Aasta jooksul on ehitushinnad kasvanud 20 protsendi võrra ning täiesti kurioossel moel on oluliseks hinnatõusu tagant tõukajaks Soomest naasvad ehitustöölised, kes dikteerivad kohalikele ehitajatele, millise palga eest on nad nõus kodumaal töötama.
Pindi Kinnisvara tegevjuht Elari Udam ütles, et lõviosa ehitushinna kallinemisest on tingitud töökäte nappusest. „Üheaegsed suured tellimuste mahud nii era- kui avalikus sektoris on loonud olukorra, kus iga töötava käepaari ollakse valmis üha rohkem maksma, sest töökäsi pole enam lihtsalt kuskilt võtta,“ selgitas ta.
„Samal ajal tulevad rasketel aegadel Soome ehitusturule sisenenud eestlased kodumaale tagasi suhteliselt kõrgete palgaootustega ning kuna ehitusfirmadel puuduvad valikud, siis nii need kõrgete palkadega kokkulepped sünnivadki,“ rääkis Udam.
„Sellises olukorras pole mitte midagi imestada, kui ka odavamate uute korterite hinnad on aastaga paarisaja euro võrra ruutmeetri kohta üles hüpanud, sest odavamalt enam lihtsalt ehitada ei saa ja nii võimegi piltlikult öelda, et „Kalevipoegadeks“ tituleeritud ehitajad dikteerivad, milliseks kujuneb Eestis kinnisvara hind, sest lõpuks valgub hinnatõus alati üleriiklikuks,“ ütles ta.
Udami sõnul on tegelikult kurioosumile ka üks leevendus. „Valitsus võiks oma suuremad, kuid vähem ajakriitilisemad ehitushanked alati jätma perioodi, mil majandus kiratseb. Ühelt poolt oleks nii kuluefektiivsem ehitada, teisalt aitaks riik nõndaviisi stimuleerida raskustes vaevlevat ettevõtlust ja anda rahvale kaudselt tööd. Paraku on nii riigi- kui kohalike omavalitsuste tasandil mindud tarbimis- ja ehitusralliga kaasa ning praegu ehitatakse kalli hinna eest suuri objekte, mille 5 aasta võrra edasi lükkamisel ei juhtuks mitte midagi,“ lisas Udam.
Tallinna uute korterite müügitempo teeb rekordeid, kuid kallimates, üle 2500 eurose ruutmeetri hinnaga projektides on müük aeglustunud ning paljudes neist ei tehtud veebruaris ühtegi müüki.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et veebruari lõpu seisuga oli Tallinnas ja Harjumaal müügis olevate uute korterite jääk 2500 ühikut. Neist üle 1000 korteri on hinnatasemega 2500 €/m² või rohkem. Kui kokku broneeriti eelmisel kuul 266 uut korterit, siis märgitud kallimas segmendis, mis jaguneb 54 arendusprojekti peale, tehti uut müüki vaid 55 ühikut.
„Iseäranis märkimisväärne on asjaolu, et kõnealuses 54 kallimas arendusprojektis ei müüdud kuu jooksul ühtegi uut korterit tervelt 29 projektis. See segment on üleküllastunud ning tarbijate rahakott on hinnataseme jaoks liiga õhuke,“ selgitas Sooman. Tema sõnul tekib uusi projekte kallimasse tsooni nagu Kesklinn ja Põhja-Tallinn juurde seetõttu, et arendajate arvestuslikud kasumid on seal märksa kõrgemad. „Paraku on paljud äriplaanid loodud veel ajal, kui turul domineerisid jõukad soomlased ja venelased, kes tänaseks on leidnud endale alternatiivsed investeerimisvõimalused, kuid kohaliku elaniku või üüriinvestori jaoks on praegu alternatiivid soodsamad,“ ütles Sooman.
Kokku on Tallinnas ja Harjumaal aktiivselt müügis 124 uut korteriarendusprojekti.
Pindi Kinnisvara seirab igakuiselt kõikide elukondlike uusarendusprojektide müügitempot ning hinnataset.
Eesti suuremate linnade kinnisvaraturud on tohutu hinnavahega – näiteks suuruselt viienda linna Kohtla-Järve korterid maksavad pealinnast suisa 25 korda vähem!
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et Pindi indeksisse koondatud suuremate linnade hinnatasemed ei näita mingisugustki ühtlustumise märki. „Pigem on see trend süvenev, et vaesemad piikonnad jäävad veel vaesemaks ja jõukus koguneb Tallinna ja Tartu ümbrusesse, mis kajastub tugevalt ka korterihindades,“ lausus Sooman. Tema sõnul oli veebruaris Tallinna korteriomandite tehingute keskmine ruutmeetrihind 1812 eurot, samas kui Kohtla-Järvel oli see vaid 73 eurot.
17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks langes veebruaris 2,4% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1431 eurot ruutmeetri kohta. Jaanuaris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1466 €/m².
Kui tänavu jaanuaris tehti indeksilinnades 1201 korteriomandi tehingut, siis veebruaris oli tehingute arv 1199. Võrdluseks- 2017. aasta veebruaris tehti indeksilinnades 1135 korteriomandi tehingut.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2017 on indeks languses 6 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 129 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.
Põhjamaine heitlik kliima ja tohutud kogused lund lõhuvad iga aasta tuhandeid katuseid, suuremate kahjude vältimiseks tasub katuse seisukorda kontrollida kohe peale lume sulamist.
Pindi Kinnisvarahalduse haldusteenuse ärisuunajuht Heliis Anto ütles, et ainuüksi paarisentimeetrise katusekatte rebendi või kooldumise korral võib nii eramu kui kortermaja ülemise korruse lagi saada kevadvihmade „kaasabil“ tõsise niiskuskahjustuse, mille korda tegemine võib maksma minna tuhandeid eurosid.
„Lihtsam ja odavam on katus kohe peale lumesula üle kontrollida,“ rääkis Anto. Ta lisas, et tegelikult võiks iga ühistu esimees olla ise võimeline katuse seisukorda kontrollima, kuid terava silma ning turvavarustuse puudumisel maksab selline teenus tervele suurele kortermajale sadakond eurot.
