Pealinna kinnisvaraturule on tulnud suur hulk proffe, kes välistavad teatud inimgruppe.

Tallinna puhul on aastaid räägitud, et meil on puudu kvaliteetsetest üüriruumidest, mida oleks võimalik üürida stabiilselt ja pikaajaliselt. Nii mõnelgi pani see kõrvad liikuma. Kontodel ootab palju vaba raha ja osa sellest on leidnud tee kinnisvarasse. Professionaalseid investoreid ja väikeinvestoreid on varasemast palju rohkem.

Kinnisvarafirma Uus Maa kutseline maakler Kaija Kullat ütleb, et paljud inimesed harivad end seaduste ja korteri professionaalse väljaüürimise teemal. Nende eesmärk on hea tootlus ning nad on ratsionaalsed ja emotsioonivabad.

„Ühest küljest on see turgu korrastanud, sest üürilepinguid sõlmitakse kirjalikult ja seaduse järgi. Üüriraha makstakse arvele. Omanikud teavad täpselt oma õigusi ja kohustusi,” sõnab Kullat. Üürnikule annab see turvatunde, et üürisumma ei muutu üleöö ja omanik ei marsi suvalisel hetkel oma võtmega sisse.

Ent Kullat nendib, et ratsionaalsus on osa inimeste jaoks üürimise raskemaks või isegi võimatuks muutnud. Professionaalsed üürileandjad kontrollivad hoolikalt üürnike tausta ja krediidiprobleemidega üürnikku või inimest, kelle kohta on internetist leitud kahtlast informatsiooni, pigem vastu ei võeta. Nad on ka emotsioonivabad ning välistavad teatud inimgruppe. Siin tekib küsimus, kas üüriturul on rohkem diskrimineerimist?

Üürnikul on õigus valida

Osa inimesi ei saa ka hea krediidireitingu korral unistuste korteris elada. Näiteks suitsetajad ja joodikud. Nende puhul on arusaadav, miks omanik paneb lepingusse neid välistavad punktid. Aga nii võib olla ka väikeste lastega perede puhul. Pindi Kinnisvara tõi hiljuti esile, et üha rohkemad üüriinvestorid ei soovi oma ruumides lapsi näha. Kui sul on ka lemmikloom, oled veelgi suuremas hädas.

Arco Vara kutselise hindaja Mihkel Eliste sõnul ei erine Eesti üüriturg siinkohal teiste riikide omadest ja on lihtsalt arenenud nii kaugele, et üürnikke valitakse. Nõudlus on suur ja on, kelle vahel valida. Kui huvi peaks vähenema, muutuvad kiiresti ka üürileandjate eelistused.

Võib ette kujutada korteriotsija frustratsiooni, kui talle ideaalselt sobiv korter jääb kättesaamatuks seetõttu, et tal on väike laps või koerake. Paraku on meil kõigil õigus otsustada, kellele oma korteri üürime. Jah, isegi lapsed tohib lepinguga välistada.

„Ma ei peaks seda diskrimineerimiseks. Igal vara omanikul on vaba valik, kellega ta üürilepingu sõlmib ja millistel tingimustel. Olgu selleks siis ükskõik milliste majanduslike või sotsiaalsete parameetritega iseloomustatav leibkond või üksikisik,” lausub Eliste.

Võlaõigusseaduse 289. paragrahv ütleb: „Eluruumi üürnikul on õigus üürileandja nõusolekuta majutada üüritud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid, kui üürilepingus ei ole kokku lepitud, et üürnik võib seda teha üksnes üürileandja nõusolekul.”

Keda veel tõrjutakse?

1Partner Kinnisvara kinnisvarakonsultant Helen Siller toob esile, et üürnike seas on märgata hirmu ka ehitustööliste ees. Samuti kardetakse noori, kes tõenäoliselt hakkavad pidutsema. Samal ajal oleneb kõik üürileandja varasemast kogemusest. Ehitusmehi tõi esile ka Domus Kinnisvara vanemmaakler ja koolitusspetsialist Agur Tammistu.

„Kolmetoaliste ja suuremate üüripindade puhul üritatakse pigem vältida n-ö ehitusmeeste brigaade. Nende eest maksab küll tavaliselt tööandja, aga ilmselgelt ei istu need viis elujõulist mehepoega õhtuti eraldi oma tubades raamatuid lugedes. Siinkohal on eelistatumad ikka perekonnad, ka lastega,” ütleb Tammistu.

Eliste sõnul ei ole Eesti kinnisvaraturg veel täielikult välja kujunenud, kuid me liigume edukalt selle poole. Üüriturg suureneb aasta-aastalt. Sellega kaasneb nii pakkumise struktuurne muutus kui ka pakkumiste arvuline kasv, mõlemat saadab ajapikku ka kinnisvarainvestorite jaoks ühe olulisima näitaja ehk tootluse langus. Agur Tammistu aga ütleb, et suurinvestorid ja arendajad alles ootavad suurte üürimajade ehitamisega.

Pagulasi on Eestis vähe, kuid Aafrika riikidest tulnud tudengeid leidub siin küll. Neile ei taha eestimaalased samuti eriti kortereid üürile anda. Uue Maa maakler Kaija Kullat räägib enda kogemustest: „Tihtipeale juba korteri näitamisel jääb omanikule neist kandidaatidest halb mulje, sest väga harva peetakse kinni kohtumiseks kokkulepitud kellaajast ja paraku tekitab see kohe ka mõtteid, et kas siis üürimaksete tähtaegadest kinni peetakse,” ütleb ta. Ta lisab, et teistsugune kultuur ja tavad panevad samuti omanikke pigem teiste inimeste kasuks otsustama.

Kommentaar

Üürileandja õigus ei ole absoluutne

Kris Tammistu

advokaadibüroo Cobalt

Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on üürileandjal õigus vabalt valida, kellest saab tema lepingupartner ehk üürnik. Siiski ei ole üürileandja õigus absoluutne. Võrdse kohtlemise seadus näeb ette, et isikute diskrimineerimine nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvi tõttu on keelatud avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavuse puhul.

Kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras diskrimineerimise lõpetamist ning talle rikkumisega tekitatud kahju, sealhulgas mittevaralise kahju hüvitamist.

Selline keeld kehtib loomulikult mitte ainult üürniku valimise hetkel, vaid ka kogu üüriperioodi jooksul. Soolise võrdse kohtlemise nõue tuleneb samuti seadusest ja kehtib ka eraõiguslikes suhetes eluaseme kättesaadavuse valdkonnas, seega ei ole üürileandjal õigust keelduda naisterahvast üürnikuks võtmast ainuüksi selle tõttu, et ta on naine. Muudel asjaoludel, nagu usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel otsest diskrimineerimise keeldu eluaseme kui avaliku hüve pakkumisel võrdse kohtlemise seadus praegu ette ei näe. Probleemile on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler, samuti on püütud eelmisel aastal riigikogus menetleda eelnõu, mille eesmärk oli muu hulgas kehtestada eluaseme kättesaadavuse valdkonnas sõnaselge diskrimineerimise keeld, kuid kahjuks jäi eelnõu pärast esimest lugemist seisma. Eeltoodu muidugi ei tähenda, et üldist diskrimineerimiskeeldu ning isikute kohustust arvestada teiste isikute õiguste ja vabadustega võiks ignoreerida ning näiteks isiku seksuaalse sättumuse tõttu teda üürnikuks mitte valida, kuid üürniku õiguste kaitse võib sellise diskrimineerimisjuhtumi puhul olla keerulisem.

Pealinna kinnisvaraturule on tulnud suur hulk proffe, kes aga teatud inimgruppe välistavad.

Tallinna puhul on aastaid räägitud, et meil on puudu kvaliteetsetest üüriruumidest, mida oleks võimalik üürida stabiilselt ja pikaajaliselt. Nii mõnelgi pani see kõrvad liikuma. Kontodel ootab palju vaba raha ja osa sellest on leidnud tee kinnisvarasse. Professionaalseid investoreid ja väikeinvestoreid on varasemast palju rohkem.

Kinnisvarafirma Uus Maa kutseline maakler Kaija Kullat ütleb, et paljud inimesed harivad end seaduste ja korteri professionaalse väljaüürimise teemal. Nende eesmärk on hea tootlus ning nad on ratsionaalsed ja emotsioonivabad.

„Ühest küljest on see turgu korrastanud, sest üürilepinguid sõlmitakse kirjalikult ja seaduse järgi. Üüriraha makstakse arvele. Omanikud teavad täpselt oma õigusi ja kohustusi,” sõnab Kullat. Üürnikule annab see turvatunde, et üürisumma ei muutu üleöö ja omanik ei marsi suvalisel hetkel oma võtmega sisse.

Ent Kullat nendib, et ratsionaalsus on osa inimeste jaoks üürimise raskemaks või isegi võimatuks muutnud. Professionaalsed üürileandjad kontrollivad hoolikalt üürnike tausta ja krediidiprobleemidega üürnikku või inimest, kelle kohta on internetist leitud kahtlast informatsiooni, pigem vastu ei võeta. Nad on ka emotsioonivabad ning välistavad teatud inimgruppe. Siin tekib küsimus, kas üüriturul on rohkem diskrimineerimist?
Üürnikul on õigus valida

Osa inimesi ei saa ka hea krediidireitingu korral unistuste korteris elada. Näiteks suitsetajad ja joodikud. Nende puhul on arusaadav, miks omanik paneb lepingusse neid välistavad punktid. Aga nii võib olla ka väikeste lastega perede puhul. Pindi Kinnisvara tõi hiljuti esile, et üha rohkemad üüriinvestorid ei soovi oma ruumides lapsi näha. Kui sul on ka lemmikloom, oled veelgi suuremas hädas.

Arco Vara kutselise hindaja Mihkel Eliste sõnul ei erine Eesti üüriturg siinkohal teiste riikide omadest ja on lihtsalt arenenud nii kaugele, et üürnikke valitakse. Nõudlus on suur ja on, kelle vahel valida. Kui huvi peaks vähenema, muutuvad kiiresti ka üürileandjate eelistused.

Võib ette kujutada korteriotsija frustratsiooni, kui talle ideaalselt sobiv korter jääb kättesaamatuks seetõttu, et tal on väike laps või koerake. Paraku on meil kõigil õigus otsustada, kellele oma korteri üürime. Jah, isegi lapsed tohib lepinguga välistada.

„Ma ei peaks seda diskrimineerimiseks. Igal vara omanikul on vaba valik, kellega ta üürilepingu sõlmib ja millistel tingimustel. Olgu selleks siis ükskõik milliste majanduslike või sotsiaalsete parameetritega iseloomustatav leibkond või üksikisik,” lausub Eliste.

Võlaõigusseaduse 289. paragrahv ütleb: „Eluruumi üürnikul on õigus üürileandja nõusolekuta majutada üüritud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid, kui üürilepingus ei ole kokku lepitud, et üürnik võib seda teha üksnes üürileandja nõusolekul.”
Keda veel tõrjutakse?

1Partner Kinnisvara kinnisvarakonsultant Helen Siller toob esile, et üürnike seas on märgata hirmu ka ehitustööliste ees. Samuti kardetakse noori, kes tõenäoliselt hakkavad pidutsema. Samal ajal oleneb kõik üürileandja varasemast kogemusest. Ehitusmehi tõi esile ka Domus Kinnisvara vanemmaakler ja koolitusspetsialist Agur Tammistu.

„Kolmetoaliste ja suuremate üüripindade puhul üritatakse pigem vältida n-ö ehitusmeeste brigaade. Nende eest maksab küll tavaliselt tööandja, aga ilmselgelt ei istu need viis elujõulist mehepoega õhtuti eraldi oma tubades raamatuid lugedes. Siinkohal on eelistatumad ikka perekonnad, ka lastega,” ütleb Tammistu.

Eliste sõnul ei ole Eesti kinnisvaraturg veel täielikult välja kujunenud, kuid me liigume edukalt selle poole. Üüriturg suureneb aasta-aastalt. Sellega kaasneb nii pakkumise struktuurne muutus kui ka pakkumiste arvuline kasv, mõlemat saadab ajapikku ka kinnisvarainvestorite jaoks ühe olulisima näitaja ehk tootluse langus. Agur Tammistu aga ütleb, et suurinvestorid ja arendajad alles ootavad suurte üürimajade ehitamisega.

Pagulasi on Eestis vähe, kuid Aafrika riikidest tulnud tudengeid leidub siin küll. Neile ei taha eestimaalased samuti eriti kortereid üürile anda. Uue Maa maakler Kaija Kullat räägib enda kogemustest: „Tihtipeale juba korteri näitamisel jääb omanikule neist kandidaatidest halb mulje, sest väga harva peetakse kinni kohtumiseks kokkulepitud kellaajast ja paraku tekitab see kohe ka mõtteid, et kas siis üürimaksete tähtaegadest kinni peetakse,” ütleb ta. Ta lisab, et teistsugune kultuur ja tavad panevad samuti omanikke pigem teiste inimeste kasuks otsustama.

– ÄÄREJUTT –

Üürileandja õigus ei ole absoluutne

KOMMENTAAR

Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on üürileandjal õigus vabalt valida, kellest saab tema lepingupartner ehk üürnik. Siiski ei ole üürileandja õigus absoluutne. Võrdse kohtlemise seadus näeb ette, et isikute diskrimineerimine nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvi tõttu on keelatud avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavuse puhul.

Kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras diskrimineerimise lõpetamist ning talle rikkumisega tekitatud kahju, sealhulgas mittevaralise kahju hüvitamist.

Selline keeld kehtib loomulikult mitte ainult üürniku valimise hetkel, vaid ka kogu üüriperioodi jooksul. Soolise võrdse kohtlemise nõue tuleneb samuti seadusest ja kehtib ka eraõiguslikes suhetes eluaseme kättesaadavuse valdkonnas, seega ei ole üürileandjal õigust keelduda naisterahvast üürnikuks võtmast ainuüksi selle tõttu, et ta on naine.

Muudel asjaoludel, nagu usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel otsest diskrimineerimise keeldu eluaseme kui avaliku hüve pakkumisel võrdse kohtlemise seadus praegu ette ei näe. Probleemile on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler, samuti on püütud eelmisel aastal riigikogus menetleda eelnõu, mille eesmärk oli muu hulgas kehtestada eluaseme kättesaadavuse valdkonnas sõnaselge diskrimineerimise keeld, kuid kahjuks jäi eelnõu pärast esimest lugemist seisma. Eeltoodu muidugi ei tähenda, et üldist diskrimineerimiskeeldu ning isikute kohustust arvestada teiste isikute õiguste ja vabadustega võiks ignoreerida ning näiteks isiku seksuaalse sättumuse tõttu teda üürnikuks mitte valida, kuid üürniku õiguste kaitse võib sellise diskrimineerimisjuhtumi puhul olla keerulisem.

Eile tuli ootamatu teade, et 11 Eesti suuremat kinnisvarafirmat on teinud kokkuleppe, et nad lahkuvad üheskoos Eesti Meediale kuuluvast portaalist KV.ee. Kui seni sai portaal kelkida sellega, et nad on Eestis number üks, siis nüüd enam mitte. Suurtest tegijatest 8 on lõplikult juba lahkunud.

Kui veel eilse seisuga oli KV.ee portaalis enam kui 30 000 pakkumist, siis täna on neid napilt üle 21 000. Peab aga mainima, et 11st firmast kolm on veel täna oma pakkumistega portaalis sees. Nimekirjas on 23 LAAM büroo maaklerit ning lausa 46 Arco Real Estate maaklerit. Lisaks ka üks 1Partneri maakler. Ühise deklaratsiooni järgi peaks ka nende firmade müüjad oma pakkumistega sealt kaduma. Kui see juhtub, siis just eriti tänu Arcole võib pakkumisi alles jääda 20 000 kanti.

Üleöö kadus KV.ee’st näiteks 4156 korterimüügi kuulutust, 2277 majamüügi kuulutust ning 3077 maamüügi kuulutust.

Samal ajal on Eesti uus turuliider City24.ee, kelle omanikuks on muide Ilmar Kompus. Tema taust on huvitav, sest varasemalt on ta olnud ka BNSi omanik, kuid ühel hetkel müüs ta selle Eesti Meedia omanikule Margus Linnamäele. Erinevates ringkondades on räägitud, et ka City24.ee’d kontrollib tegelikult Linnamäe. Niisiis tegi ta justkui iseendale kingituse. Samas oli tal enne kaks enam kui 30 000 kuulutuste arvuga veebikülge, nüüd enam mitte.

Ühiselt otsustasid eile KV.ee’st lahkuda Pindi Kinnisvara, Uus Maa, CKE, Domus Kinnisvara, Arco Vara, LVM, Ober Haus, 1 Partner, RE Kinnisvara, LAAM ja Kinnisvaraekspert. Põhjuseks toodi uus hinnakiri, mis tähendanuks suurtele tegijatele kohati 400-kordset hinnakasvu.

11 suurt kinnisvarafirmat otsustasid lõpetada kuulutuste kuvamise portaalis kv.ee, tuues põhjuseks kuni 400% hinnatõusu. Portaali juhi sõnul muudeti hindu võrdsemate tingimuste loomiseks.

“Ilma igasuguse etteteatamiseta kuni 400% hinnatõus paneb kaotama igasuguse usalduse partneri vastu,” ütles Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman, kelle sõnutsi võtavad koostöö lõpetavad kinnisvarafirmad endaga lahkudes kaasa 15 000 kuulutust. See tähendab, et Eesti Meediale kuuluv KV kaotab üleöö kogukuulutuste arvust üle kolmandiku.

“Me küll lootsime, et seda ei juhtu, kuid oskasime seda käiku ette näha,” sõnas kinnisvaraportaali KV.EE juht Tarvo Teslon, kelle sõnutsi aga ei vasta Soomanijutt tõele. Tema kinnitusel teavitas portaal kinnisvarafirmasid muutuvast hinnapoliitikast poolteist kuud ette.

Samuti ei nõustu Teslon Soomani välja käidud numbritega – tema teada lahkub portaalist kaheksa ettevõtet 12 000 kuulutusega. Samuti sõnas Teslon, et kuna neil ei olnud kuulutuste lisamise limiitija üht objekti müüvad sageli mitme firma maaklerid, on kaduvatest kuulutustest unikaalsed umbkaudu pooled.

Valuline lahutus

Soomani sõnul on tegu teise korraga, kui KV üritab äkiliselt hinnastamist muuta. “2014 tegid nad samasuguse katse. Toona jõudsid kinnisvarafirmad KVga konsensusele, et ka nende ärimudel sõltub pakkumiste mahust ning meile on omakorda KV kasulik.

Otsustasime, et elame sõpradena edasi. Tundub, et need kokkulepped enam ei kehti. Kui ühe korra juhtub, hääkene küll. Kui teist korda juhtub, siis kaob usaldus lihtsalt ära,” selgitas Sooman, miks suurfirmad otsustasid koostööst loobuda.
Sooman võrdles kinnisvarafirmade arusaama pikaajalisest koostöösuhtest abieluga. “Kui sul on suhtes ootused paika pandud, siis sa ei saa ühel päeval hakata hinnastama, et toidutegemine maksab 50 eurot, särgi triikimine 10 eurot ning kui musi tahad, pead veel 5 eurot peale maksma,” rääkis ta, viidates, et kinnisvarafirmade ja KV.EE vahel on aastaid kehtinud konkreetne paketiloogika.

“Nüüd see pakett lõhuti ja tükeldati ning paketielemendid hinnastati eraldi ära. See loobki väga jõhkra hinnatõusu,” möönis ta ja lisas, et enim on uuest mudelist kaotada just suurematel firmadel, kuna neil on suuremad mahud. “Vahet pole, kas seal on kaks või neli kuulutust. Tööd on KV-l nendega täpselt sama vähe,” sõnas Sooman.

Teslon möönab, et hinnatõus võibki näida suur, kuid seda seetõttu, et KV lõpetas osaliselt tasuta teenuse pakkumise.

“Meie hinnamudel on selline, et küsime teenustasu maaklerikonto eest. Enne küsisime raha kuni kümne maaklerikonto eest ning edasised kontod olid tasuta,” selgitas Teslon, kelle sõnul valitses seni olukord, kus kümne maakleriga firma maksis teenuse eest sama palju kui saja maakleriga ettevõte. “Konto hind jäi samaks, lihtsalt kõigi eest pidi maksma hakkama,” lisas ta.
Samuti pandi limiit Tesloni sõnul kuulutuste arvule. “Tegime seda seetõttu, et ühe objekti kohta lisati liiga palju kuulutusi, et rohkem silma paista, mis omakorda tähendab, et inimene nägi KVd sirvides ühte ja sama kuulutust mitu korda,” selgitas ta.

Kas tõesti kallis?

KV küsib ühe kuulutuse pealt 98 senti kuus. “Seda ei ole kuskilt otsast väga palju. Maakleribürood võtavad tehingutelt 4-5% vahendustasu. Näiteks 100 000eurose korteri maakleritasu on 4000-5000 eurot. Selline korter müüakse ära 2-3 kuuga ja KV-le kuluv raha korteri kohta on ilma ühegi lisateenuseta 2-3 eurot. Kas seda on ühe kuulutuse kohta liiga palju küsida?” küsis Teslon.

Äritüli on loonud olukorra, mille tõttu jäävad tuhanded kuulutused nüüdsest huviliste silmade eest varju. Soomani sõnul annavad kinnisvarafirmad täna teada, kuhu koduta jäänud kuulutused üles pannakse. “15 000 pakkumist liiguvad kas uuele või mõnele olemasolevale platvormile. Kuulutused ei jää ripakile,” kinnitas Sooman.

Tesloni sõnul aga kannatavad boikoti tõttu suuresti KV.EEst välja tõmbuvate ettevõtete maaklerid ning nende kliendid. “Maaklerid on lubanud klientidele, et nende kuulutus on üleval Eesti suurimates kinnisvaraportaalides. Nüüd osa inimeste kuulutust KVs enam ei ole. Ehk siis petta saavad maaklerite kliendid,” sõnas Teslon.

Küsimusele, kas kompromissi ei saanud leida, vastas Teslon, et pärast uue hinnamudeli kohta teate saatmist hakkas portaal ka kinnisvarafirmadega telefonitsi kokku leppima kohtumisi, et asja arutada. “Kui me alguses saime isegi osa firmadega aja kokku lepitud, siis paari päeva jooksul loobusid kõik ettevõtted meiega suhtlemast. Me ei saanudki nendega ühe laua taha,” sõnas ta.

Bürood kuulutasid boikoti

Seoses kinnisvaraportaall KV.EE hinnatõusuga otsustas 11 Eesti suuremat kinnisvarabürood, sealhulgas Arco Vara, portaalist lahkuda, teatas Arco Vara juht Tarmo Sild.

Kokku tähendab see Silla sõnutsi KV.EE portaalist ca 15 000 müügikuulutuse kadumist.

“Viimane hinnatõus kinnisvarabüroodele oli eelmise aasta sügisel, selle aasta alguses tõstis KV.EE tavakasutajate kuulutuse hinda 60% võrra. Kui enne maksis kuulutamine 9,99 eurot kuu, siis hinnatõusu järel 15,99 eurot kuu. Alates 1. aprillist muutub kinnisvarabüroodele KV.EE portaalis kuulutamine kuni 450% kallimaks. Selline hinnatõus ei ole mitte kuidagi põhjendatav ega aktsepteeritav,” kirjutas Sild.

“Suhtumine, kus oluline on suurem turuosa ja kasum, mitte pakutava teenuse kvaliteet, ei ole jätkusuutlik. Selline pidevja hiiliv hinnatõus on viinud meid olukorda, kus oleme otsustanud loobuda KV.EE teenustest ning otsida alternatiive mujalt,” märkis Sild. “Seoses sellega kaovad meie kuulutused ka sama grupi hallatavalt soov.ee leheküljelt,” lisas ta.

Kuigi mitu tuntud ettevõtjat ja poliitikut on viimasel ajal soovitanud Eestil kehtestada kinnisvaramaks, leiavad teised eksperdid, et tegemist on keskaegse igandiga ja maksustada tuleks pigem finantsvara.

Pankur Rain Lõhmus ütles hiljuti Postimehele antud intervjuus, et kinnisvara maksustamine on suhteliselt hea viis, kuidas temasugustelt rikastelt raha kätte saada. «Mujal tehakse seda tunduvalt rohkem. Kui mul oleks ülesanne mõelda, kuidas saada makse kätte minusugustelt ehk neilt, kes Eestis ei ela, siis ma teaksin täpselt, mida teha,» ütles Lõhmus.

Kui küsisime seepeale Eesti kinnisvara- ja maksuekspertidelt, mida nad kinnisvara maksustamisest arvavad ja kui reaalne uue maksu kehtestamine Eestis oleks, oli nende suhtumine kas kahtlev või negatiivne.

Näiteks Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis ütles, et mõnes mõttes on kinnisvaramaks keskaegne igand, sest omal ajal polnud võimalik sissetulekut deklareerida ja maksustada ning selle asemel mõõdeti rikkust väliste näitajate alusel, nagu kinnisvara.

Ta toonitas, et tänapäeval pole kinnisvara enam nii oluline tootmisvahend ja rikaste inimeste varad on pigem finantsvarad ehk hoiused ja väärtpaberid, mida on palju raskem maksustada kui kinnisvara. Just selle nimel näevadki riigid palju rohkem vaeva, et kuidagi kätte saada mingi osa nendest rikkustest, mida peidetakse Šveitsis, Panamas või Kariibi mere saartel, märkis ta.

«Kui mõni Eesti ettevõtja kolib ise või viib oma ettevõtted maksuparadiisi või kandib siin teenitud kasumi maksuvabalt välja, siis Eesti riik ei peaks piirduma siinse suvila maksustamisega, vaid püüdma rakendada neid meetmeid, mida mujal maailmas laialt praktiseeritakse, et maksud kokku kogutaks,» ütles Lehis, tuues näiteks nn riigist lahkumise maksu ja erireeglid maksuparadiiside jaoks.

Samuti toonitas Lehis, et kinnisvaramaks moodustab isegi rikaste riikide maksusüsteemis üsna väikese osa. Ta tõi näiteks Eesti analoogi ehk maamaksu, mida laekub aastas 59 miljonit eurot. «Isegi kui maamaksu mitmekordistada, ei ole see võrreldav tulumaksu, käibemaksu või aktsiisidega ega võimaldaks eriti millegi asendamist,» märkis Lehis.

