Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson tõi välja neli enimlevinud põhjust, miks majaelanikud halduri tööga rahul ei ole ning seetõttu endale uut lepingupartnerit otsima hakkavad.
„Praeguses majanduskeskkonnas on hind loomulikult esimene argument. Inimesed hääletavad rahakotiga ja ühistute üldkoosolekud või juhatuste otsused ei erine mingil moel muudest eluvaldkondadest, kus püütakse kokku hoida. Õnneks siiski mõistetakse, et ainult madalam hind ei tähenda automaatselt õnne, sest nagu asjadega, nii ka on teenustega – liiga odavad asjad lähevad liiga kiirelt katki ja siis on mure hoopiski suurem. Küll aga on läbi need ajad, kus teenusepakkuja sai ilma argumenteerimata küsida sellist hinda, mida sülg parasjagu suhu tõi. Võtmekoht korrashoiuteenuste hinnaläbirääkimistel ongi avatud kaartidega suhtlus ning selgitamine, millist teenust ühistu teatud summa eest saab,“ rääkis Tõnisson.
„Teine väga oluline aspekt on teenuste valik. Kui liiga palju teenuseid tuleb sisse osta, siis on teenusepakkuja allhankijate tõmbetuules, mis tähendab, et ühelt poolt võivad erinevad teenused osutuda väga ebaühtlaseks, teiseks võivad nende hinnad kõikuda väga ootamatus suunas ning kolmandaks ei vastuta võimalike apsakate või tegemata jätmiste eest lõpuks enam mitte keegi, sest hakatakse üksteise peale näpuga näitama. Lepingupartner ja töö teostaja peab olema üks ettevõte, mõned spetsiifilisemad tööd, näiteks korstnapühkimine, välja arvata. Korralikul haldus-hooldusfirmal peavad olema lisaks halduritele nii sise- kui välipuhastusbrigaadid, hooldustehnikud, elektrikud, 24/7 toimiv avariivalve, ühistute raamatupidajad ja veel mõned oluliste ametite pidajad,“ loetles Tõnisson.
„Kolmas põhjus taandub teenindustasemele ja seda ainult mitte mõõdetavas vormis. Ühelegi tellijale ei meeldi ennast täis ja ära-sega-mina-olen-proff stiilis suhtlemine. Töötajad peavad olema motiveeritud, koolitatud ning mis kõige tähtsam – nad peavad mõistma, et neile on usaldatud tellija jaoks kõige püham paik maailmas ehk nende kodu. Kehva ettevalmistusega haldurid-koristajad-tehnikud, olgu nad nii nutikad ja kuldsete kätega kui tahes, peavad teadma, mida tähendab teenuse osutamine ning et lambipirni vahetamine või toru kinni keeramine on vaid osa teenusest. Majaelanik peab tundma, et temast ja tema kodust hoolitakse. Kui seda tunnet ei teki, siis on koostöö kiire lõppema. Tööd peavad iseenesest mõistetavalt igal juhul korralikult tehtud olema,“ lisas ta.
„Neljas, kuid eelmistest mitte vähetähtsam on operatiivsus. Kas haldur on kliendile kättesaadav? Kas e-kirjadele vastatakse kiirelt? Kas ootamatu lumesaju korral tuleb kolm päeva oodata või on majaesine puhtaks sahatatud esimesel võimalusel? Nimekiri operatiivsusest on pikk, kuid asja mõte taandub ikka sellele, kui kiirelt korrashoiufirma eelkõige kiireloomuliste probleemide korral tegutseda suudab. Korraliku masinapargi, öövalvete ja päevasel ajal hästi kättesaadava esindaja korral on pool muret juba murtud. Tähtis on, et klient teaks – tema jaoks ollakse koguaeg olemas. Korrashoiufirma on piltlikult öeldes sarnane kiirabiga, mida oodatakse võimalikult kohe probleemidega tegelema,“ märkis Tõnisson.