Saaremaa vallavalitsusel on kavas esitada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arendatavasse toetusprogrammi taotlus üürimajade ehitamiseks Ida-Niitu Õie ja Ida tänavale. Mida arvavad plaanist Saaremaa tööandjate esindajad ja milline on kinnisvarafirmade seisukoht?
Urmas Nõgu
tarkvaraettevõtte Proekspert analüütik Kuressaares:
Ma ei ole ise ettevõtja ja ma ei tea ka, mis on nende Kuressaarde plaanitavate üürielamute kontseptsioon – on need mõeldud pikaajaliseks või lühiajaliseks üürimiseks. Mina ise tulin mandrilt Saaremaale tagasi, ent ei soovinud siin elamispinda üürida, vaid osta.
Usun aga, et üüripindadest on Saaremaal praegu kindlasti puudus. Kui uued üürimajad ehitataks, oleks see hea võimalus uue ajastu nn digitaalsete nomaadide siia meelitamiseks – käivad nad ju mööda maailma ringi, töötavad siin ja seal. Selleks on aga tarvis ajutisi elamispindu. Saaremaa on elamiseks väga hea koht, aga üüriturul on valik kesine. Tõsi, ma ei tea küll kedagi, kel oleks siia tulemata jäänud, kuna ta ei leia siin elukohta.
Natalija Leiten
Pindi Kinnisvara Kuressaare kontori maakler:
Neile, kes otsivad üüripinda, oleks üürielamute ehitamine muidugi hea uudis. Kuressaares on üüripindu pakkuda väga vähe ja seetõttu on hinnad tõusnud. Praegune olukord on üürileandja kasuks, kuna nõudlus on väga suur, pakkumine aga väga väike ja see võimaldab üüripinna eest rohkem raha küsida. Üürileandjaile aga poleks valla üürimajade ehitamine seetõttu just kuigi hea uudis.
Kui ehitatakse uus üürimaja, tähendab see, et hoone on kvaliteetne, seega on seal kulud väiksemad. Inimesed on pigem huvitatud korteri üürimisest seal, kui nõukaaegses majas, kus kommunaalmaksed võivad olla väga kõrged.
Jüri Aljas
Domus Kinnisvara Saaremaa osakonna maakler:
Mina pean õigeks põhimõtet, et turg suudab ise toimetada.
Selleks, et väljakujunenud turuhinnast odavamalt pakkuda, peab ju keegi hakkama peale maksma. Ma ei arva, et riigi või omavalitsuse pealemaksmine mingisugusele majandusharule õigustatud on. Kas see just turu solkimine on, aga arvan, et turg suudab end ise reguleerida. Riik ja omavalitsused ei peaks sellesse sekkuma.
Nalmond Meri
AS-i Baltic Workboats juhatuse liige:
Positiivne on, et kohalik omavalitsus ja riik aitavad kaasa regionaalpoliitikale, mis võimaldab väljastpoolt Saaremaad tulnud kvalifitseeritud tööjõul kohe ametipostile asuda.
Toetame igati vallajuhtide algatust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi väljapakutud üürielamute programmiga ühineda.
Turule lisandub üha vähem uusi korteriarendusprojekte, kuna tiheda konkurentsi ja kõrgete ehitushindade tõttu läbivad finantseerimise kadalipu üha vähem arendajaid. Ainuüksi kuuga langes pakutavate korterite arv seeläbi 5% võrra.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et nõudlus Tallinna ja Harjumaa uute korterite järgi pole kuskile kadunud ning ka jaanuaris broneeriti kokku ca 220 elamispinda. „Samas tuleb uusi projekte juurde väga vähe, sest konkurents on tihe, ehitushinnad kontrollimatult kasvanud ja äriplaanid on muutunud seeläbi märksa riskantsemateks,“ selgitas Sooman.
Detsembri lõpus oli Harjumaal müügis kokku ligi 2600 korterit, praeguseks on pakkumiste jääk langenud 2450 peale. Samas 2017. aasta alguses oli turul pakkumises vaid 1900 uut korterit. Kokku on Tallinnas ja Harjumaal turul 121 aktiivselt müügis olevat kortermajaprojekti.
Ehkki enamus Eestis asuvaid paneelmaju on läbinud korraliku värskenduskuuri, on eenduvatelt betoonosadelt suuremate õnnetuste vältimiseks mõistlik võtta betooniproovid.
Pindi Kinnisvarahalduse haldusteenuse juht Heliis Anto ütles, et valdavas enamuses on Eesti elamufond heas seisus. „Vanadel majadel on vahetatud elektrisüsteemid ja püstakud, remonditud trepikojad, soojustatud otsaseinad ning paneelivuugid täidetud. Paraku oli nõukogudeaegne ehituskvaliteet väga hüplik ning tihti ei tule ühistud isegi selle peale, et kõige ohtlikumad on aastakümneid tuules ja tuisus ligunenud betoonist rõdupõrandad ning trepikoja varjualused,“ rääkis Anto.
„Kui betoon on kehvalt valatud või nende sees paiknev raudarmatuur roostetama hakanud, siis ei välista miski, et ühel päeval rõdu või varjualune mureneb, nagu juba varemgi juhtunud on. See on aga väga ohtlik,“ lisas Anto.
Aastatel 2018/2019 on büroopindade turule lisandumas suured projektid. Seega arendajad, kelle projektid valmisid 2017. aastal, teevad kõik endast oleneva, et enne uute pindade lisandumist maksimaalne täituvus saavutada.
Pindi Kinnisvara hindamise ärisuuna juht Andres Teder ütles, et enim nõutud on Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses asuvad A-klassi büroopinnad. „Kuna Tallinna keskusesse on juurde tulnud ja 2018. aastal lisandub veelgi suuri A-klassi büroohooneid, siis tulenevalt sellest on pakkumine osaliselt ületanud nõudlust, mille tulemusel on varasemalt kasvanud üürihinnad stabiliseerunud,“ ütles ta.
„Suurim on nõudlus 100 – 250 m2 suuruste büroopindade järele. Uut büroopinda otsivate ettevõtete profiil on jäänud samaks – IT-sektori ettevõtted, finantsteenuste ettevõtted, meditsiin, idufirmad,“ loetles Teder.
