10 aastat tagasi algas suur ülemaailmne majanduskriis, mis puudutas väga valusalt ka Eesti kinnisvaraturgu.

Aastast 2008 läksid laenusteroidide toel kiirelt kasvanud kinnisvarahinnad vabalangusesse. Erinevates linnades kulmineerus kriis erineval ajal, kuid mitte ükski piirkond ei jäänud räsimata. Kriisi möödudes hakkasid kinnisvarahinnad hakkasid taas üles rühkima ning esmakordselt toome teieni ülevaate, milline on olnud masujärgne hinnatõus linnade kaupa.

Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Tiina Kukk ütles, et hindade taastumine on olnud visa, kuid järjepidev. „Samas on äärmiselt tänuväärne, et Eestis tegutsevad pangad on varasemast ajast õppust võtnud ja ei kuumenda turgu taas odava laenurahaga üle. Selle tõestuseks on asjaolu, et hoolimata märkimisväärsest elatustaseme tõusust ei ole kinnisvaratehingute arv kunagise buumiperioodi tasemele kasvanud,“ lausus ta.

Hinnatõus masu põhjast linnade kaupa (al suuremast)

 Allikas: Pindi Kinnisvara

Eesti suuremates linnades teevad korterite pakkumishinnad rekordeid- ehkki viimase aasta-kahe jooksul on kinnisvarahinnad stabiilsed püsinud, tõstetakse Tallinna, Tartu ja Pärnu pakkumiste hindasid uutesse kõrgustesse.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et ülehinnatud vara osakaal on turul kasvama hakanud. „Üha rohkem varaomanikke küsivad oma kinnisvaraobjekti eest hinda, mis on 20-50% potentsiaalsest tehingust kõrgem ja tänases turuseisus ebareaalne,“ sõnas Sooman.

„See on heade aegade fenomen- inimesed teevad suuri plaane ja hindavad oma vara üle. Paraku käib hinnastamine läbi teiste pakkumishindade võrdlemise, sest sektorivälisel inimesel on tegelike tehinguhindade andmebaasile väga piiratud ligipääs ja nii mõnigi omanik ei usalda kinnisvarabüroode turuinfot. Nõnda on vead kerged tulema,“ selgitas Sooman.

„Kuna karjuvat pakkumiste puudust turul pole, siis aja möödudes on tegeliku müügisooviga müüjad sunnitud hinda korrigeerima. Juhul aga, kui müüja saab aru, et ühe neljatoalise korteri eest ei makstagi kahe kahetoalise korteri hinda, siis lihtsalt loobutakse müügist,“ rääkis ta.

Novembri lõpu seisuga oli Tallinna keskmine korteriomandite pakkumishind 2220 €/m², samas keskmine tehinguhind oli vaid 1774 €/m². Tartus olid vastavad numbrid 1621 €/m² ja 1342 €/m².

Mõlemas linnas on pakkumiste keskmine hind ajalooline rekord.

Pärnus on keskmine pakkumishind 1584 €/m², kuid tegelik tehinguhind vaid 1019 €/m². Pärnus oli pakkumishind samal tasemel 2007. aasta alguses.

Jõulud lähenevad, juba on sotsiaalmeedias näha pilte ehteisse sätitud kodudest kaunite jõulupuudega. Tänapäeval ei ole aga eestlaste jaoks nii traditsiooniline kuusk enam ainuke valik ja sellepärast võibki öelda, et valime hoopis tegelikult jõulupuud.

Loe rohkem Kinnisvara24.ee blogist: https://blog.kinnisvara24.delfi.ee/kuidas-valida-joulukuusk/

Kamin on kahtlemata üks mõnusamaid asju põhjamaises kodus, kui mõelda külmale sügisõhtule või talvisele pühapäevahommikule. Või on see ainult romantiline ettekujutus ja tegelikkuses on kaminast rohkem tüli kui kasu? Vaatame koos, millistesse tubadesse kamin võiks sobida ja mida peaksid enne kamina paigaldamist kaaluma. Selle ehitamine nõuab aega ja vaeva ning päris arvestatavat summat raha, nii et uisapäisa ei saa midagi teha.

