Septembri alguse seisuga on Tallinnas ja Harjumaal müügis 2300 uut korterit, alles suve alguses oli valikus üle 2700 uue elamispinna.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et pakkumise vähenemisel on mitu põhjust. „Vahepeal tundus, et uusarendusi tuleb turule peale liiga palju ning pangad hakkasid rahastama ainult korraliku referentsiga arendajaid, nn „ühepäevaliblikad“ saadetakse kohe selg ees pangakontorist välja. Teiseks on paljud arendajad muutunud tuleviku osas märksa ettevaatlikumaks ja mõõdavad 9 korda, enne kui kopa maasse löövad. Kolmandaks on tung uute korterite järgi jätkuvalt suur ja 80 protsenti korteritest müüakse maha paberil,“ rääkis Sooman.

„Kõige eelneva valguses on ka arusaadav, miks uute korterite hinnad pidevalt tõusevad. Kui maja valmimist ootama jääda, siis tuleb tihtipeale 10-15% rohkem maksta, lisaks on valikus alles kas kõige uhkemad või kõige kehvema planeeringuga elamispinnad,“ lisas ta.

Käesoleva nädala alguses oli Eestis alles troopikapalavus, kuid nädalavahetuseks lubab ilmateade juba esimesi öökülmasid, millega kaasneb tavaliselt ka jäide.

Pindi Kinnisvarahalduse haldusosakonna juht Reimo Roze ütles, et igasse trepikotta ja eramusse tasuks esimene graniitgraanulite kott valmis osta. „Kui hommikul õue minnes on pool majarahvast selili maas, siis on juba hilja. Minge kohe ehituspoodi ja visake graanulikott auto pagasiruumi. Kui ilmateade lubab jäidet, ei ole ka septembri keskel esimese ennetava libedusetõrje tegemine häbiasi,“ lisas Roze.

Eesti kinnisvarahinnad on jätkuvalt kõrgpunktis – 17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind langes juulis vaid 0,1% ehk 1 euro võrra ja püsib rekordilähedasel tasemel 1546 €/m².

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et tehingute arv on viimastel aastatel jäänud samaks, kuid väga suure osa hinnatõusust on andnud tehingud uhiuute või lihtsalt väga heas seisukorras korteritega. „See on heade aegade fenomen – ostetakse vara, mis vajab vähe lisatööd. Kui turgudel midagi nihu läheb, näeme taaskord, kuidas nõutuimateks elamispindadeks muutuvad odavad ja räämas pinnad, mida omanikud tasapisi ise üles putitavad,“ lausus ta.

Juunis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1547 €/m², mis on ka ajalooline rekord. Kui juunis tehti indeksilinnades 1257 korteriomandi tehingut, siis juulis oli tehingute arv 1313.

Võrdluseks – 2018. aasta juulis tehti indeksilinnades 1240 korteriomandi tehingut.

Võrreldes varasema hinnatipuga juunis 2019 on indeks 0,1% protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 148 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Suurlinnade üksikuks jäänud pensionärid müüvad oma vara maha või üürivad selle välja ning kolivad Ida-Virumaa odavat kinnisvara ja ilusat loodust nautima.

Pindi Kinnisvara ida-regiooni juht Rene Zorin ütles, et pensionärid, kellel ei ole Tallinnas, Tartus või mujal kallimas linnas peret ning teisi lähedasi, on avastanud Ida-Virumaa odavad kinnisvarahinnad ja looduslikud võlud.

„Osad ostavad endale Narva linna, selle külje alla või näiteks Sillamäele korteri lisaks ja annavad kallimas linnas paikneva vara üürile, teenides nii korralikku pensionilisa. Osad müüvad vana vara maha ja jätavad hinnavahe endale mustadeks päevadeks või reisirahaks,“ kirjeldas Zorin.

„Me ei räägi praegu üksikutest või paarikümnest näitest, vaid see on tõsiselt süvenev trend ja sellekohane nõudlus kasvab iga päevaga,“ rääkis Zorin. Ta lisas, Ida-Virumaa tormiline areng annab trendile ainult hoogu juurde, kuna kunagised räsitud Ida-Virumaa tööstuslinnad on muudetud taas kauniteks ning ka turvalisusega ei ole neis probleeme enam rohkem kui mujal.

