Несмотря на интенсивную строительную деятельность, остаток выставленных на продажу квартир в новостройках Таллинна и Харьюмаа уменьшился на одну десятую часть.
Минувшей весной активное предложение насчитывало около 2 000 новых квартир, а по состоянию на начало февраля этого года остаток сократился до 1 761 единицы.
Партнер Pindi Kinnisvara по продажам Пеэп Сооман сказал, что приобретению жилья в новостройках сегодня благоприятствует как общее повышение чувства уверенности населения, так и резкое повышение цен на рынке вторичного жилья. ”Последнему способствуют, прежде всего, инвесторы, вкладывающие в недвижимость для ее последующей сдачи в аренду. Для этой цели они приобретают даже скудно обставленные старые квартиры и сдают их в аренду, не вкладывая дополнительные деньги, поскольку ни для кого не секрет, что прибыльность бывших в эксплуатации квартир несколько выше новых”, — пояснил он.
”В новостройках самым продаваемым товаром являются подходящие для молодежи небольшие 2-комнатные квартиры и предназначенные для семей с детьми 4-комнатные жилые площади”, — сказал Сооман.
По его словам, регионом, где наиболее активно идет продажа новых квартир, являются приграничные районы Таллинна, цены в которых значительно доступнее для клиентов, чем стоимость жилья в центре города. Здесь первым критерием для покупателей является не расстояние до центра, а отличная инфраструктура в виде магазинов, школ, детских садов и скоростного общественного транспорта.
Резкое повышение цен на рынке вторичного жилья произошло не случайно, уверен Пеэп Сооман из Pindi Kinnisvara.
Один из руководителей Pindi Kinnisvara Пеэп Сооман сказал, что приобретению жилья в новостройках сегодня благоприятствует как общее повышение чувства уверенности населения, так и резкое повышение цен на рынке вторичного жилья.
«Последнему способствуют, прежде всего, инвесторы, приобретающие недвижимость для ее последующей сдачи в наем. Для этой цели они приобретают даже скудно обставленные старые квартиры и сдают их, не вкладывая дополнительные деньги, поскольку ни для кого не секрет, что прибыльность бывших в эксплуатации квартир несколько выше новых», – объяснил он.
«В новостройках самым продаваемым товаром являются подходящие для молодежи небольшие двухкомнатные квартиры и предназначенные для семей с детьми четырехкомнатные квартиры», – сказал Сооман.
По его словам, регионом, где наиболее активно идет продажа новых квартир, являются районы в Харьюмаа недалеко от Таллинна и на окраинах столицы, цены в которых значительно доступнее для клиентов, чем стоимость жилья в центре города. Здесь первым критерием для покупателей является не расстояние до центра, а отличная инфраструктура в виде магазинов, школ, детских садов и скоростного общественного транспорта.
Pindi Kinnisvara teatel kavandavad tuhanded korterelamud majahaldurite vahetust, kuna tuleval aastal nõuded halduritele seadusemuudatuse tõttu karmistuvad.
Paljud kortermajad vahetavad muutuva seaduse raames majahaldureid ja hoonete ülevaatusel on selgunud, et hulk ühistud üle Eesti on maksnud majahalduritele teenuste eest tühja, teatas kinnisvarafirma.
“Päringute hulk aina kasvab ning mida sügavamale me seni kellegi amatööri portfellis olnud maja hingeelusse süüvime, seda hirmsamaks muutub pilt,” ütles Pindi Kinnisvarahalduse juhataja Elari Udam.
“Põlve otsas nokitsenud, ennast majahalduriks nimetavad inimesed esitavad ühistutele arveid uskumatu nahaalsusega, samal ajal puudub näiliselt osutatud teenuste jaoks neil isegi vastav kompetents ja isikkoosseis,” rääkis Udam.
“Õnneks on karmistuvad regulatsioonid ja omanike teadlikkus oluliselt mõjutamas turgu ja ilma pädevuseta ühemehefirmad on sunnitud lihtsalt oma tegevuse katkestama,” sõnas ta.
Pindi Indeks langes jaanuaris 8,4% võrra, 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1305 eurot. Detsembris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1424 €/m².
„Kuna mullu detsembris tehti uusarendustega masujärgselt rekordarv tehinguid, siis viskas see ka keskmise hinnataseme üles, nüüd on tehingustruktuur normaliseerunud ning langus varasemasse punkti küllaltki ootuspärane,“ kommenteeris Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
Kui 2016. aasta detsembris tehti indeksilinnades 1330 korteriomandi tehingut, siis tänavu jaanuaris tehti 1135 tehingut. Võrdluseks- 2106. aasta jaanuaris tehti indeksilinnades vaid 881 korteriomandi tehingut.
Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 8,4 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 109 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.
Pindi Kinnisvara avalikustab väljavõtted värskest Harjumaa lao- ja tootmispindade turuülevaatest.