Loe rohkem Kinnisvara24.ee blogist:
https://blog.kinnisvara24.delfi.ee/kamin-kodu-suda-ja-kinnisvara-vaartuse-kergitaja/

Korteritehingute arv tegi oktoobris buumijärgselt teise tulemuse- üle 1500 korteriomanditehingu on viimase 10 aasta jooksul ühes kuus tehtud varem vaid korra.

Eesti suuremate linnade korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks tõusis oktoobris 2,8% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1427 eurot ruutmeetri kohta. Septembris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1389 €/m².

Kui tänavu septembris tehti indeksilinnades 1249 korteriomandi tehingut, siis oktoobris oli tehingute juba arv 1546.

Viimati oli nii kõrge tase 2017. aasta märtsis, mil tehti 1548 tehingut. Sellele eelnevalt oli sama suur tehingute arv alles 2007. aasta maikuus, vahetult enne kinnisvaraturu kriisi algust.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et väga suure mõjuga oli Tallinna linn, kus tehti oktoobris üle 900 korteriomanditehingu. „Mõned suuremad arendusprojektid said valmis ning ka järelturul ostetakse usinalt, aga ka paljudes väiksemates linnades on näha aktiivsuse kasvu,“ selgitas ta. „Turg ei ole ülikuum, aga head asjad ostetakse kiirelt ära,“ ütles ta.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2017 on indeks languses 6 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 129 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Igal aastal saavad esimeste talveilmadega poodidest otsa nii libedus- kui lumetõrjevahendid, mistõttu tasub need ette varuda juba enne külmaperioodi algust.

Pindi Kinnisvarahalduse heakorra teenuse juht Andrus Limbach ütles, et esimese külmalaine ja lumesaju korral ei pruugi poodidest leida lumelabidatki, rääkimata graanulitest või jääsulatusvahenditest. „Varuge neid ette, sest meie kaubandusvõrk töötab kerge viitega ja iga aasta on sama probleem  ̶  poed ostetakse poole päevaga vajalikust kraamist tühjaks ja suurem tellimus võib kohale jõuda alles nädal hiljem,“ sõnas ta.

„Kui elanikel pole püsivaid heakorratööde lepinguid korrashoiufirmadega ning inimesed hoolitsevad libeda- ja lumetõrje eest ise, siis soovitan- kontrollige juba täna, kas ikka kõik vajaminevad vahendid on talve tulekuks valmis seatud, sest ega tali taeva jää,“ lisas Limbach.

Viimase kuu jooksul on Harjumaa arendusturule lisandunud 7 uut korteriprojekti kokku 350 korteriga. Kesklinnast on arendajad võtnud aga suuna äärelinnadesse.

Pindi Kinnisvara igakuise uusarenduste monitooringu kohaselt on lisandunud projektide asukohad järgnevad: Lasnamäe (2 projekti); Saue, Järveküla, Iru, Haabersti; Põhja-Tallinn.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et tegemist on ühega vähestest kuudest üle aastate, kui Kesklinna linnaosasse uusi projekte ei lisandunud. „Arendajad on hakanud aru saama, et äärelinnades ja linna ääres on klientuuri rohkem ning pole mõtet hetkel trügida niigi suhteliselt karmi konkurentsiga Kesklinna, mille hinnatase käib paljudel ostjatel üle jõu,“ rääkis ta. „Kui tegemist pole just soodsama hinnaga korteritega nagu näiteks Uus-Hollandi või Grand Gonsior, siis on müük kesklinnas komplitseeritud,“ lisas Sooman.