Tabaks hoopis vaesemaid

Kui tahta Eestis kinnisvaramaksu kehtestada, tuleb arvestada ka sellega, et meil on väga suur koduomanike osakaal. Seega pole Lehise sõnul suurt vahet, kas liigutada maksukoormust tulude, tarbimise või omandi vahel – kõik maksavad enam-vähem ühepalju.

Viimasele argumendile juhtis tähelepanu ka Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman, kelle sõnul oleks kinnisvaramaks Eestis paras nonsenss, kuna meil on üle 90 protsendi leibkondadest kinnisvaraomanikud ja seega lööks uus maks vaesemaid.

«Üldiselt räägitakse arenenud riikides kinnisvaramaksust kui maksust jõukamatele ühiskonnaliikmetele, kuid tulenevalt meil aset leidnud omandireformist ja väga suurest hulgast kinnisvaraomanikest oleks see paras nonsenss,» ütles ta.

Sooman rõhutas, et see tooks kaasa hulga bürokraatiat – tuleb välja mõelda moodused maksu arvestamiseks ja palgata inimesed sellega tegelema. «Selle asemel võiks asja lihtsustada ja muuta ühtlaselt juba mõne olemasoleva maksu määrasid, mis oleks palju läbipaistvam,» lisas ta.

Veel tähtsam oleks aga tema sõnul küsimus, kuhu see lisanduv maksuraha suunatakse: «Iga maksu kehtestamisega võiks kaasneda ka mõistlik arutelu, miks seda vaja on ja kuhu lisanduv ressurss väärtust annab. Nii oleks maksutõusud ka ühiskonnaliikmetele arusaadavamad ja pahameel maksudeteemalistes aruteludes väiksem.»

Maamaks vajab ülevaatamist

Reformierakondlane ja riigikogu liige Jürgen Ligi ütles, kuigi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) sõnul häirib kinnisvaramaks majandust kõige vähem, on sel ikkagi hulk puudusi.

«Eestis on kinnisvara üsna koormatud laenudega või vähelikviidne, nii et see maks teeks ülearu haiget, ta pole eriti seotud rahavoogudega, omanik ei pruugi olla maksevõimeline, sest on saanud oma vara näiteks omandireformis tagasi, mitte välja teeninud sissetulekutega,» märkis Ligi.

Seetõttu tuleks diskussiooni teravik suunata tema sõnul hoopis maamaksu korrastamisele, mis on praegu üks meie maksunduse nõrgimaid lülisid. «Maa on piiratud ressurss, mitte juurde loodud väärtus nagu hooned, tema kättesaadavust ostjale vähendab maksuvabastus, mis kehtib kõige ahvatlevamale ja kallimatele kruntidele,» selgitas ta.

«Maamaks on enamasti seotud avaliku võimu kuludega teedele, heakorrale, valgustusele, mistõttu temas on õigluse elementi. Üldist maksukoormuse tõusu tuleb vältida, ent omavalitsus võiks saada maamaksus suurema autonoomia, mis hõlmaks nii erandeid, vabastusi kui ka määrade variatsiooni,» arvas Ligi.

Kui küsisime rahandusminister Sven Sesterilt (IRl), mida ta kinnisvaramaksu kehtestamisest arvab, vastas ta lakooniliselt, et kuna praeguse valitsuse tegevusprogrammis seda kavas ei ole, siis oleks selle teema üle arutlemine ilma põhjalikuma süvenemiseta pigem spekuleerimine.

Kinnisvaramaks lõunanaabrite juures

Eesti naaberriikidest kehtib kinnisvaramaks näiteks Lätis, kus maksu maksavad kinnisvara omanikud või kasutajad. Üldine kinnisvaramaksu suurus on 1,5 protsenti katastrisse kantud eluaseme väärtusest. Residentidele on maks väiksem – 0,2–0,4 protsenti sõltuvalt kinnisvara väärtusest. Samas on selle aasta alguses tekkinud debatt, arutatakse võimalusi maksu alandada või see täiesti kaotada.

Allikas: Läti rahandusministeerium

11 Eesti suuremat kinnisvarabürood otsustasid oma kuulutused portaalist kv.ee eemaldada. Mis viis sellise sammuni ja mis saab edasi?

Märtsi viimasel päeval said kokku 11 Eesti suurema kinnisvarafirma juhtkujud. Konkurentidel oli ühine mure. Pikki aastaid nende kuulutusi avaldanud Eesti Meediale kuuluv portaal kv.ee otsustas ootamatult hindu tõsta kuni 400%. Mida suurem firma, seda valusam on hinnatõus. Pindi Kinnisvara, Uue Maa, Arco Vara, 1Partneri, LVM-i ja teiste kinnisvaraturu suuremate tegijate juhid jõudsid ligi kahe tunniga kokkuleppeni, mille üks osa oli, et 1999. aastal tegevust alustanud kv.ee-st tuleb lahkuda. Seni Eesti suurima kinnisvaraportaali tiitlit kandnud portaalist kaduski 1. aprillil üle 10 000 kuulutuse. Portaali juht arvab, et küll nad tagasi tulevad, kuid kinnisvarafirmadel mõlguvad mõttes muud plaanid.

Eestis on pikki aastaid käinud kahe suure kinnisvaraportaali vaheline heitlus. Portaalid kv.ee ja city24.ee on seni turul domineerinud ning mõlemal oli enne 1. aprilli üleval üle 30 000 kuulutuse. Turu kolmas tegija on veidi üle 20 000 aktiivse müügi- ja üürikuulutusega kinnisvara24.ee. Laupäeval olukord muutus.
Saatuslik kiri

Ligi kuu aega tagasi said Eesti kinnisvarabürood kv.ee tegijatelt kirja. Jutt käis hinnatõusust ja arvutus näitas, et suurematele büroodele on see üle 400%.

„See on täiesti vääritu tegu. Kujutage ette, et bensiin maksis eile 1,2 eurot, aga täna hommikul 4,8 eurot. See on sürrealistlik, ei ole loogikaga kooskõlas,” oli LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing pahane. Viimastel aastatel on kv.ee korduvalt hinnatõusu jutuga välja tulnud, aga seni on kokkuleppele jõutud. Nüüd aga tuli Saksingu sõnul 1990-ndate stiilis kiri, kus öeldi otse: te kas olete sellise hinnatõusuga nõus või kaote portaalist. Kinnisvarabüroode juhid hakkasid üksteisele helistama ja muret kurtma.

„Usaldus portaali vastu on kadunud. Ma ei näe enam koostööks kohta. Nad ei ole turul ainuke,” ütles Saksing.

Arco Vara juht Tarmo Sild ütles reedeses pressiteates, et suhtumine, kus oluline on suurem turuosa ja kasum, mitte pakutava teenuse kvaliteet, ei ole jätkusuutlik. Selline pidev ja hiiliv hinnatõus viis nad lahkumisotsuseni. Arco Vara aga läks sõjas veel kaugemale. Nad otsustasid lahkuda ka Eesti Meedia hallatavalt leheküljelt soov.ee. Nii mõnedki teised kaaluvad sama sammu.

Üks lahkujaid oli ka Pindi Kinnisvara. Firma müügipartner Peep Sooman ütles, et nad annavad alanud nädalal teada, kuhu nad oma 15 000 pakkumist üles panevad.

„Lahkujad on kõige suurema mahuga ettevõtted ehk need, keda hinnatõus kõige enam puudutab. Ei ole meie asi õpetada kedagi äri ajama,” viitas Sooman kv.ee mõtlematule käitumisele.
Usaldus on kadunud

Firmade juhid on vihased ka seetõttu, et hinnatõusu taga ei ole loogilisi põhjuseid. Ingmar Saksing tõi esile, et neile saadetud kirjas väitis kv.ee, et nende soov on kinnisvaraturgu korrastada. „Ju nad peavad seal end seadusandjaks ja võtavad riigi funktsioone üle. Nad ütlesid, et palju on topelt kuulutusi. Ole hea ja räägi siis probleemist! Leiame lahendusi. Ma ei ütle, et probleemi ei eksisteeri, aga ma ei usu, et see on väga suur,” ütles Saksing.

Saksing lisas, et kv.ee tegijad on üritanud neile telefoni teel hiljem igasuguseid variante pakkuda, aga usaldus on kadunud. Eriti hämmastas teda see, et hinnatõus võeti jutuks märtsikuus, kui kinnisvarafirmade turunduskulud on juba ammu lukus.

„Ma ei saa maakleritasu neli korda suurendada. Kahtlemata on kv.ee olnud oluline kanal, aga kinnisvaraturule ei tähenda see midagi, et nad väiksemaks jäävad. Meil on ka muud kanalid, kust kliente leiame,” ütles Saksing.

Portaali kv.ee juhataja Tarvo Teslon ütles reedel, et portaalist lahkub umbes kaheksa kinnisvarafirmat. Ta selgitas, et portaal ühtlustas hindu. Praegu on kv.ee ärimudel selline, et iga maaklerikonto pealt võetakse tasu. See kehtis kuni kümnenda maaklerini, sealt edasi tasu ei võetud.

„Me lõpetasime selle tasuta teenuse ära. Kümne maakleriga ettevõte maksis sama palju kui saja maakleriga firma. Sellise ebavõrdsuse tahtsime ära lõpetada,” selgitas Teslon.

Teslon tõdes, et lahkujad on just suuremad firmad, aga ta loodab nad tagasi meelitada, sest muidu kaotavad nii kliendid kui ka maaklerid. Maaklerite huvi on Tesloni hinnangul selgelt see, et kuulutus oleks kv.ee portaalis leitav. Nad on seda ka klientidele lubanud. Seetõttu arvabki ta, et mõne kuu pärast on kuulutused kv.ee-s tagasi.

„Nad ei saa kliente petta. Maaklerid on tavaliselt osaühingud, kes on seotud firmadega. Kindlasti juhtub see, et maaklerid tulevad ikka meile. Nad kas lõpetavad lahkunud firmadega lepingud või teevad mingid muud kokkulepped,” arvas Teslon. „Muidugi ei taha me, et nad ära läheksid. Suured firmad tegid propagandat ja hirmutasid ära ka väiksemad. Nüüd on näha, et väiksemad on aru saanud, et hinnatõus ei olegi nii hull,” ütles Teslon.
Kas uus tegija tulekul?

Ärilehe andmetel on suured kinnisvarafirmad kokku leppinud, et viivad oma kuulutused teise keskkonda. Suure tõenäosusega luuakse selleks kas päris uus portaal või ostetakse mõni olemasolev. Kuluaarides räägitakse, et see võib tähendada, et kv.ee langeb portaalide arvestuses kolmandaks või neljandaks tegijaks. Portaali võib alles jääda ainult 20 000 kuulutust või isegi vähem. 2. aprilli seisuga oli kv.ee-s veidi alla 21 000 kuulutuse.

Üks kinnisvaraasjatundja kommenteeris, et kv.ee-l läheb lähikuudel raskeks, sest kõva tööd hakkab kindlasti tegema ka city24.ee. Maaklerite lahkumist ja omavoli kinnisvarafirmad ei karda, sest uue tegija turule tulek lööb kaardid sassi. Lähikuud näitavad, kas kv.ee hinnatõus oli õigustatud ja suurfirmad naasevad või tulistasid nad sellega endale kuuli pähe.

Huvitav on seegi, et esikohale tõusnud city24.ee omanik on Ilmar Kompus, kellel on selge seos Eesti Meedia omaniku Margus Linnamäega. Juba ammu on räägitud, et tegelikult kontrollib Linnamäe ka city24.ee tegemisi. Niisiis tegi ärimehe üks portaal teisele justkui kingituse.

– ÄÄREJUTT –

Naljapäeval muutus kv.ee olukord kurvaks

Pärast seda, kui 1. aprillil kadus portaalist kv.ee üle 10 000 kuulutuse, ei saa portaal end enam pidada suurimaks kinnisvarakuulutuste keskkonnaks. Aprilli alguse seisuga on esikohal city24.ee, kus on ainsana üle 30 000 kuulutuse. Teisel kohal on kv.ee, aga väga napi edumaaga, sest kinnisvara24.ee hingab neile oma veidi üle 20 000 kuulutusega kuklasse. Kohe nende taga on soov.ee 19 900 kuulutusega. Ka see portaal kuulub Eesti Meediale. Järgnevad reales.ee 15 700 kuulutusega ja kuldnebors.ee 15 400 kuulutusega.

Äritüli tõttu kinnisvarabüroode ja portaalipidajate vahel kaob kinnisvaraportaalikst KV.EE laupäevast üle kolmandiku kuulutustest.

Üksteist suurt kinnisvaraettevõtet teatas, et kustutavad aprillist enda poolt portaali KV.EE üles pandud kuulutused, kuna portaal küsib nende hinnangul liiga kallist hinda ning usaldus portaali ja kinnisvarafirmade vahel on katkenud. Lahkujad on Pindi Kinnisvara, Uus Maa, CKE, Domus Kinnisvara, Arco Vara, LVM, Ober Haus, 1 Partner, RE Kinnisvara, LAAM ja Kinnisvaraekspert.