Valik 2017 valmivaid suuremaid lao- ja tootmishooneid
| Objekt | Asukoht | Pinna suurus m2 |
Planeeritud valmimisaeg |
| Omniva logistikakeskus | Lehmja küla, Rae vald | 2018 | |
| OÜ Harmeti moodulmajade tootmishoone | Kumna küla, Harku vald | 26 845 | 2017 |
| Favor AS tootmishoone | Liivamäe küla, Jõelähtme vald | 13 522,2 | 2017 |
| Smarten logistikakeskuse laiendus | Lehmja küla, Rae vald | 12 800 | 2017 |
| AS Mobec kontori- ja laohoone | Lehmja küla, Rae vald | 5889 | 2017 |
| Baltic Agro AS ärihoone | Lehmja küla, Rae vald | 4951,7 | 2017 |
| Priisle Äripark, II etapp | Lasnamäe linnaosa, Tallinn | 4100 | 2017 |
| Männiku Stock-Office | Nõmme linnaosa, Tallinn | 2600 | 2017 |
| Orto kontori- ja tootmishoone | Lasnamäe linnaosa, Tallinn | 2279,1 | 2017 |
| Järveotsa tee Stock-Office | Haabersti linnaosa | 2200 | 2017 |
Trendid ja kokkuvõte
Suurimad logistikakeskused valmisid 2016. aastal Coop-il ja BLS-l (Sanitexi tütarettevõte). Suurimatest erinevatele üürnikele mõeldud laopindadest valmis Riigiressursside keskuse uus lao- ja toomishoone Kalmistu teel ning Lookivi logistikapargi I etapp Rae vallas.
2017 märksõna on linnasisese stock-office-tüüpi pinna edu. 2017–2018 valmivad mitmed linnasisesed stock-office’id (nt Suur-Sõjamäe tn 29a ja Kadaka tee 4), mille täituvusega ilmselt probleeme ei teki.
Lao- ja tootmispindasid ehitatakse valdavalt enda tarbeks või juhul, kui vähemalt 30% on kaetud eelnevalt üürilepingutega.
2016 aasta aprillis alustati Smarten Logistic AS Rukki teel asuva logistikakeskuse teise etapi ehitamisega ning see peaks valmis saama 2017. aasta veebruaris. Siis on Rukki tee logistikakeskuse suuruseks ligikaudu 28 000 m². 2018 aastal valmib samasse piirkonda Omniva logistikakeskus. 2017 aastal on valmimas veel suured lao- ja tootmishooned nii Rae valda kui ka Harju ja Jõelähtme valda.
Üürihinnad on stabiliseerunud, lähima paari aasta jooksul olulist kasvu ega langust ei prognoosi.
Hoolimata vilkast ehitustegevusest on Tallinna ja Harjumaa uusarenduste müügis olevate korterite jääk langenud kümnendiku võrra.
Mull kevadel oli aktiivses pakkumises ca 2000 uut korterit, tänavu veebruari alguse seisuga on jääk langenud 1761 ühikule.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et uusarenduste soetamist soosib nii rahva üldine kindlustunde paranemine kui ka järelturukorterite järsk hinnatõus. „Viimast soodustavad eelkõige üüriinvestorid, kes ostavad kasvõi kesise sisustusega vana korteri ja üürivad selle ilma lisakulutusteta välja, pole saladus, et pruugitud korteri tootlus on uute omadest veidi kõrgem,“ selgitas ta.
„Uusarendustes on müüdavaimaks kaubaks noortele sobilikud väiksemad 2-toalised korterid ja lastega peredele mõeldud 4-toalised elamispinnad,“ rääkis Sooman.
Tema sõnul on kõige aktiivsemaks uute korteritega kauplemise piirkonnaks Tallinna piiriäärsed alad, kus hinnad on kesklinnast märksa taskukohasemad, ostjate esmane kriteerium ei ole kaugus kesklinnast, vaid laitmatu infrastruktuur poodide, koolide, lasteaedade ja kiire ühistranspordi näol.
Paljud kortermajad vahetavad muutuva seaduse raames majahaldureid ja hoonete ülevaatusel on selgunud, et hulk ühistud üle Eesti on maksnud majahalduritele teenuste eest tühja.
Pindi Kinnisvarahalduse juhataja Elari Udam selgitas, et järgmisest aastast muutuva seaduse kohaselt muutuvad nõuded majade halduritele ning sellest tulenevalt valmistavad tuhanded majad ette haldusfirma vahetust.
„Päringute hulk aina kasvab ning mida sügavamale me seni kellegi amatööri portfellis olnud maja hingeelusse süüvime, seda hirmsamaks muutub pilt. Põlve otsas nokitsenud, ennast majahalduriks nimetavad inimesed esitavad ühistutele arveid uskumatu nahaalsusega, samal ajal puudub näiliselt osutatud teenuste jaoks neil isegi vastav kompetents ja isikkoosseis,“ rääkis Udam.
„Õnneks on karmistuvad regulatsioonid ja omanike teadlikkus oluliselt mõjutamas turgu ja ilma pädevuseta ühemehefirmad on sunnitud lihtsalt oma tegevuse katkestama, sellega koos katkeb ka ühistute tüssamine,“ sõnas ta.