Aastatel 2018/2019 lisanduvad büroopinnad:
Projekt |
Aadress |
Pinna suurus (SNP), m2 |
Asukoht |
Hoone seisukord |
Hoone turule tuleku aeg |
Rohelise mõtteviisi maja |
Järvevana tee 7b |
6951 |
A |
ehitusjärgus |
2018 |
Maakri torn |
Maakri 19/21 |
29 349 |
A |
ehitusjärgus |
2018 |
Woho arenduse II etapp |
Mustamäe tee 3 |
6000 + 50 korterit |
B |
ehitusjärgus |
2018 |
IT Agentuur |
Vesilennuki 5 |
u 4000 |
B |
ehitusjärgus |
2018 |
Flora maja |
Tulika 19 |
4700 |
B |
ehitusjärgus |
2018 |
Narva mnt 7b büroohoone |
Narva mnt 7b |
6200 |
A |
ehitusjärgus |
2018 |
Kohtumaja |
Lubja tn 4 |
25 800 |
A |
ehitusjärgus |
2018 |
Porto Franco |
Ahtri tn |
u 30 000 |
A |
ehitusjärgus |
2019 |
Zenith Ärimaja |
Narva mnt 7b |
6212 |
A |
ehitusjärgus |
2018 |
Liwenthaali büroohoone |
Lõõtsa tn 12 |
10 809 |
A |
ehitusluba väljastatud |
2018 |
Noblessneri kvartal |
Staapli 3, 4, 8 ja 12 |
3700 |
A |
ehitusjärgus |
2018 |
Eesti Meedia hoone |
Tartu maantee 80a/80b |
8000 |
A |
ehitusjärgus |
2019 |
17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks langes jaanuaris 3,7% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1466 eurot ruutmeetri kohta. Detsembris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1522 €/m².
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et eelmise aasta viimasel kuul ajaloolise rekordi teinud indeks langes tagasi nn tavapärasesse tsooni. „Detsembrikuised Rotermanni kvartali ülikallid tehingud tõstsid terve Eesti keskmist tehinguhinda, jaanuarikuu oli mõõdukam ja ilma suuremate kurioosumiteta,“ selgitas ta.
Kui 2017. aasta detsembris tehti indeksilinnades 1442 korteriomandi tehingut, siis tänavu jaanuaris oli tehingute arv 1199. Võrdluseks- 2017. aasta jaanuaris tehti indeksilinnades 1135 korteriomandi tehingut.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2017 on indeks languses 3,7 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 135 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.
Pindi Kinnisvara annetas Pärnu Pillerpalli lasteaia arendusrühmale õppe- ja teraapiavahendeid, mis anti üle täna, sõbrapäeval.
Kõigilt kampaania jooksul müüki tulnud ja kuni 31.12.2017 müüdud objektide vahendustasult annetas Pindi 40 eurot Pillerpalli lasteaia arendusrühmale. Selle raha eest said lapsed Pindi Kinnisvara maakleri Sirje Peetri sõnutsi pehmed Lego klotsid, Smoby mängumaja ja kummiäärtega nutitahvli.
Kampaania kestis 05.11.16–30.04.17. Õppe- ja teraapiaesemed anti üle kahes osas, esimesed vahendid mullu mais.
https://parnu.postimees.ee/4408921/fotod-kinnisvarafirma-kogus-lasteaia-arendusruhmale-raha
Ehitamise jätkuv kallinemine ja tarbijate soovimatus hinnatõusuga kaasa tulla ennustavad kinnisvaraturu jahtumist.
Tallinnas ringi vaadates annab kraanade, pooleliolevate ehitiste ja kinnisvarareklaamide suur hulk märku, et kinnisvarabuum kestab veel. Eksperdid on alanud aastaks prognoose tehes siiski ettevaatlikud ning nendivad, et ilmselt võib tänavu näha esimesi pankrotistunud arendusi.
Äripäev teab, et ükski pidu ei saa kesta igavesti ning kuigi ei ole põhjust ennustada suuremat krahhi, tasub siiski hakata valmistuma kinnisvaraturu jahtumiseks.
Tänu Euroopa Keskpanga nullintressipoliitikale ja inimeste suurenenud sissetulekutele on nii ettevõtete kui eraisikute ostujõud viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. See on kaasa toonud ka nii ärikinnisvara kui eluasemete hinnatõusu. Tallinna korterite keskmine ruutmeetri müügihind tõusis mullu enam kui 100 euro võrra. Inimestel on tekkinud vaba raha ning seda investeeritakse üha rohkem kinnisvarasse.
Teisalt näitab turg esimesi küllastumise märke. Pindi Kinnisvara müügipartneri Peep Soomani sõnul on näiteks kontoripindade maht praegu turul optimaalne ning iga lisanduv pind toob kaasa võitluse ja hinnasõja. Sellele vaatamata plaanitakse lähiaastateks pealinna mitut uut suurt arendust, millest nähtavaim ilmselt hotell Olümpia vastu kerkiv kõrghoone, kus kokku ligi 80 000 m² büroo-, kaubandus- ja teeninduspinda.
Kuigi ehitamise hind on peamiselt tööjõukulu survel viimastel aastatel samuti kasvanud, on kinnisvara hind kasvanud siiski kiiremini ning seetõttu on kinnivara ka investorite jaoks atraktiivne. Isegi kui pangad annavad raha uusarendustele ettevaatlikult, on tühimiku täitnud ühisrahastus. Kinnisvara on asunud arendama ka inimesed, kel selles suuremat kogemust pole.
Alanud aastal kallineb ehitusmaksumus prognooside kohaselt veelgi. Ühelt poolt surub ehituse hindu üles palgasurve, teiselt poolt paneb hagu alla aktiivselt ehitav avalik sektor. Ehitussektori ülekuumenemise ohule on viidanud ka Eesti Pank. Nii erasektori kui ka avaliku sektori tellimused on seal kiiresti kasvanud ja peaksid sel aastal edasi kasvama. Ehituses luuakse teiste sektorite arvelt kiiresti ajutisi töökohti, mis kinnisvaraturu jahtumisel ähvardavad inimesi töötusega.
