Aastast aastasse peetakse diskussiooni, kas õigem oleks kinnisvaraobjekt endale laenuga osta või see hoopis üürile võtta. Tegelikkuses peitub õige vastus iga inimese võimalustes ja vajadustes.

Pindi Kinnisvara maakler Triin Sild ütles, et kinnisvara laenuga ostmine on soovitatav inimestele, kelle elu on stabiilne. „Kui sul on lapsed, hea haridus ning stabiilne ja korralikult tasustatav töökoht, siis üürikorterite vahel pendeldamine ei ole mõistlik. Laen on küll pikaajaline kohustus, kuid lõpuks, peale viimase laenumakse tasumist, jääb ostetud korter päriselt endale. See on suur väärtus,“ ütles Sild.

„Alles iseseisvat elu alustavatele noortele peredele, kosmopoliitsetele maailmaränduritele ja juhutöödest elatuvatele inimestele soovitan aga pigem elamispinna üürimist, sest hoolimata majanduskeskkonna olukorrast on üürilepingu üles ütlemine märksa kergem laenulepingu lõpetamisest,“ lisas Sild.

Tallinna ja Harjumaa uute korterite turul on esimese viie kuuga tehtud 1463 broneeringut, mis annab tunnistust, et tänavu lüüakse ilmselt üle 3000 tehingu piir.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et uusarenduste turul pole raugemise märke näha. „Maksejõulised noored pered on sisuliselt välistanud vana elamufondi ning kui rahakott vähegi peale hakkab, soetatakse endale uhiuus korter,“ rääkis ta.

„Turg teeb uute korterite broneeringute arvu poolest tänavu ilmselt ajaloolise rekordi. Kusjuures aasta teises pooles võib tõeks saada aasta tagasi prognoositu, et pakkumiste arv hakkab suure ostutuhina tulemusel vähenema. Pangad valivad arendajaid üha hoolsamalt ning nõrga referentsiga arendajad ei saa lihtsalt laenu ja paljud projektid jäävad toppama. Oma rolli mängib ka ehitushindade tõus, sest rabamine käib peamiselt odavamas segmendis ning seal kasumi teenimine nõuab suuri arendusmahtusid, mis vajab omakorda häid finantseerimistingimusi,“ lisas Sooman.

Kokku on Pindi Kinnisvara igakuise monitooringu kohaselt Tallinnas ja Harjumaal aktiivselt müügis olevaid korteriarendusi 116, kus on kokku pakkumises 2418 uut korterit keskmise ruutmeetrihinnaga 2478 eurot.

Hea küsimus. Aga õiget hinda kelle jaoks? Omanikuna soovid sa oma korterilt alati suuremat tulu teenida ja üürnik tahab võimalikult vähe maksta. Kuidas aga saavutada tasakaal, nii et sa leiaksid kiiresti hea üürniku ning teeniksid samas ka piisavalt tulu?

Õige hinna määramine otsustab selle, kui edukaks sa üüriäris saad.

Loe artiklit siit.

Terrass tuleb meile meelde küll alles kevadkuudel ilusate ilmade ilmudes, kuid just siis ongi õige hetk sellele hindav pilk peale visata. Kas lauad on oma värvi kaotanud? Ehk on näha pinnal juba kerget pragunemist, mis tekib bakteritega kokkupuute tagajärjel. Enne kui mööbli terrassile viid, hoolitse oma terrassi eest!

Loe artiklit siit.

Aastaga on Harjumaa elamumaade hinnad kolmandiku võrra üles hüpanud, üha enam ostetakse kallimaid krunte.

Kui 2017. aasta jaanuari algusest mai keskpaigani oli Harjumaa hoonestamata elamumaade keskmine tehinguhind 32 eurot ruutmeetri kohta, siis tänavu samal perioodil oli see juba 43 eurot- hinnatõusuks 34 protsenti!

Pindi Kinnisvara maade ja majade maakler Olav Leok selgitas, et lisaks hinnatõusule on muutunud oluliselt ka tehingute struktuur. „Varem soetati endale soodsaid krunte pigem linnast kaugemale, nüüd otsitakse hea infrastruktuuriga linnalähedasi maatükke, kuhu kohe eramut ehitama hakata, see omakorda võimendab statistilist hinnatõusu,“ ütles Leok.