Pindi Kinnisvara tõi välja suuremate linnade hinnamuutused aastaga (dets 2015-dets 2016).
| Linn | Hind 2015 lõpp (€/m²) | Hind 2016 lõpp (€/m²) | Muutus (%) |
| Haapsalu | 412 | 571 | 38,6 |
| Jõgeva | 156 | 172 | 10,3 |
| Jõhvi | 283 | 344 | 21,6 |
| Kohtla-Järve | 83 | 100 | 20,5 |
| Kuressaare | 695 | 827 | 19,0 |
| Narva | 491 | 449 | -8,6 |
| Paide | 280 | 291 | 3,9 |
| Põlva | 368 | 398 | 8,2 |
| Pärnu | 904 | 1006 | 11,3 |
| Rakvere | 460 | 394 | -14,3 |
| Rapla | 447 | 608 | 36,0 |
| Tallinn | 1531 | 1703 | 11,2 |
| Tartu | 1159 | 1294 | 11,6 |
| Valga | 149 | 113 | -24,2 |
| Viljandi | 515 | 600 | 16,5 |
| Võru | 317 | 354 | 11,7 |
Allikas: Pindi Kinnisvara, Maa-amet
Pindi Kinnisvarahalduse kvaliteedijuht Heliis Anto ütles, et külmade ja lumesajuga ning sellele järgnenud sulaperioodiga on majadele tekkinud taas esimesed jääpurikad, mis on ohuks inimeste eludele.
„Hoidke katused puhtad, kõik inimesed tahavad jõuda oma pere juurde sooja koju, mitte lõpetada haiglavoodis ainuüksi seetõttu, et ihne ühistu on otsustanud paarsada eurot säästa,“ sõnas Anto.
„Lume- ja purikatõrje on meie kliimas viilkatuste puhul mitte võimalus, vaid kohustus. Karmide tagajärgedega õnnetuste korral võetakse ühistu juhatuse liikmed ka kriminaalkorras vastutusele,“ hoiatas Anto.
Üha rohkem soetatakse endale Tallinna ja Tartu lähedusse suvila eesmärgiga see aastaringseks elamuks renoveerida. Põhjuseks on üha kallinevad korterihinnad, millele ei hakka suurematel peredel enam hammas peale.
„Kellel aga suvila juba olemas, on soodne aeg linnakorter maha müüa, sest praeguse hinnataseme pealt müües on võimalik saada suvemaja märksa korralikumalt renoveeritud, kui veel mõni aasta tagasi,“ sõnas Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
„Tegelikult oleme ühte sellist valglinnastumise lainet juba näinud – see oli kümmekond aastat tagasi, kui eramud muutusid kallinevate korterite kõrval tõsiseltvõetavaks alternatiiviks,“ meenutas Sooman. „Erinevus seisneb eelkõige selles, et nüüd on hakatud satelliitasulatesse aktiivselt ka uusi kortereid ehitama,“ lisas ta.
Mullu detsembris tõusid korterite hinnad ajaloo rekordtasemele. Kunagise kinnisvarabuumi laest põrutasid läbi nii Tallinn kui ka 17 suurema linna korterihinna indeks.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et tegemist on äärmiselt erakordse sündmusega, mis rõõmustab varaomanikke, kuid teeb meele mõruks ostjatel.
„Nagu iga järsema hüppe puhul, on ka seekordne hinnatõus selgitatav statistilise kurioosumiga, kuid lõppude lõpuks on terve elu üks asjaolude kokkulangevus ja fakt on see, et enam ei ole Tallinna korterite ajalooliseks rekordhinnaks 1689 €/m² aastast 2007, vaid 1703 €/m² aastast 2016,“ selgitas ta.
17 Eesti suurema linna korteriomanditehinguid koondav Pindi Indeks tegi detsembris võimsa, 14,2%lise hüppe 1424 euroni ruutmeetri kohta. Varasem rekord pärineb samuti aastast 2007, mil tipuks oli 1397 eurot ruutmeetri kohta.
Suure panuse andis indeksi kasvule Tallinna linna suurenenud tehinguaktiivsus, kuna aasta lõpus vormistati hulganisti asjaõigustehinguid keskmisest kallimate uusarenduste korteritega.
Pindi Kinnisvara avaldab ettevõtte juhtkonna poolt koostatud prognoosid 2017. aastaks.
Tallinna korteriturg
Harjumaa uusarendused
Tallinna ärikinnisvara
Tartu elukondlik vara
Korrashoid (haldus/hooldus)
Väikelinnad
Väikelinnades on küll kinnisvarahinnad madalad, kuid see ei tähenda alati, et valik suur oleks. Vastupidi – lõviosas väikelinnades on korterite valik väga väike ja ilusat ning hubast korterit tuleb tikutulega taga ajada.
Pindi Kinnisvara lääne regiooni juht Annely Sermat ütles, et pakkumistepõud on peaaegu igas väiksemas linnas. „Väga tihti taandub asi sellele, mida korteri müügist saadava rahaga peale hakata. Niisama raiskamiseks on seda liiga palju, Tallinnasse korteri ostmiseks või eramu ehitamiseks aga liiga vähe ja nii ongi sajad varaomanikud otsustanud oma tühjaks jäänud korteri pigem välja üürida või vähemlikviidsetes piirkondades lihtsalt sõbrale/tuttavale kasutada andnud,“ rääkis Sermat.
