Natalja Levina osalusel tehti Kalamaja magusas piirkonnas eriline tehing kolme krundiga.

Viimasel ajal on Eesti meedias sageli kirjutatud Natalja Levinast, Moskva multimiljonäri Pjotr Levini tütrest. Nüüd on põhjust temast taas rääkida, sest juuli alguses tehti Tallinna kinnisvaraturul põnev tehing: magusas Kalamaja piirkonnas vahetas omanikku kolm krunti, kõigi tehingute taga on Eesti kinnisvaraturul laineid lööv venelanna.

Eriti head suhted on Levinal olnud kaubandus-tööstuskoja juhi, Nordeconi ühe omaniku Toomas Lumaniga. Nende ühisfirma Arealis AS müüski kõnealuses tehingus oma kinnistud Jahu 6 / Väike-Patarei 1, Jahu 4 ja Suur-Patarei 13 ning transpordimaa Väike-Patarei tänaval. 6802-ruutmeetrine endine sõjaväe toidulao territoorium vahetas väidetavasti omanikku kolme miljoni euro eest, ostja oli Soome ehitusfirma YIT, kes on Kalamajas varemgi edukalt toimetanud.

Peale selle tegid Luman ja Levina tehingud ka ettevõtetega Jahu 4 OÜ ja SP13 OÜ. Mõlemas firmas kuulub 50% Kristjan-Thor Vähile, ülejäänud osanikud on Priit Jaagant ja Reigo Randmets. Huvitav on seegi, et mõlemad firmad on võtnud soetatud kinnisvarale hüpoteegi. Kummalgi juhul on see 700 000 eurot, mille on andnud firma Agro Nivel OÜ. Selle ettevõtte ainuomanik on just Levina, kellele muuseas kuulub ka osa Lutheri kvartalit ja Tivoli arendust.

Päästab pankade küüsist

Levinast on kirjutatud kui isikust, kes on pidevalt aidanud Eesti äritegelastel pääseda Skandinaavia pankade küüsist või nagu näitavad viimased tehingud Jahu tänava kandis, andnud neile ise laenu.

Arealise osanikuks saades asendaski Levina jälle suurpanka, seekord Swedbanki. Nimelt oli Lumani ja Egon Matsi kinnisvaraäri kriisi ajal tõsises hädas. Firmal oli võlakoorem ja tühjalt seisvad pinnad. Järk-järgult astus Levina omanikuna Arealisele kuuluvatesse tütarfirmadesse, millele kuulusid muuseas Shnelli Ärimaja, Nordea Majana tuntud hoone ning Tallinna teadus- ja ärilinnaku Tehnopol.

2013. aastal allkirjastati tehing, millega Levinast sai Swedbanki asemel Lumani äripartner. Tema osa Arealises on 49,82%.

Arealise viimasest konsolideeritud aruandest võib lugeda, et nende 2016. aasta müügitulu oli veidi üle 9 miljoni euro, puhaskasum ulatus 2,1 miljonini. Kinnisvarainvesteeringuid oli neil kokku 87,3 miljoni euro eest.

Kõnealuse tehinguga suurima tüki ostnud YIT on Kalamaja piirkonnas olnud väga aktiivne tegija. Lennusadama lähedusse loodi näiteks 14 majast koosnev Vibu kvartal. ,Vastavalt detailplaneeringule on kinnistule planeeritud ühise maa-aluse parklaga seitse maja kokku umbes 90 korteriga,” selgitas AS-i YIT Ehitus juhatuse esimees Margus Põim. Ehitustöö läheb ostetud krundil eeldatavasti lahti 2018. aasta esimeses pooles.

Kristjan-Thor Vähi ütles, et juulis omandatud kinnistute kohta peetakse alles plaani, mis on veel nii toores, et sellest on vara rääkida. Levina on Vähi sõnul tema hea koostööpartner, kellega on koos tegutsetud ennegi.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et kui tehingu väärtus oli tõesti kolm miljonit eurot, siis on tegu üliharuldase juhtumiga. See näitab tema sõnul, et arendusturul peetakse pikaajalisi plaane ja suured tegijad võtavad sisse strateegilisi positsioone. „Kalamaja vanalinnapoolne osa arendatakse majanduskeskkonna säilimisel küllalt kiirelt välja. Muu kant ehk n-ö hipsteri-Kalamaja ei ole enam müügihitt nagu varem,” selgitas ta.

Sooman lisas, et see, kes ostab kolme miljoni euroga ainult krundi, peab olema hea kapitaliga – krundi hind on ju vaid murdosa sellest, mida arendaja peab lõpptoodangu valmimiseks tegema.

AJALUGU

Krundil asusid Vabadussõja ajal kaitseväe laod

Ajaloolane Jaak Juske rääkis, et Suur-Patarei ja Jahu tänava vahel asuvates tsaariaegsetes paehoonetes olid Vabadussõja ajal kaitseväe toiduainelaod, mis varustasid kogu Eesti sõjaväge.

Ladudes käis töö ööpäev läbi: sinna toimetati toiduaineid linnadest, mis olid punaarmee kätte langemas. Sealt välja omakorda toimetati toiduaineid väeosadesse. Ühtlasi tuli luua toiduainete tagavara. Kõige sellega tegeles üsna väike meeskond. 1918. aasta detsembris oli ametis ainult neli ametnikku, neli aidameest, kolm kirjutajat ja 31 kaitseväelast. Toiduainete vedamiseks kasutati kolme veoautot ja 15 paari hobuseid. „Sealsed tsaariaegsed jahulaohooned on ehitusmälestisena kaitse all. Hiljem on kinnistu olnud minu teada siseministeeriumi ehk miilitsa ja politsei käes,” rääkis Juske.

Muinsuskaitseametist öeldi Ärilehele, et Jahu 4 ega Jahu 6 / Väike-Patarei 1 ei ole mälestised ega miljööala.

Renoveeritud korter on praegu Pindi Kinnisvara hinnangul madalama tootlusega kui renoveerimata korter.