„Nõudlus elamumaade järgi on kasvanud korrelatsioonis korterite hinnatõusuga, sest paljudel peredel on mõistlikum uue korteri hinnaga endale hoopis hubane maja ehitada. Suuremat tungi kruntide järgi takistavad kehvapoolsed finantseerimistingimused, sest tihtipeale hoonestamata kinnistu ostuks pangad laenu ei anna või on nõuded äärmiselt ranged,“ lisas Leok.

17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks langes aprillis 1,7% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1379 eurot ruutmeetri kohta. Märtsis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1402 €/m².

Indeks on languses neljandat kuud järjest. Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et indeksi languse taga on väiksemate linnade suurenenud tehinguaktiivsus. „Tallinna ja Tartu korteriturg on saavutanud tasakaalupunkti ja tehingute arv ei kõigu palju, kuid ka paljudes väikelinnades on kunagisest majanduskriist saadud haavad lõplikult lakutud ning neis on hakatud rohkem tehinguid tegema. Muude piirkondade madalamad hinnad mõjutavad aga tervet indeksit,“ lisas Sooman.

Kui tänavu märtsis tehti indeksilinnades 1182 korteriomandi tehingut, siis aprillis oli tehingute arv 1249. Võrdluseks- 2017. aasta aprillis tehti indeksilinnades 1065 korteriomandi tehingut.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2017 on indeks languses 9 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 121 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Tihtipeale on suurte kortermajade korrashoiuteenuste lepingud iganenud ja majarahvas maksab teenuste eest, mida nad saavad kas poolikult või tänases turuolukorras ebamõistlikult kõrge hinnaga.

Pindi Kinnisvara tegevjuht Elari Udam ütles, et haldusäris kehtib põhimõte, et asjatundliku halduriteenuse eest makstav üks euro võrdub 3-7 eurose säästuga. „Esmane võit tuleb sellest, et haldur vaatab jooksvalt üle kõikide majale vajalike sidusteenuste hinnad kuni elektrilepinguni välja. Kaugem väärtus aga on veelgi suurem- tehnosüsteemide ja muude maja funktsioneerimiseks vajalike sõlmede korrapärane hooldamine on kordades odavam, kui parandada juba katki läinud küttesüsteemi või paigaldada paigast nihkunud seinapaneele.“

Udam ütles, et hinnanguliselt on pärast majavalitsuste erastamist iganenud lepingutega kaetud umbes kolmandik Eesti kortermajadest.

Tallinnas ja selle lähiümbruses paisati eelmisel kuul müüki 407 uut korterit, mis on kõigi aegade rekord.

Kokku tuli turule 10 uut projekti või olemasolevate arenduste järgmist etappi. Ehkki pakkumist lisandus palju, on ka müügitempo väga kiire- kuuga osteti või broneeriti 339 uut korterit.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et uusarenduste turg on väga aktiivne. „Inimeste elatustaseme tõus ja rahvastiku pidev pealinna juurdevool toetab uute projektide rajamist,“ ütles ta. Tema sõnul on positiivseks tendentsiks ka asjaolu, et üha rohkem lisandub uusarendusi äärelinnadesse või linnapiiri taha, kus on väljamüügihinnad taskukohasemad ning mis konkureerivad üha rohkem järelturuga.

„Kesklinnas on kalleid projekte piisavalt ja nõudlus pole ülearu kõrge, seal on uute projektide lisandumine pidurdunud,“ märkis Sooman.

Kokku on Pindi Kinnisvara igakuise monitooringu kohaselt aktiivselt müügis olevaid korteriarendusi 117, kus on kokku pakkumises 2500 uut korterit keskmise ruutmeetrihinnaga 2483 eurot.

Kas oled sattunud mõne inimese koju, kus kõik tundub justkui paigas olevat: padjad ja kardinad on küll täiesti erinevatest muinasjuttudest, aga mõlemad annavad toale midagi juurde. Ükski värvitoon ei domineeri ja midagi pole nagu ülearu. Ja see vana pink sobis moodsasse korterisse suurepäraselt. Kuidas ta seda küll tegi? Vastus on lihtne – ilmselt oskas selle korteri või maja omanik vältida mõnesid sisekujunduses tehtavaid kõige tavalisemaid vigu. Vaatame need koos üle.

Loe artiklit siit.

Kinnisvara24.ee aprillikuu enim vaadatud kuulutuste TOP 10. Aprillis oli portaalis ligi 16 000 kuulutust ja kõige populaarsemaid neist loe ja vaata siit.

Mitmes Eesti maakonnakeskuses sisuliselt kinnisvaraturg puudub, kuna neis tehakse vaid üksikud tehingud kuus.