Sermati sõnul on väikelinnade pakkumiste arv langenud pooleteise aasta jooksul kuni 50% võrra. Iseäranis raske on leida heas seisukorras, kohe sisse kolimiseks sobilikku elamispinda.
Korrashoiuteenuste turg on 2016. aastal olnud väga jõuline- ühistud vaatavad aastaid kehtinud haldus/hoolduslepingud kriitiliselt üle ning rõhuvad erinevalt varasemast odava hinna asemel teenuste sisule ja kvaliteedile.
Pindi Kinnisvarahalduse kvaliteedijuht Heliis Anto ütles, et tänavu on teenuseosutaja vahetamiseks tehtud päringute arv ajaloo suurim. „Kuu keskmisena pöördub meie poole 40-50 uut klienti, kelle korralikuks teenindamiseks kasvatame agressiivselt ka meeskonda- hetkel otsime uusi haldureid, hooldustehnikuid, hooldusjuhti ja koristusega tegelevaid spetsialiste,“ rääkis Anto.
Anto sõnul peitub ühistute aktiivsuse taga ühelt poolt suurenenud teadlikkus, millised üldse korrashoiuteenused oma kvaliteedilt olla võivad. Oluliseks peab ta ka elanike suurenenud maksevõimet, mis ei sunni enam igalt poolt kokku hoidma ja valima pretsedenditult odavaimat pakkumist. „Kord nädalas niiske lapiga trepikoja üle tõmbamine ei ole mingisugune kvaliteet, ehkki see on odav. Muru ei niideta ka ammu enam vikatiga ja ainult üks kord suve jooksul,“ tutvustas Anto ekstreemsemaid näiteid, milliseid teenuseid on kokkuhoidlikumad ühistud varasemalt tellinud.
2016. aasta oli tähelennuks stock-office-tüüpi äripindadele, kus on kombineeritud ladu, büroo ja kaubanduspind.
Pindi Kinnisvara ärikinnisvara maakler Hannes Käbi sõnas, et stock-office-tüüpi pindasid oli turul ka enne, kuid tänavu jõudsid need laiemalt turuosalejate teadvusesse. „Nutikalt projekteeritud pinnad, kus on kombineeritud mitu funktsiooni, on lahenduseks suurele hulgale ettevõtjatest, kes varem on pidanud tegelema ajamahuka ja kalli logistikaga oma erinevate pindade vahel,“ selgitas Käbi.
Käbi lausus, et teiseks oluliseks trendiks on tänavu olnud Tallinna ja selle lähiümbruse ärimaade tehingute aktiveerumine. „Ettevõtted on laienemisfaasis ja aastaid söötis seisnud maatükid on saanud endale uued omanikud,“ lisas ta.
Lisaks on Käbi sõnul üha suurem nõudlus rahavooga ärihoonete vastu. „Investoritel on vaba raha palju käes ja korralikult toimivate rahavoo objektide vastu on huvi kasvutrendis, ostjateks on lisaks kohalikele investoritele ka mitmed välisrahastusega ettevõtted, paraku on pakkumisi väga vähe,“ lisas Käbi.
Tallinna ja selle lähiümbruse uusarenduste müük kogub üha suuremaid tuure. Kuna hinnavahe pruugitud korteritega on väike, siis ostetakse pealinnas prognoositavalt ca 2000 ühikut uusi kortereid.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et sellises mahus müüdi uusi kortereid viimati enne majandussurutist.
Soomani sõnul ei vasta väide, nagu toimuks uusarendustes ülepakkumine, tõele. Uusi kortereid lisandub turule tõesti palju, kuid vabade müügis olevate ühikute jääk on täpselt sama suur, kui 2015. aasta lõpus (ca 1800 tk). „Järelturul on hinnad kõrgeks läinud, uusarendustes on aga finantseerimisskeemidest tulenevalt soov kaubast võimalikult kiirelt lahti saada, et mitte konkurentidele jalgu jääda ja seetõttu valivad üha rohkem noori peresid endale pruugitud pinna asemel uhiuue elamispinna,“ ütles ta.
„Siin tuleb eristada kahte statistikat- uute korterite valmimisel sõlmitavad asjaõiguslepingud kajastavad kuni aasta tagasi müüki paisatud ja võlaõiguslikult broneeritud lepinguid. Müügimaht 2000 ühikut aasta kohta on arvestatud aga praegu sõlmitavate võlaõiguslike lepingute baasilt, mis asjaõiguslike tehingutena kajastuvad alles järgmisel aastal,“ lisas Sooman.
Ehkki Tallinna korterite tehinguhinnad on püsinud aasta jooksul küllalt stabiilsena, iseloomustab 2016. aastat pruugitud korterite pakkumiste hiiliv hinnatõus, mis on ostjate jaoks jõudmas taluvuse piirile.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman selgitas, et ehkki tehingute arv ja ka terve Tallinna keskmine hinnatase on väga sarnane mullusele, on teatud varatüüpide pakkumishinnad pidevas tõusutrendis.