Eelmisel kuul tegid Lasnamäe korteriomandite tehingute hinnad 14%-lise hüppe – keskmine ruutmeetrihind 1792 €/m² teeb silmad ette nii Mustamäele kui Haaberstile.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et tavapäraselt on Lasnamäe siiski teistest linnaosadest mõnevõrra odavam. „Uurisime hoolikalt tehingustatistikat ning selgus, et just juulikuus sõlmiti Lasnamäel palju uusarendustega seotud asjaõiguslikke müügilepinguid, mis korraks hinna üles ajas,“ lausus ta.

„Võime rahustada kõiki murelikke – Lasnamäed pole vaja peatada, Lauluväljak on jätkuvalt ehitusvaba tsoon ning tegemist oli ajutise hüppega,“ lisas Sooman.

Augustis on Tallinnas ja Harjumaal müügis veidi üle 2400 uue korteri, selline tase oli viimati aasta tagasi.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman sõnas, et kevadkuudel oli pakutavaid uusi kortereid üle 2700 ühiku, seega on langus olnud üle 10 protsendi.

„Jäägi langusel on kaks põhjust. Esiteks rabab noorem põlvkond jätkuvalt uusi kortereid, meie andmetel tehti ainuüksi juulis üle 400 broneeringu. Teiseks on arendajad ettevaatlikuks muutunud – üha rohkem peljatakse kaugusest kajavaid kriisihoiatusi ja eelkõige tulevad arendajad välja väikesemahuliste ja soodsamate arendusprojektidega, mida saab kiirelt müüa, kesklinna kõrghoonete ehitamiseks enam keegi naljalt koppa maasse ei löö,“ lisas Sooman.

Kuna Eesti heitlikus kliimas võib kütteperiood alata juba lähiajal, on viimane aeg valmistuda kütteperioodiks.

Pindi Kinnisvarahalduse juhatuse liige Elari Udam ütles, et tavaliselt alustatakse majade kütmisega juba septembris. „Isegi kui päevad on veel soojad, siis öine niiskus tuleb välja kütta ja selleks ajaks peaks kõik hooldustööd tehtud olema,“ selgitas ta.

Tema sõnul on enimlevinumad kütteperioodiga seotud hooldustööd korstnapühkimine, küttesüsteemide läbipesu ning gaasikatelde puhastamine.

„Soovitame tungivalt neid töid mitte kütteperioodile jätta, sest siis on meistrimeeste järjekorrad nädalate pikkused ja vaid poolenisti soe või suitsu täis tuba pole kellelegi meeldiv,“ lisas Udam.

Eesti kinnisvarahinnad on ajaloo kõrgeimad – 17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind tõusis juunis 7,8% võrra ja jäi pidama rekordilisel tasemel 1544 €/m².

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et Eesti kinnisvaraturg on hetkel paradokse täis. „Väikelinnade tehinguaktiivsus on madal, ka Tallinna ja Tartu järelturul pole kindlasti parimad päevad, kuid noorte perede uute korterite janu ajab suuremates linnades tehinguhinnad üles,“ sõnas ta.

„Elamispindade tehingute arv on pigem kerges langustrendis, kuid ometi hinnad tõusevad, kommertsvarade likviidsus on madal. See ei ärata terve turu suhtes ülearu suurt usaldust,“ rääkis Sooman. „Kinnisvaraturg võiks olla ideaalis nagu neliveoline maastur, mille kõik rattad veavad, hetkel pole isegi kindel, et vedavaid rattaid üle ühe oleks,“ lisas ta.

Mais oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1432 €/m². Kui mais tehti indeksilinnades 1420 korteriomandi tehingut, siis juunis oli tehingute arv 1257.

