Pindi Kinnisvara partneri Peep Soomani sõnul oleks kinnisvaramaks Eestis paras nonsenss, kuna meil on üle 90 protsendi leibkondadest kinnisvaraomanikud ja seega lööks uus maks vaesemaid.

«Üldiselt räägitakse arenenud riikides kinnisvaramaksust kui maksust jõukamatele ühiskonna liikmetele, kuid tulenevalt meil aset leidnud omandireformist ja väga suurest hulgast kinnisvaraomanikest oleks see paras nonsenss,» ütles ta.

Ta rõhutas, et see tooks kaasa hulga bürokraatiat – tuleb välja mõelda moodused maksu arvestamiseks ja palgata inimesed. «Selle asemel võiks asja lihtsustada ja muuta ühtlaselt juba mõne olemasoleva maksu määrasid, mis oleks palju läbipaistvam,» lisas ta.

Veel olulisem oleks aga tema sõnul küsimus, et kuhu see lisanduv maksuraha suunatakse. «Iga maksu kehtestamisega võiks kaasneda ka mõistlik arutelu, miks seda vaja on ja kuhu lisanduv ressurss väärtust annab. Nii oleks maksutõusud ka ühiskonnaliikmetele arusaadavamad ja pahameel maksudeteemalistes aruteludes väiksem.»

Tarvis oleks hoopis maamaksu muutmist

Reformierakondlane ja riigikogu liige Jürgen Ligi ütles, kuigi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) sõnul häirib kinnisvaramaks majandust kõige vähem, on sel ikkagi rida puudusi.

«Eestis on kinnisvara üsna koormatud laenudega või vähelikviidne, nii et see maks teeks ka ülearu haiget, ta pole eriti seotud rahavoogudega, omanik ei pruugi olla maksevõimeline, sest on saanud oma vara näiteks omandireformis tagasi, mitte välja teeninud sissetulekutega,» märkis Ligi.

Seetõttu tuleks diskussiooni teravik suunata tema sõnul hoopis maamaksu korrastamise peale, mis on praegu meie maksunduse üks nõrgim lüli. «Maa on piiratud ressurss, mitte juurde loodud väärtus nagu hooned, tema kättesaadavust ostjale vähendab maksuvabastus, mis kehtib kõige ahvatlevamale ja kallimatele kruntidele,» selgitas ta.

«Maamaks on enamasti seotud avaliku võimu kuludega teedele, heakorrale, valgustusele, mistõttu temas on õigluse elementi. Üldist maksukoormuse tõusu tuleb vältida, ent omavalitsus võiks saada maamaksus suurema autonoomia, mis hõlmaks nii erandeid, vabastusi kui määrade variatsiooni,» ütles Ligi.

Mitmed tuntud ettevõtjad ja poliitikud on viimasel ajal öelnud, et Eesti võiks kehtestada just nimelt kinnisvaramaksu. «Mina näiteks arvan, et kinnisvara oleks suhteliselt hea maksustada, et saaks minusugustelt ka raha kätte. Mujal tehakse seda tunduvalt rohkem,» ütles pankur Rain Lõhmus Postimehe intervjuus.

Ligi 1,7-hektarine ala, kuhu Colordia plaanib rajada kortermaju, paikneb Riia, Filosoofi ja Era tänava vahelisel alal. Planeeringu järgi võib maatükile ehitada kaks kolme-, kaks seitsme- ja kolm kaheksakorruselist korterelamut. Ühtekokku on majadesse kavandatud umbes 200 korterit.

Sõidukite parkimine on plaanitud maa-alusesse parklasse ning praeguse kõrghaljastuse asemele tuleb uus.

Colordia juhataja Laur Laaneleht ütles, et praegu on ettevõttel ainult lammutamisluba, kuid pärast lammutustöid tahavad nad võimalikult kiiresti alustada ehitust.

«Jah, meie eesmärk on hakata lõpuks planeeringut ellu viima. Eks see soov on olnud meil pikalt. Ühelt poolt on nüüd ka turuolukord hea, aga see pole peamine argument,» rääkis Laaneleht. «Põhiline on ikkagi see, et me tahame planeeringu ellu viia,» rõhutas ta.