Kinnisvarafirmad ja Eesti Meedia kontserni kuuluva portaali KV.ee erimeelsused algasid veebruari keskel. Suuremate ettevõtete postkastidesse jõudis portaalipidajate kiri, mis teatas, et senised kokkulepped lõppevad. Kui seni maksid ettevõtted portaalile ühtse kuutasu alusel, polnud sisulist vahet, kas firmas töötab kümme või sada maaklerit, nüüd aga teatas portaal maakleripõhisele tasule üleminekust.

“Seni oli totaalne ebavõrdsus. Väiksemad kinnisvarafirmad maksid oluliselt rohkem kui suured ühe kuulutuse kohta. Teine oli see, et kuna meil puudusid limiidid, võis panna nii palju kuulutusi, kui tahad, siis lisati kuulutusi topelt või kolmekordselt. Isegi neljakordselt,” põhjendas reeglite muutmist KV.ee portaalijuht Tarvo Teslon ERR-i raadiouudistele.

Nüüd aga otsustas portaal oma hinnapoliitikat muuta ning ühtlasi seada kuulutuste arvule lae. Ühe maakleri kohta võib ettevõte üles seada viiskümmend kuulutust kuus. Rahaliselt tähendab muudatus näiteks seda, et kui varem maksis 1500 kuulutusega kinnisvarafirma portaalile pea 700 eurot kuus, siis uute reeglite järgi peaks ta maksma üle 2000 euro.

Pindi Kinnisvara suurkliendi osakonna juht Peep Sooman ütleb, et kohati oleks hinnatõus kinnisvarafirmadele enam kui nelisada protsenti, ja sellega kaasa minna ei saa.

“KV poolt on see käitumine juba teistkordne. Ka 2014. aastal prooviti samamoodi hinda tõsta. KV kui pikaajalise partneri usaldus langes täna nulli. Ja sellest tulenevalt kinnisvarabürood teatasid, et nemad seda hinnamuudatust ei aktsepteeri sellisel kujul. Peeti natukene läbirääkimisi, KV lõi ukse kinni, öeldes võtke või jätke. Otsus oli, et jätta,” ütles Sooman.

“KV igapäevane tarbija saab kõige suurema kaotuse osaliseks, sest alates homsest peaks olema KV-s mitte 35 000 pakkumist, vaid 20 000 pakkumist. Ja samavõrra mujal see pakkumiste arv kasvab,” selgitas Sooman. Tegelikkuses on juba 31. märtsi õhtuks jäänud järele vaid pealt 13 000 kuulutuse.”

Tarvo Teslon jälle taandab asja ühe kuulutuse hinnale ja ütleb, et ka praegu välja pakutud lahenduse puhul jääb kuulutuse hind ühe euro lähedale kuus. Ning kui korter müüakse kolme kuuga, siis vahendustasust peab portaalile maksma väga väikse osa. Kinnisvarafirmadel on siiski teine plaan ning laupäeva hommikul peaks portaalis KV.EE olema Peep Soomani sõnul umbes nelikümmend protsenti vähem kuulutusi.

“KV igapäevane tarbija saab kõige suurema kaotuse osaliseks, sest alates homsest peaks olema KV-s mitte 35 000 pakkumist, vaid 20 000 pakkumist. Ja samavõrra mujal see pakkumiste arv kasvab,” selgitas Sooman.

Tegelikkuses on juba 31. märtsi õhtuks jäänud järele vaid pealt 13 000 kuulutuse.

Veel reede hommikul teadis Tarvo Teslon, et lahkujaid on mitte üksteist, vaid kahkesa. Samas usub ta, et ehkki kaduvate kuulutuste arv on suur, siis paljud neist on dubleerivad ja nii suurt kahju, kui usuvad kinnisvarafirmad, portaal tegelikult ei kanna. Pealegi on portaalis praegu tuhat kuulutust rohkem, kui väitis Peep Sooman.

Sooman usub, et KV-le tekivad tugevad alternatiivid, turg jaguneb ümber. Teslon nii ei arva.

“Osad maaklerid siin juba uurivad, kuidas KV-ga iseseisvalt liituda. Ma arvan, et selles suunas see lähebki, et need kuulutused tulevad meile ühel või teisel moel tagasi ja ma loodan, et ka firmad tulevad tagasi,” ütles Teslon.

Pindi Kinnisvara partneri Peep Soomani sõnul oleks kinnisvaramaks Eestis paras nonsenss, kuna meil on üle 90 protsendi leibkondadest kinnisvaraomanikud ja seega lööks uus maks vaesemaid.

«Üldiselt räägitakse arenenud riikides kinnisvaramaksust kui maksust jõukamatele ühiskonna liikmetele, kuid tulenevalt meil aset leidnud omandireformist ja väga suurest hulgast kinnisvaraomanikest oleks see paras nonsenss,» ütles ta.

Ta rõhutas, et see tooks kaasa hulga bürokraatiat – tuleb välja mõelda moodused maksu arvestamiseks ja palgata inimesed. «Selle asemel võiks asja lihtsustada ja muuta ühtlaselt juba mõne olemasoleva maksu määrasid, mis oleks palju läbipaistvam,» lisas ta.

Veel olulisem oleks aga tema sõnul küsimus, et kuhu see lisanduv maksuraha suunatakse. «Iga maksu kehtestamisega võiks kaasneda ka mõistlik arutelu, miks seda vaja on ja kuhu lisanduv ressurss väärtust annab. Nii oleks maksutõusud ka ühiskonnaliikmetele arusaadavamad ja pahameel maksudeteemalistes aruteludes väiksem.»

Tarvis oleks hoopis maamaksu muutmist

Reformierakondlane ja riigikogu liige Jürgen Ligi ütles, kuigi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) sõnul häirib kinnisvaramaks majandust kõige vähem, on sel ikkagi rida puudusi.

«Eestis on kinnisvara üsna koormatud laenudega või vähelikviidne, nii et see maks teeks ka ülearu haiget, ta pole eriti seotud rahavoogudega, omanik ei pruugi olla maksevõimeline, sest on saanud oma vara näiteks omandireformis tagasi, mitte välja teeninud sissetulekutega,» märkis Ligi.

Seetõttu tuleks diskussiooni teravik suunata tema sõnul hoopis maamaksu korrastamise peale, mis on praegu meie maksunduse üks nõrgim lüli. «Maa on piiratud ressurss, mitte juurde loodud väärtus nagu hooned, tema kättesaadavust ostjale vähendab maksuvabastus, mis kehtib kõige ahvatlevamale ja kallimatele kruntidele,» selgitas ta.

«Maamaks on enamasti seotud avaliku võimu kuludega teedele, heakorrale, valgustusele, mistõttu temas on õigluse elementi. Üldist maksukoormuse tõusu tuleb vältida, ent omavalitsus võiks saada maamaksus suurema autonoomia, mis hõlmaks nii erandeid, vabastusi kui määrade variatsiooni,» ütles Ligi.

Mitmed tuntud ettevõtjad ja poliitikud on viimasel ajal öelnud, et Eesti võiks kehtestada just nimelt kinnisvaramaksu. «Mina näiteks arvan, et kinnisvara oleks suhteliselt hea maksustada, et saaks minusugustelt ka raha kätte. Mujal tehakse seda tunduvalt rohkem,» ütles pankur Rain Lõhmus Postimehe intervjuus.

Ligi 1,7-hektarine ala, kuhu Colordia plaanib rajada kortermaju, paikneb Riia, Filosoofi ja Era tänava vahelisel alal. Planeeringu järgi võib maatükile ehitada kaks kolme-, kaks seitsme- ja kolm kaheksakorruselist korterelamut. Ühtekokku on majadesse kavandatud umbes 200 korterit.

Sõidukite parkimine on plaanitud maa-alusesse parklasse ning praeguse kõrghaljastuse asemele tuleb uus.

Colordia juhataja Laur Laaneleht ütles, et praegu on ettevõttel ainult lammutamisluba, kuid pärast lammutustöid tahavad nad võimalikult kiiresti alustada ehitust.

«Jah, meie eesmärk on hakata lõpuks planeeringut ellu viima. Eks see soov on olnud meil pikalt. Ühelt poolt on nüüd ka turuolukord hea, aga see pole peamine argument,» rääkis Laaneleht. «Põhiline on ikkagi see, et me tahame planeeringu ellu viia,» rõhutas ta.

Uuest loobuti

Laanelehe sõnul oli neil vahepeal soov kehtivat detailplaneeringut muuta, kuid lõpuks otsustati sellest ümberkaudsete elanike tõenäolise vastuseisu tõttu loobuda.

«Me nägime uue planeeringu koostamise käigus ära, et see oleks ajalises mõttes ettearvamatuks muutunud. Keegi ei tea, kui kaua selle menetlemine võib aega võtta, ja tegime otsuse, et tuleme vana planeeringu juurde tagasi,» rääkis Laaneleht.

Ta väitis, et uue ja vana planeeringu erinevus olnuks suhteliselt väike.

«Me ei soovinud juurde ehitusmahtu, suurendada hooneid ega korruste arvu. Tahtsime suurendada korterite arvu ja vähendada äripindade osakaalu,» rääkis Laaneleht. «Aga et ümberkaudsed inimesed olid korterite arvu suurendamise vastu, otsustasime sellest loobuda.»

Praeguse ajakava järgi peaksid vana taksopargi hoonete lammutustööd lõppema kolme-nelja nädalaga ning hiljemalt suve alguses võiks alata ehitus. Tervet ala korraga siiski arendama ei hakata, kuna see on liiga suur.

Esmalt ehitatakse kaks maja. Üks neist jääb Era tänava äärde ja on kolmekorruseline, teine hoone tuleb krundi kõige tagumisse otsa ning see on seitsmekorruseline.

Laanelehe sõnul rajatakse esimeses etapis ka kogu taristu, mis hakkab teenindama ülejäänud arendust. «See on loogiline valik hakata tagant ettepoole tulema. Kõik liitumiskohad – vesi, kanalisatsioon, elekter – tulevad krundi tahaotsa,» selgitas arendaja.

Millal esimesed majad valmis saada võiksid, ei julgenud Laaneleht kindlalt lubada, kuid kui kõik läheb takistusteta, peaks ehitus kestma umbes kaks aastat.

Turg on stabiilne

Pindi Kinnisvara Lõuna regiooni juht Riho Lubi ütles, et uusi kortermaju arendatakse praegu üsna palju ja müük läheb sujuvalt.

«Tormamist ei ole ja kuu müügimaht on suhteliselt stabiilne. Kuna valikut on palju, siis ei ole kellelgi hirmu, et ilma jääks. Praegu kaalutakse ostu ikkagi märksa pikemalt,» sõnas ta.

Lubi tõdes, et uute korterite ehitamisel tuleb väga täpselt analüüsida ehituse maksumust. «Kui paar aastat tagasi võisid arendajad veel arvata, et hinnad on tõusuteel, siis nüüd on nii, et kes ehituse ette võtab, saab lähtuda praegustest hindadest. Mingit täiendavat müügiprovisjoni enam oodata ei ole. Ehk kui nende hindade juures plaan kannab, siis on mõtet ette võtta,» rääkis ta.

Milline võiks uute korterite turuseis olla kahe aasta pärast, ei julgenud Lubi prognoosida. «Kaks aastat on nii pikk aeg. Juba sel aastal tuleb nii palju uusi kortereid peale, et müügitempo kindlasti ei suurene,» lausus ta. «Praegu tundub veel, et huvilisi jätkub, aga ükski arendaja ei saa enam arvestada sellega, et kui maja on valmis, siis on ka kõik korterid müüdud.»

Pindi Indeks langes veebruaris 4% võrra, 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1258 eurot. Jaanuaris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1311 €/m².

Kui 2017. aasta jaanuaris tehti indeksilinnades 1135 korteriomandi tehingut, siis ka veebruaris jäi tehingute arv samaks. Võrdluseks- 2106. aasta veebruaris tehti indeksilinnades 1060 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses juba 12 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 102 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Uute korterite turul on konkurents karm, kuid suuremat tulu lõikavad sellelt arendajad, kes on korterid optimaalseks nudinud.

„Mida kaugemal kesklinnast, seda hinnatundlikumaks muutub klient ning seda olulisem on neile tubade, mitte ruutmeetrite arv,“ rääkis Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Tema sõnul lisandub turule pidevalt projekte, kus 4-toaliste korterite suurus ei ületa 70 m² ja 3-toaliste suurus jääb napilt 50 m² peale. „Arendajad hoiavad nõnda ennast väga tugevalt konkurentsis järelturuga, kuna absoluutne hinnavahe ei lähe ülearu suureks,“ märkis ta.

Sooman lisas, et selliste optimeerimiste juures on ka omad riskid, mida projekteerimisel kohe silmas tasub pidada. „Korteri pinna kokku pakkimisel tuleb arvestada, et sealne elanik ennast halvasti ei tunneks, selleks on vaja kindlasti kaasata sisearhitekt. Samuti tasub teha veidi lisainvesteeringuid näiteks küttesüsteemide seintelt põrandasse viimisel, vastasel juhul jääb kasulikult kasutatavat seinapinda liiga väheks,“ selgitas Sooman.

„Kui kõik on õigesti tehtud, siis võib see arendusprojekti väljamüügihinda tõsta kuni 200 euro võrra ruutmeetri kohta,“ kinnitas ta.