Võrdluseks – 2018. aasta juunis tehti indeksilinnades 1404 korteriomandi tehingut.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2018 on indeks 1,4 protsenti kõrgem. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 147 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Eestis on nüüdseks 4 linna, kus korterite ruutmeetri eest makstakse keskmiselt üle 1000 €. Lisaks suurlinnadele liitus „klubiga“ ka Saaremaa keskus Kuressaare.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et Kuressaare hinnatase pole ülearu üllatuseks, sest Saaremaa on populaarne suvituskoht ning lisaks on sealne ettevõtlus heal järjel. „Mida jõukamad on ettevõtted, seda paremini läheb seal töötavatel inimestel ja saarlaste töökust arvestades pole imestada, et nende tooted ja teenused väga konkurentsivõimelised püsivad. Aktiivne majanduselu kajastub ka kinnisvarahindades, sest Saaremaal on üha rohkem inimesi, kes saavad endale lubada heas asukohas ja seisukorras elamispindasid,“ tõdes Sooman.

Kuna uute korterite turg on jätkuvalt kuum, siis on veninud ka lihtsamate mööblidetailide tarneajad kuude pikkuseks, köögimööbel tuleb tellida suisa kuni pool aastat ette.

Pindi Kinnisvara igakuise uusarenduste monitooringu kohaselt müüdi Tallinnas ja Harjumaal ainuüksi käesoleva aasta esimeses pooles 1600 uut korterit.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et kui järelturul ostetakse tihti korter kasvõi osalise mööbliga, siis uute korterite puhul peavad pered sisustamisega alustama nullist ning suur tehingute arv mõjutab kohe ka mööbli tarnaegu.

„Isegi magamistoa voodit ja kummutit tuleb oodata 6-8 nädalat, köögimööblite ettetellimistähtajad on aga veninud isegi kuni poole aasta pikkuseks,“ rääkis ta. „Täna on mööblimüüjate pidu ja kõige rohkem võidavad need, kes suudavad kauba kiirelt kohale toimetada,“ sõnas Sooman.

„Soovitan kõikidel uue korteri ostjatel esimesel võimalusel mööblit valima hakata, sest kui oodata maja valmimiseni, tuleb magada mõni aeg vanadel madratsitel ja muna praadida matkapliidil,“ lisas ta.

Vähesed teavad, et isegi linnakeskkondades võib siseruumi õhk olla saastatum kui õues ja seda tuleb igapäevaselt tuulutada.

Pindi Kinnisvarahalduse juhatuse liige Elari Udam ütles, et ka kõige  moodsam ventilatsioonisüsteem ei pruugi akende avamist ja tubade tuulutamist asendada. „Ventilatsioonisüsteemid on projekteeritud nn standardiseeritud kasutusmudeli järgi, ehitatud valdavalt kõige odavamate seadmetega ning tasakaalustatud siis, kui ruumid on ilma sisustuseta. Ma pole kohanud veel ühtegi 100% standardile vastavat elustiili,“ rääkis ta.

„Aknaid võiks lahti hoida vähemalt kord päevas vähemalt viis minutit, soovitatavalt tasuks aga seda protseduuri tiheminigi teha,“ sõnas Udam.

Tema sõnul on ka Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitse agentuuri poolt tehtud uuringu kohaselt siseõhu saastatus üks oluline terviseprobleemide tekitajatest. „Saastet tekitavad värvid, mööbel, tolm, deodorandid, pesuvahendid ja muud sajad erinevad kodutarbed, mille mõjust meil aimugi ei ole ning selle kõige kõrval võib majaesise tänava õhk olla oluliselt kvaliteetsem ja seda isegi tihedas linnakeskkonnas,“ selgitas Udam.

„Olgu õues soe või külm, tuulutage tube tihedalt ja teie keha tänab teid,“ lisas Udam.

Majandustõusude ajal toimub alati järsk valglinnastumine ja inimesed kipuvad eramutesse elama, rasketel aegadel tõmbutakse aga kokku ja aja- ning rahasäästu nimel kolitakse tagasi linnakorteritesse. Kumba usku siis eestlane on?

Pindi Kinnisvara Harju ja Lääne regiooni müügijuht Julia Leeman ütles, et sellele küsimusele polegi kerge vastust anda, kuna nii massiline majadesse kolimine kui neist loobumine on mõlemad äärmuslikes tingimustes tehtud otsused. „Ühel juhul on rahaline võimalus teostada oma seni kättesaamatu olnud unistus, aga see ei kinnista siiski püsivat veendumust, teisel juhul ollakse tihti sundseisus ja tehakse raskeid ratsionaalseid otsuseid,“ selgitas ta.