Uuest loobuti

Laanelehe sõnul oli neil vahepeal soov kehtivat detailplaneeringut muuta, kuid lõpuks otsustati sellest ümberkaudsete elanike tõenäolise vastuseisu tõttu loobuda.

«Me nägime uue planeeringu koostamise käigus ära, et see oleks ajalises mõttes ettearvamatuks muutunud. Keegi ei tea, kui kaua selle menetlemine võib aega võtta, ja tegime otsuse, et tuleme vana planeeringu juurde tagasi,» rääkis Laaneleht.

Ta väitis, et uue ja vana planeeringu erinevus olnuks suhteliselt väike.

«Me ei soovinud juurde ehitusmahtu, suurendada hooneid ega korruste arvu. Tahtsime suurendada korterite arvu ja vähendada äripindade osakaalu,» rääkis Laaneleht. «Aga et ümberkaudsed inimesed olid korterite arvu suurendamise vastu, otsustasime sellest loobuda.»

Praeguse ajakava järgi peaksid vana taksopargi hoonete lammutustööd lõppema kolme-nelja nädalaga ning hiljemalt suve alguses võiks alata ehitus. Tervet ala korraga siiski arendama ei hakata, kuna see on liiga suur.

Esmalt ehitatakse kaks maja. Üks neist jääb Era tänava äärde ja on kolmekorruseline, teine hoone tuleb krundi kõige tagumisse otsa ning see on seitsmekorruseline.

Laanelehe sõnul rajatakse esimeses etapis ka kogu taristu, mis hakkab teenindama ülejäänud arendust. «See on loogiline valik hakata tagant ettepoole tulema. Kõik liitumiskohad – vesi, kanalisatsioon, elekter – tulevad krundi tahaotsa,» selgitas arendaja.

Millal esimesed majad valmis saada võiksid, ei julgenud Laaneleht kindlalt lubada, kuid kui kõik läheb takistusteta, peaks ehitus kestma umbes kaks aastat.

Turg on stabiilne

Pindi Kinnisvara Lõuna regiooni juht Riho Lubi ütles, et uusi kortermaju arendatakse praegu üsna palju ja müük läheb sujuvalt.

«Tormamist ei ole ja kuu müügimaht on suhteliselt stabiilne. Kuna valikut on palju, siis ei ole kellelgi hirmu, et ilma jääks. Praegu kaalutakse ostu ikkagi märksa pikemalt,» sõnas ta.

Lubi tõdes, et uute korterite ehitamisel tuleb väga täpselt analüüsida ehituse maksumust. «Kui paar aastat tagasi võisid arendajad veel arvata, et hinnad on tõusuteel, siis nüüd on nii, et kes ehituse ette võtab, saab lähtuda praegustest hindadest. Mingit täiendavat müügiprovisjoni enam oodata ei ole. Ehk kui nende hindade juures plaan kannab, siis on mõtet ette võtta,» rääkis ta.

Milline võiks uute korterite turuseis olla kahe aasta pärast, ei julgenud Lubi prognoosida. «Kaks aastat on nii pikk aeg. Juba sel aastal tuleb nii palju uusi kortereid peale, et müügitempo kindlasti ei suurene,» lausus ta. «Praegu tundub veel, et huvilisi jätkub, aga ükski arendaja ei saa enam arvestada sellega, et kui maja on valmis, siis on ka kõik korterid müüdud.»

Pindi Indeks langes veebruaris 4% võrra, 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1258 eurot. Jaanuaris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1311 €/m².

Kui 2017. aasta jaanuaris tehti indeksilinnades 1135 korteriomandi tehingut, siis ka veebruaris jäi tehingute arv samaks. Võrdluseks- 2106. aasta veebruaris tehti indeksilinnades 1060 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses juba 12 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 102 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Uute korterite turul on konkurents karm, kuid suuremat tulu lõikavad sellelt arendajad, kes on korterid optimaalseks nudinud.