Pindi Kinnisvara tegevjuht Elari Udam ütles, et paljud maakonnakeskused on nii väikese tehingumahuga, et kinnisvaraturuks oleks neid üksikuid omanikevahetusi palju nimetada.

„Eesti elu on tugevalt Tallinna ja Tartu kaldu kreenis ning üha rohkem kreeni ta vajub, see väljendub tugevalt ka kinnisvaraturul, mis nii mõneski kaunis väikelinnas on täielikus varjusurmas,“ ütles Udam.

Allikas: Maa-amet, Pindi Kinnisvara

Tavapärane oodatud kevadine kinnisvaraturu aktiveerumine jäi seekord märtsis ära – mullu samal ajal tehti Eestis 31% rohkem korteritehinguid!

Tänavu märtsis tehti Eesti 17 suuremas linnas 1182 korteriomanditehingut. Võrdluseks – 2017. aasta märtsis tehti indeksilinnades 1548 korteriomandi tehingut ehk suisa 31% rohkem!

17 suurema linna korteriomandite tehinguid koondav Pindi Indeks langes märtsis 2% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1402 € ruutmeetri kohta. Veebruaris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1431 €/m².

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et korterite hinnad on paljudes linnades piiripealsed. „On tõsi, et kevadeti turg aktiveerub, sest ilusad ilmad ja sulanud lumi suunab inimesi pesa punuma. Tänavune märts oli aga erandlik, sest esiteks oli märts väga külm kuu ja teiseks on kinnisvara hinnad niivõrd piiripealsed, et paljud pered lükkavad oma ostuotsuseid edasi või muudavad neid,“ selgitas Sooman. „Nõudlus pole kuskile kadunud, kuid pidev elukalliduse tõus ja toidukorvi maksumus jätavad üha vähematele peredele võimaluse raha kõrvale panna ja tunda ennast laenu võttes turvaliselt, seda eelkõige madalama sissetulekuga piirkondades,“ ütles ta.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2017 on indeks languses 8 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 125 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Kevadeti on õhuluudade ehk lehepuhuritega tolmu laiali ajamine saastav inimestele ja määriv ümbritsevatele majadele, seetõttu ei tohiks nendega kuival ja tolmusel ajal üldse koristamist ette võtta.

Pindi Kinnisvarahalduse heakorra ärisuuna juht Andrus Limbach ütles, et õhuluuad on tänuväärsed tööriistad, kuid neid tasub kasutada siiski peamiselt langenud lehtede koristamiseks. „Mõistetav, et kalli aparaadi soetanud ühistul või heakorrafirmal tekib kiusatus sellega talvine graniidisodi ja muu lume alt välja tulnud pahn mugavalt kokku lükata, kuid tegelikult on see äärmiselt vastunäidustatud,“ ütles Limbach. „Lendu aetud killud kriibivad lähedalasuvaid autosid, lenduv sodi jääb majade akende ja fassaadide külge, kuid mis kõige tähtsam, hooga üles keerutatud tolm ärritab tugevalt ümbruses liikuvate inimeste hingamisteid ja võib põhjustada tervisehäireid,“ hoiatas Limbach.

„Õhuluuad on küllaltki uued tooted ja paljud nendega seotud riske veel hinnata ei oska, sestap paneme inimestele südamele- iga tööriist jäägu ikka õigel hooajal kasutamiseks,“ lisas ta.

Uued korterid müüvad nagu soojad saiad – ainuüksi aasta esimese kolme kuuga broneeriti Tallinna ja Harjumaa uusarendusprojektides üle 850 korteri.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et peaaegu 300 uue korteri müük kuu kohta on kõrge isegi kunagise buumiajaga võrreldes. „Nõudlus uue elamufondi järgi on siiani kõrge, kuna rahvastiku juurdevool Tallinnasse ei näita ikka veel taandumise märke,“ ütles Sooman.

Pealinna ametliku registri järgi on ainuüksi eelmise aasta algusest lisandunud Tallinnasse 6000 uut elanikku. „Kuskil peavad kõik need lisanduvad inimesed elama ja suur nõudlus nii üüri- kui müügiturul innustab kõrgema sissetulekuga ja säästudega inimesi kinnisvarasse investeerima või olemasolevat kodu veidi uhkema vastu vahetama,“ selgitas Sooman.

