Kuigi kortereid müügis on, tunnevad ostjad puudust ühetoalistest eluasemetest. Üüriturul on aga nõudlus pakkumisest suurem ning näiteks Valgas pole maakleril praegu üürile anda ühtki korterit.
Pindi Kinnisvara Valga kontori maakleri Hans Heinjärve sõnul oli 15. jaanuari seisuga neil pakkumisel üksteist korterit, sealhulgas kahetoalisi kolm, ülejäänud suuremad. Maju on müügis 29, maatükke 15, äripindu 14 ning garaaže üks. Mullu samal ajal oli müügis 26 korterit ja 29 maja.
«Müügis olevate korterite arv on kokku kuivanud. Kõik, mis pakkumisele tulevad, peagi ära müüakse. Enamik korteritest, mis pikemalt seisma jäävad, asuvad 4. või 5. korrusel või on kolme-neljatoalised. Ühetoalised kaua müügis ei seisa. Nõutakse rohkem aga esimesel-teisel korrusel asuvaid ühe- või kahetoalisi ja nende ostjad on enamasti vanemad inimesed. Mul on isegi nelja lehekülje pikkune nimekiri nende inimeste kontaktidega, kes otsivad ühe- ja kahetoalisi kortereid,» sõnas maakler.
Eelmisel aastal sõlmiti Valgamaal Pindi KV OÜ vahendusel 37 tehingut ehk üheksa võrra rohkem kui aasta tagasi. 28 neist olid korteri ostud-müügid, neist viis olid ahiküttega korterid. Maju müüdi üheksa, suvilaid üks ja äripindu üks.
«Lõppenud aasta oli parem kui eelmine, tehingute arv kasvas. Tuleb tõdeda, et pea pool korterite ostutehingutest vormistasin eelmise aasta teises pooles lätlastega, kes on Valgas leidnud töö ning kolivad perega siia,» lisas Heinjärv.
Valga hinnad soodsad ostjatele
Heinjärv avaldas heameelt, et viimastel aastatel väga madalal seisnud kinnisvarahinnad Valgamaal on hakanud veidi kasvama. Kui 2010. aastast peale on korteri ruutmeetri hind püsinud 100 euro ümber, siis näiteks mullu detsembris oli see 120. Renoveeritud eluaseme ruutmeetri hind on ka meil juba tõusnud üle 300 euro.
Paljudes Eesti linnades korterihinnad tõusid. Tallinna eelmise aasta rekord 1703 eurot ruutmeetri kohta purustati taas ning tõusis 1876 euroni. See on 16 korda kõrgem kui Valgas asuval kinnisvaral. Tartu korterite hinnad on Valga omadest kõrgemad 12 korda, Võru-, Viljandi- ja Põlvamaal kolm kuni viis korda. Madalam on ruutmeetri hind ainult Kohtla-Järvel, kus see oli detsembris 87 eurot.
«Mööda Eestit ringi sõites ei ole ma mõistnud, miks Valgamaal need kinnisvarahinnad nii madalad on. Vastust, miks Valga renomee selline on, anda ei oska. Linn on ju kena ja elukeskkond väga hea. Töökohtigi on, kuid kindlasti on puudus kõrgema palgaga töökohtadest. Kui siia linna tuleks üks nüüdisaegne tööstusettevõte, mis pakuks tööd noortele, annaks see kindlasti tõuke ka kinnisvarahindade tõusule. Näiteks Võru kolleeg ütles, et nende linnale andis uue hingamise Kuperjanovi jalaväepataljoni tulek. See tõi sinna elama hulk ohvitsere peredega, kes endale ka elamispinna soetasid,» rääkis Heinjärv.
Nõudmine pakkumisest suurem
Üürikorteritest rääkides ütles Heinjärv, et pakkumine on juba neljandat aastat järjest väike. «Üüriturg on Valgas järsult vähenenud ja seda eelkõige pikaajaliste üürilepingute tõttu. Parematel aastatel vormistasin 60 üürilepingut, eelmisel aastal 23, neist kortereid 16. On hetki, kus kinnisvarafirmal pole pakkuda üürile ühtegi korterit, nagu ka praegu,» sõnas maakler.
Kortereid võetakse üürile pikemaks ajaks ja mõnes elab üürnik juba krooniajast. Ka omanikud ei soovi alla pooleaastaseid lepinguid sõlmida. Valgas pole Heinjärve sõnul üürnikega ka erilisi probleeme olnud: maksavad enam-vähem korralikult. Uue trendina on maaklerile silma hakanud, et üürituru vastu tunnevad huvi investorid, kes ostavad Valgas korteri ja annavad selle siis üürile. «Arvestades ostuhinda ja üüritasu, on korterite tootlikkus hea ja seepärast huvi ka tuntakse,» kinnitas Heinjärv.