Värskelt renoveeritud kortermaja võib üüriinvestorite silmis oma väärtust kaotada, sest hoone tehniline seisukord üürihinnale olulist lisa ei anna, küll aga suurenevad omaniku kulud ja tootlus väheneb.

Pindi Kinnisvarahalduse kvaliteedijuht, korterelamute rekonstrueerimise tehniline konsultant Heliis Anto ütles, et amortiseerunud hoonete renoveerimine annab majale aastakümneid eluiga juurde, rääkimata esteetikast ja küttekulude kokkuhoiust.

“Turul on aga tõesti omapärane olukord, kus korterit väljaüürimise eesmärgil osta soovivad isikud peavad lisanduvat paarikümne euro suurust kuumakset lisakoormuseks oma tootlusarvutustele, kuid tegelikult on see ju investeering oma vara säilimisse, isegi kui üürnikud seda kohe täies mahus kinni ei maksa,“ selgitas Anto.
Tema sõnul ei erista suur osa üürnikest üüri- ja kaasnevaid kõrvalkulusid. “Kummalisel kombel on üürnikud nõus renoveerimata majas maksma samasugust üürihinda kui renoveeritud hoones, aga unustatakse, et terviklikult renoveeritud majas on energiakulud madalamad ja sisekliima parem,” ütles ta.

Anto lisas, et tegelikult oleks renoveeritud majja korteri ostnud investoritel võimalus küsida ka mõnevõrra kõrgemat üürihinda, kuna peale renoveerimist küttekulud üldjuhul langevad ning üürnik saab sarnase kulu eest endale märksa ilusama kodu.

Kallile raske ostjat leida

Tihe konkurents uusarenduste turul ei ole müügitempot langetanud, kuid kallima vara puhul on ostja leidmine üha keerulisem.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et ettevõtte seire järgi on augusti alguse seisuga Tallinnas ja Harjumaal pakkumises 2312 uut korterit keskmise ruutmeetrihinnaga 2388 eurot. “Projektid, mille keskmine ruutmeetrihind jääb 2000 euro piirimaile, müüvad hästi, sest neile hakkab hammas peale nii kohalikel peredel kui ka väikeinvestoritest üüriärimeestel,” selgitas ta.

“Kõik meie tänavu lansseeritud odavamad projektid on väga soojalt vastu võetud. Samas on näha, kuidas kesklinna rajatavad eelkõige suuremad majad vaevlevad ostjate nappuses, sest müüjad on hinnastamisega üle piiri läinud ja rikkaid soomlasi ning venelasi pole erinevalt aastatetagusest ajast just väga lihtne leida,” kirjeldas ta.

Pindi Kinnisvara tegevjuht Elari Udam ütles, et kuulikindlat investeeringut ei ole olemas. “Kui ostad endale Tallinnas TTÜ kõrvale korterija üürid selle välja, siis majanduslanguse korral kukub ka selle väärtus, aga vähemalt üüritulu jääb alles ja küll need hinnad uuesti tagasi tõusevad,” tõi Udam näite.

“Kuna Tallinna elanikkond pidevalt kasvab, siis ei näe me lähiaastatel ühtegi põhjust, miks nõudlus üüriturul peaks vähenema, sest ka sügavaimate kriiside ajal, mil pangad laenusid ei väljasta, vajavad inimesed elamispinda.”

17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks tõusis juulis 0,4% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1282 eurot ruutmeetri kohta. Juunis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1278 €/m².

Kui 2017. aasta juunis tehti indeksilinnades 1246 korteriomandi tehingut, siis juulis langes tehingute arv 1157-le. Võrdluseks- 2016. aasta juulis tehti indeksilinnades 1149 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et nii tehingute arv kui hinnatase on olnud stabiilne juba teist aastat järjest ning sellest tulenevalt on hindade „kolinal kukkumisega“ hirmutamised asjakohatud. „Turg on rahulik, väikelinnad hääbuvad korrelatsioonis äparduva haldusreformiga, Tallinn ja Harjumaa aga kasvatavad elanikkonda ja sellest tulenevalt on ka kinnisvaraturg aktiivsem, sest pealinnas on raha ja pealinnas on tööd,“ lisas ta.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 8 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 105 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Poolaasta lõpu seisuga on ainuüksi Eesti kodumajapidamiste ehk eraisikute kontojääk enam kui 6,5 miljardit eurot, samas on investeerimisvõimalused üha ahtamaks jäänud.

Pindi Kinnisvara tegevjuht Elari Udam ütles, et rahva jõukuse suurenemist on meeldiv jälgida. „Ei saa unustada, et jutt käib vaid kodumajapidamisest, hea hulk raha on veel ka nn ühemehefirmade kontodel, kust pole dividendimakseid veel teostatud,“ selgitas ta.

„Samas on investeerimisvõimalused üha kesisemad- tähtajalised hoiused toodavad sisuliselt nulli, aktsiaturgudel on langushoiatused, tooraine- ja võlakirjaturud on lihtsale inimesele liiga keeruliseks ja alles jääbki kinnisvara, aga ka seal tuleb täpselt aru saada, kuhu raha paigutada,“ rääkis Udam.

Udam ütles, et kuulikindlat investeeringut ei ole olemas. „Kui ostad endale Tallinnasse TTÜ kõrvale korteri ja üürid selle välja, siis majanduslanguse korral kukub ka selle väärtus, aga vähemalt üüritulu jääb alles ja küll need hinnad uuesti tagasi tõusevad,“ tõi Udam näite. „Kuna Tallinna elanikkond pidevalt kasvab, siis ei näe me lähiaastatel ühtegi põhjust, miks nõudlus üüriturul peaks vähenema, sest ka sügavaimate kriiside ajal, mil pangad laenusid ei väljasta, vajavad inimesed elamispinda,“ lisas ta.

Udami sõnul on peale tulumaksu maha arvestamist Tallinnas mõistlik üüritootlus 5-6% vahel.

17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks tõusis juulis 0,4% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1282 eurot ruutmeetri kohta. Juunis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1278 €/m².