Kokku on tema sõnul hetkel Tallinnas ja Harjumaal avalikult müügis ca 2500 uut korterit. „Praeguse müügitempo jätkumisel ei jagu neist aastakski,“ nentis Sooman. Ta rõhutas, et lõviosa uuest müügist annavad äärelinnade ja linnalähedased uusarendused, mis maksavad alla 2000 €/m². „Kallimate kesklinna korterite müük läheb hoolimata tormijooksust visalt – pakkumisi on liiga palju ja hinnad liiga kõrgeks aetud,“ lisas Sooman.

Pindi Kinnisvara seirab igakuiselt kõikide Tallinna ja Harjumaa elukondlike uusarenduste jääke, müügitempot ja hinnatasemeid. Müügis olevate uute arendusprojektide keskmine ruutmeetrihind on 2439 €. Odavamad korterid on Tallinnast väljas paiknevates linnades ja alevikes nagu Maardu, Kiili, Loo ja Saue, kallimad uued korterid asuvad sadamalähedases Rotermanni kvartalis.

Sel nädalal ametlikult tegevust alustanud Ekspress Grupi ja kinnisvarabüroode koostöös loodud portaal kinnisvara24.ee plaanib vähemalt aasta lõpuni kasvatada oma kliendibaasi tasuta kuulutustega.

Uut portaali haldab Kinnisvarakeskkond OÜ, mis kuulub Ekspress Grupile (49%) ja osaühingule Sadaüksteist (51%), mille taga on rida suuri Eesti kinnisvarabüroosid, nagu Arco Vara, Pindi Kinnisvara, Uus Maa, Domus.

Kinnisvara veebikuulutuste turgu on seni valitsemas City24 ja kv.ee, mis mõlemas on Eesti Meedia omaniku Margus Linnamäe kontrolli all.

Aasta tagasi lahvatanud skandaal turul tegutsevate ühele omanikule kuuluvate kinnisvaraportaalide ja suuremate kinnisvarabüroode vahel on nüüdseks vaibumas, kuna portaalide vahel on jälle konkurents. Liiga järsk hinnatõus möödunud aasta kevadel oli uue portaali loomise ajendiks.

Kinnisvara24 juht Paavo Heil ütles ERR-ile, et portaal tegutseb turutingimustel ja kinnisvarabüroodest osanikele võrreldes teiste büroodega eeliseid ei anta.

Uue portaali käivitamine ei tähenda, et suuremad kinnisvarabürood oleks oma kuulutused KV-st või City24-st ära viinud. “Meil lihtsalt ei ole sellist katvust, et suudaks üksinda tagada tulemuse, nagu kõik portaalid kokku,” selgitas Heil.

Kui City24-s ja KV-s on kuulutuste arv üle 30 000, siis kinnisvara24-s on kuulutusi 15 000 ümber. Et kliendibaasi tõsta, ei küsi kinnisvara24 ilmselt kuni aasta lõpuni kuultuste avaldamise eest tasu.

“Eks see internetiäri põhimõte on lihtne: kõigepealt vaja saada kasutajad. Ja kui suudame kasutajatele pakkuda piisavalt väärtust, siis saab alles raha küsida,” sõnas Heil.

“Me ei ole veel otsust teinud, mis ajast hakkame kuulutuse avaldamise eest raha küsima. Ei taha ennustada, aga võib-olla aasta lõpust või uue aasta algusest,” lisas ta.

Küll aga plaanib portaal suvest raha küsima hakata raha bänner-reklaami eest ja n-ö tasemeteenuse või kuulutuste esiletõstmise teenuse eest.

Ühe eelisena tõi Heil esile veel selle, et kinnisvara24 avaldab paljud uued kuulutused konkurentidest varem. “Meil on osade kinnisvarabüroodega kokkulepe, et meile antakse uued kuulutused kuni 48 tundi varem. Ehk meil on kaks päeva varem üsna palju kuulutusi, mida teistel portaalidel veel pole.”

KV.ee: tasuta lõunaid pole olemas

KV.ee juht Tarvo Teslon ütles ERR-ile, et kahe suurema portaali kõrval oli ka seni väga mitmekülgne konkurents. Seda nii Facebooki, kohalike väljaannete, tasuta kuulutusteportaalide kui mitmete väikeste ja tublide kinnisvaraportaalide näol.

“Aga seni, kuni pakud tasuta teenust, ei võeta sind tavaliselt tõsiselt. Tasuta lõunaid ei ole olemas,” rõhutas ta ja soovis konkurentidele edu.

Ta tõi näiteks, et Facebook ja Google pakuvad samuti tasuta teenuseid, kuid seal oleme me kõik ise tooted.