„Kõikidest Harjumaa vabadest uutest korteritest paikneb 30% Kesklinna linnaosas. Kui Harjumaal on kokku 2456 uut korterit kokku 118 arendusprojektis, siis Kesklinnas on projekte 36, kuid uute vabade korterite jääk on suisa 746 ühikut,“ lausus ta.

Pindi Kinnisvara on Eesti suurim kinnisvarabüroo, mis seirab igakuiselt kõikide uusarenduste müügitempot ja vabade korterite jääki.

Korterite hinnad on kriisiajaga võrreldes kerkinud enam kui kahekordseks. See aga peletab üha rohkem elanikke eramuturule, kus hinnatõus mõõdukam olnud.

„Kui masu põhjas maksis Tallinnas keskmine korteri ruutmeeter 701 eurot, siis nüüd on see üle 1800 euro. See on aga omakorda kärpinud paljude perede plaane endale kodu soetada, sest hinnad on muutunud lihtsalt kättesaamatuks,“ ütles Pindi Kinnisvara maakler Olav Leok.

„Neile aga, kes siiani endale uut kodu lubada saavad, on üha huvipakkuvamaks alternatiiviks rida-, paaris- ja eramajad, sest korterite ja eramute hinnavahe on sisuliselt olematuks muutunud. Eramute soetamist soosib ka asjaolu, et tavaliselt korterist suuremasse eramusse mahuvad privaatselt elama ka erinevate põlvkondade esindajad,“ rääkis Leok.

„Kindlasti ei soovita me kõikidel koduvahetajatel ruttu enda korterit maha müüa ja asemele eramu soetada. Eramu hooldamine on märksa ajakulukam, suurem osa eramurajoone paiknevad ka koolidest, lasteaedadest jms kaugemal. Korteri eramuks vahetamine peab ikka lähtuma iga pere reaalsetest võimalustest, vajadustest ja soovidest. Küll julgeme väita, et järgneva paari aasta jooksul on krundi- ja eramuturg mõnevõrra kiiremini arenev,“ lisas Leok.

Igal sügisel korraldatakse linnades sügislehtede kogumiskampaaniaid, mille käigus kokku riisutud ja kottidesse kogutud lehed tasuta ära viiakse. Kinnisvara24 jagab siin mõningaid häid näpunäiteid, kuidas usin aednik võiks lehed pigem oma aia heaks tööle rakendada.

Äärealastumine muutub väiksemates Eesti linnades üha suuremaks probleemiks- inimesed põgenevad Tallinnasse-Tartusse ja jätavad tihti oma väärtusetu elupaiga soiku.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et väikelinnade tulevik on väga tume. „On mõned kirkad kriidid karbis, kus kohalikud omavalitsused näevad kurja vaeva, et elu linnas sisse puhuda, kuid need on erandid“, ütles ta. Erandite all pidas ta silmas linnasid nagu Rakvere, Viljandi, Kuressaare ja Haapsalu.

„Üldiselt on seis kehv ja aina kehvemaks läheb- elanikud lahkuvad, majadel lastakse laguneda ja loodame ühiselt, et lõpuks kellegi lapsele rõdupaneel pähe ei kuku,“ lisas ta.

Soomani sõnul on jätkuvalt kõige odavamad korterid Valgas ja Kohtla-Järvel, kus oli septembris keskmine korteriomani tehingu ruutmeetri hind vastavalt 116 ja 96 eurot.

Kinnisvaraarendajad on hakanud taas libedale teele astuma – kodulehtedel peibutatakse uusi kliente võltsbroneeringutega, mis peaksid näitama, justkui kaup on atraktiivne ja müüb hästi.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et üldine turundusideoloogia ei laida heaks mõne korteri broneerituks märkimist olukorras, kui sellele on tegelikult ka huviline olemas, ehkki ta pole veel rahalist sissemakset teinud.