Kevad on tulnud kiirelt ja sellest tulenevalt on ehitusbrigaadid iseäranis varakult oma töögraafikud täis broneerinud.

Pindi Kinnisvarahalduse hoolduse ja remondi ärisuuna juhi Rein Ungerti sõnul on tavapäraselt parimaks remonttööde tellimise ajaks veebruari- ja märtsikuud, kuid tänavune soe talv ja kiirelt parenenud ilm aktiveeris tellijad varem. „Suurte tööde tegijad on veel saadaval, sest nad ei võta esimesi ettejuhtuvaid tellimusi kohe vastu. Väikeremonttööde teostamiseks, mille käigus on vaja vahetada kahe toa jagu parketti või mõned katusepaneelid, on aga korralikke töömehi üha raskem leida,“ selgitas Ungert. „Ka Pindi Kinnisvarahalduse töömeeste graafikud täituvad väga kiirelt,“ ütles ta.

„Turul käib suisa ülepakkumine, mille käigus püüavad osad tellijad meelitada rahaga ehitajaid varasematest tellimustest nende kasuks loobuma. Isiklikult ma ei usu, et sellise pakkumise vastu võtnud töömehed usaldusväärsed oleksid,“ lisas Ungert.

Üüriturul kehtivad karmid reeglid. Kui oled lastega või koduloomaga, siis üürikorteri leidmine on väga raske.

„Lastega ning koduloomadega peredel on üürikorteri leidmine alati keerulisem olnud, kuid viimastel aastatel on lõviosa üürileandjatest mitte tühjaks jäänud korterite omanikud, vaid teadlikud üüriinvestorid, kes on reegleid vaikimisi veelgi karmistanud,“ rääkis Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

„Iga varaomaniku soov on, et vara säiliks üürniku käes võimalikult hästi ja riskid oleksid maandatud. Täna turul domineerivad üüriinvestorid arvutavad üüritootlust koos amortisatsiooniga oluliselt täpsemalt ja peavad väikelapsi ning koduloomi võimalike kahjustuse tekitamise tõttu potentsiaalseks lisakuluks,“ selgitas Sooman.

„Mõistan täielikult, kui 3 koeraga üürnik tundub hirmutav, kuid kahe lapsega ema automaatne välistamine on inimesena hinnates väga ebaõiglane,“ lausus Sooman.

Tema sõnul oleks üks lahendus pidada varaomanikuga dialoogi, millised peaks olema piisavad tagatised, mis viimast rahuldaksid. „Investoritega ühise keele leidmine ei olegi tegelikult ülearu keeruline, kuniks räägitakse rahast,“ lisas ta.

Järgmisel aastal jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis toob kaasa uued korteriühistuid puudutavad õiguspõhimõtteid, sealhulgas kutsetunnistuse nõude kortermajade haldajatele, kirjutab tänane Eesti Päevalehe Korteriühistute leht.

Majahaldurid on sisuliselt korteriühistute tegevjuhid, sest ühistu juhatuse liikmetel või majaelanikel pole tavaliselt aega ega tihtipeale ka vajalikke teadmisi ja oskusi kinnisvara haldamisega tegeleda. Seni on saanud majahalduriks tulla kõik, kes arvavad, et saavad selle tööga hakkama.
Sellega pole päri suured professionaalsed haldusfirmad. Nii näiteks viitas hiljuti ajakirjanduses Pindi Kinnisvarahalduse juhataja Elari Udam asjaolule, et uue seaduse lähenedes on väga palju neid ühistuid, kes soovivad oma senist haldurit välja vahetada, sest viimasel pole nõutavat kutsetunnistust. See omakorda on aga toonud päevavalgele tõsiasja, et paljusid korteriühistuid on majandatud halvasti või lausa kuritahtlikult.
„Päringute hulk aina kasvab ja mida sügavamale me seni kellegi amatööri portfellis olnud maja hingeellu süüvime, seda hirmsamaks pilt muutub. Põlve otsas nokitsenud end majahalduriks nimetavad inimesed esitavad ühistutele arveid uskumatu nahaalsusega, samal ajal puudub neil näiliselt osutatud teenusteks isegi vastav kompetents ja isikkoosseis,” vahendasid Õhtuleht ja Pealinn kuu aja eest Udami sõnu.
Kinnisvaraeksperdi sõnul on karmistuvad regulatsioonid ja omanike teadlikkus oluliselt turgu mõjutamas ja pädevuseta ühemehefirmad on sunnitud lihtsalt oma tegevuse katkestama, nii lõpeb ka ühistute tüssamine.
Kõiki majahaldureid n-ö ühe vitsaga lüüa on ilmselgelt liiast. Häid näiteid operatiivse, oskuslikku ja taskukohase teenuse pakkujatest leiab näiteks Tallinnas Kalamajas kerge vaevaga. „Puhas võitlus äri nimel,” nendib üks neist, kes ei soovinud oma nime ajalehes näha. „Aga ma pean neid hiide kurvastama: kavatsen kutseeksamile minna ja tean, et mitu teist ametivenda teevad sama. Kulukas küll, aga kindlustab selle, et võime sama tööd edasi teha,” teatas ettevõtlik kodanik.
Majahalduril peab olema kinnisvarahalduri või korterelamuhalduri kutse kutseseaduse tähenduses. Eelmisel aastal sai kinnisvarahalduse neljanda taseme kutsetunnistuse 31 inimest. Kokku on Eestis praegu ametliku kehtiva paberiga tegijaid 96. Korterelamuhalduse kolmanda taseme kehtivaid kutsetunnistusi on üheksa, kokku on neid välja antud 51 inimesele.

27 proffi ühistujuhti

Kes tahavad oma ühistule professionaalset esimeest, siis on hea teada, et Eestis tegutseb hetkel 27 kehtiva kutsetunnistusega korteriühistujuhti.
Korteriühistute juhtidel on võimalus taotleda kutset nimetusega korteriühistujuht, tase 4.
Kutse taotlemiseks vajalikku koolitust teeb Eesti korteriühistute liit (EKL).
Kutseeksameid võtab vastu ja kutset väljastab MTÜ Eesti kinnisvara korrashoiu liit (varasema nimega kinnisvara haldajate ja hooldajate liit).
Iga töö tegemiseks on vajalik kompetentsus – oskused, teadmised, sobivad isikuomadused, hoiakud ja vastav kogemus. Soovijatel on võimalik lasta oma kompetentsust hinnata ning positiivse otsuse järel väljastatakse taotlejale kutsetunnistus.
Kompetentsuse tõendamisel võetakse arvesse ka läbitud koolitusi ja edukat tegutsemist kutsealal (praegusel juhul korteriühistujuhina).
Korteriühistujuhi kutse saamine eeldab vähemalt aastast töökogemust ühistujuhina.
Kutse taotlemisel tuleb sooritada kirjalik eksam ja esitada lõputöö.
Kutseeksami sooritamist hindab hindamiskomisjon, mille koosseisus on EKKLi ja EKÜLi esindajad.

Lähemalt loe EPLi Korteriühistute lehest.

KONFLIKT. Portaal kv.ee kavatseb muuta senist hinnapoliitikat ja kehtestada iga maakleri pealt kuutasu, mis nörritab suuri kinnisvarafirmasid.

Eesti suurim kinnisvaraportaal kv.ee on nõuks võtnud muuta süsteemi, kuidas suured kinnisvarafirmad portaalis kuulutada saavad. Kinnisvaraettevõtted ei ole sellega sugugi nõus.

Pindi Kinnisvara suurkliendi osakonna juhi Peep Soomani sõnul saeb portaal oksa, millel ise istub. «Minu asi ei ole õpetada teisi äri tegema, aga selge on see, et kv.ee lõikab endale näppu. Tean mitut kinnisvarabürood, kes on päevapealt valmis ennast kv.ee-st välja lülitama, kui portaal hakkab selliseid hinnatõstmisnõkse tegema,» rääkis Sooman. Tema sõnul ei ole see esimene kord, kui portaal on üritanud hinnapoliitikat muuta.

Portaali juht Tarvo Teslon sõnas, et praegu maksavad kümne ja saja maakleriga ettevõtted võrdset kuustasu, kusjuures kuulutuste arv on piiramata. Nii oli suurematel firmadel portaalis kuulutamine palju soodsam. Kavas on aga kehtestada kuutasu iga maakleri kohta, kellest igaüks võib portaali riputada ainult 50 kuulutust.

Eesti kinnisvaramaaklerite koja juhatuse esimehe Ardo Lepa sõnul on see igiammune vaidlus, kas hulgiostja peaks saama odavamalt või mitte. «Kindlasti mõjutab see üksikettevõtjast maaklerit, aga üksi tegutsevatel maakleritel on piirangud kogu aeg peal olnud. Seega jääksin siin pigem neutraalseks,» arvas Lepp

Tesloni sõnul on pikka aega kinnisvaraportaalides olnud probleemiks nn sarikuulutajad, kes panevad sama müügiobjekti kohta üles mitu kuulutust, et saada teiste ees eelis. «Tavaliselt on tegemist maakleritega, kes oma kehva või keskpärast tulemust teiste arvel parandada soovivad,» rääkis ta. Kinnisvaraotsija on aga vanade ja korduvate kuulutuste tõttu portaali peale pahane.

Tesloni sõnul on probleemile tähelepanu juhtinud nii Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda kui ka soliidsed kinnisvarafirmad, kes seesugust tegevust taunivad.

«Kuulutuste limiidid on seatud niimoodi, et probleem tekib ainult nendel, kes topeltkuulutusi lisavad ja teadlikult vanu kuulutusi üleval hoiavad,» märkis Teslon, kelle hinnangul on kinnisvaraportaalides 20–30 protsenti ebakvaliteetseid kuulutusi.

Lepp märkis aga, et ei saa nende väidetega nõustada ning maakleril ei ole mingit põhjust vanu kuulutusi portaalis hoida. «Ma väga kahtlen selles. Mis peaks olema selle põhjus? Pigem võib olla tegemist erandjuhtudega.»

Portaal kv.ee saatis kinnisvarafirmadele ka kirja, kus teatas muudatusest. Postimehega asja arutades jäi liit aga napisõnaliseks. «Eesti Kinnisvarafirmade Liit on kuulnud võimalikust hindade korrigeerimise kavatsusest ja pöördunud seetõttu otse kv.ee poole. Seni meil mingit vastust ei ole, mistõttu ei ole ka midagi kommenteerida,» nentis liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Soomani sõnul aga peletab portaal nii kõige suuremad kliendi lihtsalt minema ja kaotab nõnda ka turuosa. «Kui ta oma kümne kõige suurema kliendiga tülli läheb, ei ole see minu meelest väga nutikas äritegemise moodus,» arvas ta.

Soomani sõnul on kinnisvarafirmadel plaanis luua endale kas paralleelne kuulutustekeskkond või minna mõnda teise portaali, kui kv.ee järele ei anna. «Praegu on kv.ee-s umbes 40 000 pakkumist; kui kümme suuremat kinnisvarafirmat ära lähevad, siis pakkumiste arv langeb 25 000 võrra. Sellest võidab ainult City24,» arvas ta.

«Tegelikult on portaale veel, kes ainult ootavad, et kv.ee ühe suuremana teeks sellise vääratuse. See oleks ainult vesi nende veskile,» lisas Sooman.

City24 juhataja Karin Noppel-Kokerov möönis, et seni on partneritega koostöös alati leitud sobivad lahendused. «Tõepoolest, sellist hinnastamise mudelit, kus kasutustasu makstakse ainult esimese kümne kasutajakonto eest ja täiendavad kontod on tasuta, on rakendatud juba eelmisest sajandist. Selle aja jooksul on toimunud palju muutusi nii kinnisvarasektoris, tehnoloogias kui ka meedias,» tõdes ta samas.

KOMMENTAAR

Ott Heidmets

Kinnisvara24 tegevjuht

Kuna hinnanguliselt 80 protsenti Eestis üleval olevatest kuulutustest tuleb portaalidesse kolmandatest allikatest (CRMi andmebaasidest), siis on nende kvaliteet igal pool sarnane. Probleeme esineb ka Kinnisvara24.ee-s, kuid oleme lähenenud murekohale lahenduse leidmisele teisiti.

Meie kogemusel on siin tõhusaim vahend koostöö maaklerfirmadega, kes ise võitlevad samuti ebaadekvaatsete kuulutuste vastu, mis ühel või teisel põhjusel aeg-ajalt internetikeskkondadesse satuvad.

Meie lähtume põhimõttest, et kliendi loodud sisu avaldamise eest raha võtta ei ole praeguses internetiäris enam konkurentsivõimeline mudel. Juba ammu ei maksa internetis enam konto ja kuulutus, vaid klikk ja «laik». Kõige lihtsama infovahetuse omahind on tänapäeval sisuliselt olematu ning selle eest raha küsida on eilne päev.

Pindi Kinnisvara müüb Põltsamaa lähistel Väike-Kamaris asuvat Eesti Aleksandri linnakooli maja 45 000 euroga. Sama raha eest saaks kinnisvaraostja Tartus vaid renoveeritud ühetoalise keskküttega korteri viiekorruselises kortermajas

Eesti Aleksandrikooli maja andis eelmisel sügisel Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile üle haridus- ja teadusministeerium. Enne seda oli see ligi sada aastat kasutuses Põltsamaa tööstuskooli ning hiljem ametikooli õppehoonena.