Kui 2017. aasta juunis tehti indeksilinnades 1246 korteriomandi tehingut, siis juulis langes tehingute arv 1157-le. Võrdluseks – 2016. aasta juulis tehti indeksilinnades 1149 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et nii tehingute arv kui hinnatase on olnud stabiilne juba teist aastat järjest ning sellest tulenevalt on hindade kolinal kukkumisega hirmutamised asjakohatud. „Turg on rahulik, väikelinnad hääbuvad korrelatsioonis äparduva haldusreformiga, Tallinn ja Harjumaa aga kasvatavad elanikkonda ja sellest tulenevalt on ka kinnisvaraturg aktiivsem, sest pealinnas on raha ja pealinnas on tööd,“ lisas ta.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 8 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 105 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Tihe konkurents uusarenduste turul ei ole müügitempot langetanud, kuid kallimate varade puhul on ostjate leidmine üha keerulisem.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et ettevõtte seire kohaselt on augusti alguse seisuga Tallinnas ja Harjumaal pakkumises 2312 uut korterit keskmise ruutmeetrihinnaga 2388 eurot. „Projektid, mille keskmine ruutmeetrihind jääb 2000 euro piirimaile, müüvad hästi, sest neile hakkab hammas peale nii kohalikele peredele kui väikeinvestoritest üüriärimeestele,“ selgitas ta.

„Kõik meie poolt tänavu lansseeritud odavamad projektid on väga soojalt vastu võetud, viimaseks näiteks on nädal tagasi turule paisatud Pirita jõe äärne Priisle 30/32, kus on iga päev tehtud üks kirjalik broneering. Samas on näha, kuidas kesklinna rajatavad eelkõige suuremad majad vaevlevad ostjate nappuses, sest müüjad on hinnastamisega üle piiri läinud ja rikkaid soomlasi ning venelasi pole erinevalt aastatetagusest ajast just väga lihtne leida,“ kirjeldas ta.

Pindi Kinnisvara seirab igakuiselt kõiki Tallinna ja Harjumaa uusarendusi, kuid andmeid avaldatakse pressile vaid piiratud mahus, kuna toode on arendatud eksklusiivselt firma enda arendusklientidele.

Värskelt renoveeritud kortermaja võib üüriinvestorite silmis oma väärtust kaotada, sest hoone tehniline seisukord üürihinnale olulist lisa ei anna, küll aga suurenevad omaniku kulud ja tootlus väheneb.

Pindi Kinnisvarahalduse kvaliteedijuht, korterelamute rekonstrueerimise tehniline konsultant Heliis Anto ütles, et amortiseerunud hoonete renoveerimine annab majale aastakümneid eluiga juurde, rääkimata esteetikast ja küttekulude kokkuhoiust. „Turul on aga tõesti omapärane olukord, kus korterit välja üürimise eesmärgil osta soovivad isikud peavad lisanduvat paarikümne euro suurust kuumakset lisakoormuseks oma tootlusarvutustele, kuid tegelikult on see ju investeering oma vara säilimisse, isegi kui üürnikud seda kohe täies mahus kinni ei maksa,“ selgitas Anto.

Tema sõnul ei erista suur osa üürnikest üüri- ja kaasnevaid kõrvalkulusid. „Kummalisel kombel on üürnikud nõus renoveerimata majas maksma samasugust üürihinda kui renoveeritud hoones, aga unustatakse, et terviklikult renoveeritud majas on energiakulud madalamad ja sisekliima parem,“ ütles ta.

Anto lisas, et tegelikult oleks renoveeritud majja korteri ostnud investoritel võimalus küsida ka mõnevõrra kõrgemat üürihinda, kuna peale renoveerimist küttekulud üldjuhul langevad ning üürnik saab sarnase kulu eest endale märksa ilusama kodu.

Poolaasta lõpu seisuga on ainuüksi Eesti kodumajapidamiste ehk eraisikute kontojääk enam kui 6,5 miljardit eurot, samas on investeerimisvõimalused üha ahtamaks jäänud.

Pindi Kinnisvara tegevjuht Elari Udam ütles, et rahva jõukuse suurenemist on meeldiv jälgida. „Ei saa unustada, et jutt käib vaid kodumajapidamisest, hea hulk raha on veel ka nn ühemehefirmade kontodel, kust pole dividendimakseid veel teostatud,“ selgitas ta.

„Samas on investeerimisvõimalused üha kesisemad- tähtajalised hoiused toodavad sisuliselt nulli, aktsiaturgudel on langushoiatused, tooraine- ja võlakirjaturud on lihtsale inimesele liiga keeruliseks ja alles jääbki kinnisvara, aga ka seal tuleb täpselt aru saada, kuhu raha paigutada,“ rääkis Udam.

Udam ütles, et kuulikindlat investeeringut ei ole olemas. „Kui ostad endale Tallinnasse TTÜ kõrvale korteri ja üürid selle välja, siis majanduslanguse korral kukub ka selle väärtus, aga vähemalt üüritulu jääb alles ja küll need hinnad uuesti tagasi tõusevad,“ tõi Udam näite. „Kuna Tallinna elanikkond pidevalt kasvab, siis ei näe me lähiaastatel ühtegi põhjust, miks nõudlus üüriturul peaks vähenema, sest ka sügavaimate kriiside ajal, mil pangad laenusid ei väljasta, vajavad inimesed elamispinda,“ lisas ta.

Udami sõnul on peale tulumaksu maha arvestamist Tallinnas mõistlik üüritootlus 5-6% vahel.

17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks tõusis juunis 0,5% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1278 eurot ruutmeetri kohta. Mais oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1271 €/m².

Kui 2017. aasta mais tehti indeksilinnades 1314 korteriomandi tehingut, siis juunis langes tehingute arv 1246-le. Võrdluseks- 2016. aasta juunis tehti indeksilinnades 1169 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 10 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 105 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümneaastase ajaloo.

Kaubanduskeskuste probleemiks ei ole mitte nende rohkus ega ka näiline sarnasus, vaid kohati liiga suur keskendumine toitlustusärile, kirjutab Pindi Kinnisvara ärikinnisvara maakler Antti Undrits.