„Mida kaugemal kesklinnast, seda hinnatundlikumaks muutub klient ning seda olulisem on neile tubade, mitte ruutmeetrite arv,“ rääkis Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Tema sõnul lisandub turule pidevalt projekte, kus 4-toaliste korterite suurus ei ületa 70 m² ja 3-toaliste suurus jääb napilt 50 m² peale. „Arendajad hoiavad nõnda ennast väga tugevalt konkurentsis järelturuga, kuna absoluutne hinnavahe ei lähe ülearu suureks,“ märkis ta.

Sooman lisas, et selliste optimeerimiste juures on ka omad riskid, mida projekteerimisel kohe silmas tasub pidada. „Korteri pinna kokku pakkimisel tuleb arvestada, et sealne elanik ennast halvasti ei tunneks, selleks on vaja kindlasti kaasata sisearhitekt. Samuti tasub teha veidi lisainvesteeringuid näiteks küttesüsteemide seintelt põrandasse viimisel, vastasel juhul jääb kasulikult kasutatavat seinapinda liiga väheks,“ selgitas Sooman.

„Kui kõik on õigesti tehtud, siis võib see arendusprojekti väljamüügihinda tõsta kuni 200 euro võrra ruutmeetri kohta,“ kinnitas ta.

Kevad on tulnud kiirelt ja sellest tulenevalt on ehitusbrigaadid iseäranis varakult oma töögraafikud täis broneerinud.

Pindi Kinnisvarahalduse hoolduse ja remondi ärisuuna juhi Rein Ungerti sõnul on tavapäraselt parimaks remonttööde tellimise ajaks veebruari- ja märtsikuud, kuid tänavune soe talv ja kiirelt parenenud ilm aktiveeris tellijad varem. „Suurte tööde tegijad on veel saadaval, sest nad ei võta esimesi ettejuhtuvaid tellimusi kohe vastu. Väikeremonttööde teostamiseks, mille käigus on vaja vahetada kahe toa jagu parketti või mõned katusepaneelid, on aga korralikke töömehi üha raskem leida,“ selgitas Ungert. „Ka Pindi Kinnisvarahalduse töömeeste graafikud täituvad väga kiirelt,“ ütles ta.

„Turul käib suisa ülepakkumine, mille käigus püüavad osad tellijad meelitada rahaga ehitajaid varasematest tellimustest nende kasuks loobuma. Isiklikult ma ei usu, et sellise pakkumise vastu võtnud töömehed usaldusväärsed oleksid,“ lisas Ungert.

Üüriturul kehtivad karmid reeglid. Kui oled lastega või koduloomaga, siis üürikorteri leidmine on väga raske.

„Lastega ning koduloomadega peredel on üürikorteri leidmine alati keerulisem olnud, kuid viimastel aastatel on lõviosa üürileandjatest mitte tühjaks jäänud korterite omanikud, vaid teadlikud üüriinvestorid, kes on reegleid vaikimisi veelgi karmistanud,“ rääkis Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

„Iga varaomaniku soov on, et vara säiliks üürniku käes võimalikult hästi ja riskid oleksid maandatud. Täna turul domineerivad üüriinvestorid arvutavad üüritootlust koos amortisatsiooniga oluliselt täpsemalt ja peavad väikelapsi ning koduloomi võimalike kahjustuse tekitamise tõttu potentsiaalseks lisakuluks,“ selgitas Sooman.

„Mõistan täielikult, kui 3 koeraga üürnik tundub hirmutav, kuid kahe lapsega ema automaatne välistamine on inimesena hinnates väga ebaõiglane,“ lausus Sooman.

Tema sõnul oleks üks lahendus pidada varaomanikuga dialoogi, millised peaks olema piisavad tagatised, mis viimast rahuldaksid. „Investoritega ühise keele leidmine ei olegi tegelikult ülearu keeruline, kuniks räägitakse rahast,“ lisas ta.