Vajab renoveerimist

Riigi Kinnisvara kommunikatsioonijuht Madis Idnurm selgitas, et maakleri leidmiseks korraldati riigihange ning selle võitis Pindi Kinnisvara, kes tegeleb edaspidi hoone müügiga.

«Kui kinnisvarabüroo vahendusel müüdava vara vastu tunneb huvi rohkem kui üks ostja, siis korraldab maakler enampakkumise,» lisas ta.

Kui riik sellised otsused tegi, siis vastutagu selle eest lõpuni, oli Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoni kindel seisukoht.

Aleksandrikooli müüv maakler on Merle Rohtmets. Ta põhjendas ajaloolise hoone soodsat hinda sellega, et see vajab üsna palju renoveerimist.

«Hoone katus vajab vahetamist ja tööd on seal küllaga,» rääkis ta. «Ka on praegu hoone ülalpidamiskulud, pean silmas küttearveid, mis on üsna kopsakad.» Rohtmetsa andmeil kulub hoone soojana hoidmiseks kuus umbes tuhat eurot. Koolimajas on kasulikku pinda veidi üle 1800 ruutmeetri, sellest köetavat pinda umbes 1200 ruutmeetrit.

Et ajalooline koolimaja asub Põltsamaa vallas, tekkis maakleril küsimus, miks vald ei soovinud hoonet ise kasutusse võtta.

Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson selgitas, et vallal oleks tõepoolest selline võimalus olnud, kuid see ei tulnud vallavalitsuses ja volikogus isegi kõne alla. «Ma tean, mis seisus see hoone on, ja muinsuskaitse all olevate hoonetega kaasnevad peamiselt vaid kohustused, mitte toetused,» märkis Tõnson resoluutselt.

Ta lisas, et kuna haridusministeerium võttis vastu otsuse ühendada Põltsamaa ametikool Järvamaa kutsehariduskeskusega ja aasta hiljem lõpetada tegevus Põltsamaa ametikooli ruumides, siis peaks ministeerium ka tühjade tondilosside tekkimise probleemi ise lahendama.

«Kui riik sellised otsused tegi, siis vastutagu selle eest lõpuni,» oli vallajuht Tõnsoni kindel seisukoht.

Veel tühje maju

Samas on nii Põltsamaa vallavanem kui ka Aleksandrikooli müügiga tegelev maakler seda meelt, et hoone võiks leida hea peremehe, kes leiab ajaloolisele koolimajale sobiva rakenduse.

«Kõige kurvem oleks see, kui hoone jääks tühjalt seisma või langeks halva peremehe kätesse,» sõnas Merle Rohtmets.

Praegu seisab Aleksandrikooli vastas tühjana ka Põltsamaa ametikooli peahoone. Omakorda selle kõrval on 2014. aastal valminud moodne praktikahoone, mis leiab mõningast rakendust vähemalt 2019. aastani.

Eesti Aleksandrikooli lugu 1888. aastal avati Kaarlimõisas (praegu Väike-Kamari küla) vene õppekeelega Eesti Aleksandri linnakool (Aleksandrikool). Kooli õppekeel oli vene keel, kuid kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel.  Aleksandrikoolis õppisid vaid poisid. Eesti Aleksandrikool suleti 1906. aasta jaanuaris. 1921. aastal avati koolimajas Põltsamaa tööstuskool. Teise maailmasõja järel nimetati kool ümber Hans Pöögelmanni nimeliseks kutsekooliks. 1990. aastate algul nimetati kool ümber Põltsamaa ametikooliks. 2015. aastal liideti Põltsamaa ametikool Järvamaa kutsehariduskeskusega. 2016. aasta sügisest Põltsamaa ametikooli kahes õppehoones õppetööd ei toimu.  2019. aastani leiab veel rakendust kolm aastat tagasi valminud praktikahoone.

Valitsus on riiklike üürikorterite ehitamismõttega jõudnud peale ääremaade Tallinna ja Tartusse, mille mõttekus ajab eksperdid vaidlema.

Kohalikele omavalitsustele suunatud elamufondi investeeringute toetuse tingimused on kinnitatud, riigitoetust kulub tänavusest kuni 2020. aastani kokku 62,5 miljonit eurot.

“Issand jumal, üks minister tahab üürikortereid riigi raha eest juurde toota! Kas inimene tõesti ei vaata, mis turul toimub? Tegelikult ei vaatagi. Käed kukuvad rippu, et kuidas niimoodi saab. See on nagu riigi rahaga endale häälte ostmine, sest kodu ostmine või üürimine on alati kallis,” rääkis kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. “See on rehepapi-mentaliteet, et kulutame kõik ära.”

Toomparki hinnangul ostetakse uutest korteritest umbes 20% üürileandmiseks -aastas teeb see 500 uut pinda. Kogu turust moodustab uute korterite osa ühe kolmandiku ja kui arvestada ka vanemate korterite väljaüürimist, siis on turul Toomparki sõnul päris palju mahtu.

Toompark on kindel, et riik rikub oma korteritega turgu. “Ettevõtlikud inimesed on ostnud laenu või oma rahaga korterid üürileandmiseks, aga siis tuleb keegi, kes hakkab poliitilise otsuse baasil – ja poliitiline otsus tähendab mittemõistlikku otsust – konkurentsi pakkuma,” rääkis ta.

Riigilt pool summast

Uute elamute püstitamist ja vanade renoveerimist toetatakse, et need hiljem üürile liiguks. Toetuse määr on kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetussumma on kuni 2,5 miljonit eurot taotleja kohta.

Toetust taotlev omavalitsus peab esitama projekti majandusliku analüüsi ja hoone energiaklassi, näitama planeeringu sobivust keskkonda ja tooma välja mobiilse tööjõu osakaalu ehitatavas korterelamus. Lisapunkte annab maja rajamine Ida-Virumaale või Kagu-Eestisse. Turutõrke kõrvaldamiseks mõeldud meede toetaks riiklike üürikorterite ehitamist ka Tallinna ja Tartusse.

Kui valitsus paneb Tallinna ja Tartusse
riigi rahaga kortermaju püsti, siis nii nabib ta kasumit teenida tahtvalt arendajalt kliendid ära, leiab Toompark. “Me ei räägi sotsiaalkorteritest, vaid munitsipaalpindadest laiale sihtrühmale. Inimestele, kes ei peaks olema abivajajate seas. Tehakse siin veel mingeid õpetajate ja õdede maju -makske parem nendele inimestele normaalset palka. Riik peaks tulema toetuse pakkuja rollist välja, looma keskkonna, kus inimene ise hakkama saab.”

Toompark on kindel, et riigi sekkumine vähendab pikemas perspektiivis eluruumide hulka. Erasektor lahkub turult või ei too uut vara turule.

Kas riik hakkab sel juhul kortermaju juurde ehitama? “Selles nõiaringis ongi Soome ja Rootsi. Riik peab raha panema sellesse, ei saa oravarattast enam välja. Turg on seal tuksi keeratud,” kostis Toompark. “See ei viita tervele mõistusele, kui öeldakse, et Soomes-Rootsis tehakse niija peame samamoodi käituma. Meie ei ole rikas ühiskond.

Lühema aja jooksul on võidumehed ehitajad, kes töö kätte saavad. “Minister saab hääli,” lisas Toompark. “Eesti kaotab.”

Kriitikasse on valitsus suhtunud tõrjuvalt, märkis Toompark. “Olen ise olnud see, keda ministeeriumi uksest sisse ei lasta või kõrvale tõrjutakse. Kutsuti majandusministeeriumis komisjon kokku. Omanike keskliit jäeti kõrvale. Vastati umbes nii, et meil on laua taga toolid täis, rohkem ei mahu. Kas see on normaalne?” lisas ta. “Küsimus on eelkõige maksumaksja raha väärkasutamises populistlike ideede väljatoomiseks, mis ei tee meie keskkonda paremaks.“

Riik tõmbas tagasi

Kinnisvarafirmade liidu juht Tõnis Rüütel on vähem kriitiline, sest riik tõmbas võrreldes algse eufooriaga natuke tagasi.

“Riik ise midagi ehitama ei hakka, vaid saab ilmselt KredExi kaudu anda laenutuge, kohalikult omavalitsuselt võiks maatükk tulla ja ettevõtjad ehitavad, mitte nii, et riik otsast lõpuni kõik kinni taob. Aga see peab ikkagi kompleksselt toimima. Mitte hurraaga, et ehitame maja valmis ja küll elanikud sisse tulevad,” rääkis Rüütel ja kiitis, et nüüd plaanitakse ka vanade hoonete renoveerimist. “Tundub, et asi ei käivitugi sel kujul, nagu algselt mõeldud oli. Või pigem oli ühe ministri peas.”

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles, et töökohtade tekke soodustamiseks väljaspool pealinna tuleb panustada kaasaegsesse elukeskkonda. Seetõttu otsustas valitsus toetada üürielamute rajamist. “Sellega anname hoogu kohalikule ettevõtluskeskkonnale, tõstame tööjõu mobiilsust, kaasajastame elamufondi ja parandame inimeste elutingimusi.”
Rüütli sõnul tuleb ehitada seal, kus napib eluruume, kuid leidub töökohti. Täpsemaks Rüütel ei läinud. Peale selle arvab Rüütel, et odavam on püstitada uusi hooneid.

Kui kortereid rajatakse ka Tallinna, ei ole see Rüütli hinnangul probleem. “Tallinn on seda sisuliselt ju teinud, mis seal vahet. On teinud küll õpetajate ja õdede maju. Paistab, et need asjad toimivad.”

Pindi Kinnisvara müügipartneri Peep Soomani sõnul kasvab Tallinn igal aastal umbes 4000 inimese võrra, seega kortermajade arendusi pole praegu üleliia. Mujal Eestis nii suurt nõudlust aga ei ole.

“On vaks vahet, kas tehakse riiklikud üürikorterid või munitsipaalkorterid, millega aidatakse hädalisi. Segane on, milline sisuline abi on. On üks Narva kolledži näide, kus õppejõudu ei ole kuhugi majutada. Kui Narvas ringi vaadata, siis oleks õppejõudu panna küll kusagile. Selleks ei pea üle-eestilist üürikorterite programmi tegema,” rääkis Sooman. “Muus osas võiks õlgu kehitada ja öelda, et iga rahvas on oma valitsejaid väärt, aga see programm on lihtsalt kuramuse kallis.” Veel heidab Sooman riigile ette, et süvaanalüüs on tegemata. “Exceli tabel: vana versus uus,” selgitas ta.

Sooman leiab, et vanade kortermajade kordategemine on soodsam kui uute rajamine. “Võid võtta tõeliselt amortiseerunud hoone ja selle rekonstrueerimine on ikka kaks korda odavam kui uue ehitamine.” Tema sõnul ei tee ühelegi riigile au, kui ta sekkub suvalisel ajal vabasse ettevõtlusse. Sooman tõi lihtsustatud näite: riik alustab piimatootmist, kuigi tegutseb palju piimatootjaid, kes on teinud pikaaegseid kulukaid investeeringuid – see lennutab ettevõtjate ärimudeli vastu taevast.

KOMMENTAAR

Ettevõtjad otsivad lahendusi
JOONAS KERGE
KredExi kommunikatsioonispetsialist

Majandusministeeriumi ja KredExi tellitud analüüs on toetustingimuste kujundamise üks alus.

Üüriturul domineerib eraisikute koordineeritud pakkumine, institutsionaalsete investorite huvi elukondlike üürikorterite vastu on leige. Enamasti arendatakse üürimiseks ärikinnisvara ja külaliskortereid.

Pankade laenupoliitika on konservatiivne, sest Eestis on vähe infot eluasemete üürituru kohta.

Erasektori tööandjate vastustest leidis kinnitust, et 45% ettevõtetest ja tööandjatest näeb suure või väga suure probleemina, et töötajatele pole töökohast mõistlikul kaugusel piisavalt sobilikke üüripindu.

66% nendest ettevõtetest ja tööandjatest, kes näevad probleemi suure või väga suurena, on ka ise teinud probleemi lahendamiseks pingutusi. Lahendustena tuuakse välja näiteks transpordivõimaluste pakkumist.

15% vastanutest leiab, et tegemist on probleemiga, mis vajab lähitulevikus tööandja sekkumist.
Kohalike omavalitsusüksuste küsitluse tulemustest selgus, et 74% vastanud kohalikest omavalitsustest näeb vajadust üürikorterite osakaalu suurendamiseks.

Sõltuvalt omavalitsuse suurusest ja turutõrke olemusest oli eluasemete lisanõudlus vahemikus 10 kuni 100 korterit, Tallinn hindas lisavajaduse võrreldes teiste omavalitsustega kümneid kordi suuremaks.

Maakonnakeskused ja nn Tallinna ja Tartu kuldse ringi omavalitsused eelistavad uute üürielamute ehitamist, muud omavalitsused rekonstrueerimist.

http://arvamus.postimees.ee/4030599/paeevaintervjuu-kas-eluaseme-ostuks-ja-laenu-saamiseks-on-hea-aeg

Tuleval aastal jõustuva seadusemuudatuse tõttu on paljud kortermajad hakanud majahaldurit vahetama. Seda tehes on aga ilmnenud, et nii mõnigi ühistu on senistel majahalduritel end tüssata lasknud ja maksnud hulga raha ei millegi eest.