Kinnivarahinnad on aga mitmes Tallinna kallimas piirkonnas ekspertide hinnangul juba oma lae lähedal ning kuna inimeste sissetulekud tõusevad edaspidi aeglasemalt, võib prognoosida ka kinnisvarahindade senisest tagasihoidlikumat kasvu. Oma mõju avaldab ka paratamatult ühel hetkel saabuv laenuraha kallinemine ja intressimäärade tõus.
Arendajad on veendunud, et kvaliteetsele ja heas asukohas kinnisvarale jätkub soovijaid alati. Eluasemeturul on ruumi veel üüripindadele ning soodsama hinnaklassi kvaliteetsetele kodudele Tallinna äärelinnas ning lähiümbruses. Kui kellelgi on põhjust muret tunda, siis eelkõige liigoptimistlikult laenuraha kaasanud väheatraktiivse kinnisvara arendajatel ja nende investoritel.
Kinnisvarasse investeerimine nõuab alanud aastal ilmselt senisest enam ettevaatlikkust ja kodutööd ning küllap näeme ka esimesi pankrotistunud või seiskunud arendusi. Endale äripinda otsivale ettevõtjale või uue kodu ostjale on koitmas aga hea aeg, kus turul on võimalik valida ja arendajad on soovide osas paindlikud.
Kinnisvaraekspertide hinnangul muutub konkurents büroopindade pakkumisel üha tihedamaks, Pindi Kinnisvara müügipartneri Peep Soomani sõnul toob iga lisanduv pind kaasa võitluse ja hinnasõja, kirjutab Äripäev.
EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas märkis ettevõtte värskeid majandustulemusi kommenteerides blogipostituses, kolme viimase aasta jooksul on tänu Euroopa Keskpanga nullintressipoliitikale ärikinnisvara hinnatase oluliselt tõusnud ning vastavalt tootlused langenud. „Konservatiivse investorina on meie fondide uute investeeringute maht seetõttu langenud ja järjest enam keskendume me olemasolevate investeeringute efektiivsemale valitsemisele, hoonete laiendamisele ning värskendamisele, et olla atraktiivne üürileandja kasvava konkurentsi tingimustes.“
Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toomparki sõnul on praegu büroopindade ja kaubanduspindade pakkumisi väga palju. „Seda klienti, kellele mingi pind nii meeldib ja kes oleks nõus maksma turu tasemest kõrgemat hinda, väga palju ei ole,“ märkis Toompark.
Kuigi kortereid müügis on, tunnevad ostjad puudust ühetoalistest eluasemetest. Üüriturul on aga nõudlus pakkumisest suurem ning näiteks Valgas pole maakleril praegu üürile anda ühtki korterit.
Pindi Kinnisvara Valga kontori maakleri Hans Heinjärve sõnul oli 15. jaanuari seisuga neil pakkumisel üksteist korterit, sealhulgas kahetoalisi kolm, ülejäänud suuremad. Maju on müügis 29, maatükke 15, äripindu 14 ning garaaže üks. Mullu samal ajal oli müügis 26 korterit ja 29 maja.
«Müügis olevate korterite arv on kokku kuivanud. Kõik, mis pakkumisele tulevad, peagi ära müüakse. Enamik korteritest, mis pikemalt seisma jäävad, asuvad 4. või 5. korrusel või on kolme-neljatoalised. Ühetoalised kaua müügis ei seisa. Nõutakse rohkem aga esimesel-teisel korrusel asuvaid ühe- või kahetoalisi ja nende ostjad on enamasti vanemad inimesed. Mul on isegi nelja lehekülje pikkune nimekiri nende inimeste kontaktidega, kes otsivad ühe- ja kahetoalisi kortereid,» sõnas maakler.
Eelmisel aastal sõlmiti Valgamaal Pindi KV OÜ vahendusel 37 tehingut ehk üheksa võrra rohkem kui aasta tagasi. 28 neist olid korteri ostud-müügid, neist viis olid ahiküttega korterid. Maju müüdi üheksa, suvilaid üks ja äripindu üks.
«Lõppenud aasta oli parem kui eelmine, tehingute arv kasvas. Tuleb tõdeda, et pea pool korterite ostutehingutest vormistasin eelmise aasta teises pooles lätlastega, kes on Valgas leidnud töö ning kolivad perega siia,» lisas Heinjärv.
Valga hinnad soodsad ostjatele
Heinjärv avaldas heameelt, et viimastel aastatel väga madalal seisnud kinnisvarahinnad Valgamaal on hakanud veidi kasvama. Kui 2010. aastast peale on korteri ruutmeetri hind püsinud 100 euro ümber, siis näiteks mullu detsembris oli see 120. Renoveeritud eluaseme ruutmeetri hind on ka meil juba tõusnud üle 300 euro.
Paljudes Eesti linnades korterihinnad tõusid. Tallinna eelmise aasta rekord 1703 eurot ruutmeetri kohta purustati taas ning tõusis 1876 euroni. See on 16 korda kõrgem kui Valgas asuval kinnisvaral. Tartu korterite hinnad on Valga omadest kõrgemad 12 korda, Võru-, Viljandi- ja Põlvamaal kolm kuni viis korda. Madalam on ruutmeetri hind ainult Kohtla-Järvel, kus see oli detsembris 87 eurot.
«Mööda Eestit ringi sõites ei ole ma mõistnud, miks Valgamaal need kinnisvarahinnad nii madalad on. Vastust, miks Valga renomee selline on, anda ei oska. Linn on ju kena ja elukeskkond väga hea. Töökohtigi on, kuid kindlasti on puudus kõrgema palgaga töökohtadest. Kui siia linna tuleks üks nüüdisaegne tööstusettevõte, mis pakuks tööd noortele, annaks see kindlasti tõuke ka kinnisvarahindade tõusule. Näiteks Võru kolleeg ütles, et nende linnale andis uue hingamise Kuperjanovi jalaväepataljoni tulek. See tõi sinna elama hulk ohvitsere peredega, kes endale ka elamispinna soetasid,» rääkis Heinjärv.
Nõudmine pakkumisest suurem
Üürikorteritest rääkides ütles Heinjärv, et pakkumine on juba neljandat aastat järjest väike. «Üüriturg on Valgas järsult vähenenud ja seda eelkõige pikaajaliste üürilepingute tõttu. Parematel aastatel vormistasin 60 üürilepingut, eelmisel aastal 23, neist kortereid 16. On hetki, kus kinnisvarafirmal pole pakkuda üürile ühtegi korterit, nagu ka praegu,» sõnas maakler.