Järgmisel aastal jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis toob kaasa uued korteriühistuid puudutavad õiguspõhimõtteid, sealhulgas kutsetunnistuse nõude kortermajade haldajatele, kirjutab tänane Eesti Päevalehe Korteriühistute leht.

Majahaldurid on sisuliselt korteriühistute tegevjuhid, sest ühistu juhatuse liikmetel või majaelanikel pole tavaliselt aega ega tihtipeale ka vajalikke teadmisi ja oskusi kinnisvara haldamisega tegeleda. Seni on saanud majahalduriks tulla kõik, kes arvavad, et saavad selle tööga hakkama.
Sellega pole päri suured professionaalsed haldusfirmad. Nii näiteks viitas hiljuti ajakirjanduses Pindi Kinnisvarahalduse juhataja Elari Udam asjaolule, et uue seaduse lähenedes on väga palju neid ühistuid, kes soovivad oma senist haldurit välja vahetada, sest viimasel pole nõutavat kutsetunnistust. See omakorda on aga toonud päevavalgele tõsiasja, et paljusid korteriühistuid on majandatud halvasti või lausa kuritahtlikult.
„Päringute hulk aina kasvab ja mida sügavamale me seni kellegi amatööri portfellis olnud maja hingeellu süüvime, seda hirmsamaks pilt muutub. Põlve otsas nokitsenud end majahalduriks nimetavad inimesed esitavad ühistutele arveid uskumatu nahaalsusega, samal ajal puudub neil näiliselt osutatud teenusteks isegi vastav kompetents ja isikkoosseis,” vahendasid Õhtuleht ja Pealinn kuu aja eest Udami sõnu.
Kinnisvaraeksperdi sõnul on karmistuvad regulatsioonid ja omanike teadlikkus oluliselt turgu mõjutamas ja pädevuseta ühemehefirmad on sunnitud lihtsalt oma tegevuse katkestama, nii lõpeb ka ühistute tüssamine.
Kõiki majahaldureid n-ö ühe vitsaga lüüa on ilmselgelt liiast. Häid näiteid operatiivse, oskuslikku ja taskukohase teenuse pakkujatest leiab näiteks Tallinnas Kalamajas kerge vaevaga. „Puhas võitlus äri nimel,” nendib üks neist, kes ei soovinud oma nime ajalehes näha. „Aga ma pean neid hiide kurvastama: kavatsen kutseeksamile minna ja tean, et mitu teist ametivenda teevad sama. Kulukas küll, aga kindlustab selle, et võime sama tööd edasi teha,” teatas ettevõtlik kodanik.
Majahalduril peab olema kinnisvarahalduri või korterelamuhalduri kutse kutseseaduse tähenduses. Eelmisel aastal sai kinnisvarahalduse neljanda taseme kutsetunnistuse 31 inimest. Kokku on Eestis praegu ametliku kehtiva paberiga tegijaid 96. Korterelamuhalduse kolmanda taseme kehtivaid kutsetunnistusi on üheksa, kokku on neid välja antud 51 inimesele.

27 proffi ühistujuhti

Kes tahavad oma ühistule professionaalset esimeest, siis on hea teada, et Eestis tegutseb hetkel 27 kehtiva kutsetunnistusega korteriühistujuhti.
Korteriühistute juhtidel on võimalus taotleda kutset nimetusega korteriühistujuht, tase 4.
Kutse taotlemiseks vajalikku koolitust teeb Eesti korteriühistute liit (EKL).
Kutseeksameid võtab vastu ja kutset väljastab MTÜ Eesti kinnisvara korrashoiu liit (varasema nimega kinnisvara haldajate ja hooldajate liit).
Iga töö tegemiseks on vajalik kompetentsus – oskused, teadmised, sobivad isikuomadused, hoiakud ja vastav kogemus. Soovijatel on võimalik lasta oma kompetentsust hinnata ning positiivse otsuse järel väljastatakse taotlejale kutsetunnistus.
Kompetentsuse tõendamisel võetakse arvesse ka läbitud koolitusi ja edukat tegutsemist kutsealal (praegusel juhul korteriühistujuhina).
Korteriühistujuhi kutse saamine eeldab vähemalt aastast töökogemust ühistujuhina.
Kutse taotlemisel tuleb sooritada kirjalik eksam ja esitada lõputöö.
Kutseeksami sooritamist hindab hindamiskomisjon, mille koosseisus on EKKLi ja EKÜLi esindajad.