Sageli pole kortermaja elanikest enamikul aimugi, kes hoiab iga päev korras nende trepikoja ja majaümbruse – jutuks tuleb see vaid siis, kui trepikoja puhtus jätab soovida, keegi ei vaheta läbipõlenud lampe või majaesine on hooldamata.

Seni on üsna tavaline, et ühistu on majarahva seast või väljastpoolt leidnud inimese, kes maja hooldamise enda kanda võtab ja kellele ühistu selle eest maksab – tegija toimetab omasoodu ja kui kõik näib enam-vähem korras, siis majarahvas sellesse enamasti ei sekku.

Majahalduritele uued nõuded

Tartu Elamuhalduse OÜ juhataja Teet Suits märkis mullu Õhtulehega sel teemal vesteldes, et asjade niisugune korraldus võib väga hästi toimida, aga võib juhtuda nii, et paljusid otsuseid, mis puudutavad ka majaelanike rahakotti, ei arutata nendega läbi ja lõpuks ei saagi majarahvas enam päris täpselt aru, kuidas asjad on korraldatud ja mille eest kui palju makstakse.

2018. aastal jõustuv korteriomandi- ja korteriühistu -seadus ei lase sellisel olukorral enam tekkida, sest majahalduritele hakkavad kehtima kindlad nõuded. Muutuv seadus on ka põhjus, miks tuhanded kortermajad valmistavad juba praegu ette nrajahalduri vahe. tust.

«Päringute hulk aina kasvab ning mida sügavamale oleme seni süüvinud mõne isehakanud halduri portfellis olnud maja hingeelusse, seda hirmsamaks on pilt muutunud,» ütles Pindi Kinnisvarahalduse juhataja Elari Udanr. «Põlve otsas nokitsenud ja ennast nrajahalduriks nimetanud inimesed esitavad ühistutele arveid uskumatu nahaalsusega, samal ajal puudub neil näiliselt osutatud teenuste jaoks isegi vastav kompetents.»

Haldurivahetusega kaasneva hoonete ja dokumentide ülevaatamise käigus on ilmsiks tulnud, et paljude majade rahvas on seni pahaaimamatult osa oma rahast tuulde lasknud, tõdeb Elari Udam.

Sulitembud tulevad päevavalgele

Levinud probleemid on tema sõnul majanduskavade (eelarvete) pinnapealsus ja aruandluse puudulikkus. Üsna palju on näiteid ebaotstarbekatest remontidest: näiteks on ette võetud fassaadi värvimine, teades, et paari aasta pärast on plaanis maja soojustada, samuti hooldus- ja remonditööde ebapiisav kvaliteedijärelevalve ja puudulik dokumenteerimine.

Tihtilugu ei ole Udami sõnul tegemist otseselt petmisega, vaid pigem laiskuse või oskamatusega, aga paljudel juhtudel siiski ka ilmse pahatahtlusega, näiteks on remonditööd kahtlaselt kallid või on konkursid läbi viidud suunatult jmt.

«Kõige jahmatavam on selge nahaalsus: paberite järgi on töid just kui tehtud, kuigi maja juures ei ole seda võimalik tuvastada,» märgib Elari Udam. «Õnneks on karmistuvad regulatsioonid ja omanike suurenev teadlikkus oluliselt turgu mõjutamas ja ilma asjakohase pädevuseta ühemehefirmad on sunnitud tegevuse lõpetama. Sellega lõpeb ka ühistute tüssamine.»

Kuidas valida majale haldaja

• Kõige odavam ei ole tavaliselt kõige parem. Turuosaliste vahel liigub selle kohta nali: ma võin veel poole odavamalt mitte midagi teha.

• Uurige järele, kas inimesel on vajalik oskus ja kogemus, nt kutsetunnistus – vt Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu (EKKL) kodulehelt (www.ekkliit.ee/kutse-andmine). Oluline on teada, kas majahalduri maine on puhas.

• Kui kõne all on firma, kontrollige selle tausta: mis teenuseid ta ise osutab, kas tal on sõltumatult kontrollitud kvaliteedisüsteem – seda tõendab sõltumatu audiitori väljastatud sertifikaat, nt EKKL/EKHHL” sertifikaadid või rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedisertifikaadid nt ISO.

• Haldajat otsides tuleb koostada korralik pakkumise kutse, et kõik pakkujad saaks lähteülesandest ühtemoodi aru ja pakkumisi saaks omavahel võrrelda. Pakkumise koostamise! on abiks Eesti standardid EVS 910 «Kinnisvara korrashoiu hanke dokumendid ja nende koostamise juhend» ja EVS 807 «Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid».

• Kui hanke korraldamine näib üle jõu käivat, võib abi saamiseks pöörduda Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu (koduleht: ekkliit.ee) või Eesti Korteriühistute Liidu (koduleht: ekyl.ee) poole.

*Eesti Kinnisvara Korrashoiu liit (EKKL), kandis varem nime Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate liit (EKHHL).

Allikas: Pindi Kinnisvarahaldus

Haldurile tulu toonud trikid

Mõned näited nende majahldurite tegevusest, kes on küll usinalt raha kasseerinud, kuid pole teenust pakkudes kuigi innukad olnud

• Majahaldur pakkus kortermajale ka sisekoristusteenust. Lepingu järgi oli võetud kohustus pesta maja iga trepikoda puhastusvahendit kasutades 15 korda kuus. Tegelikult tõmmati trepikojad vaid kord nädalas lihtsalt niiske lapiga üle. Õnneks ei lasknud majarahvas sel kaua kesta, sest sajuste ilmadega muutus olukord trepikojas kiiresti talumatuks.

• Majahaldur pakkus Lasnamäe kortermajale Tallinnas ka avariiteenust, mille kohaselt peab avariibrigaad olema kättesaadav 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Teenuse kontrollimisel selgus, et avariinumbriks, kuhu võinuks õhtuti ja öösiti helistada, oli märgitud mobiilltelefon, mis kuulus halduriteenust pakkuvale isikule -ja see oli välja lülitatud. Ettevõte on registreeritud Pärnusse, ühtki töötajat firma palgal pole.

• Muu hulgas raamatupidamisteenust osutav majahaldur oli jätnud kaks kuud kõik ühistu arved maksmata, sealhulgas vee ja elektri eest. Õnneks oli ühistu raha kontol siiski alles ja suuremat kahju ei tekkinud.

• Majaelanik tabas «halduri» välistrepil jäätõrjet tegemas: too kallas 9kraadise külma käes välistrepi kuuma veega üle. Loomulikult jäätus vesi peagi ja muutis trepi peegelsiledaks liuväljaks. Uskumatu ja halenaljakas, aga tõsi: selle töö eest esitas haldur ühistule ka arve. Lepingu kohaselt pidi Lume- ja libedusetõrjet tegema vastava kvalifikatsiooniga majahoidja.

Uus seadus kaotab tuleval aastal korteriühisused

Tuleva aasta algul jõustuv korteriomandi- ja korteriühistuseadus kaotab korteriühisused ja loob ühistute registri.

Praegu on Eestis kolm peamist kortermajade maj andamis vormi: korteriühistud, hooneühistud ja korteriomanike ühisused. Viimaseid on Eestis 22 000 ringis.

«Minu hinnangul kõige olulisem muudatus, mille uus seadus kaasa toob, on kahest enam levinud kortermajade majandamise vormist – ühistud ja ühisused – ühe kadumine Eesti õigusnraastikult,» ütles Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juht Urmas Mardi. «Kõigis nendes majades, kus korteriomanikud ei ole 2018. aasta 1. jaanuariks ise korteriühistut moodustanud, loob riik selle seaduse alusel automaatselt.»

See tähendab, et korteriühistute registri pidaja avab registris uue korteriühistu registrikaardi, millel on kirjas korteriühistu nimi ja mis on kinnistusraamatus seotud sama kinnisasja korteriomanditega. «Sellise korteriühistu nimeks saab kinnisasja aadress koos täiendiga: korteriühistu,» selgitas Mardi.

Uue seadusega kaasneb ka korteriühistute register, kuhu kantakse kõik korteriühistud. See aga, et korteriühist luuakse ka siis, kui majarahvas ise selleks lillegi ei liiguta, ei tähenda siiski, et keegi määrab vastsele ühistule ka juhatuse – see ülesanne jääb ikkagi korteriomanikele endile.

Urmas Mardi soovitab senistel ühisustel mitte jääda seaduse jõustumist ootama, vaid moodustada ühistu juba varem: «Nii on aega end korteriühistu toimimise spetsiifikaga kurssi viia ja tulevikus on lihtsam kortermaja majandada.»

Infopäevad kogu riigis

Eesti Korteriühistute Liit on justiitsministeeriumi toel alustanud tuleval aastal jõustuvat seadust tutvustavat infopäevade sarja, et anda asjast huvitatuile kõikjal Eestis võimalus endale kõik aegsasti üksikasjalikult selgeks teha.

Infopäeval, mis on üles ehitatud kehtiva õiguse ning uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse võrdleval analüüsil, leiavad käsitlemist täiesti uued korteriühistuid puudutavad õiguspõhimõtted.

Osalema on oodatud ühistute, ühisuste ja omavalitsuste esindajad ning kõik, kes on uuest seadusest huvituvad.

EKÜL tutvustab uut seadust

EKÜL korraldab uue seaduse tutvustamiseks infopäevi, esimene oli eelmisel nädalal Tartus.

• 16. märts: Rakvere Art hotelli konverentsisaalis (Lai 16/18).
• 30. märts: Pärnu hotelli banketisaalis (Rüütli 44).
• 11. aprill: Paides Järvamaa keskraamatukogu konverentsisaalis (Lai 33).
• 20. aprill: Võru Kesklinna kooli konverentsisaalis (Vabaduse 12).
• 11. mai: Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2).
• 18. mai: Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2) venekeelne infopäev.

Algus kõikjal kell 16. Osalemine on tasuta, ette tuleks end kirja panna telefonil 627 5740 või e-posti aadressil ekyl@ekyl.ee. Kindlasti tuleb täpsustada, kus soovite infopäeval osaleda.

Allikas: Eesti Korteriühistute Liit

Hoolimata vilkast ehitustegevusest on Tallinna ja Harjumaa uusarenduste müügis olevate korterite jääk kahanenud kümnendiku võrra, teatas Pindi Kinnisvara.

Mullu kevadel oli aktiivses pakkumises ligikaudu 2000 uut korterit, tänavu veebruari alguse seisuga on jääk langenud 1761 ühikule, seisis pressiteates.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et uusarenduste soetamist soosib nii rahva üldine kindlustunde paranemine kui ka järelturukorterite hinna järsk tõus.

“Viimast soodustavad eelkõige üüriinvestorid, kes ostavad kasvõi kesise sisustusega vana korterija üürivad selle ilma lisakulutusteta välja, pole saladus, et pruugitud korteri tootlus on uue omast veidi suurem,” selgitas ta.

“Uusarendustes on müüdavaim kaup noortele sobilik väiksem kahetoaline korter ja lastega peredele mõeldud neljatoaline elamispind,” rääkis Sooman.

Tema sõnul on kõige aktiivsem uute korteritega kauplemise piirkond Tallinna piiriäärsed alad, kus hinnad on kesklinnast märksa taskukohasemad, ostjate esmane kriteerium ei ole kaugus kesklinnast, vaid laitmatu infrastruktuur – poed, koolid, lasteaiad, kiire ühistransport.

Kinnisvaraindeks langes mürtsuga alla

Pindi indeks langes jaanuaris mürtsuga alla 8,4% võrra, 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmine hind oli 1305 eurot ruutmeetri eest. Detsembris oli see korrigeeritud andmetel 1424 eurot.

“Kuna mullu detsembris tehti uusarendustega masujärgselt rekordarv tehinguid, siis viskas see keskmise hinnataseme üles, nüüd on tehingustruktuur normaliseerunud ja langus varasemasse punkti küllaltki ootuspärane,” kommenteeris Sooman.

Korteriühistuid on aastaid tüssatud

Paljud kortermajad vahetavad muutuva seaduse tõttu majahaldureid ja hoonete ülevaatusel on selgunud, et hulk ühistuid üle Eesti on maksnud majahaldurile teenuste eest tühja. Pindi Kinnisvarahalduse juhataja Elari Udam selgitas, et järgmisel aastal muutuva seaduse kohaselt muutuvad nõuded majade halduritele ning sellest tulenevalt valmistavad tuhanded majad ette haldusfirma vahetust.

“Päringute hulk aina kasvab ning mida sügavamale me seni kellegi amatööri portfellis olnud maja hingeelusse süüvime, seda hirmsamaks pilt muutub. Põlve otsas nokitsenud, ennast majahalduriks nimetavad inimesed esitavad ühistutele arveid uskumatu nahaalsusega, samal ajal puudub näiliselt osutatud teenuste jaoks neil vastav kompetents ja isikkoosseis,” rääkis Udam.

“Õnneks mõjutavad karmistuvad regulatsioonid ja omanike teadlikkus oluliselt turgu ja ilma pädevuseta ühemehefirmad on sunnitud lihtsalt oma tegevuse katkestama, sellega koos lõpeb ka ühistute tüssamine,” sõnas ta.