„Kõige järsemaks hüppajaks on paneelmajade korterid ehk turu odavam hinnaklass. Nende hinnatõusu on soodustanud siiani kaks tegurit- esiteks on Tallinna elanike arv pidevalt kasvav ja surve odavamate toodete järgi üha kasvab; teiseks on kasvanud investorite hulk, kes soetab madalama klassi varasid välja üürimise eesmärgil,“ rääkis Sooman.
„Kui üksikud räämas erandid välja jätta, siis oleme tagasi aastas 2006, mil terve ühiskond ahhetas, sest 3-toaline paneelmaja korter maksis miljon krooni (63 900 eurot)“, nentis ta.
Soomani sõnul on pretsedenditu olukord, kus uute ja pruugitud korterite hinnavahe on vaid paarkümmend protsenti. „Nii väikeseks on saanud vahe minna vaid seetõttu, et tihedas konkurentsis tegutsevad arendajad eelistavad kiiret väljamüüki, samas järelturul on pakkumiste arv aina kahanev“, lisas Sooman.
Tallinnas on hetkel pakkumises ca 5500, millest ligi 1800 on uued korterid. Aasta alguses oli pakkumiste koguarv 6000.
Tartu elukondlikku kinnisvaraturgu iseloomustab tänavu märgatavalt kasvanud tehingute arv uusarenduste ja teiste kallimate varadega.
Pindi Kinnisvara lõuna regiooni juhataja Riho Lubi ütles, et nii Tartus kui selle lähiümbruses on korterite ja ridamajade uusarendusi jõudsalt lisandunud ning ka ostjatest pole puudust. „Inimesed hindavad kvaliteeti ning asukohta ja on valmis selle eest ka maksma,“ selgitas Lubi.
Siiski pole Tartu keskmine tehinguhind aastaga oluliselt muutunud, kuna kallimate varade kõrval annavad suure panuse tehingustatistikasse ka odavamad järelturu tüüpkorterid, mille hinnad on aasta jooksul sõltuvalt piirkonnast ka veidi langenud. Suurenenud on ka üüritulu teenimise eesmärgil sooritatavate korteriostude arv.
Eesti kinnisvaraturul kujunes tänavu välja üleüldine üürikorteritesse investeerimislaine, mille käigus on vähegi maksevõimelised soetanud endale välja üürimiseks teise elamispinna.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Soomani sõnul nimetab rahvasuu seda pensioni neljandaks sambaks. „Kliima kinnisvarasse investeerimiseks on tõesti soosiv, sest hoiuseintressid on olematud, muud investeerimisinstrumendid on märksa labiilsemad ja samas on ainuüksi kodumajapidamistel hoiustejääk ca 6 miljardit eurot, mis lausa kisendab väljundi järgi,“ selgitas ta.
„Tallinna ja Tartu üürikorteritesse investeerimine on mõistlik seni, kuni seda tehakse omavahenditest, nii on investor turukõikumiste eest rohkem kaitstud. Muudes piirkondades tasuks olla ettevaatlikum, kuna erinevalt Tallinnast ja Tartust kahaneb enamuste teiste linnade elanike arv ja seega ka nõudlus elamispinna järgi pigem langeb,“ rääkis Sooman.
„Üürikorteritesse investeerimislaine rahvusspordiks tituleerimine pole liialdus- meie hinnangul ostetakse pea kolmandik korteritest praegu mitte oma tarbeks, vaid üürile andmiseks,“ ütles ta.
Sooman rõhutas, et iga investeerimisega kaasnevad riskid ning arutu korterite laenuraha abil kokku kuhjamine lõpeb lõpuks ikka nii, nagu ta on ka varem lõppenud- oraste peale ehitatud kaardimajake variseb väiksemagi majandusvõnke korral robinal kokku.
LEIBKONNALIIKME KULUD: toidukaubale läheb kõige rohkem raha hiidlastel, eluasemele ja vabale ajale aga tallinlastel
Eesti eri otstes eelistatakse vägagi erinevaid toiduaineid ja seega on maakondade perede toidulaual üpris isepalgeline menüü. Sõltub ka sellest, milliseid roogi armastatakse vaaritada ise, oma koduköögis.
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringust selgus, et iga inimene kulutas mullu keskmiselt 395 eurot kuus. Sellest kõige rohkem läks toidule – keskmiselt 83 eurot. Linnas olid suuremad kulutused eluasemele, maal toidule ja alkoholita jookidele. Toidu puhul osteti kõige suurema summa eest lihatooteid (18 eurot), piimatooteid ja mune (14 eurot) ning teraviljasaadusi (13 eurot).
Alkoholita jookidele kulus keskmiselt 7 eurot inimese kohta kuus, sellest kohvile 2,50 eurot, mahladele 1,40 eurot, veele 90 ja teele 60 senti. Kusjuures maal olid linnadega võrreldes pisut suuremad kulud toidule ja alkoholita jookidele.
Kõige suurema summa eest ostsid eelmise aasta jooksul toitu hiidlased (1081 euro eest inimese kohta) ja kõige väiksema ehk 846 euro eest valgamaalased.