Lähemalt loe EPLi Korteriühistute lehest.

KONFLIKT. Portaal kv.ee kavatseb muuta senist hinnapoliitikat ja kehtestada iga maakleri pealt kuutasu, mis nörritab suuri kinnisvarafirmasid.

Eesti suurim kinnisvaraportaal kv.ee on nõuks võtnud muuta süsteemi, kuidas suured kinnisvarafirmad portaalis kuulutada saavad. Kinnisvaraettevõtted ei ole sellega sugugi nõus.

Pindi Kinnisvara suurkliendi osakonna juhi Peep Soomani sõnul saeb portaal oksa, millel ise istub. «Minu asi ei ole õpetada teisi äri tegema, aga selge on see, et kv.ee lõikab endale näppu. Tean mitut kinnisvarabürood, kes on päevapealt valmis ennast kv.ee-st välja lülitama, kui portaal hakkab selliseid hinnatõstmisnõkse tegema,» rääkis Sooman. Tema sõnul ei ole see esimene kord, kui portaal on üritanud hinnapoliitikat muuta.

Portaali juht Tarvo Teslon sõnas, et praegu maksavad kümne ja saja maakleriga ettevõtted võrdset kuustasu, kusjuures kuulutuste arv on piiramata. Nii oli suurematel firmadel portaalis kuulutamine palju soodsam. Kavas on aga kehtestada kuutasu iga maakleri kohta, kellest igaüks võib portaali riputada ainult 50 kuulutust.

Eesti kinnisvaramaaklerite koja juhatuse esimehe Ardo Lepa sõnul on see igiammune vaidlus, kas hulgiostja peaks saama odavamalt või mitte. «Kindlasti mõjutab see üksikettevõtjast maaklerit, aga üksi tegutsevatel maakleritel on piirangud kogu aeg peal olnud. Seega jääksin siin pigem neutraalseks,» arvas Lepp

Tesloni sõnul on pikka aega kinnisvaraportaalides olnud probleemiks nn sarikuulutajad, kes panevad sama müügiobjekti kohta üles mitu kuulutust, et saada teiste ees eelis. «Tavaliselt on tegemist maakleritega, kes oma kehva või keskpärast tulemust teiste arvel parandada soovivad,» rääkis ta. Kinnisvaraotsija on aga vanade ja korduvate kuulutuste tõttu portaali peale pahane.

Tesloni sõnul on probleemile tähelepanu juhtinud nii Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda kui ka soliidsed kinnisvarafirmad, kes seesugust tegevust taunivad.

«Kuulutuste limiidid on seatud niimoodi, et probleem tekib ainult nendel, kes topeltkuulutusi lisavad ja teadlikult vanu kuulutusi üleval hoiavad,» märkis Teslon, kelle hinnangul on kinnisvaraportaalides 20–30 protsenti ebakvaliteetseid kuulutusi.

Lepp märkis aga, et ei saa nende väidetega nõustada ning maakleril ei ole mingit põhjust vanu kuulutusi portaalis hoida. «Ma väga kahtlen selles. Mis peaks olema selle põhjus? Pigem võib olla tegemist erandjuhtudega.»

Portaal kv.ee saatis kinnisvarafirmadele ka kirja, kus teatas muudatusest. Postimehega asja arutades jäi liit aga napisõnaliseks. «Eesti Kinnisvarafirmade Liit on kuulnud võimalikust hindade korrigeerimise kavatsusest ja pöördunud seetõttu otse kv.ee poole. Seni meil mingit vastust ei ole, mistõttu ei ole ka midagi kommenteerida,» nentis liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Soomani sõnul aga peletab portaal nii kõige suuremad kliendi lihtsalt minema ja kaotab nõnda ka turuosa. «Kui ta oma kümne kõige suurema kliendiga tülli läheb, ei ole see minu meelest väga nutikas äritegemise moodus,» arvas ta.