Leeman ütles, et korteris elamine on oluliselt mugavam ning anonüümsem, eramajade puhul on aga privaatsus märksa suurem, kuid ka tööd rohkem.

„Kui me aga jälgime mõne perekonna elulugu läbi kinnisvaraprisma, siis hakkavad ajajoonelt välja hüppama erinevate majade, suvilate või maatükkide kasutamised, olgu nende omanikuks siis pere ise, mõne pereliikme vanemad või sõbrad. Muidugi ei sobi suvila, ridamaja või eramu kõikidele, kuid valdavas enamuses on siiski trendina tajuda, kuidas inimesi kisub värske õhu, loodusliku elukeskkonna ja suurema privaatsuse poole,“ arutles Leeman. „Korterite vähene hooldusvajadus ja lähedus töökohale annab argipäevaselt eelise korteritele, kuid tegelikult otsib eestlane vabal päeval kohe kosutust õunapuude lõikamisest ja hoovis grillimisest,“  ütles ta.

„Kokkuvõtteks julgen väita, et küsimus pole tegelikult üldse rahvuses ega kirjanduslikes metafoorides, kuid meis kõikides elab siiski vaikselt edasi üks Vargamäe Andres, kes tahaks loojanguvalgel oma krundil seista ja valdustele pilk peale heita,“ lisas Leeman.

Pindi Kinnisvara avaldab esmakordselt nelja suurema linna korterite hinnagraafikud alates ajast, mil riiklikult hakati tehingute statistikat säilitama.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et pilguheit minevikku on heaks meenutuseks, mis ülekuumenenud maailmamajanduses juhtuda võib. „Ehkki tänaseks on Tallinna ja Tartu korterite hinnad kunagisest kõrgtasemest ammu läbi põrutanud, on tõus olnud stabiilne ja arenenud kooskõlas inimeste sissetulekute ja majanduse üldise kasvuga,“ lausus ta. „Samas oleks narrus eeldada, lineaarselt kasvav graafik igaveseks selliseks jääb, kõik turuosalejad peaksid arvestama plaaniga B, et hinnatõus peatub täielikult ning plaaniga C, et hinnad võivad tulevikus ka mitmekümne protsendi võrra langeda,“ lisas ta.

2019. aasta mais tõusis Eesti suuremate linnade korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks 0,1% võrra 1432 eurole ruutmeetri kohta.

Aprillis oli Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1430 €/m². Kui aprillis tehti indeksilinnades 1343 korteriomandi tehingut, siis mais oli tehingute arv 1420.

Võrdluseks – 2018. aasta mais tehti indeksilinnades 1445 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2018 on indeks 6 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 129 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Allikas: Pindi Kinnisvara, Maa-amet

Väikeinvestorid on leidnud uue kasumliku ärinipi, mille käigus muudetakse paneelmajade kolmetoalised korterid köögi elutuppa nihutamisega neljatoalisteks. Kasum on suur, kuid ostja riskid selguvad alles siis, kui korteris peaks tekkima kindlustusjuhtum.

Tehinguregistri järgi on kehvas seisus kolmetoaliste ja hiljem samade korterite remonditud kujul neljatoalistena müügil hinnavahe umbes 30 000 eurot, kusjuures remondile kulub ca 15 000 ehk investori kasum on korterilt umbes 15 000 eurot.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et lihtsalt räämas korterite ostmine ja nende müügi eesmärgil üles vuntsimine ehk flippimine ei tooda enam eriti palju kasumit. „Nüüd muudetakse tubade arvu – kööginurk paigaldatakse elutuppa ja köögist tehakse väike magamistuba – tihti ilma projektita või poolikute kooskõlastustega, sest seadus jätab siin väga palju tõlgendamisruumi,“ ütles Sooman. „Kusjuures tehniliselt võttes ei peagi veetorude või pliidi elutuppa vedimist kooskõlastama, aga kui halbade asjaolude kokkulangemisel on vaja põlengu või veekahjustuse tõttu hüvitist nõuda, tekivad kindlustusseltsidel õigustatud küsimused – miks on eksplikatsiooni järgi kööki ette nähtud torustik, ventilatsioon ja elektriseadmed üleüldse elutuppa paigaldatud ja kas see pole mitte tehnosüsteemide muutmine, mille alusel saaks kahjuhüvitise maksmisest keelduda?“ selgitas Sooman. „Praktika veel puudub ja seetõttu on ostja jaoks tegelikult alati väike kirves pea kohal,“ lisas ta.