„Eesti suuremad kaubanduskeskused on küllalt sarnased ja sellest tulenevalt puuduvad tõsised konkurentsieelised teiste ees, kuid riskifaktoriks pole mitte ühesugused kinga- ega riidepoed, vaid liiga suured pinnad, mis on antud toitlustajatele opereerimiseks,“ rääkis Undrits.

„Ühel päeval saab tarbimispidu niikuinii läbi. Ja kui see juhtub, siis ühe esimese asjana säästavad kodumajapidamised väljas söömise kuludelt. See tähendab omakorda, et kaubanduskeskuste omanikud peavad olema valmis operatiivselt oma kontseptsiooni korrigeerima ning suurtele aladele leidma uue suunaga üürnikud, et nende endi rahavood kannatada ei saaks. Lihtsam on muidugi eos valida toitlustajad, kes on ennast juba tõestanud ning on jätkusuutlikud ka käivete vähenemise korral,“ selgitas Undrits.

Juunis lisandus Harjumaa uute korterite turule üle 300 pakkumise, kõikide uute korterite pakkumiste arv tõusis sellest tuleneval üle 2100 ühiku.

„Ehkki turule lisandus 6 uut arendusprojekti, siis järsu pakkumiste arvu kasvu taga oli tegelikult vaid kaks ülisuurt arendust, Vega Lasnamäel ja Mariino Residentsid Pirital, kus paisati avalikku müüki kogu arenduse maht korraga, vastavalt üle 200 ja 100 ühiku,“ ütles Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

„Uusarenduste turg on jätkuvalt noortele peredele ülimalt atraktiivne ja eelkõige projektide algfaasis on uute ja vanade korterite hinnavahe piisavalt väike, et meelitada ostjaid järelturult uute pindade kasuks valima,“ selgitas Sooman.

Ehkki eluasemete hinnad on teinud uusi ajaloolisi rekordeid, on aastatega tõusnud oluliselt ka inimeste ostujõud ning seetõttu on kinnisvara kunagise buumiga võrreldes oluliselt kättesaadavam.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et 10 aastat tagasi aset leidnud kinnisvarabuumi ajal sai keskmine tallinlane osta endale koos laenuga maksimaalselt vaid alla 30 m² suuruse elamispinna, praegu on aga ostuvõimekus üle kahe korra kõrgem- 63 m². Tartus on vastav võrdlus 34 m² tänase 77 m² vastu.

„Siia arvutusse on kätketud nii keskmine sissetulek, eluasemete hinnatase kui ka eluasemelaenude kehtivad tingimused,“ selgitas Sooman. „Mõnevõrra pehmendab suurt vahet, kui lisame arvutuskäiku ka inflatsiooni, kuid see mõju ei ole ülearu suur,“ ütles ta. Tema sõnul pole ülemaailmsete majanduskriiside ja nendest tulenevate turbulentside eest kaitstud keegi, kuid kohalik eluasemeturg iseenesest ülekuumenenud ei ole. „Pigem on meil suuremaks probleemiks, et kaalukauss ja turuaktiivsus on kaldunud tugevalt Tallinna kasuks ning ülejäänud Eesti linnade eluasemeturud on jätkuvalt väga jahedad,“ lisas ta.

Kinnisvara müük või üürimine läheb ladusamalt professionaalse maakleri vahendusel. Alljärgnevalt mõned nõuanded maaklerteenuse kasutamiseks.

1. Vali maakler, kes kuulub Eesti Kinnisvaramaaklerite Kotta ja/või omab professionaalsust tõestavat atestaati. Atesteeritud maakler on oma oskusi ja teadmisi tõestanud atesteerimiseksamil, mille läbinuna võib ta kanda kinnisvaramaakleri kutsenimetust.
2. Tavaliselt sisaldub maakleri komisjonitasu eluaseme müügihinnas. Eluaseme üürimisel tuleb Sul tõenäoliselt maksta maaklerile vahendustasu.
3. Maakler ei tohi alustada Sinu kui potentsiaalse kliendi kinnisvara müüki enne teievahelise kokkuleppe sõlmimist.
4. Kinnisvaramaakler peab Sulle kui kinnisvara ostjale või müüjale selgitama Sinu õigusi ja kohustusi ning andma Sulle õigeaegselt asjakohast teavet, mis võib mõjutada tehinguga seotud otsuseid (kinnisvara hind, tõenäolised kulud).
5. Ostjana pead saama maaklerilt ka kinnisvara kirjelduse, müüja omandiõigust tõendava dokumendi, katastriüksust puudutavad dokumendid, teabe kommunaalteenuste struktuuri kohta ja nende kirjelduse; esinduslepingu, mis tõendab, et kinnisvaramaakleril on tehinguga seoses õigus vastu võtta makseid õigustatud poole nimel. Maakler peab Sind teavitama ka planeeringute ja arengukavade hetkeseisust ning müüdava kinnisvara talle teada olevatest puudustest.
6. Müüjana pead saama maaklerilt infot turundusstrateegiate, vara väärtuse tõstmise võimaluste, kohalike seaduste rakendumise ning tehinguks vajaliku dokumentatsiooni kohta.
7. Lisaks peab kinnisvaramaakler:
pakutava kinnisvara kohapeal üle vaatama;
soovitama ja võimaldama Sul kui ostjal või üürilevõtjal kinnisvaraga enne tehingu sõlmimist kohapeal tutvuda;
abistama pooli tehingu tegemiseks vajalike dokumentide ettevalmistamisel;
kinnisvara näitamise Sinu kui müüja või üürileandjaga eelnevalt kokku leppima;
kooskõlastama eelnevalt Sinu kui müüja või üürileandjaga müümise või üürileandmise sildi või tahvli;
hoidma Sulle kuuluvat raha oma valduses üksnes siis, kui see on kaetud finantsgarantii või piisava kindlustusega.

Allikas: Tarbijakaitseamet

Kuigi korteri keskmist ruutmeetrihinda mõõtev Pindi kinnisvaraindeks on tänavu rohkem langenud kui tõusnud, kõnelevad pangad kui ühest suust – turg on tugev ja hoolimata lühiajalistest kõikumistest muutuvad korterid kallimaks.

