal.