Vaatamata uute korterite üha kasvavale nõudlusele ei tõtta arendajad naljalt hindu tõstma.
“Ühelt poolt oleks loogiline, et arendajad tõstaks hindu, kui müük nii ludinal läheb, samas lisandub Tallinna iga kuu umbes viis uut kortermaja, mis hoiab konkurentsiolukorra pinevana,” rääkis Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman.
Soomani sõnul reguleeritakse hinda pigem sõltuvalt korteri asukohale majas. “Uus trend on majasisene väga suur hinnaerinevus,” selgitas ta.
Uue kortermaja ehituse väljakuulutamisel broneeritakse korteritest mõne nädalaga mitukümmend protsenti. “Osa broneeringuid küll langeb ära, kuna ostjad on ennast ülehinnanud, kuid huvi on sellegipoolest suur,” rääkis ta.
Domus Kinnisvara analüütik Kadri Lest juhtis tähelepanu, et kuigi ostumüügitehingute arv mullu kasvas, on pakkumiste, sh uusarenduste arv stabiilne ning tehinguhindade kasv kahel viimasel aastal mõõdukas. “Võib öelda, et tänavu püsivad korterite hinnad võrdlemisi stabiilsed ning tõusevad kuni 5%,” märkis ta.
Lest ennustas, et kallimate uute korterite müügiperiood pikeneb ning ülehinnatud korterid jäävad pakkumisse püsima, kuni nende hinda allapoole tuuakse.
Ostja kaupleb. Arco Vara kinnisvaraanalüütiku Anne Oja sõnul on uute korterite müük sujunud üsna hästi, kuid tehingute hinnad on aastatagusega võrreldes pisut langenud.
Uute kortermajade puhul kauplevad ostjad Oja sõnul agressiivsemalt hindu alla. Viimase poole aastajooksul on Tallinnas ja Harjumaal turule tulnud hulk uusi kortermaju, rida- ja paarismaju. “Kraanad on püsti igal suunal, kuhu vaatad,” lausus ta.
Kuna eramute hinnad ei ole viimase paarikolme aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud, konkureerivad linnaäärsed eramud Oja hinnangul edukalt Tallinna kolme- ja neljatoaliste korteritega. Uusi korterelamute arendusprojekte on ridamisi müügile tulnud ka Tartus, lisas ta.
Buumi aja trend tagasi. Linnakorterite kõrged hinnad on Pindi Kinnisvara tegevjuhi Lauri Taburi sõnul taas algatanud valglinnastumise, mille käigus soetatakse üha enam linnaäärseid eramuid. “Kümne aasta taguse kinnisvarabuumi ajal koliti aktiivselt suurematest linnadest välja eramajadesse. Kui majanduskriisi ajal see trend taandus täielikult, siis nüüd on kõrged korterihinnad taas protsessi käivitanud,” märkis ta.
Sotsioloogiliste ja majanduslike põhjuste koosmõjul toimuvat valglinnastumist saab Taburi sõnul käsitleda nii kinnisvaraturu arengu kui ka taandarenguna. “On selge, et inimesed peavad kuskil elama ning tihti on linnast välja kolimine tingitud puht majanduslikest kaalutlustest, sest linnakorterite hinnad on võrreldes linnaväliste eramajadega vahel lausa talumatult kallid,” rääkis ta. “Samas ei saa alahinnata ka sotsioloogilist mõju – on ju lippaiaga eramu üks American Dreami põhikomponentidest, kätkedes endas suurema, turvalisemaja looduslähedasema elukeskkonna ideaali,” lisas Tabur.
Ärikinnisvaras vaiksem aeg
Ärikinnisvaras sel aastal uusi suurprojekte oodata ei ole, sest varasemad aastad on olnud väga viljakad.
Domus Kinnisvara äripindade hindaja Toomas Vaksi sõnul on ärikinnisvara sektoris suurem laine ära olnud ja tõenäoliselt tuleb sel aastal uusi projekte juurde vähem. “Kinnisvaraturu tsüklilisust arvestades on see täiesti normaalne, sest pärast turunõudluse rahuldamist kulubki aega uute projektide käivitamiseks,” toonitas ta.
Arco Vara analüütik Anne Oja tõi esile, et ärikinnisvaras otsitakse endiselt rahavooga objekte, mille tootlus ületaks 7%. Tema sõnul ei ole sellised objektid otsa saanud, pigem on tekkinud olukord, kus neid ei taheta müüa või küsitakse madalamat tootlust pakkuvat hinda. “Müüja seisab silmitsi vajadusega oma raha paigutada, kuid rahapaigutusvõimalused on praegu ahtakesed,” rääkis Oja. Tallinna büroopindade üüriturul võib lähiaastatel oodata ülepakkumist ja vakantsi suurenemist vanemates hoonetes, lisas ta.
Tasub teada
Investoritel ahtam valik
Mullu oli kinnisvarainvesteeringute turul rekordaasta, ületades mahu poolest 2014. aastat üle kahe korra.
Turukapitalisatsioon oli 2014. aastal alla veerand miljardi euro, eelmisel aastal umbes 550 miljonit eurot.
Intressikeskkond soosis ja soosib jätkuvalt kinnisvarainvesteeringuid. Siiani võtavad suurema turuosa fondid ning erakapitalil põhinevad välismaised ostjad.
Pärast 2015. aasta osturallit on jäänud häid ning investorite kriteeriumidele vastavaid objekte vähemaks.
Pindi prognoosib, et investorid võtavad arutelu alla varasid, mis varem kõrvale lükati.
ALLIKAS: PINDI KINNISVARA ÄRIPINDADE MAAKLER EDUARD SOROKIN