Põhjuseid, miks korteri hind langema peaks, SEB jaekaubanduse divisjoni direktori Tõnu Sepa sõnul lihtsalt ei ole. Ehituse ja kinnisvaraarenduse sisendhinnad kasvavad. Palgakasv ja madal töötuse määr tõstavad jätkuvalt tarbijate kindlustunnet, viitas Sepp.

„Ruutmeetri hinna kõikumine on ilmselt kevadise suure aktiivsuse raugemise või müügi ootel kinnisvara väikese suurenemise tagajärg,“ arvas ta. Pindi hinnaindeksi kõikumist võib Sepa sõnul mõjutada ka suurem tehinguaktiivsus väljaspool tõmbekeskusi. „Aasta algus on ju maakodude ja suvilate ostu kõrghooaeg,“ ütles ta.

Loe täpsemalt Äripäevast.

Tartu ülikool tunnistas oma Kesklinna apteegi endiste ruumide teise enampakkumise võitjaks OÜ Invest, kes oli nõus nende eest välja käima 305 000 eurot.

TÜ kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pageli sõnul kinnitas konkursi tulemused ka rektor. Pindi Kinnisvara korraldatud enampakkumisel osales kolm firmat, kellest kõrgeimat hinda ehk 305 000 eurot pakkus Invest.

Pageli sõnul võib ülikool tulemusega rahule jääda, sest samasse hinnaklassi jäi ka enne konkurssi tehtud hindamise tulemus. «Järelikult on see õiglane hind,» sõnas ta.

Pagel ei osanud öelda, mida ostja Poe tänava ruumidega teha plaanib. Investi omanik ja juhatuse liige Margus Magerin ütles, et tema firma tegeleb ärikinnisvara väljaüürimisega ja sama plaan on tal ka Poe tänava ruumidega.

«Praegu meil mingeid lepinguid veel allkirjastatud ei ole, kuna see on nii värske asi, aga ilmselt tulevad sinna kas äri- või büroopinnad. Söögikohta pigem mitte,» sõnas ta.

Esimest korda pani Tartu ülikool Poe 8 ruumid enampakkumisele märtsi keskel, kuid siis konkurss ebaõnnestus. Kõnealustes ruumides tegutses aastakümneid OÜ Tartu Ülikooli Kesklinna Apteek, mis lõpetas tegevuse möödunud aasta septembri lõpus.

Sügiseti kütteperioodi alguses venivad korstnapühkijate järjekorrad kahe-kolme kuu pikkuseks, aga keset suve on ootejärjekord päev-kaks, kirjutab Pindi Kinnisvarahalduse kvaliteedijuht Heliis Anto.

„Teatud hooajalisi teenuseid on väga nutikas tellida suvel, kui õues on suur suvi ja keegi kütmise peale isegi ei mõtle,“ rääkis Anto.

„Kui täna tellida endale korstnapühkija, on lõõrid ülehomseks puhtad. Sügisel aga, kui järjekorrad on pikad, on puhastamata korstnad väga ebameeldivad, alustades kehvast tõmbest ja lõpetades vingugaasiohuga,“ lisas Anto.

Tallinnas ja Harjumaal on kokku 102 uusarendusprojekti kokku 1730 korteripakkumisega. Toome välja neist kõige kallimad, mille jäägi keskmine hind ületab 3000 €/m² piiri.

Allikas: Pindi Kinnisvara

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et kallimad projektid on valdavas enamuses koondunud kesklinna või Põhja-Tallinnasse. „Ilma näpuga näitamata – osade hinnatase on õigustatud, osadel mitte, valik jäägu tarbija teha,“ sõnas ta.

Kõikide arendusprojektide müügisolevate vabade korterite keskmine ruutmeetri hind oli juuni alguse seisuga 2371 eurot. Kõige odavamad uued korterid on Maardus, Lool, Lasnamäel ja Kiilis.

Pindi Kinnisvara monitoorib igakuiselt kõikide suuremate arendusprojektide müügitempot ja -hindu. Ettevõtte enda müügiportfellis on ca veerand kõikidest turul pakutavatest arendusprojektidest.

17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks langes 0,7% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1271 eurot ruutmeetri kohta. Aprillis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1279 €/m².

Kui 2017. aasta aprillis tehti indeksilinnades 1065 korteriomandi tehingut, siis mais tõusis tehingute arv 1314-le, mis annab kuiseks aktiivsusekasvuks pea veerandi. Võrdluseks- 2106. aasta mais tehti indeksilinnades 1281 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 11 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 104 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Tudengitele sobilikke üürikortereid on nii Tallinnas kui Tartus juba juuni alguses tavapärasest vähem ja hooaegne hinnatõus on ka tänavu paratamatu.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et tavapäraselt on juuni alguses üürikorterite jääk just veidi suurem, kuna õppehooaeg hakkab läbi saama ja omanikud riputavad varakult oma pakkumised avalikuks. „Seekord on aga teatud korteritüübid juba otsas, näiteks terve Mustamäe linnaosa peale on pakkumises ainult seitse kolmetoalist korterit,“ rääkis ta. „Tudengitele üldse sobivaid 1-3 toaliseid üürikortereid on Mustamäel pakkumises kokku vaid 74. Tartu linnas on 1-3 toaliseid üürikortereid pakkumises üle 300, ehkki Tartu Ülikooliga liitub igal sügisel ligi 2000 uut tudengit,“ lisas ta.

Soomani sõnul tähendab defitsiit üüriturul, et vähemalt augustis on oodata mõningast sesoonset hinnatõusu.

Paljude väikelinnade elanikud uurivad kannatamatult, millal nende kodukanti uusi kortermaju hakatakse. Karm reaalsus on see, et paljudesse väikelinnadesse ei hakata niipea uusi pindu ehitama.