Paljudes vanades korrusmajades on kunagised helikindlad malmpüstakud vahetatud läbimõtlematult õhukeste plasttorudega, mistõttu iga veesorin kostab naabrite tualettruumi. Püstakud peavad olema alati helikindlad!

Pindi Kinnisvarahalduse juhatuse liige Elari Udam ütles, et naabrite tualettruumides toimuv ei kaja läbi vahelagede, vaid helikandjateks on kehvalt asendatud püstakud. „Vene ajal pandi majja paksud malmtorud, mis igasugused helid kinni püüdsid. Kokkuhoiu nimel või läbimõtlematusest vahetati aga ajahambale jalgu jäänud metalltorud hiljem plastmaterjali vastu, kuid heliisolatsiooni peale ei mõelnud keegi“, rääkis ta.

„Kui majas on veel püstakud vahetamata ja plaan seda teha, siis valige kindlasti heliisolatsiooniga torud, kui aga veesorinad hakkavad teid juba hulluks ajama, siis tuleb häirivad püstakud isolatsioonimaterjaliga katta,“ lausus Udam.

Klientidega suhtlemine paneb Sul silma särama!

Oled rõõmsameelne, hea suhtleja ja kuulaja, algatusvõimeline ning sihikindel!

Oled tulemustele orienteeritud ja Sind motiveerib eesmärkide poole püüdlemine!

Oled aus, kohusetundlik ja täpne ning oskad töötada iseseisvalt! Võid omada ka varasemat aktiivse müügitöö kogemust!

Pindi Kinnisvaras on Sinu jaoks kõik olemas:

• professionaalne meeskond
• sõbralik ja toetav töökeskkond
• väljaõpe oma ala parimatelt
• paindlik töögraafik
• töötulemustest sõltuv tasu

Ootame sinu CV-d koos lühikese motivatsioonikirja ja märksõnaga „liider“ aadressile: meiega@pindi.ee.

Eesti suuremate linnade korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks langes aprillis 1,3% võrra 1430 eurole ruutmeetri kohta, kusjuures sarnane hinnatase oli ka juba 2016. aasta lõpus.

Märtsis oli Pindi Indeks korrigeeritud andmetel veel 1449 €/m². Kui märtsis tehti indeksilinnades 1315 korteriomandi tehingut, siis aprillis oli tehingute arv 1343.

Võrdluseks – 2018. aasta aprillis tehti indeksilinnades 1249 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et korterite hinnatase on viimased paar aastat üles-alla pendeldanud. „Tehingute arv ega ka stabiilne hinnatase ei toeta kuidagi rahva seas levivaid jutte kinnisvarabuumist,“ lisas Sooman.  „Pangad on ettevaatlikud, ostjad on ettevaatlikud, ainus õilmitsev sektor on hetkel uusarenduste turg, kuna noored pered eelistavad vanale elamufondile uut vara,“ selgitas ta.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2018 on indeks 6,1 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 129 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo

Uusarenduste turg on jätkuvalt kuum ja vaid viiendik korteritest müüakse peale hoonete valmimist, lõviosa aga ostetakse „paberi pealt“.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et Tallinnas ja Harjumaal tuleb uue korteri ostmisel arvestada, et hoone valmimiseks on kõik pinnad juba müüdud. „Kokku on turul pakkumises üle 2700 korteri, kuid valmis kortereid on müügis vaid veidi üle 500 ühiku. Kusjuures paljude majade puhul pole valmimise hetkeks alles ühtegi korterit,“ selgitas ta.

Sooman ütles, et aprillis müüdi ja broneeriti Tallinnas ja Harjumaal kokku 400 uut korterit. „See on väga kõva tempo, mis teeb silmad ette ka kunagisele buumiajale. Ainsaks erinevuseks on asjaolu, et pruugitud korterite turg kiratseb, sest turul aktiivsed noored vanuses 25-35 aastat ei tunne vana elamufondi vastu erilist tõmmet,“ rääkis ta.