Kortereid võetakse üürile pikemaks ajaks ja mõnes elab üürnik juba krooniajast. Ka omanikud ei soovi alla pooleaastaseid lepinguid sõlmida. Valgas pole Heinjärve sõnul üürnikega ka erilisi probleeme olnud: maksavad enam-vähem korralikult. Uue trendina on maaklerile silma hakanud, et üürituru vastu tunnevad huvi investorid, kes ostavad Valgas korteri ja annavad selle siis üürile. «Arvestades ostuhinda ja üüritasu, on korterite tootlikkus hea ja seepärast huvi ka tuntakse,» kinnitas Heinjärv.
Küsimusele, miks soodsa hinnaga eluruume ei osteta, vaid pigem üüritakse, vastas Heinjärv, et laenutingimused on karmistunud. Kas ei saada pangast laenu või ei soovita end Valgaga pikemalt siduda. «Viiest laenusooviga panka pöördunud inimesest tuleb sealt positiivse otsusega tagasi üks,» lisas Heinjärv.
Omanike vaatevinklist on üürihindade tõus teretulnud. Mullu jäid need keskküttega korteritel vahemikku 100–150 eurot kuus, ahikütte puhul algasid hinnad 60 eurost. Hind ei sõltu niivõrd eluruumide suurusest ega tubade arvust, vaid sisustusest, asukohast ja korrusest.
Äripindade üürilepinguid sõlmis maakler mullu seitse. «Juba aastaid on pakkumine suurem kui nõudlus. See hoiab ka üürihinnad madalal: 1,5–6 eurot ruutmeetri kohta,» rääkis Heinjärv. 15. jaanuari seisuga oli üürile anda 29 äripinda.
Ostuhinnad pisut tõusnud
Valgas saab ühetoalise keskküttega korteri kätte 4000–6500, kahetoalise 3800–9500, kolmetoalise 9900 – 23 000 ja neljatoalise 17 000 – 21 000 euroga. Ahiküttega kahetoalise omanikuks võib saada 1800–5000 euro eest. «Hinnad on väikeses kasvutrendis,» nentis Heinjärv. Nõutum piirkond on endiselt Pedeli-äärne ja õmblusvabriku ümbrus. Tegemist on keskmiste hinnavahemikega, erandeid on mõlemas suunas.
Maju müüdi mullu üheksa, mis on kaks korda rohkem kui eelneval aastal. Müügihinnad jäävad vahemikku 11 000 kuni 32 000 eurot, kuid suurim nõudlus on selliste majade järele, mis maksavad 20 000 kuni 25 000 eurot. «On müüdud ka kallimaid maju, kuid praegu on näiteks müügis maja hinnaga 70 000 ja poole aasta jooksul pole selle vastu kahjuks mitte keegi huvi üles näidanud,» nentis Heinjärv. Maamüüke eelmisel aastal Pindi kinnisvara Valga kontor ei vahendanud.
Muutusi ette näha pole
Tõrva piirkonnas on kinnisvarahinnad Valgaga sarnased. «Kortereid on müügis vähe ja ka ostuhuvi väike. Hinnatasemelt on Tõrva korterid kohati veel odavamadki. Majad on veidi kallimad kui Valgas. Otepää piirkond eristub ülejäänud maakonnast, kuna seal on kinnisvara kallim. Mitte küll Tartuga samal tasemel, kuid Valga hindadest kordi kõrgem,» lisas maakler.
Eluasemete hindades ei prognoosi maakler ka tänavu erilisi muutusi. «Põhjusi, miks kinnisvarahinnad siin piirkonnas tõusma peaksid, väga ei näe, kuigi väike tõusutrend on siiski olemas.»
Uudistest niipalju, et juba neljandat kuud on Pindi Kinnivara Valga osakonnas tööl nooremmaakler, hindaja assistent Arle Leht. Tema aitab klientidel kokku hoida vara hindamiskulusid, eelkõige transpordikulu.
«Uudis on veel ka see, et oleme uuesti liitunud kv.ee portaaliga,» lisas Heinjärv.
KORTERITE HINNAD
Eesti suuremate linnade korteriomandite tehinguhindade võrdlus (€/m2)
Linn |
Dets 2017 |
Dets 2016 |
Muutus (%) |
Haapsalu |
643 |
571 |
12,6 |
Jõgeva |
290 |
170 |
70,6 |
Jõhvi |
263 |
344 |
-23,5 |
Kohtla-Järve |
87 |
100 |
-13,0 |
Kuressaare |
932 |
827 |
12,7 |
Narva |
383 |
449 |
-14,7 |
Paide |
296 |
291 |
1,7 |
Põlva* |
391 |
335 |
16,7 |
Pärnu |
1153 |
1006 |
14,6 |
Rakvere |
463 |
394 |
17,5 |
Rapla** |
646 |
683 |
-5,4 |
Tallinn |
1876 |
1703 |
10,2 |
Tartu |
1382 |
1294 |
6,8 |
Valga |
120 |
113 |
6,2 |
Viljandi |
650 |
600 |
8,3 |
Võru |
510 |
354 |
44,1 |
* detsember 2016 – november 2017
** jaanuar-november 2017
Allikas: Pindi kinnisvara, Maa-amet
Kauaoodatud kinnisvarahindade langus on jõudnud Rootsi, kuid Eestit see ekspertide hinnangu veel niipea ei puuduta.
«See, et Rootsis ühel päeval kinnisvaraturg ka kehvemaid aegu nägema hakkab, ei tulnud kellelegi üllatusena,» nentis Arco Vara kinnisvaraanalüütik ja hindaja Mihkel Eliste.
Rootsi kinnisvara hetkeväärtust peegeldava Valueguardi eluasemehinnaindeksit arvestades odavnesid korterid detsembris 2,7 protsenti ja eramud 1,6 protsenti.