Saarlased on kõige suuremad leivasööjad
Liiati valivad nad kõige kallimaid leibasid, kulutades selle peale aastas koguni 30,30 eurot. Eesti keskmine oli mullu 20,50 eurot.
Saaremaal on lausa kolm leivatööstust. Neist ühe, Muhu Pagarite asutaja Martin Sepping arvas, et suuremate kulude taga võib olla see, et kohalikud leivad on mandril asuvate suurtööstuste omadest kallimad.
“Kohalikud tööstused panustavad võib-olla rohkem kvaliteedile ja suuremad tööstused hinnale,” selgitas ta kõrgemat kilohinda.
Samas on Muhu leiba firma nelja tegutsemisaasta jooksul iga aastaga aina rohkem ostetud, nii et maitsev leib võib inimesi ka rohkem seda sööma ahvatleda. Muhusse sooja leiva järele sõidetakse kaugemaltki.
Eesti toitumise uuringust selgus, et leiba söövad mehed rohkem kui naised. Kusjuures erinevus on ka vanuse lõikes – vanemad inimesed söövad leiba tunduvalt rohkem kui nooremad.
Lisaks leivale on saarlased ka suured võisööjad. Huvitaval kombel kulutati mullu või ostmiseks kolmes maakonnas – Saaremaal, Ida-Virumaal ja Läänemaal – sama palju ehk 16,40 eurot aastas inimese kohta. Teiste maakondade elanikud ei ole nii võimaiad ja kõige vähem söödi seda Valgamaal, vaid 10,50 euro eest aastas.
Vorstisai täidab kõhtu ja on pealegi odav
Jõgevamaalased paistavad silma suure vorstisaialembuse poolest. Pajusi rahvamaja perenaine Lea Krass tunnistas, et kui neil on harrastusteatri proovid, siis kõige tavapärasema kehakinnitusena on laual just vorstisaiad. “Odav, toidab ja saab kiiresti,” loetles ta põhjusi. Sai on ju odavam kui leib – päts Perenaise saia, mis on Lea lemmik, maksab vaid 35 senti, kuid leivapätsi hind kipub minema üle euro.
“Ma ise ei ole väga suur saia-fänn, kuid abikaasa ja poeg on saia järele täitsa hullud, ning vaatamata leiva tervislikest omadustest rääkimisele ei söö poeg peaaegu üldse leiba,” kõneles naine, kes eelistab saia süüa pigem moosiga või teeb võileivagrilliga sooje juustusaiu. Nende peres terasaiu ei armastata, kuna abikaasa sõnul kipuvad terad hammaste vahele kinni jääma.
Saia meeldib abikaasa Raulile süüa Lea arust imelike lisanditega, näiteks heeringaga, mis tundub naisele täiesti absurdne. Kõige rohkem eelistab tema meespere aga saia suitsuvorstiga, raudne lemmik on Pärtli poolsuitsuvorst.
Kuna Raul töötab traktoristina ja hooajal kestab tööpäev pea päikesetõusust loojanguni, tulebki talle vorstisaiad kaasa teha. Kusjuures võid mees vorsti ja saia vahele määrida ei lase. Seevastu täiskasvanud poeg teeb hommikusöögiks kaheksa vorstisaia kas või või sulatatud juustuga ja võtab mehise kruusi kohvi kõrvale.
Hiidlased söövad kõige rohkem kala
Värskest Eesti Konjunktuuri-instituudi kala ja kalatoodete tarbimise uuringust selgus, et suurema sissetulekuga peredes tarbiti kala ja kalatooteid poole rohkem kui väikese sissetulekuga peredes, see erinevus on kala kalliduse tõttu suurem kui liha- ja piimatoodete puhul.
Rahvuskala räime peetakse pahatihti pensionäride toiduks. Tõsi on see, et vanemad inimesed söövad kala tunduvalt sagedamini kui nooremad.
Kui Eestis keskmiselt osteti kalatooteid 55 euro eest aastas, siis Hiiumaal kulutati selleks kõige rohkem ehk ligi 82 eurot inimese kohta.
“Kala tarbimine sõltub otseselt sissetulekust, kuid kuna Hiiumaal on värske kala kättesaadavus hea ja hind tunduvalt madalam kui linnapoodides, siis ilmselt seetõttu süüakse siin palju kala,” selgitas MTÜ Hiiukala tegevjuht Tuuli Tammla.
Lisaks ei tasu unustada, et kala teeb ka targaks!
See, mis kala parasjagu saada on, oleneb aga aastaajast. Rannakalurid püüavad enamasti ahvenaid, mis lähevad kalatööstustesse, suvel tuleb põhiliselt lesta ja kevadel tuulehaugi. Kassile saab särge ja kotletiks säinast, palju süüakse ka haugi. Viimase aja kehva praamiühenduse tõttu ei lossi kilulaevad enam Hiiumaal ja seetõttu on värske kilu kättesaadavus seal vähenenud.