Lühidalt taandub kõik rahale. Viimati oli Rakveres korterite keskmine tehingute ruutmeetrihind 578 eurot, Võrus 423 eurot, Paides 357 eurot jne. Lihtsa aga korraliku uue kortermaja ehitus maksab koos käibemaksuga 1000 eurot müüdava ruutmeetri kohta, millele lisandub kinnistu maksumus ja muud kulud.
Arendaja soovib ka kasumit teenida ning see tähendab, et tegelikult ei ole otstarbekas uusi kortereid rajada, kui neid ei saa müüa vähemalt 1400-1500 eurose ruutmeetrihinnaga. Maatüki võib ju kohalikult omavalitsuselt poolmuidu välja kaubelda, aga ehitusmaterjalid maksavad igas Eesti nurgas ühe palju, tööjõukulud on pealinnas küll veidi kõrgemad, kuid sellevõrra on väiksemas kohas suurem kulu jällegi materjalide transport ja tihtipeale ka tööjõu majutamine. Lõppude lõpuks on ikkagi vaja korterid maha müüa eelpoolmainitud hinnaga.

Uusi pisiprojekte teevad arendajad endale ja sõpradele

Nüüd aga väikelinnade ostujõu juurde. Kindlasti on Rakveres, Võrus, Paides ja paljudes väiksemateski kohtades olemas maksejõulist klientuuri, kes oleksid valmis endale 1500 eurose ruutmeetrihinnaga korteri ostma. Kuid isegi väiksemates maakonnakeskustes tehakse vaid 10-20 korteritehingut kuus.
Et olla kasvõi paarikümne uue korteriga hoonega konkurentsis, tuleks keskmisest suisa mitmekordselt kallima tootega hõivata paarikümne protsendiline turuosa. Paraku nii palju jõukaid ostjaid väikelinnadesse ei jagu ning oht arendusprojekt pankrotti ajada on seetõttu liiga suur. Seda teavad nii arendajad ise kui ka pangad, kes keelduvad sedasorti projekte finantseerimast.
Väiksemates linnades ehitatakse küll väga väikeseid kortermaju (kuni 8 korterit) ja ka ridamaju, kuid tihtipeale on vähemalt pool nende ostjatest arendajad ja nende endi sõbrad. Tehingud on lukku löödud juba enne ehitustegevuse algust – see võimaldab arendajal riske maas hoida ja tagada pärast ka meeldiv elukeskkond toredate ja isiklikest tuttavatest naabrite näol.

Väikelinnad peavad hakkama saama uute korteriteta

Teine võimalus uhiuue kodu saamiseks, mida kasutavad väikelinnade ettevõtjad veelgi sagemini, on lihtsalt endale uue eramu ehitamine. Hoone rajatakse koduks, raha on teisejärguline ning selle ehitamisel ei arvestatagi, et majja investeeritud raha kunagi müügist tagasi peaks tulema. Selliseid väikeseid uute elamutega rajoone on enamuste väikelinnade külje all, kuid sealne elanikkond on väga monoliitne ja vabaturule need objektid naljalt ei jõuagi.
Seega jääb laiema haardega kinnisvaraarendus praeguse hinnataseme korral eelkõige Harju- ja Tartumaale, vähemal määral ka Pärnusse ning veel mõnda väiksemasse kuurortlinna. Ülejäänud linnades tuleb uute korteriteta hakkama saada, kui just riik ei hakka munitsipaalmaju rajama. Viimane on aga hoopis teine lugu.

Pisikese Annabeli näost peegeldus siiras emotsioon ja uudishimu, mille ajel ta asjalikult kingitust avas. Koos direktor Sirje Kessleriga tegi ta karbi lahti ja leidis sealt väikese tiibklaveri.

Pilli oli annetanud Pindi Kinnisvara klient. Nimelt korraldas kinnisvaraettevõte kampaania, mille raames müüdud objektide pealt kogunenud tuluga soovis toetada Pillerpalli lasteaia Nöpsi rühma seitset last, kes raske intellekti- või liikumispuude tõttu vajavad rohkem abi kui ülejäänud mudilased. Nöpsi rühma õpetaja Katrin Eentalu selgitust mööda tegeleb nende lastega iga päev individuaalselt kolm õpetajat, luues neile õdusa mängu- ja õpikeskkonna.

Peale klaveri said lapsed veel liumäe, võimlemismatid ja kaisukaru, kellega Nöpsi rühma Stevel kohe soe sõprusside tekkis.

Lasteaed Pillerpall tähistas lastekaitsepäeva mängude ja heategevusest tulvil aktusega.

“Igal hommikul nad rõõmsalt teretavad ja ütlevad: “Sa oled täna väga ilus”,” jutustas lasteaia õppealajuhataja Halliki Tammiste naerul sui, andes edasi särasilmsete laste tänu.

Tammiste lisas, et samas majas lasteaiaga asub toimetulekukool, mille lõõgastustoas käivad lapsed näiteks akvaariumikalu vaatamas. See toiming rahustab ja lõõgastab.

Head kliendid ja koostööpartnerid, olete suveperioodil oodatud Tallinna peakontorit külastama tööpäevadel vahemikus 08:30-17:00.
Kohtumiseni!

Kehtiv detailplaneering võimaldab arendajal jätkata sealt, kus ta kümme aastat tagasi alustas: Vana-Võidu ringraja ja Tartu maantee ristumiskohas asuval Nooruse maaüksusel on näha taas rohkem liikumist kui senine umbrohu kasvamine.

2007. aastal alustas palkhooneid tootev osaühing Baltichouse Production Tartu maantee ääres asuvale Nooruse maaüksusele eramurajooni rajamist. Töödele lennati hoogsalt peale ja pinnast asuti koorima juba enne detailplaneeringu alustamist. Buumiaegne hoog aga rauges ja püsti jõuti panna vaid üks maja, seegi näidis, mis pidi olema kokkuleppel Viiratsi vallaga kadunud 2010. aasta lõpuks.

Vahepeal on möödunud seitse aastat, aga oranž näidismaja seisab ikka sama koha peal. Selle vahega, et tänavu kevadel on selle ümber taas tööd käima läinud: algust on tehtud tee-ehitusega ning peatselt võtab objektil koha sisse osaühing Suja Ehitus, et rajada vee- ja kanalisatsioonisüsteem.