„Kui aga ülikallite kesklinna arendusprojektide omanikud või müügikorraldajad näitavad oma kodulehtedel, et ainult üks kuu peale saja korteri müüki paiskamist on neist pooled müüdud, on tegemist alatu pettusega. Eesti kinnisvaraturul pole 3000-eurose ruutmeetrihinnaga projekte, mis müüksid ennast enne avalikuks tulemist poolenisti välja. Erandiks oli Skyline projekti linna- ja merepoolne vaade,“ sõnas Sooman. Ta sõnas, et massiline võltsbroneeringute märkimisega tegeletakse eelkõige kesklinna kehvalt müüdud projektide puhul, mujal piirkondades vastab müügistatistika enam-vähem tegelikkusele.

„Ostjatel tasub olla ettevaatlik ja pigem peaksid arendajad oma hinnapoliitika üle vaatama, sest kallite korterite segmendis konkurents aina kasvab ja ostjaid kõikidele lihtsalt ei jätku,“ lisas Sooman.

Kolm kuud järjest langenud, korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks tõusis septembris 2,6% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1389 eurot ruutmeetri kohta. Augustis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1354 €/m².

Kui tänavu augustis tehti indeksilinnades 1305 korteriomandi tehingut, siis septembris oli tehingute arv 1249. Võrdluseks- 2017. aasta septembris tehti indeksilinnades 1378 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et suurt arengut üheski piirkonnas polnud. „Tallinna tehingute osakaal veidi tõusis, teistes linnades tehingute arv langes ja see mõjutas ka kaalutud keskmist,“ märkis Sooman.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2017 on indeks languses 9 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 123 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Tegemist pole vaenu õhutamisega, vaid Eestis kehtiva õiguskorraga- nimelt paljude Euroopa Liidu väliste riikide kodanike vastu saab võlgade korral kohtusse minna vaid varaomanike koduriikides.

Seetõttu tasub eelkõige väiksemates kortermajades elamispinna soetamisel uurida, ega valdav enamus korteriomanikke pole Venemaa, Ukraina jms riikide kodanikud, kus kohtusüsteemide toimimine on eurooplaste jaoks sageli arusaamatu ja hirmutav, rääkimata asjaajamise keerukusest ja kulukusest.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Elari Udam ütles, et kui soetada endale elamispind magalarajooni 100 korteriga elamusse, siis 4-5 ukrainlase või valgevenelase naabrus on suhtarvuliselt marginaalne. „Kui aga ostate endale elamispinna 8 korteriga elamusse, kus enamus korteritest kuuluvad Euroopa Liidu õigusruumist välja jäävate riikide kodanikele, võite jääda halbadel aegadel tõsiste probleemide küüsi. Kui naabrid arveid ei maksa, siis tuleb need maksta nende eest või terves majas lülitatakse küte ja vesi kinni, sest ka Eesti kohtu kaudu võlgade tasumist nõuda ei saa. Ainus, mida saab tavaliselt korterite kaupa jaotada, on elekter, aga ka seda mitte alati ning ilma veeta on elamispind niikuinii kasutuskõlbmatu,” selgitas Udam.

Käes on sügis ja koos sellega hulk langevaid lehti, suurenenud sademete hulk ning porilombid on vallutanud kõik tänavad. Kuidas aga kodu selleks kõigeks ette valmistada? Kinnisvara24 jagab mõningaid häid näpunäiteid siin.

Korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks langes augustis 1,4% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1351 eurot ruutmeetri kohta. Juulis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1370 €/m². Langus on väldanud 3 kuud järjest.

