Kohaliku tarbija kindlustunne on ajaloo madalaim ja see avaldab mõju ka kinnisvaraturule. Millises mahus, see selgub sügis-talvisel perioodil, märkis Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
„Ehkki kinnisvaratehingute statistika järgi on veel justkui kõik enam-vähem korras, siis muret tekitab Konjunktuuriinstituudi poolt avaldatud tarbijate kindlustunde indikaator, mille kohaselt pole Eesti rahvas kunagi nii suurt ebakindlust tundnud,“ sõnas Sooman.
„Uute kriteeriumite järgi taastatud kindlustunde indikaatori ajalugu näitab, et isegi kõige sügavamal masu põhjas ei langenud see alla -30, augustis 2022. aastal on see aga -37, mis ei näita enam mitte lihtsalt kindlustunde puudumist, vaid hakkab hirmu poole kiskuma,“ ütles ta.
„Kodumajapidamiste kontodel olev raha on jagunenud ebavõrdselt ning kinnisvaraturustatistikas maad võtnud masendus veel ei kajastu. Paraku ei lähe selleks kaua aega, sest pakkumise ja nõudluse suhe on ühest äärmusest suure hooga teise liikuma – ühed proovivad kasumit välja võtta, teised vabaneda liigsest finantskoormusest, kolmandatel vara müüjatel on muud põhjused, kuid ostjate arv aina kahaneb,“ tõdes ta.
„Ehmatav on tõdeda, et statistika järgi on kõik veel korras – Pindi Indeks tõuseb, tehingute arv on ka päris korralik, aga köögipoolelt teatatakse aina rohkematest edasi lükatud või ära jäetud tehingutest, seda tihti päris viimasel hetkel,“ lisas Sooman.
Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks tõusis augustis 1% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 2230 €/m².
Juulis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 2200 €/m². Kui juulis tehti indeksilinnades kokku 1519 korteriomandi tehingut, siis augustis oli tehingute arv 1587. Võrdluseks – 2021. aasta augustis tehti indeksilinnades 1387 korteriomandi tehingut.
Võrreldes varasema hinnatipuga mais 2022 on indeks 1 protsendi võrra madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 257 protsendi võrra kõrgemal.