Viljandi valla majandusameti juhataja Raivo Laidma ütles, et arendajale on antud ka vajalikud load. Ta leidis, et kuna 2008. aastast kehtiv detailplaneering on olemas, ei saa vallal olla midagi selle vastu, et arendaja on leidnud taas võimaluse toimetama hakata. «Patiseis on igal juhul kõige kahjulikum,» lausus Laidma.

Baltichouse Productioni juhatuse liige Gert Kiilaspä, kes on Nooruse arenduse projektijuht, ütles, et aastatepikkuse seisaku tingis turusituatsioon. «Kui sellega alustasime, oli turg paljutõotav, aga pärast pauku tundus sinna raha matmine enesetapjalik üritus. Nüüd näib, et see oli õige otsus,» rääkis ta. Selle ajaga on Kiilaspä sõnul läinud oluliselt paremaks ka ühendus linnaga, sest kergliiklustee jookseb uuselamurajoonini välja.

Nooruse arendusele püsti pandud oranžist näidismajast, mis oli pinnuks silmas Viiratsi vallale ja millest arendaja on käinud mitu korda rääkimas ka Viljandi vallas, saab esimene püsimaja. Gert Kiilaspä sõnul on selle registrisse kandmine vaid aja küsimus: valminud on projekt ja makstud riigilõivud.

Majale, mis pidi olema ajutine, ehitati tänavu uus terrass, sest vana oli mädanenud. Lisaks vajab reklaammaja, millest saab kellegi kodu, suurpuhastust. Paar aastat tagasi murti sinna sisse ning lisaks läbustamisele viidi Gert Kiilaspä ütlemist mööda minema aknalinke ja mõned uksed.

Projektijuhi sõnul läheb ka järgmiste majade ehitus peagi lahti ja need loodetakse panna paika enne, kui teele must kate tuleb, sest siis ei riku seda ära. «Suvel ehitame kindlasti kaks maja juurde ja vaatame vastavalt huvile edasi,» märkis ta.

Baltichouse Productioni valmistatavate majade müügi ja valikuga tegeleb osaühing Pindi Kinnisvara. Kokku võiks neid Kiilaspä sõnul tulla kuni 36. «Teeme eelvaliku, milliseid mudeleid pakkuda tahame, et ei läheks päris Potjomkini külaks,» lausus ta. Potentsiaalsel kliendil on võimalik valida ruumilahenduse ja kogupindala poolest sobiv elamu kolme pakutava põhiprojekti hulgast ning teha oma soovide järgi mõistlikkuse piires muudatusi või tellida lisaelemente. Huvi on tema sõnul juba nelja krundi ja maja vastu.

Pindi Kinnisvara maakler Eeri Sild märkis, et arendusprojekti varajasest faasist hoolimata tehakse kaks kuni kolm päringut päevas. «Mina näen sellel küll suurt tulevikku,» sõnas maakler. Tema sõnul on Nooruse elamurajooni arendajal hea võimalus kujundada terviklik ja kvaliteetne elukeskkond ning tagada selle harmoneeruv arhitektuurne ilme.

Hinnakujunduses lähtuvad nad Silla sõnul soovist teha rajatavad elamud kättesaadavaks võimalikult suurele kliendirühmale. Praegusi finantseerimistingimusi arvestades peaks maakleri sõnul olema võimalik Viljandi elamuaseme, näiteks korteri müümisest saadava omafinantseeringu toel soetada Nooruse arenduses kaheaastase ehitusgarantiiga uus elamu.

Kinnisvaraeksperdi sõnul hakkavad Eesti maapiirkonnad manduma veelgi kiiremas tempos.

Meie rahvaarv kahaneb ja juba õige pea saame tunda selle esimest lainetust. Peagi saabub laulva revolutsiooni aegsete laste järgne aeg ja noorte arv väheneb märgatavalt. Kõige rohkem tunneb seda ehk kinnisvaraturg. Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman arvab, et praegu on elukondliku kinnisvara kuldaeg, kuid kaua asjaosalised seda enam nautida ei saa. Suurima löögi saavad maapiirkonnad.

Kinnisvara kontekstis tuleb esmalt selgeks teha, milline on inimese elukaar. Kuni 20. eluaastani elatakse enamasti kodus. Siis minnakse ülikooli ja saadakse esimene töökoht. Keskmiselt 25. eluaastani elatakse peamiselt üürikorteris. Siis leitakse elukaaslane, esimene püsitöökoht, esimene oma kodu.

Elu järgmine oluline osa on laste sünd. Kinnisvaraturu kontekstis vahetatakse siis väiksem kodu suurema vastu. Sooman ütleb, et eramute ja ridamajade turul on palju 40–45-aastaseid. Kui lapsed kodust välja kolivad, siis võivad vanemad otsustada taas kolida. Päris vanas eas, kui tervis pole enam kõige parem, on taas aeg, kui võidakse otsustada kolida.

„Kui vaadata statistikaameti tabelit, siis on näha, et praegu on kinnisvaraturu puhul aktiivsemate gruppide arvud põhjas. Tulevik on aga ebakindlam, sest inimeste arv hakkab oluliselt vähenema,” toob Sooman esile.

See tähendab, et kümne aasta pärast on potentsiaalseid ostjaid vähem, ükskõik kui hästi meie majandusel ja ostjatel endil läheb.

Sooman lisab, et noored elavad üha kauem vanematega koos. Nõukogude ajal võis olla norm, et noored saadeti kiirelt kodust välja, aga vabas ühiskonnas on see alati olnud anomaalia. „Kõik saavad ju aru, et kinnisvara on kallis. Piimapakk ka kallineb. Eraldi elamiseks on vaja palju raha. Kinnisvaratehingusse minek lükkub edasi.”

Sooman ei taha maalida väga negatiivset pilti, kuid ütleb, et kui vaadata arve ja inimeste käitumismudeleid, siis võib tehingute arv ühel hetkel isegi poole võrra väheneda. Positiivne on tema sõnul see, et inimeste eluiga ja aktiivne periood pikenevad. Inimesed tembutavad ka 50. ja 60. eluaastates.