“Meid, ehk küll meie andmeid, müüakse reklaamiostjale. Ma ei tea, mis andmeid nad (kinnisvara24) kuulutajatelt saaks kellelegi maha müüa,” kommenteeris Teslon.

Ta väitis, et tasu küsimine nõuab väga tugevat positsiooni ja selle saavutamine võib võtta oodatust kauem aega: tasuta kuulutamise kohti on palju, kuid tasu puudumine ei ole tavaliselt argumendiks teenuse valikul.

Teslon ütles veel, et palju kära tekitanud hinnamudeli muutus KV-s ei olnud kindlasti vale otsus.

“Küll aga oleks võinud selle teostamine paremini välja kukkuda. Firmad läksid ringkaitsesse enne, kui suutsime hakata muutusi selgitama. Hinnastamine muutus ainult väga suurtel firmadel, kelle tasud võrdsustasime teiste partneritega,” selgitas Teslon ja lisas, et ajalooliselt oli jäänud hinnamudel väiksemate firmade suhtes ebaõiglaseks.

Loe artiklit ERR veebis

Aasta tagasi lahvatanud skandaal turul tegutsevate ühele omanikule kuuluvate kinnisvaraportaalide ja suuremate kinnisvarabüroode vahel on nüüdseks vaibumas, kuna portaalide vahel on jälle konkurents. Liiga järsk hinnatõus möödunud aasta kevadel oli ajendiks, miks kinnisvarabürood hakkasid otsima oma kinnisvarakuulutuste avaldamiseks alternatiivi. Ekspress Grupi ja kinnisvarabüroode poolt asutatud Kinnisvara24 on tänaseks hoo sisse saanud. Portaalis on juba üle 15000 kuulutuse ja iga päevaga lisandub keskmiselt 100 uut kuulutust.

Kinnisvara24 tõmbab kinnisvaraotsijaid uuendusliku ja lihtsa kasutajaliidese ning otsingumootoriga. Otsingusüsteem erineb vanade portaalide omadest – kinnisvaraobjekte on lihtsam leida ning objektide sirvimisel tuleb teha senisest vähem klikke. Tavakasutajale on tõmbenumbriks Kinnisvara24 portaalis tasuta kuulutuse avaldamine.

“Kasutajad on Kinnisvara24 hästi vastu võtnud. Lisaks mugavale kinnisvaraotsingule saab meil juba täna näha ülehomseid kinnisvarakuulutusi, mis tähendab, et suur osa uutest kinnisvarakuulutustest avaldatakse Kinnisvara24-s 48 tundi varem kui teistes portaalides”, kommenteeris turuletulekut portaali tegevjuht, Paavo Heil.

“Kinnisvaraotsing mobiilis on samuti oluliselt lihtsamaks tehtud. Näiteks otsingufilter “Kodud minu ümber” leiab kasutajast kahe kilomeetri raadiuses asuvate kinnisvaraobjektide pakkumised. Lisaks palju muud kasulikku, näiteks maakleriotsing, uusarendused, kinnisvaraotsing kaardilt, kasulikud nõuanded kinnisvarablogis jpm”, lisas Heil.

Kinnisvara24.ee eesmärk on olla Eesti parim kinnisvaraportaal, mida on mugav kasutada nii müüjal kui ostjal ja mis annab tarbijatele kõige rohkem ning mitmekülgseimat infot kinnisvara kohta. Portaali haldab Kinnisvarakeskkond OÜ, mis kuulub Ekspress Grupile ja OÜ-le Sadaüksteist, mille taga on suurimad Eesti kinnisvarabürood.

Loe uudist Kinnisvara24 veebis

Vanalinnas ja südalinnas ületab toitlustuspindade nõudlus pakkumist. Jõuliselt on turul ka Kalamaja piirkond. Millised on aga üürihinnad ja mida peaks pinna välja üürimisel arvestama?

Pindi kinnisvara 2017. aasta toitlustuspindade turuanalüüs näitab, et vanalinn ja südalinn on endiselt väga nõutud piirkonnad. Valdavalt pindu üüritakse, aga on ka ostuhuvilisi, kes soovivad soetada kuumimate kohtade 1. korruse pindu, mille kasutus on universaalne. Viimane tähendab, et neid saab vastavalt turu konjunktuurist kasutada ka kaubandus- või teeninduspindadena. Mitmeid toitlustuspindu on pika lepingu ja usaldusväärse üürniku puhul ostetud ka kui investeerimisobjekte.