Pindi Kinnisvara uusarenduste monitooringu kohaselt on Tallinnas ja Harjumaal müügis üle 2700 uue korteri kokku 116 arendusprojektis. Keskmine pakutavate uute korterite ruutmeetrihind on 2602 €/m².

Nõukaaegsete paneelmajade suurimaks miinuseks on kehv sisekliima, mida on võimalik õhutusklappide paigaldamisega soodsalt parandada.

Pindi Kinnisvarahalduse juhatuse liige Elari Udam ütles, et paneelmajade sisekliima ehk siseruumide õhukvaliteet halvenes järsult, kui puitakendega projekteeritud hoonetele paigaldati õhukindlad pakettaknad. „Nutikamad ühistud pöörasid kohe tähelepanu ka ventilatsioonile, kuid Eestis on tuhandeid kortereid, kus perekonnad elavad siiani umbses korteris,“ rääkis ta.

„Kui hoone renoveerimistööde jaoks raha napib, siis saab sisekliima probleemid lahendada aknapakettidesse paigaldatavate õhutusklappide abil. Soovitan tungivalt kõikidel selle peale mõelda, sest seos õhu kvaliteedi ja inimeste tervise vahel on ammu tõestust leidnud,“ kinnitas Udam.

Eesti suuremate linnade korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks tõusis märtsis 0,5% võrra 1443 eurole ruutmeetri kohta, tehingute arv oli tugevas kasvutrendis.

Veebruaris oli Pindi Indeks korrigeeritud andmetel veel 1436 €/m². Kui veebruaris tehti indeksilinnades 1150 korteriomandi tehingut, siis märtsis oli tehingute arv 1315.

Võrdluseks – 2018. aasta märtsis tehti indeksilinnades 1182 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2018 on indeks 5,3 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 131 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Esmakordselt toome välja võrdluse, kus vaatleme ainult aastatel 1971-1990 Tallinnasse ehitatud ehk peamiselt paneelelamute korterite hindasid.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et üldised kinnisvaraindeksid on head töövahendid konjunktuuri tajumiseks, kuid ostuotsuste tegemisel on detailne statistika oluliselt tõhusam. „Lõviosa Eesti elamufondist on ehitatud nõukaajal ja suurem osa neist ajavahemikus 1971-1990, mil rajati peamiselt paneelmajasid,“ rääkis ta.

„Nõukaaegne paneelmaja on keskmisest odavam ja erinevalt kallimatest varadest on tegemist oma olemuselt esmatarbekaubaga. Sestap on oluline jälgida just selle varagrupi likviidsust ja hinnataset, saamaks aimu turu tegelikest trendidest,“ selgitas Sooman. „Statistika kinnitab varem välja öeldud väidet – suurem hinnatõus on kinnisvaraturul ammu läbi ning edasist turu suundumust mõjutavad juba väga konkreetsed sündmused, olgu selleks intresside tõus, mõni poliitiline otsus või demograafiline muudatus,“ lisas ta.

TABEL

Allikas: Pindi Kinnisvara, Maa-amet

Kevadiste päikesepaisteliste ilmadega kipuvKasulik nipp: akende pesu tee peale tolmlemisperioodi!ad majaelanikud kohe ka aknaid pesema. Kui vähegi kannatab, siis on võimalik ennast kahekordsest tööst säästa, lükates aknapesu mai lõppu.

Pindi Kinnisvarahalduse juhatuse liige Elari Udam ütles, et akende pesemine on traditsiooniliselt osa kevadisest suurpuhastusest, aga kui elanik ei taha tööd varsti korrata, tasuks maja ümbritsevate puude tolmlemine ära oodata ja muidugi ka veenduda, et tänavate suurkoristused on enne tehtud. „Kui täna pesed aknad puhtaks, on kindel, et seda tuleb 6-7 nädala pärast uuesti teha,“ selgitas ta.

„Erinevad taimed tolmlevad erineval ajal ja ega aknaid ei peagi ainult kord aastas pesema, aga eriti pargi või metsapoolsete akende pesemisel tasuks eelnevat siiski silmas pidada,“ lisas Udam.