„Praegu on kinnisvaraturu kuldaeg. Tulevikus ei ole äri nii suur. Kui veel nigela iibe ka kõrvale paneme, siis nii häid aegu enam tagasi ei tule,” arvab Sooman. Ta usub, et suures plaanis tabab turgu lähiajal pealesurutud stabiilsus. N-ö tõmblemise aeg saab läbi.

„Olgem ausad, masust praeguseni on olnud kõva siplemine. Noored on hinnad üles paugutanud. Ka viimase aja trend ehk kinnisvarasse investeerimine on tekkinud noorte tõttu. Kellele neid kortereid ikka ostetakse? Kes tulevad Kohtla-Järvelt Tallinnasse? Ikka noored,” ütleb Sooman.

Pangad kui „metsa sanitarid”

Sooman prognoosib, et uusarendusi on viie aasta pärast vähem. Praegu on uute elamispindade jääk väike, Harjumaal on umbes 2000 pakkumist. Jääk müüakse maha, kuid uusi ei finantseerita nii kergesti. Pangad on siin head „metsa sanitarid”. Sooman toob esile ohu, et kui pangad enam raha ei anna, siis pöördutakse ühisrahastuse poole. Pank ei pruugi aga korteri ostjatele laenu anda.

„Sellist uute pakkumiste assortiid nagu praegu me tulevikus ei näe. Taksojuhid ja ühepäevaärimehed kaovad. Suured tegijad, kes saavad aru, mis toimub, jäävad,” ütleb Sooman.

Tema sõnul on kindel üks: inimesed peavad ka tulevikus kuskil elama. Tallinna ja Harjumaad toetab linnastumine ning see protsess ei pruugi niipea aeglustuda. Üha halvemaks läheb aga seis neis kohtades, kust inimesed ka praegu välja voolavad. Maapiirkonnad kiratsevad üha rohkem.

Sooman usub, et Tallinnas tehakse tehinguid ka edaspidi, kuid on mures, mis saab Paidest, Kuressaarest või Kirde-Eestist. Kohtla-Järve hakkab juba muutuma kummituslinnaks. Veel suurema paugu saavad need, kes niigi hääbuvad. Jutt käib ju tööealisest elanikkonnast ja kinnisvaraturg on ainult üks osa majandusest.

„Eesti on kreenis ja inerts on nii kõva, et langus ei lõpe niipea. Kurb on see, et ehkki meil on Eestis tarku inimesi, kes oskaksid haldusreformi teha, on see poliitiliselt sisuliselt võimatu. Praegu liidame vallad kokku ja ongi tehtud. See on lagunenud maja ülevärvimine,” ütleb Sooman.

Soomani sõnul seisneb meie riigi traagika ka selles, et kogu aeg on valimised. Kogu aeg karjutakse üksteise peale ega tekitata sisulist väärtust. Käib lõputu kemplus. Kodanikkond on hakanud karjuma ja neid toetavad tuntud poliitikud. Kõik peavad sissisõda. Karjumisühiskond on ühise asja ajamise ära rikkunud.
– ÄÄREJUTT –

Tallinnas väheneb vanema kinnisvara müük

Kahe aasta pärast hakkab kinnisvaraturu mõttes aktiivses vanuses olevate inimeste osakaal kiirelt vähenema. Tehinguaktiivsuse sama kiiret ja järsku langust pole siiski oodata. Kinnisvara ostuotsused langetatakse vajaduse järgi, mis hajutab rahvastikunäitajatest tulenevaid muutusi. Kinnisvara ostjad on enamasti perekonnad, mistõttu absoluutarvudena sündide arvu kinnisvaratehinguteks ümberarvutamine ei ole kindlasti õige lähenemine.

Praegu moodustavad 25–35-aastased noored Tallinna korteriturul tehingute arvust ligikaudu 2/3, millest hinnanguliselt 50% moodustavad esimese eluaseme ostjad ja 50% väiksemalt pinnalt suuremale kolijad. Ühelt pinnalt teisele kolijate arv jääb tulevikus praeguse esimese eluaseme ostjaskonna arvelt püsima, mistõttu on tulevikus ennekõike oodata esimese korteri ostjate arvu vähenemist. Hinnanguliselt võib esimese korteri ostjaid 10 aasta pärast olla ligikaudu poole vähem kui praegu ehk ligikaudu 15% praegusest igakuisest tehingute arvust. Arvestades, et esimese korteri ostjad on valdavalt n-ö mägede piirkonda ostvad inimesed, on tehingute arvu perspektiivset langust oodata ennekõike ehituslikult vanemate korterite puhul vastavates linnaosades.

Tehinguaktiivsuse vähenemine ei hakka kindlasti ajaliselt ega täpselt rahvastikusündmuste dünaamikale vastama.

Praegune tehinguaktiivsus sõltub Tallinnas suuresti uusehitiste püstitamisest ja nende igakuisest kasutusse tulekust. Arvestades Eesti elamufondi amortiseerumise kiirust ja ulatust, jääb lähitulevikus uute korterite vanale eelistamine kindlasti püsima. See soodustab nii ehitustegevuse aktiivsuse kui ka noorte uusehitises elamise soovi püsimist.

Noorte arvu vähenemine on aktuaalseks saanud ka laiemas plaanis: kurdetakse haridusasutuste tühjenemist ja nende sulgemise või ühendamise vajadust. Kinnisvaraturu edasist arengut soodustavad praegused rahvastikunäitajad ainuüksi Eesti suuremates keskustes, väiksemates ja hajaasustusega piirkondades jätkub turul pakkumiste arvu suurenemine koos vakantsi kasvuga ja varade likviidsuse vähenemine.

– PISITEKST –
● Kui lapsed kodust välja kolivad, siis võivad vanemad otsustada taas kolida.
● Praegu on kinnisvaraturu kuldaeg. Tulevikus ei ole äri nii suur.
● Üha halvemaks läheb aga seis neis kohtades, kust inimesed ka praegu välja voolavad.
● Eesti on kreenis ja inerts on nii kõva, et langus ei lõpe niipea.

Üldiselt on turul levinud arvamus, et koduostjad on väga piirkonnatruud. Reaalsuses on see siiski müüt, kusjuures mida rahakam on ostja, seda kergemini ta piirkonda vahetab.