Kui tänavu juulis tehti indeksilinnades 1240 korteriomandi tehingut, siis augustis oli tehingute arv 1305. Võrdluseks- 2017. aasta augustis tehti indeksilinnades 1432 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et indeksi stabiilse languse taga on Tallinna tehingute vähenemine võrreldes teiste maakonnakeskustega. „Hinnad on kõrged ja inimestel on valiku tegemisega aega, see võtab hoogu maha. Teisalt on ainuüksi Eesti kodumajapidamistel kontodel 7,2 miljardit eurot vaba raha, mis ammu enam intressitulu ei teeni, seega on karta, et vahepeal rahvusspordiks muutunud kinnisvarasse investeerimine tõuseb uuesti tuhast,“ ütles ta. „Paraku on nii, et kui mingi asi väga populaarseks muutub ja liiga kalliks läheb, on ka tulevase kollapsioht suurem,“ selgitas Sooman.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2017 on indeks languses 11 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 117 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Tallinna ja teiste suuremate linnade korterite hinnad on jõudsalt üles läinud ning tekitanud taas suure nõudluse linnalähedaste aastaringsete suvilate vastu.

Pindi Kinnisvara maade ja majade maakler Olav Leok ütles, et nõudluse kasvu taga on linnade korterite kõrged hinnad ja võimalus soetada endale mõistliku hinnaga eramulaadne toode. „Kui suvila on kergelt aastaringseks kohaldatav, ühistranspordiühendus linnakeskusega eeskujulik ning kõik vajalikud kommunikatsioonid olemas, lähevad kuni 30 kilomeetri kaugusel linnapiirist paiknevad suvilad nagu soojad saiad,“ selgitas Leok

Kuna Eesti heitlikus kliimas võib kütteperiood alata juba lähinädalatel, on viimane aeg kütteperioodiks valmistumisel.

Pindi Kinnisvarahalduse juhatuse liige Elari Udam ütles, et tavaliselt alustatakse majade kütmisega juba septembris. „Isegi kui päevad on veel soojad, siis öine niiskus tuleb välja kütta ja selleks ajaks peaks kõik hooldustööd tehtud olema,“ selgitas ta.

Tema sõnul on enimlevinumad kütteperioodiga seotud hooldustööd korstnapühkimine, küttesüsteemide läbipesu ning gaasikatelde puhastamine.

„Soovitame tungivalt neid töid mitte kütteperioodile jätta, sest siis on meistrimeeste järjekorrad nädalate pikkused ja vaid poolenisti soe või suitsu täis tuba pole kellelegi meeldiv,“ lisas Udam.

Tallinnas on enam kui 3000 eurose keskmise ruutmeetri hinnaga 28 uusarendusprojekti, kus on ühtekokku 461 vaba korterit.

Vaid aasta tagasi oli selliseid projekte 15 kokku 283 korteriga.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et põhjused on nii ajaloolised kui majanduslikud.

„Ajalooliseks põhjuseks on asjaolu, et veel mõni aasta tagasi olid kesklinna arendatud korterid väga likviidsed, sest üle poole tehingute mahust andsid Vene Föderatsiooni ja Soome Vabariigi päritolu investorid, kellele olid majandussurutisest räsitud Eesti kinnisvarahinnad investeeringuna äärmiselt atraktiivsed,“ selgitas ta. „Paraku sai nii Soomes kui Venemaal pidu läbi ning nüüd tuleb ostjaid leida peamiselt kohaliku elanikkonna seast,“ lisas Sooman.

„Majanduslikud põhjused peituvad kõrgetes marginaalides. Kui äärelinnade arendusprojektide puhul on tihtipeale investeeringu netomarginaal (ROI) 10-20%, siis Kesklinnas võib see küündida ka 50%-ni, vahel harva ka veelgi kõrgemaks ning suurem kasum peibutab hoolimata karmist konkurentsist,“ ütles ta.

„Paraku pole ülikalliste südalinna korterite ehitamine enam kiire raha teenimise koht ning pilk tasuks pöörata piirkondadesse, kus ka kohaliku perekonna rahakott uue korteri hinnale vastu peab,“ lisas Sooman.

Kokku on Pindi Kinnisvara igakuise uusarenduste monitooringu kohaselt Tallinnas ja Harjumaal 118 kortermaja arendusprojekti, kus on pakkumises 2535 uut korterit keskmise hinnaga 2544 €/m².