Paljudes turule tulevates, eelkõige büroomajades, eelistavad omanikud toitlustuspinnale köögitehnika ise paigaldada, kuna selle abil on vajadusel lihtsam operaatorit vahetada, samas müügipakkumistes on jälle köögitehnika tihti liiga kõrgelt hinnatud, kuna huvilised ei ole valmis kasutatud tehnika pealt küsitavat uue lähedast hinda maksma.

Eelistatud on pinnad suurusega kuni 200 m2.

Vähem huvi või kui, siis madalamalt hinnatasemelt, on pindade vastu, kus on suur keldriruumide osakaal.

Millised on popimad piirkonnad?

Enimnõutud toitlustuspiirkonnad on endiselt vanalinna suuremate turistivoogudega tänavad (Raekoja plats, Raekoja platsiga piirnevate tänavate algused ja Viru tn) ning südalinna peatänavate algused ja kaubanduskeskused. Uue toidukohtade trendipiirkonnana on viimastel aastatel esile tõusnud Kalamaja ja omamoodi toidutänavaks on kujunenud Telliskivi loomelinnaku piirkond, uued toidukohad on tekkinud ka Admiraliteedi basseini arendusalale ja Rotermanni piirkonda.

Kui vaadelda 2017. aasta TOP30 (http://flavoursofestonia.com/restoranijuht/) toitlustuskohtade paiknemist, siis TOP30-sse pääsenud 23-st Tallinna toitlustusasutusest 9 paiknes Vanalinnas, 6 Kesklinna piirkonnas, 4 Kalamajas ning 1 äärelinnas. Pärnu ja Tartu linnast oli TOP-s kummastki 1 toitlustusasutus.

Uuel tegijal raske tulla

Uuel üritajal on väga keeruline heas asukohas löögile saada, kuna isegi juba kaua toitlusturul olnud tegijad konkureerivad heas asukohas pinnale tihedalt. Toitlustuspindade populaarsuse tõusu taga on mitmeid tegureid: nii turistide arvu tõus, üldine majanduskeskkonna parenemine (palgatõus) ja hea toidu teema ning uute toidukohtade suurem kajastamine (toidublogid, telesaated jne), mis lisab alale uusi üritajaid.

Kuigi uusi üritajaid jätkub, on palju ka neid, kes on pidanud kehvade tulemuste tõttu pinnalt pankrotiga lahkuma, peamised põhjused selleks on olnud alljärgnevad:

Esiteks, toitlustuskoha kontseptsioon on vale või taandub ebaedu söögi kehvale kvaliteedile. Sageli pööratakse liiga suurt tähelepanu interjöörile, mitte aga söögi kvaliteedile. Ka kesklinna piirkonnast võib tuua näiteid, kus on piisavalt palju investeeritud köögitehnikasse ja interjööri, samas pakkuma on hakatud keskpärase kvaliteediga kiirtoitu, mis külastajaid eriti ei ahvatle.

Teiseks, uued toitlustusärisse tulijad investeerivad enda võimaluste kohta liiga palju, puudub käivitamisaegne puhver ja kui avamise järel esimestel kuudel kohe piisavalt käivet ei tule, lõpetatakse tihti juba kolme kuu järel.

Mida teevad üürihinnad?

Analüüsides toitlustuspindade üürihindu saab tõdeda, et need on natuke tõusnud, kuid hinnavahemik on ikka väga lai ja sõltub eelkõige asukohast, pinna suurust ja projektlahendusest.

Loe artiklit Delfis

Kas oled tähele pannud, kui kõrgelt päike juba käib? Meie märkasime seda paar päeva tagasi, kui päike talvel akendele kogunenud tolmu seest tuppa püüdis piiluda. Jah, aeg on mõelda kevadisele suurpuhastusele.

Vaatame koos üle mõned tööd, mis kevadel tuleks ette võtta, et talvega kogunenud tolm ja mustus minema pühkida. Anname sulle mõned kasulikud nipid.

Loe artiklit siit: https://blog.kinnisvara24.ee/kevadine-suurpuhastus-lihtsalt-ja-kergelt/

Aasta jooksul on ehitushinnad kasvanud 20 protsendi võrra ning täiesti kurioossel moel on oluliseks hinnatõusu tagant tõukajaks Soomest naasvad ehitustöölised, kes dikteerivad kohalikele ehitajatele, millise palga eest on nad nõus kodumaal töötama.