Kolme kuuga on korterihinnad langenud 8,7 protsenti ning eramute hinnad 7,1 protsenti. Pealinnas Stockholmis on kukkumine olnud veelgi järsem: korterid odavnesid seal 9,6 ja eramajad 8,6 protsenti. Samas, kui oktoobris ja novembris vedas langust veel konkurentsitult Stockholm, siis detsembris hakkasid hinnad langema ka mujal riigis, vahendas eilne Äripäev.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles Postimehele, et Rootsi kinnisvaraturu langus ei tohiks Eestis toimuvat liiga palju mõjutada. «Lugu oleks teine, kui meil oleks tegemist üleilmse rahandusprobleemiga, nagu oli aastal 2008, kui kogu finantsilm kaldus kreeni,» rääkis ta. Praegu aga tema sõnul seda muret ei ole.
Samas lisas Sooman, et hinnad on Rootsis väga kaua tõusnud, mis tähendab, et mingil hetkel peavad need hakkama ka langema. Osaliselt on tema sõnul hinnatõusu taga olnud ka laenuvõimendus. «Tegemist on klassikalise riigisisese mulliga,» selgitas Sooman. «Kui liiga palju laene on peal, saab palju valesti minna. Rootslastele võib küll kaasa tunda, aga kogu maailma valu ei saa enda õlule võtta.»
Rootsi kinnisvaraturu mõju Eestile on tema sõnul kaudne. Küll aga võib juhul, kui Rootsi pangad peaksid hätta sattuma, mõjutada see harukontorite laenamishuvi Eestis. «Loodus aga tühja kohta ei salli ja küll teised pangad selle tühimiku täidavad,» oli kinnisvaraekspert optimistlik.
Alates septembrist on Eestis märgata kinnisvaras tegutsevatele ettevõtetele antud laenude juures mõningast intressimäära kasvu. Siiski ei seostaks Mihkel Eliste seda esialgu Rootsi kinnisvaraturuga, vaid pigem meie kohaliku kinnisvaraturu mõningate riskide suurenemisega ennekõike Tallinna korteriturul.
SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on Rootsi kinnisvaraturu probleem juba pikka aega nõudluse ja pakkumise vähene haakumine. «Arenduseks sobivate maatükkide nappuse tõttu on arendajate huvi olnud ehitada võimalikult kalleid ja kvaliteetseid eluasemeid, et kinnistu väärtust maksimaalset tõsta,» selgitas ta, lisades, et nõudlust jagub seevastu enim just kõige odavamas segmendis. «See on päädinud olukorraga, kus eksklusiivsemale kinnisvarale ei jagu enam piisavalt kiiresti ostjaid.»
Suurema krahhi ennustajad peavad tema sõnul aga pettuma, sest SEB hinnangul piirdub hinnalangus kuni 15 protsendiga. Negatiivsemale stsenaariumile on nimelt väga raske leida makromajanduslikku selgitust.
Rootsi kinnisvarahinnad on tõusnud täiesti mõistlikel põhjustel: elanikkond kasvab, ehitustempo on aeglane ning intressimäärad madalad ja neis faktorites ei ole muutust ette näha. Eliste sõnul johtuvadki hinnamuutused ennekõike finantsinspektsiooni kehtestatud uutest reeglitest, mille tulemusena on vähenenud inimeste võime laenu saada.
«Ajalooliselt ei ole leida ka näidet, kus kinnisvarahinnad tugeva kohaliku ja globaalse majanduskasvu tingimustes suure languse läbi teeksid. Pigem tasub praegusest langusest mõelda kui ajutisest turukorrektuurist,» ütles Nestor. Rootsi kinnisvaraturu langus võib muret teha aga Eesti mööbli- ja puidutööstusele, kelle toodangut seal müüakse.
Detsembris teatas Nordea panga juht Casper von Koskull, et ei kavatse Rootsi kinnisvaraturu kasvuga sammu pidada. «Kuna konkurents on väga tihe, kasvame aeglasemalt kui turg,» vahendas tema sõnu Bloomberg. «Oleme ettevaatlikud ega hakka hinnaga konkureerima.»
Kuna kardetakse kinnisvaraturu suurt kukkumist, on Rootsi krooni kurss euro suhtes augustiga võrreldes langenud viis protsenti. Von Koskulli hinnangul tuleb langus pigem rahulik.
Samal ajal on Nordea kinnisvaralaenude maht Rootsis esimest korda 15 aasta jooksul vähenenud. Von Koskulli sõnul on panga tagasitõmbumine olnud tahtlik. Riske on peale kinnisvara vähendatud ka mujal.
Pindi Kinnisvara turuülevaatest selgub, et korterite ruutmeetri hind tõusis Haapsalus aastaga 571 eurolt 643-le ehk 12,6 protsenti.
Haapsalust on korterihinna poolest ees Tallinn (1876 eurot), Tartu (1382), Pärnu (1153) ja Kuressaare (932). Sisuliselt sama korteriruutmeetri hind on Raplas, kus see on aastaga kukkunud 683 eurolt 646-le.
„Haapsalu platseerub oma kinnisvaraturu poolest kohe suurte järele,” ütles Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
Mitu Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluvat poliitikut on asunud sotsiaalmeedias kritiseerima reformierakondlasest Viimsi vallavanema Siim Kallase ideed KOVide tulubaasi ümberjagamise juures mõelda muuhulgas ka kinnisvaramaksu kehtestamisele.
«Ideaalis võiksid omavalitsused olla täielikult isemajandavad, mis tähendab, et senisest enam tuleb mõelda, kuidas tulu sisse tuua, mitte ainult rahade ümberjagamisega tegeleda,» rääkis Reformierakonda kuuluv Viimsi vallavanem Siim Kallas.
Ühe komponendina, mida kunagi kaaluti KOVide tulubaasi komponendina, tõi Kallas välja kinnisvaramaksu. «Siiski otsustati sellest poliitilisel põhjusel sel korral loobuda. Tänasel päeval on kinnisvaramaksu debati taaselustamine vajalik,» leidis praegune Viimsi vallavanem.
Küll aga on Kallase ettepanek juba leidnud sotsiaalmeedias kriitikat ühe tänase valitsuserakonna, IRLi poliitikutelt. «Reformierakonna auesimees Siim Kallas soendab üles kinnisvaramaksu kehtestamise idee. Noh, tema mõju parteis kasvab küllap minutite, mitte päevadega,» märkis tänane justiitsminister Urmas Reinsalu.