Millest sa oma viimase tööandaja kontoris kõige rohkem puudust tundsid? Ei, me ei mõelnud pidžaamas töötamist ega moosisaiade söömist arvuti kõrval. Või noh, veidikene seda ka.

Aga võib-olla polnud seal sellist lauda, nagu sa soovisid, või nii mugavat tooli, nagu su … selg ihkas? Ja kas need igavad hallid seinad ei mõjunud demotiveerivalt?

Oma kodukontoris saad kõike seda arvestada. Seejuures ei pea sa olema eraettevõtja või keegi, kellel on lubatud kodus töötada. Kodukontor on mõnus koht ka neile, kes igapäevaselt mujal tööd teevad, aga soovivad oma koduses office’is sõpradele e-kirju kirjutada või laua taga meisterdada.

Loo endale ruum, mis ärgitab su loovust või tekitab niisama mõnusa töömeeleolu. Oleme Pinterestis ringi tuulates sattunud mõnele väga toredale kodusele töökohale ja panime seal nähtud ideed sinu jaoks kirja.

Loe nendest ideedest SIIT.

Augustikuuga kaasneb väga paljudele peredele uus ülesanne – leida üürikorter! Kas endale, oma tudengist pereliikmele või alles elluastujale noortele. Kui teed seda esimest korda, ei oska sa veel paljude nüanssidega arvestada. Ka mitmendat korda üürides on lihtsam, kui tead, millele tähelepanu pöörata.

Loe siit: https://blog.kinnisvara24.ee/uurikorteri-kontrollnimekiri/

Augustist asus ametisse Pindi Kinnisvara uus juhatus koosseisus Tiina Kukk, Elari Udam ja Peep Sooman.

Pindi Kinnisvara, Pindi Kinnisvarahalduse ja ERI Kinnisvara kaubamärkide all kinnisvarateenuseid osutava Realia Groupi seeniorpartner Kalev Roosiväli ütles, et tegemist oli pikalt planeeritud juhtimisreformi viimase etapiga, mis peaks andma grupi teenustele uue hoo. „Tiina pikaajaline panganduskogemus, Elari tugev korrashoiuteenuste taust ning Peebu müügialased teadmised annavad kokku võimsa sümbioosi, et Realia Groupi teenused uude kümnendisse viia nii sisu kui vormi poolest,“ ütles Roosiväli.

Ühehäälselt teenust osutavate ettevõtete juhatuse esimeheks valitud Tiina Kukk ütles, et väljakutse on suur. „Ettevõtte juhtimine on nagu hea toidu valmistamine – ikka ja jälle on vaja nüansse lihvida, midagi lisada ja tihtilugu mõnda komponenti muuta või päris välja vahetada, aga lõpuks paneb hea tulemus kõikidel silmad särama,“ ütles ta.

Kukk lisas, et Realia Groupi teenuste osas on juhatuse ning omanike eesmärgid ühteviisi kõrged. „Ma ei näe ühtegi tõsiseltvõetavat põhjust, miks me ei võiks kõikide teenuste lõikes olla konkurentidest kolmandiku võrra suurema turuosaga, oleme ju praegu juba 5 miljoni eurose aastakäibega kinnisvarateenuste turul liider,“ sõnas ta.

Tiina Kukk on olnud viimased 20 aastat seotud pangandussektoriga, sellest viimased 10 aastat töötas ta Nordea/Luminor pangas. Aastatel 2012-2018 oli ta Nordea/Luminori krediidijärelevalve osakonna juht.

Elari Udam on olnud viimased 1,5 aastat Pindi Kinnisvara tegevjuht, varem oli ta pikalt Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige.

Peep Sooman on Pindi Kinnisvaras olnud üle 16 aasta, sellest 12 aastat on ta olnud erinevates rollides ka juhatuse liikmena.