“Hiidlasel peab jõululaual olema siig, kuid seda ei jätku, nii et tegu on lausa letialuse kaubaga,” märkis Tammla. Enda kalasöömise kohta ütles ta, et teinekord läheb kogu kala müügiks ära, nii et endale ei jäägi. “Aga kui ka iga päev kala ei söö, siis üle päeva ikka,” lisas ta. Tema lemmikud on siig ja lest, viimane nii kuivatatult kui ka panni peal praetult ning suvel muidugi suitsutatult.
Venelased kulutavad palju suhkru peale. Miks?
Ida-Viru leibkonna liige kulutab aastas suhkru ostmiseks 9 eurot, samal ajal kui Eesti keskmine on 5,70. Kuidas seda põhjendada?
Panin vastuse otsimisel kokku iseenese enam kui 35 aasta ida-kogemused, rääkisin paljude sõprade ja tuttavatega. Tulem on siin.
Kuna Ida-Viru rahvastikust on eestlasi pelgalt 20% ja enamik venekeelne rahvas, siis võime laias laastus tõesti rääkida, et venelased söövad idas palju suhkrut. Tegu on eelkõige kultuurilise erisusega.
Minge aga Narva kanti ja vaadake, mis linna ümber toimub. Seal seisavad lõpmatud datšade ehk suvilate armaadad. Ida-Viru datšandus on vormilt sovetiaja pärand, mis tähendab muu hulgas ka pidevat kogukondlikku vaaritamist. Kõik, mis vähegi peenral ja põõsas kasvab, tuleb purki panna. Kõik, mis metsas põõsa all on, tuleb üles korjata ja samuti purki panna.
Tähtsusetu pole ka puskaritegu või siis vanade, eelmise aasta mooside veiniks kääritamine või lisaväärtusena läbi torude kangemaks aurutamine. Olgu, viin on odav ja piiri taga veel suti odavamgi.
Ja võta või uus komme – käsitööõlle vaaritamine. Ega sekangegi ole majanduslikult kasulik. Aga mõnusalt seltskondlik on toimetamise tagajärg kindlasti. Rein Sikk
Puudu on andmed Hiiu-, Saare-, Rapla-, Lääne-, Võru- ja Põlvamaa kohta.
Ida-Virumaal ja ka Valgamaal ostetakse kangemat kraami kõige vähem
Kui muidu räägitakse sellest, et Ida-Virumaal juuakse kõige rohkem, siis leibkonna kulutuste uuringust selgus hoopis vastupidine – koos Valgamaaga on neis kahes maakonnas kõige väiksemad kulud alkoholile. “Alkohoolsete jookide osas ei ole tulemused sajaprotsendilise usaldusmääraga, kuna inimesed ei taha ses osas kõiki kulusid kirja panna,” selgitas statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Rummo.
Teine asi on aga see, et Ida-Virumaal tuuakse Venemaalt odavamat viina ja sigarette ning Valgamaal Läti poolelt odavat alkoholi.
Need ostud aga leibkonnauuringus ei kajastu ja seetõttu on need kaks maakonda pingerea lõpus.
Nimekirjas esimeseks tõusis aga Jõgevamaa, kus osteti mullu iga inimese kohta keskmiselt 134,5 euro eest alkoholi. Tubakatoodete pingereas on esimene aga Järvamaa.
Tubakatooded
Puudu andmed Hiiu, Jõgeva, Lääne, Põlva, Võru, Valga maakondade kohta
Tallinnas kulub kõige rohkem korterile ja meelelahutusele
Kui keskmiselt kulus mullu eluaseme peale 782 eurot inimese kohta aastas (küte, elekter, vesi, remont ja üür), siis Tallinnas oli see summa 891 eurot.
“See on igati loogiline, üllatus oleks pigem see, kui Tallinn poleks kõige kallim,” kostis Peep Sooman Pindi kinnisvarast. “Tallinn on Eestis kõige elujõulisem keskkond, kus majandus areneb ja nõudlus elamispindade järele kasvab.” Inimesed koonduvad sinna, kus on tööd leida, see suurendab aga nõudlust elamispinna järele ning see omakorda tingib üüri- ja müügihindade tõusu. Kokkuvõttes kulubki Tallinnas elamispinnale rohkem kui maal.
Samas tõdes Sooman, et väiksemates kohtades võib näiteks kaugküte olla tunduvalt kallim kui pealinnas, kuna katlamajal on vähe kliente ja ei teki mastaabiefekti.
Ka vabale ajale kulutasid tallinlased kõige rohkem – 706 eurot aastas, millest osa läks reisimiseks ja osa raamatute-ajakirjade jaoks. Kõige usinamad raamatute ja ajakirjade ostjad polnud aga sugugi pealinlased, vaid hoopis saarlased ja pärnakad. Kõige vähem kulutati vabale ajale Valgamaal – 249 eurot inimese kohta ehk poole vähem kui Eestis keskmiselt.
Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse direktor Ülle Juht ütles, et kuna Tallinnas on palgad kõrgemad, saab ka vabale ajale rohkem kulutada. Kui aga vaadata seda, kui suur osa sissetulekust vabale ajale kulutatakse, siis ei ole Valga ja pealinna vahel sugugi nii suured käärid.