Ta lisab, et kui Kallase seisukoht saab Reformierakonna poliitikaks, siis on Eestis ainult üks erakond, kes ei toeta korterite ja majade, suvilate ja talude maksustamist kinnisvaramaksuga. «See erakond on IRL, kõik teised lubavad kinnisvaramaksu moel või teisel kehtestada,» sõnas isamaaliitlasest minister.
«Siim Kallas tegi ettepaneku maksustada osa tootmisvarast ja Eesti inimeste kodud. Tänan!» tähendas sotsiaalmeedias lakooniliselt ka Reinsalu erakonnakaaslane, ettevõtja Tõnis Palts.
Ka tartlaste seas tuntud IRLi poliitik Peeter Laurson võttis Kallase kinnisvaramaksu ideest tuld. «Aru võib saada küll Viimsi vallavanema murest. Tegemist on ju vaese vallaga Euroopa mõistes. Ots otsaga tullakse välja. Kodutunde saade peaks vallamajasse kiirelt kohale saadetama, ehk õnnestub veel midagi päästa,» ironiseeris Laurson sotsiaalmeedias.
Ühtlasi pakkus ta, et kuna riik nii kiiresti Kallase ettepanekule reageerida ei jõua, võiks vallavanem valla päästmiseks kasutada enda käes olevaid hoobasid. Sellega viitas Laurson kohalike maksude seadusele, kus on muuhulgas võimalustena üles loetletud ka reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu.
Vähem kui aasta tagasi, möödunud aasta märtsi lõpus käis intervjuus Postimehele kinnisvaramaksu idee välja ka LHV panga omanik Rain Lõhmus, kes toona leidis, et see oleks märksa parem maksukogumise vahend kui pangalõivu kehtestamine.
«Mina näiteks arvan, et kinnisvara oleks suhteliselt hea maksustada, et saaks minusugustelt ka raha kätte. Mujal tehakse seda tunduvalt rohkem. Kui mul oleks ülesanne mõelda, kuidas saada makse kätte minusugustelt ehk neilt, kes Eestis ei ela, siis ma teaksin täpselt, mida teha,» põhjendas Lõhmus mullu kevadel.
Toona leidsid mitu eksperti, sealhulgas näiteks Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis, et mõnes mõttes on kinnisvaramaks keskaegne igand, sest omal ajal polnud võimalik sissetulekut deklareerida ja maksustada ning selle asemel mõõdeti rikkust väliste näitajate alusel, nagu kinnisvara.
Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman märkis siis, et kinnisvaramaks oleks Eestis paras nonsenss, kuna meil on üle 90 protsendi leibkondadest kinnisvaraomanikud ja seega lööks uus maks vaesemaid.
Nutimajad ehk targad majad on kontseptsioonilt meeliköitvad, kuid tihtipeale täiesti ebapraktilised ja sealsetele asukatele ebamõistlikult kulukad, ütles Pindi Kinnisvara tegevjuht Elari Udam.
Udami sõnul on nutimajade projekteerimisel funktsionaalsusega tugevalt üle pingutatud. “Õhusoojuse ja -niiskuse automaatne reguleerimine on eelkõige suurtes ärimajades küll mugavad ja iseenesestmõistetavaks muutunud, kuid miski ei veena korteriostjat ega äripinna üürnikku selles, miks ta peab pidevalt maksma vidinate hoolduse eest, mis kardinate asendit muudavad, tulesid sisse-välja lülitavad või sauna eelsoojendavad,” selgitas Udam.
“Nutimaja on nagu nutitelefon – üüratult funktsioone täis, aga tegelikult kasutavad täiskasvanud inimesed telefoni siiski helistamiseks, vahel ka muusika kuulamiseks või taskulambiga valguse näitamiseks. Kõik muu on üldjuhul kasutu, erinevalt telefonist vajavad aga nutimaja kõik seadmed pidevalt tehnilist kontrolli, rääkimata nende küllalt kõrgest soetusmaksumusest,” ütles Udam.
Udami sõnul on nutimajad ühel või teisel moel meie tulevik, kuid paraku on see toode paljuski veel lapsekingades ning selle väljaarendamise maksavad kinni ikka ja alati lõpptarbijad. “Soovitan nutimajasid mitte vältida, kuid enne enda pere või ettevõtte sinna kolimist põhjalikult tutvuda nii planeeritavate kui võimalike ootamatute kuluartiklitega,” lisas Udam.
Eesti suuremate linnade kinnisvarahinnad on aastaga peamiselt kosunud. Suureks erandiks on Ida-Virumaa, kus kõikides suuremates linnades on hinnad langenud.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et suurimaks 2017. aasta võitjaks oli Tallinn. „Ametlikel andmetel kasvas Tallinna elanikkond aastaga enam kui 5000 inimese võrra, mitteametlikult ilmselt rohkemgi. See on suurendanud nõudlust kinnisvara järgi ja kergitanud hindu. Paraku leidis pealinna kasv aset teiste piirkondade arvelt ning mulluseks suurimaks kaotajaks oli Ida-Virumaa, mis järjepidevalt inimestest tühjaks voolab,“ selgitas Sooman.
Eesti suuremate linnade korteriomandite tehinguhindade võrdlus:
Linn |
Dets 2017 €/m² |
Dets 2016 €/m² |
Muutus aastaga % |
Haapsalu |
643 |
571 |
12,6 |
Jõgeva |
290 |
170 |
70,6 |
Jõhvi |
263 |
344 |
-23,5 |
Kohtla-Järve |
87 |
100 |
-13,0 |
Kuressaare |
932 |
827 |
12,7 |
Narva |
383 |
449 |
-14,7 |
Paide |
296 |
291 |
1,7 |
Põlva* |
391 |
335 |
16,7 |
Pärnu |
1153 |
1006 |
14,6 |
Rakvere |
463 |
394 |
17,5 |
Rapla** |
646 |
683 |
-5,4 |
Tallinn |
1876 |
1703 |
10,2 |
Tartu |
1382 |
1294 |
6,8 |
Valga |
120 |
113 |
6,2 |
Viljandi |
650 |
600 |
8,3 |
Võru |
510 |
354 |
44,1 |
|
|
|
|
*detsember 2016-november 2017
** jaanuar-november 2017
Allikas: Pindi Kinnisvara, Maa-amet
17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks tõusis detsembris suisa 14% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1522 eurot ruutmeetri kohta. Novembris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1335 €/m².