Soomani sõnul on kinnisvarafirmadel plaanis luua endale kas paralleelne kuulutustekeskkond või minna mõnda teise portaali, kui kv.ee järele ei anna. «Praegu on kv.ee-s umbes 40 000 pakkumist; kui kümme suuremat kinnisvarafirmat ära lähevad, siis pakkumiste arv langeb 25 000 võrra. Sellest võidab ainult City24,» arvas ta.

«Tegelikult on portaale veel, kes ainult ootavad, et kv.ee ühe suuremana teeks sellise vääratuse. See oleks ainult vesi nende veskile,» lisas Sooman.

City24 juhataja Karin Noppel-Kokerov möönis, et seni on partneritega koostöös alati leitud sobivad lahendused. «Tõepoolest, sellist hinnastamise mudelit, kus kasutustasu makstakse ainult esimese kümne kasutajakonto eest ja täiendavad kontod on tasuta, on rakendatud juba eelmisest sajandist. Selle aja jooksul on toimunud palju muutusi nii kinnisvarasektoris, tehnoloogias kui ka meedias,» tõdes ta samas.

KOMMENTAAR

Ott Heidmets

Kinnisvara24 tegevjuht

Kuna hinnanguliselt 80 protsenti Eestis üleval olevatest kuulutustest tuleb portaalidesse kolmandatest allikatest (CRMi andmebaasidest), siis on nende kvaliteet igal pool sarnane. Probleeme esineb ka Kinnisvara24.ee-s, kuid oleme lähenenud murekohale lahenduse leidmisele teisiti.

Meie kogemusel on siin tõhusaim vahend koostöö maaklerfirmadega, kes ise võitlevad samuti ebaadekvaatsete kuulutuste vastu, mis ühel või teisel põhjusel aeg-ajalt internetikeskkondadesse satuvad.

Meie lähtume põhimõttest, et kliendi loodud sisu avaldamise eest raha võtta ei ole praeguses internetiäris enam konkurentsivõimeline mudel. Juba ammu ei maksa internetis enam konto ja kuulutus, vaid klikk ja «laik». Kõige lihtsama infovahetuse omahind on tänapäeval sisuliselt olematu ning selle eest raha küsida on eilne päev.

Pindi Kinnisvara müüb Põltsamaa lähistel Väike-Kamaris asuvat Eesti Aleksandri linnakooli maja 45 000 euroga. Sama raha eest saaks kinnisvaraostja Tartus vaid renoveeritud ühetoalise keskküttega korteri viiekorruselises kortermajas

Eesti Aleksandrikooli maja andis eelmisel sügisel Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile üle haridus- ja teadusministeerium. Enne seda oli see ligi sada aastat kasutuses Põltsamaa tööstuskooli ning hiljem ametikooli õppehoonena.

Vajab renoveerimist

Riigi Kinnisvara kommunikatsioonijuht Madis Idnurm selgitas, et maakleri leidmiseks korraldati riigihange ning selle võitis Pindi Kinnisvara, kes tegeleb edaspidi hoone müügiga.

«Kui kinnisvarabüroo vahendusel müüdava vara vastu tunneb huvi rohkem kui üks ostja, siis korraldab maakler enampakkumise,» lisas ta.

Kui riik sellised otsused tegi, siis vastutagu selle eest lõpuni, oli Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoni kindel seisukoht.

Aleksandrikooli müüv maakler on Merle Rohtmets. Ta põhjendas ajaloolise hoone soodsat hinda sellega, et see vajab üsna palju renoveerimist.

«Hoone katus vajab vahetamist ja tööd on seal küllaga,» rääkis ta. «Ka on praegu hoone ülalpidamiskulud, pean silmas küttearveid, mis on üsna kopsakad.» Rohtmetsa andmeil kulub hoone soojana hoidmiseks kuus umbes tuhat eurot. Koolimajas on kasulikku pinda veidi üle 1800 ruutmeetri, sellest köetavat pinda umbes 1200 ruutmeetrit.