Kinnisvaraturu jaoks on uue valitsuse plaanidest kindlasti kõige kõnekamaks II pensionisamba vabatahtlikuks muutmine, mis lennutab tarbijate kindlustunde lakke ja suunab inimesed raha kulutama, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

„Kardetavasti hakatakse kuhjades ostma olmeelektroonikat ja soojamaareise, kuid kindlasti siseneb ka kinnisvaraturule hulk inimesi, kes varasemalt pole omafinantseeringu puudumise tõttu kodu osta saanud,“ rääkis ta. „Ühelt poolt on see tore, teiselt poolt veidi hirmutav,“ sõnas Sooman.

„Kahe aasta jooksul tehtavad pensionisamba väljamaksed tähendab sisuliselt seda, et järgmise paari aasta jagu ostjaid on juba turule sisse söödetud. See omakorda toidab teatud varagruppide ülekuumenemist. Lõpuks taandub aga kõik füüsikale – mida kõrgemale kivi visata, seda suurema kolinaga ta lõpuks maandub ja loodame, et oma pensionirahasid investeerivad inimesed halvema stsenaariumi korral kõigest ilma ei jää,“ hoiatas Sooman.

IKEA esinduse avamine Eestis mõjutab ka kinnisvaraturul osalejaid, sest sajad üüri- ja müügikorterid on sisustatud just IKEA odavmööbliga. Paradoksaalselt on seda Eestis aga esitletud kui möbleerimise viimast kõrgtrendi, mis põhjendavat kõrgemat hinda.

Esinduse avamine Eestis toob odavmööbli rahvale lähemale ning sunnib korterite omanikke oma möbleerimisvalikuid üle vaatama.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et harjumuspäraselt peetakse kõike põhjamaist Eestis ikka veel kalliks, ülimalt kvaliteetseks ja viimaseks moeröögatuseks ning seda rõhutatakse igal võimalusel. „Kunagi oli edukuse mõõdupuuks Jenkki närimiskumm. Vahepeal idealiseeriti üle nii H&M-i rõivaid kui ONOFF-i poolt müüdavat elektroonikat, aga kui need tooted muutusid kohalikele kättesaadavaks, siis kadus kohe ka eufooria. Ka IKEA toodab täiesti tavalist, mõistliku hinnaga mööblit, millel on omad võlud ja odavamas tootesegmendis ka omad valud,“ selgitas Sooman.

„IKEA-l on erineva hinna- ja kvaliteeditasemega tooteliinid, millega keskmine tarbija ülearu kursis pole. Kui aga nüüd selgub, et näiteks ülespuhutud üürihinnaga korter on sisustatud IKEA kõige odavamate toodetega ning just see on põhjus, miks köögikappide uksed logisevad ja riiulid kahtlaselt õõtsuvad, hakkavad üürnikud loomulikult nurisema ning vara omanikel saab mõtteainet olema kuhjaga,“ rääkis Sooman.

Tema sõnul on IKEA mööbel kinnisvarainvestorite seas ülimalt populaarne. „IKEA mööbel on siiani olnud esimene valik nii flippimisel ehk kehvas seisukorras korteris edasimüügi eesmärgil kiirremondi tegemisel kui ka üürikorterite sisustamisel, sest tootekataloogis on valik suur ja hinnad väga soodsad, Rootsi päritolu annab aga võimaluse kaubamärki veenvalt esitleda,“ lisas ta.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) valis konkursi Kinnisvarategu 2018 võitjaks uue kinnisvarakuulutuste portaali Kinnisvara24 loomise.

 „Žürii tõstis Kinnisvara24 loomise puhul esile ennekõike asjaolu, et uus portaal tõi tagasi värskendava konkurentsi Eesti kinnisvarakuulutuste turule, kust see vahepeal oli läinud kaduma,“ sõnas Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevjuht Tõnis Rüütel. „Kinnisvara24 kiire tõus suuruselt teiseks portaaliks nii külastatavuselt kui kuulutuste arvu poolest tõestab vajadust värske tegija järele kinnisvara vahendusturul ja on mõjunud positiivselt kogu Eesti kinnisvaraturule.“

Loe rohkem Kinnisvara24.ee blogist: https://blog.kinnisvara24.delfi.ee/kinnisvarategu-2018-on-portaali-kinnisvara24-loomine/