Teine asi on võimalused – suuremates linnades on vaba aja veetmiseks kindlasti palju rohkem valikut ja võimalusi kui väikelinnas.
“Kui neli-viis aastat tagasi käisid paljud meie inimesed Tartus etendusi vaatamas, siis nüüd enam nii ei ole, kuna lõviosa etendustest saab ka Valgas näha,” selgitas Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse direktor Ülle Juht. “See on meie kui teenusepakkuja prioriteet – pakkuda kodukoha lähedal suurt valikut.”
Samas lükkas ta ümber arvamuse, et teatri- või kontserdipilet on väikelinnas odavam kui Tallinnas. Hinnad on samad, kuna kulud on korraldajale samad ja lisandub transpordikulu, sest tuleb Valga linna kohale sõita.
Lisaks on Valgas ka täiskasvanutel võimalik oma vaba aega sisustada laulukooris, tantsutrupis, käsitööringis või spordisaalis tegutsedes. “Kes vähegi tahab, leiab rakendust nii vaimule kui kehale,” tõdes Ülle Juht.
ELUASE
MEELELAHUTUS
Kartul
Statistika kogusid kokku Lagle Pärn, Cairit Eit, Kristina Amor, Merily Heinalo, Marvel Riik ja Margus Järv
Esmaspäeva, 28. novembri õhtul lülitab Tallinna Kesklinna vanem Alar Nääme sisse valguse ettevõtjate jõulualleel.
Jõuluallee kulgeb Tallinna südalinnas mööda Rävala puiesteed. Tallinna kesklinnas tegutsevate ettevõtjate abiga on seal kasvavaid alleepuid tuledega dekoreeritud alates aastast 2014. Kesklinna valitsuse algatatud projektis osalejate arv on linnaosa vanema Alar Nääme sõnul kolme aasta jooksul peaaegu kahekordistunud.
“Tänavu annab ligi 30 ettevõtet oma panuse, et Tallinna kesklinnas oleks pimedal ajal rohkem valgust ja alates esimesest advendist tekiks juba ka jõulutunne,” hindab Nääme.
Ta meenutab, et esimesel aastal dekoreeriti valguskettidega ainult Islandi väljaku ümber kasvavad püramiidjalakad, kuid juba mullu advendiajaks lisandunud toetajate abiga valgustatud ala laienes. Tänavu projektiga liitunud ettevõtjate toetus lubab paigaldada valgusdekoratsioonid ka Rävala puiestee keskel kasvavatele püramiidtammedele.
Linnaosa vanem avaldab tänu kõigile uutele ja varasematele jõuluallee toetajatele. Esmaspäeval pärast tulede süütamist kirjutab ta alla ka lepingud vastselt liitunud ettevõtetega. Nüüdsest on oma toodetega toetajate seas rahvusvaheliselt tuntud ettevõte Shishi, kes andis suure panuse 528 dekoratiivkuuliga, mille paigaldas sponsorina projekti kaasatud ProLumina OÜ. Järgnevaks kolmeks aastaks on projektiga liitunud spordiklubi Reval-Sport, Gurmee Teater (Skyworld Service OÜ), GO Grupp, OÜ Apotheka Magistratus, Hansa Ilutulestikud OÜ, Tänavapuhastuse AS ja Brave Capital OÜ.
Juba kahel varasemal aastal olid toetajate seas LHV Pank, Pindi Kinnisvara, Olympic Casino Eesti, Tahe Outdoors, Tallinna Kaubamaja, Tallinna Jõuluturg, Reval Café, Pagaripoisid, Olde Hansa, Wiedemanni Tõlkebüroo, Adam Bd, KH Energia-Konsult, MK Illuminations Baltic, Rae restoran, Hell Hunt, restoran Tule Estonia, Tallinna Legendid, Nimeta Baar, restoran Maikrahv. Jõuluallee kauni kujunduse, valgustuse valiku ja ülespaneku ning samuti korrashoidmise eest on hoolt kandnud Kesklinna valitsuse koostööpartner MK Illumination Baltic AS.
Tuled süttivad jõulualleel 28. novembril kell 18 ja jäävad põlema kuni 15. veebruarini 2017.
Eesti 17 suurema linna korteritehingutest moodustasid Tallinna tehingud tervelt 60 protsenti.
Pindi Indeks langes oktoobris 0,5% võrra, 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1242 eurot. Septembris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1248 €/m².
Kui 2016. aasta septembris tehti indeksilinnades 1341 korteriomandi tehingut, siis oktoobris toimus 1307 tehingut. Võrdluseks- 2015. aasta oktoobris tehti indeksilinnades 1244 korteriomandi tehingut.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman sõnas, et taas hoidis indeksit üleval Tallinna linn, kus tehti eelmisel kuul 805 korteriomanditehingut keskmise ruutmeetrihinnaga 1600 eurot (-3%), mis moodustab 60 suuremate linnade tehingute mahust. „Jääb püsivaks reaalsuseks, et Eesti kinnisvaraturg samastub üha rohkem Tallinnaga,“ lisas ta.
Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses veel 11 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 99 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümneaastase ajaloo.
« Eelmine lehekülg — Järgmine lehekülg »