Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman kirjeldab, millised on levinumad müüdid kinnisvaraturul ja kuidas neist õppust võtta.
„Feng-shui, negatiivne ja positiivne aura ning üleüldine kõhutunnetus juhib ostjat rohkem, kui oskate arvata. Kui korteriomanik on aktiivne suitsetaja, siis võib tundliku lõhnatajuga inimene selle ostmata jätta ka hoolimata sellest, et omanik pole toas tossutanud mitu nädalat. Veelgi hullem lugu on nurgas vedelevate õllepurkide või räpase tualetipoti puhul – ostja tuletab sealt välja lugusid, mis ei pruugi isegi tõele vastata, kuid tehing on untsus.
Koristage korter enne müüki korralikult, pange küünlad põlema, kohv podisema ja lilled vaasi. Ostja ei otsi ainult kinnisvaraobjekti, vaid harmooniat, mida värske lillekimp annab oluliselt rohkem, kui näiteks radiaatoril kuivavad trussikud,“ selgitas Sooman. „Teisalt pole põhjust ka üle pingutada – tavaliselt karjub nn valgendusremont värvitud lagede ja kiiruga vahetatud tapeetidega silma ja jätab varast pigem ebausaldusväärse mulje. Konstruktsioone ei peaks üle katma, see pigem tekitab kahtluse, et midagi tahetakse varjata,“ lisas ta.
„Kinnisvaramaaklerite ühiseks nimetajaks on ainult see, et kõik on inimesed. Ülejäänu sõltub aga firma töökultuurist ja muidugi ka maakleri isiklikust motivatsioonist. Pikalt sel teemal targutamata soovitan ainult järgmist – kui maakler ei esita müüki antava vara kohta korralikku turuülevaadet koos konkureerivate pakkumiste ja piirkonnas tehtud tehingute infoga, siis on tegemist laisa või infopuuduses oleva maakleriga. Kehvemal juhul hakkab maakler ka telefoniga objektist viltuseid pilte klõpsima. Selline maakler tuleks kohe koju saata,“ ütles Sooman.
„Kas te müüte või õngitsete? Juba nõukaajast on tuttavad lood, kus ühe kurgimüüja leti taga oli pikk järjekord, teiste ees haigutas aga tühjus. Turukaubanduses tähendab see siiani tüli, aga kinnisvarasektoris on võitjaks see, kes tehinguni jõuab. Liiga odavalt müümine on jõuluvana mängimine, aga naabermaja pakkumistega võidu ülehindamine ei vii varaomanikku kuidagi ka tehingule lähemale. Ostja pole loll,“ nentis Sooman.
„Ainult üks soovitus. Osta odavalt või jookse. Elukondliku kinnisvara kasutusloa puudumine on katastroof, mille vastu aitab lammutamine, suurem renoveerimine või tohutu paberimajandus. Mitte ükski kinnisvaraomanik ei jäta enne müüki igavusest või ajapuuduse tõttu kasutusluba taotlemata,“ kinnitas Sooman.
„Terved inimesed tavaliselt arsti juurde ise ei lähe, kui neil just mingit sisemist tungi selleks pole. Ometi avastatakse hulk varajases staadiumis olevaid tõbesid just rutiinkontrolli käigus. Kui ostate kinnisvara, eriti kehtib see eramute puhul, tasub lasta ehitusekspertidel kõik üle vaadata. Majavammi või muud kohtuteele viivat varjatud puudust ei soovi endale ükski koduostja,“ selgitas Sooman.
„Mida rohkem on tehingu tegemiseks laenu võetud, seda hoolikamalt tuleb oma ostu majanduslikku tarkust õigustada. Ideaalis peaks olema igal koduostjal piisavalt varu, et mitte spekulandi kombel pidevalt kasumit või kahjumit arvestada. Kui aga tehing tehakse ainult omavahendite arvelt, siis loevad rohkem emotsioonid, mitte kiire kasum või võimalik üüritulu ja omakapitalitootlus,“ lisas Sooman.