Pindi Kinnisvara tegevjuht Elari Udam ütles, et lõviosa ehitushinna kallinemisest on tingitud töökäte nappusest. „Üheaegsed suured tellimuste mahud nii era- kui avalikus sektoris on loonud olukorra, kus iga töötava käepaari ollakse valmis üha rohkem maksma, sest töökäsi pole enam lihtsalt kuskilt võtta,“ selgitas ta.

„Samal ajal tulevad rasketel aegadel Soome ehitusturule sisenenud eestlased kodumaale tagasi suhteliselt kõrgete palgaootustega ning kuna ehitusfirmadel puuduvad valikud, siis nii need kõrgete palkadega kokkulepped sünnivadki,“ rääkis Udam.

„Sellises olukorras pole mitte midagi imestada, kui ka odavamate uute korterite hinnad on aastaga paarisaja euro võrra ruutmeetri kohta üles hüpanud, sest odavamalt enam lihtsalt ehitada ei saa ja nii võimegi piltlikult öelda, et „Kalevipoegadeks“ tituleeritud ehitajad dikteerivad, milliseks kujuneb Eestis kinnisvara hind, sest lõpuks valgub hinnatõus alati üleriiklikuks,“ ütles ta.

Udami sõnul on tegelikult kurioosumile ka üks leevendus. „Valitsus võiks oma suuremad, kuid vähem ajakriitilisemad ehitushanked alati jätma perioodi, mil majandus kiratseb. Ühelt poolt oleks nii kuluefektiivsem ehitada, teisalt aitaks riik nõndaviisi stimuleerida raskustes vaevlevat ettevõtlust ja anda rahvale kaudselt tööd. Paraku on nii riigi- kui kohalike omavalitsuste tasandil mindud tarbimis- ja ehitusralliga kaasa ning praegu ehitatakse kalli hinna eest suuri objekte, mille 5 aasta võrra edasi lükkamisel ei juhtuks mitte midagi,“ lisas Udam.

Tallinna uute korterite müügitempo teeb rekordeid, kuid kallimates, üle 2500 eurose ruutmeetri hinnaga projektides on müük aeglustunud ning paljudes neist ei tehtud veebruaris ühtegi müüki.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et veebruari lõpu seisuga oli Tallinnas ja Harjumaal müügis olevate uute korterite jääk 2500 ühikut. Neist üle 1000 korteri on hinnatasemega 2500 €/m² või rohkem. Kui kokku broneeriti eelmisel kuul 266 uut korterit, siis märgitud kallimas segmendis, mis jaguneb 54 arendusprojekti peale, tehti uut müüki vaid 55 ühikut.

„Iseäranis märkimisväärne on asjaolu, et kõnealuses 54 kallimas arendusprojektis ei müüdud kuu jooksul ühtegi uut korterit tervelt 29 projektis. See segment on üleküllastunud ning tarbijate rahakott on hinnataseme jaoks liiga õhuke,“ selgitas Sooman. Tema sõnul tekib uusi projekte kallimasse tsooni nagu Kesklinn ja Põhja-Tallinn juurde seetõttu, et arendajate arvestuslikud kasumid on seal märksa kõrgemad. „Paraku on paljud äriplaanid loodud veel ajal, kui turul domineerisid jõukad soomlased ja venelased, kes tänaseks on leidnud endale alternatiivsed investeerimisvõimalused, kuid kohaliku elaniku või üüriinvestori jaoks on praegu alternatiivid soodsamad,“ ütles Sooman.

Kokku on Tallinnas ja Harjumaal aktiivselt müügis 124 uut korteriarendusprojekti.

Pindi Kinnisvara seirab igakuiselt kõikide elukondlike uusarendusprojektide müügitempot ning hinnataset.

Eesti  suuremate linnade kinnisvaraturud on tohutu hinnavahega – näiteks suuruselt viienda linna Kohtla-Järve korterid maksavad pealinnast suisa 25 korda vähem!

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et Pindi indeksisse koondatud suuremate linnade hinnatasemed ei näita mingisugustki ühtlustumise märki. „Pigem on see trend süvenev, et vaesemad piikonnad jäävad veel vaesemaks ja jõukus koguneb Tallinna ja Tartu ümbrusesse, mis kajastub tugevalt ka korterihindades,“ lausus Sooman. Tema sõnul oli veebruaris Tallinna korteriomandite tehingute keskmine ruutmeetrihind 1812 eurot, samas kui Kohtla-Järvel oli see vaid 73 eurot.