Kui 2017. aasta novembris tehti indeksilinnades 1327 korteriomandi tehingut, siis detsembris oli tehingute arv 1442. Võrdluseks- 2016. aasta detsembris tehti indeksilinnades 1330 korteriomandi tehingut.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et suurt tõusu võimendas Tallinna tehingute ebaharilikult suur osakaal (67,6%). „Tegeliku volüümi andis aga Tallinna ja terve Eesti kalleim arendusprojekt Rotermanni kvartal, kus sõlmiti detsembris kokku 23 asjaõiguslikku lepingut, sealhulgas müüdi maha ka ülikallid katusekorterid,“ selgitas Sooman. „Eesti kinnisvaraturg on väga õhuke- ühe eksklusiivse projekti tehingud võivad jätta eksliku mulje, justkui terve turg oleks hirmkiires tõusufaasis,“ lisas ta.
Tallinna sadama-alal paiknevas Rotermanni kvartalis on paljude korterite müügihind üle 4000€/m². Tallinna keskmine tehinguhind oli detsembris 1876 €/m².
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2016 on indeks plussis 7 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 144 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.
Vältimaks ülepakkumist ja vastutustundetute hobiarendajate turule sisenemist on pangad hakanud arendajatele seatud laenutingimusi karmistama.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et aasta lõpu seisuga on Harjumaal müügis 121 erinevat korteriarendusprojekti kokku enam kui 2500 vaba korteriga.
„Arvestades praegust müügitempot on jääk mõõdukas, kuid tarbimispidu pole lõputu ja juba valmistutakse olukorraks, kui müügimahud peaksid langema. Kui pangad pidureid peale ei paneks, võiks pakutavate korterite maht kiirelt 3500-ni tõusta,“ rääkis Sooman.
Tema sõnul karmistatakse eelkõige kogemusteta ja riskitunnetuseta arendajate laenutingimusi. „Oleme olnud tunnistajaks, kus pank nõuab arendajalt enne arenduslaenu väljastamist poolte korterite võlaõiguslike lepingutega katmist, mis käib igapäevaselt teises valdkonnas tegutsevatele väikearendajatele selgelt üle jõu ja sunnib projekti määramata ajaks külmutama,“ ütles ta.
Sooman sõnas, et kommertspankadel on majanduse reguleerimisel ülioluline roll ning nende jahutustaktika on turu jätkusuutlikkuse huvides ainult tervitatav. „Siiani pole pikaajaliste ja tugeva referentsiga arendajatel finantseerimisprobleeme olnud,“ lisas ta.
Nutimajad ehk „targad majad“ on kontseptsioonilt meeliköitvad, kuid tihtipeale täiesti ebapraktilised ja sealsetele asukatele ebamõistlikult kulukad, ütleb Pindi Kinnisvara tegevjuht Elari Udam.
Udami sõnul on nutimajade projekteerimisel funktsionaalsusega tugevalt üle pingutatud. „Õhusoojuse ja -niiskuse automaatne reguleerimine on eelkõige suurtes ärimajades küll mugavad ja iseenesestmõistetavaks muutunud, kuid miski ei veena korteriostjat ega äripinna üürnikku selles, miks ta peab pidevalt maksma vidinate hoolduse eest, mis kardinate asendit muudavad, tulesid sisse-välja lülitavad või sauna eelsoojendavad,“ selgitas Udam. „Nutimaja on nagu nutitelefon- üüratult funktsioone täis, aga tegelikult kasutavad täiskasvanud inimesed telefoni siiski helistamiseks, vahel ka muusika kuulamiseks või taskulambiga valguse näitamiseks. Kõik muu on üldjuhul kasutu, erinevalt telefonist vajavad aga nutimaja kõik seadmed pidevalt tehnilist kontrolli, rääkimata nende küllalt kõrgest soetusmaksumusest,“ selgitas Udam.
„Nutimajad on ühel või teisel moel niikuinii meie tulevik, kuid paraku on see toode paljuski veel lapsekingades ning selle väljaarendamise maksavad kinni ikka ja alati lõpptarbijad. Soovitan nutimajasid mitte vältida, kuid enne enda pere või ettevõtte sinna kolimist põhjalikult tutvuda nii planeeritavate kui võimalike ootamatute kuluartiklitega,“ lisas Udam.
Viimasel ajal on kinnisvarakonverentside moesõnaks saanud mikrokorter. On see tõsiselt võetav mõiste?
„Sõna mikro on totter trendisõna. Räägime väga optimaalsetest korteritest. Näiteks 35-ruutmeetrises kahetoalises korteris võib hea projekti korral olla ruum mõnusalt jaotatud, nii et kaks inimest mahuvad ära,” rääkis Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
Need on on Soomani sõnul kõvad tooted, sest esiteks: noored pered ostavad neid. Kuigi ruutmeetri hind on kõrgem, on lõpphind ikka madalam kui suurtel korteritel.
Teiseks: nende korterite vastu tunnevad huvi ka üüriinvestorid. “Ärme unustame, et Eesti elanike majapidamishoiuste maht on 6,5 miljardit eurot – otsitakse kohti, kuhu raha panna. Väiksed korterid on head investeerimisinstrumendid, sest tootlus võib olla 7–8% aastas,” ütles Sooman.
Suuremad kinnisvarafirmad tunnistavad, et turul on tunda ülekuumenemist, kuid mitte krahhiohtu.
Uus Maa kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi hinnangul on korterituru tõusuaeg läbi ja ees ootab ühtlasem tempo.
Tööjõudu napib ja ka ehitushinnad tõusevad ning see tõstab müügihinda. Paremas seisus on suured ja kogenud ettevõtted, kel on portfellis etapiti rajatavad uusarendused.
Pindi Kinnisvara müügipartneri Peep Soomani sõnul on samas valmis hooneid, milles pooled korterid või rohkemgi on müümata.
Teisalt on arendaja planeerinud odava väljamüügihinna, aga ehitushind on nii palju tõusnud, et marginaali enam ei ole.
« Eelmine lehekülg —
Järgmine lehekülg »