Küsimusele, miks soodsa hinnaga eluruume ei osteta, vaid pigem üüritakse, vastas Heinjärv, et laenutingimused on karmistunud. Kas ei saada pangast laenu või ei soovita end Valgaga pikemalt siduda. «Viiest laenusooviga panka pöördunud inimesest tuleb sealt positiivse otsusega tagasi üks,» lisas Heinjärv.
Omanike vaatevinklist on üürihindade tõus teretulnud. Mullu jäid need keskküttega korteritel vahemikku 100–150 eurot kuus, ahikütte puhul algasid hinnad 60 eurost. Hind ei sõltu niivõrd eluruumide suurusest ega tubade arvust, vaid sisustusest, asukohast ja korrusest.
Äripindade üürilepinguid sõlmis maakler mullu seitse. «Juba aastaid on pakkumine suurem kui nõudlus. See hoiab ka üürihinnad madalal: 1,5–6 eurot ruutmeetri kohta,» rääkis Heinjärv. 15. jaanuari seisuga oli üürile anda 29 äripinda.
Ostuhinnad pisut tõusnud
Valgas saab ühetoalise keskküttega korteri kätte 4000–6500, kahetoalise 3800–9500, kolmetoalise 9900 – 23 000 ja neljatoalise 17 000 – 21 000 euroga. Ahiküttega kahetoalise omanikuks võib saada 1800–5000 euro eest. «Hinnad on väikeses kasvutrendis,» nentis Heinjärv. Nõutum piirkond on endiselt Pedeli-äärne ja õmblusvabriku ümbrus. Tegemist on keskmiste hinnavahemikega, erandeid on mõlemas suunas.
Maju müüdi mullu üheksa, mis on kaks korda rohkem kui eelneval aastal. Müügihinnad jäävad vahemikku 11 000 kuni 32 000 eurot, kuid suurim nõudlus on selliste majade järele, mis maksavad 20 000 kuni 25 000 eurot. «On müüdud ka kallimaid maju, kuid praegu on näiteks müügis maja hinnaga 70 000 ja poole aasta jooksul pole selle vastu kahjuks mitte keegi huvi üles näidanud,» nentis Heinjärv. Maamüüke eelmisel aastal Pindi kinnisvara Valga kontor ei vahendanud.
Muutusi ette näha pole
Tõrva piirkonnas on kinnisvarahinnad Valgaga sarnased. «Kortereid on müügis vähe ja ka ostuhuvi väike. Hinnatasemelt on Tõrva korterid kohati veel odavamadki. Majad on veidi kallimad kui Valgas. Otepää piirkond eristub ülejäänud maakonnast, kuna seal on kinnisvara kallim. Mitte küll Tartuga samal tasemel, kuid Valga hindadest kordi kõrgem,» lisas maakler.
Eluasemete hindades ei prognoosi maakler ka tänavu erilisi muutusi. «Põhjusi, miks kinnisvarahinnad siin piirkonnas tõusma peaksid, väga ei näe, kuigi väike tõusutrend on siiski olemas.»
Uudistest niipalju, et juba neljandat kuud on Pindi Kinnivara Valga osakonnas tööl nooremmaakler, hindaja assistent Arle Leht. Tema aitab klientidel kokku hoida vara hindamiskulusid, eelkõige transpordikulu.
«Uudis on veel ka see, et oleme uuesti liitunud kv.ee portaaliga,» lisas Heinjärv.
KORTERITE HINNAD
Eesti suuremate linnade korteriomandite tehinguhindade võrdlus (€/m2)
| Linn | Dets 2017 | Dets 2016 | Muutus (%) |
| Haapsalu | 643 | 571 | 12,6 |
| Jõgeva | 290 | 170 | 70,6 |
| Jõhvi | 263 | 344 | -23,5 |
| Kohtla-Järve | 87 | 100 | -13,0 |
| Kuressaare | 932 | 827 | 12,7 |
| Narva | 383 | 449 | -14,7 |
| Paide | 296 | 291 | 1,7 |
| Põlva* | 391 | 335 | 16,7 |
| Pärnu | 1153 | 1006 | 14,6 |
| Rakvere | 463 | 394 | 17,5 |
| Rapla** | 646 | 683 | -5,4 |
| Tallinn | 1876 | 1703 | 10,2 |
| Tartu | 1382 | 1294 | 6,8 |
| Valga | 120 | 113 | 6,2 |
| Viljandi | 650 | 600 | 8,3 |
| Võru | 510 | 354 | 44,1 |
* detsember 2016 – november 2017
** jaanuar-november 2017
Allikas: Pindi kinnisvara, Maa-amet