Tuleval aastal jõustuva seadusemuudatuse tõttu on paljud kortermajad hakanud majahaldurit vahetama. Seda tehes on aga ilmnenud, et nii mõnigi ühistu on senistel majahalduritel end tüssata lasknud ja maksnud hulga raha ei millegi eest.
Sageli pole kortermaja elanikest enamikul aimugi, kes hoiab iga päev korras nende trepikoja ja majaümbruse – jutuks tuleb see vaid siis, kui trepikoja puhtus jätab soovida, keegi ei vaheta läbipõlenud lampe või majaesine on hooldamata.
Seni on üsna tavaline, et ühistu on majarahva seast või väljastpoolt leidnud inimese, kes maja hooldamise enda kanda võtab ja kellele ühistu selle eest maksab – tegija toimetab omasoodu ja kui kõik näib enam-vähem korras, siis majarahvas sellesse enamasti ei sekku.
Majahalduritele uued nõuded
Tartu Elamuhalduse OÜ juhataja Teet Suits märkis mullu Õhtulehega sel teemal vesteldes, et asjade niisugune korraldus võib väga hästi toimida, aga võib juhtuda nii, et paljusid otsuseid, mis puudutavad ka majaelanike rahakotti, ei arutata nendega läbi ja lõpuks ei saagi majarahvas enam päris täpselt aru, kuidas asjad on korraldatud ja mille eest kui palju makstakse.
«Päringute hulk aina kasvab ning mida sügavamale oleme seni süüvinud mõne isehakanud halduri portfellis olnud maja hingeelusse, seda hirmsamaks on pilt muutunud,» ütles Pindi Kinnisvarahalduse juhataja Elari Udanr. «Põlve otsas nokitsenud ja ennast nrajahalduriks nimetanud inimesed esitavad ühistutele arveid uskumatu nahaalsusega, samal ajal puudub neil näiliselt osutatud teenuste jaoks isegi vastav kompetents.»
Haldurivahetusega kaasneva hoonete ja dokumentide ülevaatamise käigus on ilmsiks tulnud, et paljude majade rahvas on seni pahaaimamatult osa oma rahast tuulde lasknud, tõdeb Elari Udam.
Sulitembud tulevad päevavalgele
Levinud probleemid on tema sõnul majanduskavade (eelarvete) pinnapealsus ja aruandluse puudulikkus. Üsna palju on näiteid ebaotstarbekatest remontidest: näiteks on ette võetud fassaadi värvimine, teades, et paari aasta pärast on plaanis maja soojustada, samuti hooldus- ja remonditööde ebapiisav kvaliteedijärelevalve ja puudulik dokumenteerimine.
Tihtilugu ei ole Udami sõnul tegemist otseselt petmisega, vaid pigem laiskuse või oskamatusega, aga paljudel juhtudel siiski ka ilmse pahatahtlusega, näiteks on remonditööd kahtlaselt kallid või on konkursid läbi viidud suunatult jmt.
«Kõige jahmatavam on selge nahaalsus: paberite järgi on töid just kui tehtud, kuigi maja juures ei ole seda võimalik tuvastada,» märgib Elari Udam. «Õnneks on karmistuvad regulatsioonid ja omanike suurenev teadlikkus oluliselt turgu mõjutamas ja ilma asjakohase pädevuseta ühemehefirmad on sunnitud tegevuse lõpetama. Sellega lõpeb ka ühistute tüssamine.»
Kuidas valida majale haldaja
*Eesti Kinnisvara Korrashoiu liit (EKKL), kandis varem nime Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate liit (EKHHL).
Allikas: Pindi Kinnisvarahaldus
Haldurile tulu toonud trikid
Mõned näited nende majahldurite tegevusest, kes on küll usinalt raha kasseerinud, kuid pole teenust pakkudes kuigi innukad olnud
Uus seadus kaotab tuleval aastal korteriühisused
Tuleva aasta algul jõustuv korteriomandi- ja korteriühistuseadus kaotab korteriühisused ja loob ühistute registri.
Praegu on Eestis kolm peamist kortermajade maj andamis vormi: korteriühistud, hooneühistud ja korteriomanike ühisused. Viimaseid on Eestis 22 000 ringis.
«Minu hinnangul kõige olulisem muudatus, mille uus seadus kaasa toob, on kahest enam levinud kortermajade majandamise vormist – ühistud ja ühisused – ühe kadumine Eesti õigusnraastikult,» ütles Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juht Urmas Mardi. «Kõigis nendes majades, kus korteriomanikud ei ole 2018. aasta 1. jaanuariks ise korteriühistut moodustanud, loob riik selle seaduse alusel automaatselt.»
See tähendab, et korteriühistute registri pidaja avab registris uue korteriühistu registrikaardi, millel on kirjas korteriühistu nimi ja mis on kinnistusraamatus seotud sama kinnisasja korteriomanditega. «Sellise korteriühistu nimeks saab kinnisasja aadress koos täiendiga: korteriühistu,» selgitas Mardi.
Uue seadusega kaasneb ka korteriühistute register, kuhu kantakse kõik korteriühistud. See aga, et korteriühist luuakse ka siis, kui majarahvas ise selleks lillegi ei liiguta, ei tähenda siiski, et keegi määrab vastsele ühistule ka juhatuse – see ülesanne jääb ikkagi korteriomanikele endile.
Urmas Mardi soovitab senistel ühisustel mitte jääda seaduse jõustumist ootama, vaid moodustada ühistu juba varem: «Nii on aega end korteriühistu toimimise spetsiifikaga kurssi viia ja tulevikus on lihtsam kortermaja majandada.»
Infopäevad kogu riigis
Eesti Korteriühistute Liit on justiitsministeeriumi toel alustanud tuleval aastal jõustuvat seadust tutvustavat infopäevade sarja, et anda asjast huvitatuile kõikjal Eestis võimalus endale kõik aegsasti üksikasjalikult selgeks teha.
Infopäeval, mis on üles ehitatud kehtiva õiguse ning uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse võrdleval analüüsil, leiavad käsitlemist täiesti uued korteriühistuid puudutavad õiguspõhimõtted.
Osalema on oodatud ühistute, ühisuste ja omavalitsuste esindajad ning kõik, kes on uuest seadusest huvituvad.
EKÜL tutvustab uut seadust
EKÜL korraldab uue seaduse tutvustamiseks infopäevi, esimene oli eelmisel nädalal Tartus.
Algus kõikjal kell 16. Osalemine on tasuta, ette tuleks end kirja panna telefonil 627 5740 või e-posti aadressil ekyl@ekyl.ee. Kindlasti tuleb täpsustada, kus soovite infopäeval osaleda.
Allikas: Eesti Korteriühistute Liit