Hirm paneb suvilat ostma

Usun, et sel aastal hakatakse suvilaid ostma – enam ei julgeta reisile minna, ütles Põhjarannikule Kirde Kinnisvara juhataja Virge Tiirik.

Tiirik ütles Ida-Virumaa kinnisvaramüügi madalseisust rääkivas artiklis, et eelmisel aastal ei tundnud inimesed huvi ei suvilate ega puhkepiirkondade maatükkide vastu. “Hinnad lasti alla, peaasi, et ostetaks. Paljud on viimastel aastatel eelistanud käia 300 euroga soojal maal ega tahtnud muretseda muru niitmise pärast. Usun, et sel suvel hakatakse ostma. Enam ei julgeta nii palju reisile minna ning tahetakse rahu, vaikust ja stabiilsust. See aga ei tähenda kohe hinnatõusu, sest pakkumisi on väga palju,” rääkis kinnisvaraspetsialist.

Kasvanud on huvi ka vanade maamajade vastu. “Aianduskooperatiivides aga vaadatakse, kas saab suvila teha selliseks, et seal aasta läbi elada.”

Harjumaa täitub ladudega

Harjumaale lisandub sel aastal ligi 100 000 m2 lao-ja tootmispinda, teatas Pindi Kinnisvara.

Sel aastal on Pindi Kinnisvara teatel menukad linnasisesed stock-office-tüüpi pinnad. Sel ja järgmisel aastal valmivad seda tüüpi kontorlaod näiteks Suur-Sõjamäe tänaval ja Kadaka teel.

Eelmise aasta aprillis alustati Smarten Logisticu Rukki teel asuva logistikakeskuse teise etapi ehitust ja see peaks valmis saama veebruaris, seisis pressiteates. Siis on Rukki tee logistikakeskuse suurus 28 000 m2. Järgmisel aastal valmib samass piirkonnas Omniva logistikakeskus. Sel aastal valmivad veel suured lao- ja tootmishooned nii Rae kui ka Harju ja Jõelähtme vallas.

TASUB TEADA

Valik valmivaid lao- ja tootmishooneid

Omniva logistikakeskus	Lehmja küla, Rae vald	19 000	2018
OÜ Harmeti moodul- majade tootmishoone	Kumna küla, Harku vald	26 845	2017
Favor ASi tootmishoone	Liivamäe küla, Jõelähtme vald	13 522,2	2017
Smarteni logistika­keskuse laiendus	Lehmja küla, Rae vald	12 800	2017
ASi Mobec kontori- ja laohoone	Lehmja küla, Rae vald	5 889	2017
Baltic Agro ASi ärihoone	Lehmja küla, Rae vald	4 951,7	2017
Priisle Äripark, II etapp	Lasnamäe, Tallinn	4 100	2017
Männiku stock-office	Nõmme, Tallinn	2 600	2017
Orto kontori- ja tootmis­hoone	Lasnamäe, Tallinn	2 279,1	2017
Järveotsa tee stock-office	Haabersti linnaosa, Tallinn	2 200	2017

ALLIKAS: PINDI KINNISVARA

Pindi Kinnisvara avalikustab väljavõtted värskest Harjumaa lao- ja tootmispindade turuülevaatest.

Valik 2017 valmivaid suuremaid lao- ja tootmishooneid:

Omniva logistikakeskus, Lehmja küla, Rae vald, valmib 2018.
OÜ Harmeti moodulmajade tootmishoone, Kumna küla, Harku vald,  26 845 m², valmib 2017.
Favor AS tootmishoone, Liivamäe küla, Jõelähtme vald, 13 522,2 m²,  valmib  2017.
Smarten logistikakeskuse laiendus, Lehmja küla, Rae vald 12 800 m²,  valmib  2017.
AS Mobec kontori- ja laohoone, Lehmja küla, Rae vald 5 889 m²,  valmib   2017.
Baltic Agro AS ärihoone, Lehmja küla, Rae vald, 4 951,7 m²,  valmib  2017.
Priisle Äripark, II etapp, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, 4 100 m²,  valmib  2017.
Männiku Stock-Office, Nõmme linnaosa, Tallinn, 2 600 m²,  valmib  2017.
Orto kontori- ja tootmishoone, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, 2 279,1 m²,  valmib  2017.
Järveotsa tee Stock-Office, Haabersti linnaosa, 2 200 m²,  valmib  2017.

Trendid ja kokkuvõte

Suurimad logistikakeskused valmisid 2016. aastal Coop-il ja BLS-l (Sanitexi tütarettevõte). Suurimatest erinevatele üürnikele mõeldud laopindadest valmis Riigiressursside keskuse uus lao- ja toomishoone Kal­mistu teel ning Lookivi logistikapargi I etapp Rae vallas.

2017 märksõna on linnasisese stock-office tüüpi pinna edu. 2017–2018 valmivad mitmed linnasisesed stock-office’id (nt Suur-Sõjamäe tn 29a ja Kadaka tee 4), mille täituvusega ilmselt probleeme ei teki.

Lao- ja tootmispindasid ehitatakse valdavalt enda tar­beks või juhul, kui vähemalt 30% on kaetud eelnevalt üürilepingutega.

2016 aasta aprillis alustati Smarten Logistic AS Rukki teel asuva logistikakeskuse teise etapi ehitamisega ning see peaks valmis saama 2017. aasta veebruaris. Siis on Rukki tee logistikakeskuse suuruseks ligikaudu 28 000 m². 2018 aastal valmib samasse piirkonda Omniva logistikakeskus. 2017 aastal on valmimas veel suured lao- ja tootmishooned nii Rae valda kui ka Harju ja Jõelähtme valda.

Üürihinnad on stabiliseerunud, lähima paari aasta jooksul olulist kasvu ega langust ei prognoosi.

На вторичном рынке недвижимости Таллинна быстрее всего раскупаются требующие ремонта однокомнатные и двухкомнатные квартиры в спальных районах, которые в первую очередь покупают для дальнейшей продажи или сдачи в аренду. К волне инвестиций в недвижимость привело то, что поколение среднего возраста выплатило первый жилищный кредит и берет уже второй, чтобы сдавать квартиру или отдать своим детям, сообщает rus.err.ee.

Тот, кто недавно собирался купить недвижимость в столице, хватался за голову: квартиры уводят из-под носа, для просмотра интересующих квартир выстроиваются большие очереди из желающих, и не всегда успеваешь на них взглянуть до того, как кто-то заключит сделку. А в это время цены потихоньку растут.

Представители бюро недвижимости утверждют, что снижения цен не стоит ожидать до тех пор, пока в недвижимости заинтересовано поколение детей поющей революции.

Самые быстрые сделки заключаются за считанные недели

Быстрее всего с рынка недвижимости исчезают небольшие неотремонтированные однокомнатные и двухкомнатные квартиры в Мустамяэ, Ыйсмяэ и Ласнаямяэ. Также многие покупают однокомнатные и двухкомнатные квартиры с ремонтом, но и они чаще всего находятся в “горах”.

“Наибольший интерес представляют собой выгодные для инвестирования квартиры — те, которые доступны для простых людей. Однокомнатные и двухкомнатные квартиры без ремонта идут лучше всего. А самые популярные районы — Кристийне, Ласнамяэ и Мустамяэ”, – отметил Михкель Оидерма, менеджер бюро недвижимости 1Partner.

По словам Пеэпа Соомана, специалиста по сбыту недвижимости из Pindi Kinnisvara, если есть договоренность по цене, то сделка заключается за считанные недели. “Среди двухкомнатных квартир успешнее всего продаются те, что стоят около 60 000 евро, а аналогичная граница для трехкомнатных квартир — 80 000 евро”.

“В основном предпочитают отремонтированные квартиры из двух или трех комнат, которые подходят для молодых семей, но в то же время их легко сдавать в аренду. Не первый или последний этаж, квартира должна быть скорее в хорошем состоянии”, – отметил Сооман. В качестве инвестиций предпочитают недвижимость в Мустамяэ, ведь в этом районе располагаются среднеспециальные и высшие школы, и там существует высокая потребность в жилье. Чаще предпочитают более дешевые панельные дома, потому что их легче себе позволить”.

Квартиры в деревянных домах, которые раньше высоко ценились, для среднего рынка стали слишком дорогостоящими.

“Вторые по популярности небольшие квартиры в деревянных домах стали настолько дорогими, что люди больше не могут себе их позволить. Семьи с детьми стали чаще искать жилье на границе города и за городом. Из-за высоких цен люди переезжают в Саку, Сауэ, Табасалу и так далее”, – сказал Сооман.

“Покупка квартир для инвестирования — самый популярный спорт прошлого года среди населения Эстонии. Около трети всех сделок заключается с целью инвестирования, в основном для сдачи в аренду, но и для дальнейшей перепродажи после ремонта. Следующая по популярности цель — приобретение первой квартиры после съемного жилья или переезд от родителей”, – перечислил Михкель Ойдерма из 1Partner.

Резкого падения рынка ожидать не стоит

“Буму” способствуют как родившиеся в период поющей революции 26-30-летние молодые люди, так и покупатели за 30, которые хотят поменять жилье старого типа на более современное”, – сказал исполнительный директор таллиннского отдела Arco Vara.

Несмотря на быстрый рост цен, по оценкам специалистов их рост все-таки преостановился. Также не прогнозируется резкое падение рынка.

Paljud kortermajad vahetavad muutuva seaduse raames majahaldureid ja hoonete ülevaatusel on selgunud, et hulk ühistud üle Eesti on maksnud majahalduritele teenuste eest tühja.

Pindi Kinnisvarahalduse juhataja Elari Udam selgitas, et järgmisest aastast muutuva seaduse kohaselt muutuvad nõuded majade halduritele ning sellest tulenevalt valmistavad tuhanded majad ette haldusfirma vahetust.

„Päringute hulk aina kasvab ning mida sügavamale me seni kellegi amatööri portfellis olnud maja hingeelusse süüvime, seda hirmsamaks muutub pilt. Põlve otsas nokitsenud, ennast majahalduriks nimetavad inimesed esitavad ühistutele arveid uskumatu nahaalsusega, samal ajal puudub näiliselt osutatud teenuste jaoks neil isegi vastav kompetents ja isikkoosseis,“ rääkis Udam.

„Õnneks on karmistuvad regulatsioonid ja omanike teadlikkus oluliselt mõjutamas turgu ja  ilma pädevuseta ühemehefirmad on sunnitud lihtsalt oma tegevuse katkestama, sellega koos katkeb ka ühistute tüssamine,“ sõnas ta.

Hoolimata vilkast ehitustegevusest on Tallinna ja Harjumaa uusarenduste müügis olevate korterite jääk langenud kümnendiku võrra.

Mull kevadel oli aktiivses pakkumises ca 2000 uut korterit, tänavu veebruari alguse seisuga on jääk langenud 1761 ühikule.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et uusarenduste soetamist soosib nii rahva üldine kindlustunde paranemine kui ka järelturukorterite järsk hinnatõus.

„Viimast soodustavad eelkõige üüriinvestorid, kes ostavad kasvõi kesise sisustusega vana korteri ja üürivad selle ilma lisakulutusteta välja, pole saladus, et pruugitud korteri tootlus on uute omadest veidi kõrgem,“ selgitas ta.

„Uusarendustes on müüdavaimaks kaubaks noortele sobilikud väiksemad 2-toalised korterid ja lastega peredele mõeldud 4-toalised elamispinnad,“ rääkis Sooman.

Tema sõnul on kõige aktiivsemaks uute korteritega kauplemise piirkonnaks Tallinna piiriäärsed alad, kus hinnad on kesklinnast märksa taskukohasemad, ostjate esmane kriteerium ei ole kaugus kesklinnast, vaid laitmatu infrastruktuur poodide, koolide, lasteaedade ja kiire ühistranspordi näol.

В рамках изменений закона многие многоквартирные дома меняют управляющих домами, при этом в ходе осмотра зданий выяснятся, что многие товарищества по всей Эстонии напрасно платили управляющим за услуги, которые на самом деле вообще не были предоставлены.

Руководитель бюро недвижимости Pindi Kinnisvarahaldus Элари Удам разъяснил, что в соответствии с изменениями закона с будущего года изменятся также и требования к управляющим домами, и, исходя из этого, тысячи домов начали готовиться к смене управляющей компании.

”Количество запросов постоянно растет, и чем больше мы углубляемся в связанные с обслуживанием домов вопросы, которыми до сих пор управлял какой-нибудь случайный любитель, тем ужаснее становится открывающаяся перед нами картина. Люди, пытавшиеся на скорую руку что-то неумело ”напортачить” и называвшие себя управляющим домом, с немыслимым нахальством выставляют товариществам счета за якобы предоставленные услуги, в то время как для их оказания у этих людей отсутствует даже соответствующая компетенция и штат работников”, — сказал Удам.

”К счастью, ужесточение правовых актов и рост осведомленности собственников начинают оказывать значительное влияние на рынок, и некомпетентные фирмы, штат которых зачастую состоит из одного человека, вынуждены просто прекратить свою деятельность, и вместе с этим прекращает свое функционирование и система обмана товариществ”, — добавил он.

« Eelmine lehekülg — Järgmine lehekülg »