17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks langes veebruaris 2,4% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1431 eurot ruutmeetri kohta. Jaanuaris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1466 €/m².

Kui tänavu jaanuaris tehti indeksilinnades 1201 korteriomandi tehingut, siis veebruaris oli tehingute arv 1199. Võrdluseks- 2017. aasta veebruaris tehti indeksilinnades 1135 korteriomandi tehingut.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2017 on indeks languses 6 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 129 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Põhjamaine heitlik kliima ja tohutud kogused lund lõhuvad iga aasta tuhandeid katuseid, suuremate kahjude vältimiseks tasub katuse seisukorda kontrollida kohe peale lume sulamist.

Pindi Kinnisvarahalduse haldusteenuse ärisuunajuht Heliis Anto ütles, et ainuüksi paarisentimeetrise katusekatte rebendi või kooldumise korral võib nii eramu kui kortermaja ülemise korruse lagi saada kevadvihmade „kaasabil“ tõsise niiskuskahjustuse, mille korda tegemine võib maksma minna tuhandeid eurosid.

„Lihtsam ja odavam on katus kohe peale lumesula üle kontrollida,“ rääkis Anto. Ta lisas, et tegelikult võiks iga ühistu esimees olla ise võimeline katuse seisukorda kontrollima, kuid terava silma ning turvavarustuse puudumisel maksab selline teenus tervele suurele kortermajale sadakond eurot.

Saaremaa vallavalitsusel on kavas esitada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arendatavasse toetusprogrammi taotlus üürimajade ehitamiseks Ida-Niitu Õie ja Ida tänavale. Mida arvavad plaanist Saaremaa tööandjate esindajad ja milline on kinnisvarafirmade seisukoht?

Urmas Nõgu
tarkvaraettevõtte Proekspert analüütik Kuressaares:

Ma ei ole ise ettevõtja ja ma ei tea ka, mis on nende Kuressaarde plaanitavate üürielamute kontseptsioon – on need mõeldud pikaajaliseks või lühiajaliseks üürimiseks. Mina ise tulin mandrilt Saaremaale tagasi, ent ei soovinud siin elamispinda üürida, vaid osta.

Usun aga, et üüripindadest on Saaremaal praegu kindlasti puudus. Kui uued üürimajad ehitataks, oleks see hea võimalus uue ajastu nn digitaalsete nomaadide siia meelitamiseks – käivad nad ju mööda maailma ringi, töötavad siin ja seal. Selleks on aga tarvis ajutisi elamispindu. Saaremaa on elamiseks väga hea koht, aga üüriturul on valik kesine. Tõsi, ma ei tea küll kedagi, kel oleks siia tulemata jäänud, kuna ta ei leia siin elukohta.

Natalija Leiten
Pindi Kinnisvara Kuressaare kontori maakler:

Neile, kes otsivad üüripinda, oleks üürielamute ehitamine muidugi hea uudis. Kuressaares on üüripindu pakkuda väga vähe ja seetõttu on hinnad tõusnud. Praegune olukord on üürileandja kasuks, kuna nõudlus on väga suur, pakkumine aga väga väike ja see võimaldab üüripinna eest rohkem raha küsida. Üürileandjaile aga poleks valla üürimajade ehitamine seetõttu just kuigi hea uudis.

Kui ehitatakse uus üürimaja, tähendab see, et hoone on kvaliteetne, seega on seal kulud väiksemad. Inimesed on pigem huvitatud korteri üürimisest seal, kui nõukaaegses majas, kus kommunaalmaksed võivad olla väga kõrged.

Jüri Aljas
Domus Kinnisvara Saaremaa osakonna maakler:

Mina pean õigeks põhimõ­tet, et turg suudab ise toimetada.

Selleks, et väljakujunenud turuhinnast odavamalt pakkuda, peab ju keegi hakkama peale maksma. Ma ei arva, et riigi või omavalitsuse pealemaksmine mingisugusele majandusharule õigustatud on. Kas see just turu solkimine on, aga arvan, et turg suudab end ise reguleerida. Riik ja omavalitsused ei peaks sellesse sekkuma.

Nalmond Meri
AS-i Baltic Workboats juhatuse liige:

Positiivne on, et kohalik omavalitsus ja riik aitavad kaasa regionaalpoliitikale, mis võimaldab väljastpoolt Saaremaad tulnud kvalifitseeritud tööjõul kohe ametipostile asuda.

Toetame igati vallajuhtide algatust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi väljapakutud üürielamute programmiga ühineda.