Lisainfo:

Kalev Roosiväli 501 6692

Tiina Kukk 509 2153

Korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks langes juulis 5,4% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1370 eurot ruutmeetri kohta. Juunis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1448 €/m².

Kui tänavu juunis tehti indeksilinnades 1404 korteriomandi tehingut, siis juulis oli tehingute arv 1240. Võrdluseks- 2017. aasta juulis tehti indeksilinnades 1157 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman sõnas, et tavapäratult pikk kuumalaine mõjutas tarbijate käitumist. „Ega ostjad turult kadunud ei ole, kuid palava ilmaga mõeldakse pigem, kust saada jahedat jäätist või toop külma õlut ning suurte numbrite liitmine-lahutamine lükatakse jahedamasse perioodi,“ lausus ta.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2017 on indeks languses 10 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 119 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Rottide, prussakate ja muude kahjurite tõrjel tuleb olla operatiivne ja nende levikut piirata enne, kui kortermaja elukatest juba kubiseb.

Pindi Kinnisvarahalduse kutseline haldur Mairo Kirss ütles, et mida pikemalt tõrje tellimisega venitatakse, seda vaevalisem hoone puhastamine on ning see räsib nii majaelanike närve kui ka rahakotti.

„Oluline on majaelanike üksmeel, et näiteks putukate tõrjel lastakse tõrjespetsialist ligi igale elamispinnale, muidu pole tõrjest suuremat tolku ja paari nädala pärast on jälle terve maja satikaid-putukaid täis. Peamiselt keldrites pesitsevad rotid aga teevad iga venitatud päevaga materiaalset kahju, kuna neil on komme närida kõike ettejuhtuvat, sh elektrikaableid,“ lisas Kirss.

Tallinnas ja Harjumaal on aasta esimese 7 kuuga müüdud või broneeritud 2100 uut korterit, mis teeb silmad ette ka kunagisele buumiajale.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et uute korterite ostjad on kahe kolmandiku ulatuses noored vanuses 25-35 aastat. „Kesklinna kallimate projektide müük seisab, kuid äärelinna ja Tallinna lähiümbruses paiknevate korterite vastu on huvi jätkuvalt väga kõrge,“ sõnas ta.

Pindi Kinnisvara igakuise uusarenduste monitooringu kohaselt on hetkel Tallinnas ja Harjumaal 122 korteriarendusprojekti, kus on müügis kokku 2688 korterit keskmise hinnaga 2525 €/m². Tartus on müügis 34 korteriprojekti 231 korteriga, mille keskmiseks pakkumishinnaks on 2042 €/m².

Teatavasti tehakse kõige rohkem korteritehinguid Tallinnas, kuid üllatuslikult on tehingute arv 1000 inimese kohta kõige kõrgem hoopis Jõgeva linnas!

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et siiani pole keegi analüüsinud, milline on kinnisvaratehingute suhe elanike arvu kohta. „Üllatusi oli piisavalt eesotsas muidugi faktiga, et Jõgeval on elanike arvu kohta kõige intensiivsem kinnisvaraturg, sellele järgneb Tallinn, kuid peaaegu sama aktiivsed on ka Ida-Virumaal paiknevad Jõhvi ning Kohtla-Järve,“ sõnas Sooman.

Ta lisas, et Jõgeva linnas tehakse keskmiselt küll alla 10 korteriomandi tehingu kuus, kuid linna elanike arv on ka väga väike. „23,1 tehingut 1000 inimese kohta viimase 12 kuu jooksul on muljetavaldav. Kindlasti annavad tooni Jõgeva maakonnas tegutsevad suured tehased ja Jõgeva haigla, lisaks pole harvad juhud, kui pensionär müüb oma suurlinna korteri maha ja kolib väga mõistliku hinnatasemega ning hea rongiliiklusega ilusasse väikelinna,“ selgitas ta.

Allikas: Pindi Kinnisvara, Maa-amet