Et ajalooline koolimaja asub Põltsamaa vallas, tekkis maakleril küsimus, miks vald ei soovinud hoonet ise kasutusse võtta.

Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson selgitas, et vallal oleks tõepoolest selline võimalus olnud, kuid see ei tulnud vallavalitsuses ja volikogus isegi kõne alla. «Ma tean, mis seisus see hoone on, ja muinsuskaitse all olevate hoonetega kaasnevad peamiselt vaid kohustused, mitte toetused,» märkis Tõnson resoluutselt.

Ta lisas, et kuna haridusministeerium võttis vastu otsuse ühendada Põltsamaa ametikool Järvamaa kutsehariduskeskusega ja aasta hiljem lõpetada tegevus Põltsamaa ametikooli ruumides, siis peaks ministeerium ka tühjade tondilosside tekkimise probleemi ise lahendama.

«Kui riik sellised otsused tegi, siis vastutagu selle eest lõpuni,» oli vallajuht Tõnsoni kindel seisukoht.

Veel tühje maju

Samas on nii Põltsamaa vallavanem kui ka Aleksandrikooli müügiga tegelev maakler seda meelt, et hoone võiks leida hea peremehe, kes leiab ajaloolisele koolimajale sobiva rakenduse.

«Kõige kurvem oleks see, kui hoone jääks tühjalt seisma või langeks halva peremehe kätesse,» sõnas Merle Rohtmets.

Praegu seisab Aleksandrikooli vastas tühjana ka Põltsamaa ametikooli peahoone. Omakorda selle kõrval on 2014. aastal valminud moodne praktikahoone, mis leiab mõningast rakendust vähemalt 2019. aastani.

Eesti Aleksandrikooli lugu 1888. aastal avati Kaarlimõisas (praegu Väike-Kamari küla) vene õppekeelega Eesti Aleksandri linnakool (Aleksandrikool). Kooli õppekeel oli vene keel, kuid kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel.  Aleksandrikoolis õppisid vaid poisid. Eesti Aleksandrikool suleti 1906. aasta jaanuaris. 1921. aastal avati koolimajas Põltsamaa tööstuskool. Teise maailmasõja järel nimetati kool ümber Hans Pöögelmanni nimeliseks kutsekooliks. 1990. aastate algul nimetati kool ümber Põltsamaa ametikooliks. 2015. aastal liideti Põltsamaa ametikool Järvamaa kutsehariduskeskusega. 2016. aasta sügisest Põltsamaa ametikooli kahes õppehoones õppetööd ei toimu.  2019. aastani leiab veel rakendust kolm aastat tagasi valminud praktikahoone.

Valitsus on riiklike üürikorterite ehitamismõttega jõudnud peale ääremaade Tallinna ja Tartusse, mille mõttekus ajab eksperdid vaidlema.

Kohalikele omavalitsustele suunatud elamufondi investeeringute toetuse tingimused on kinnitatud, riigitoetust kulub tänavusest kuni 2020. aastani kokku 62,5 miljonit eurot.

“Issand jumal, üks minister tahab üürikortereid riigi raha eest juurde toota! Kas inimene tõesti ei vaata, mis turul toimub? Tegelikult ei vaatagi. Käed kukuvad rippu, et kuidas niimoodi saab. See on nagu riigi rahaga endale häälte ostmine, sest kodu ostmine või üürimine on alati kallis,” rääkis kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. “See on rehepapi-mentaliteet, et kulutame kõik ära.”

Toomparki hinnangul ostetakse uutest korteritest umbes 20% üürileandmiseks -aastas teeb see 500 uut pinda. Kogu turust moodustab uute korterite osa ühe kolmandiku ja kui arvestada ka vanemate korterite väljaüürimist, siis on turul Toomparki sõnul päris palju mahtu.

Toompark on kindel, et riik rikub oma korteritega turgu. “Ettevõtlikud inimesed on ostnud laenu või oma rahaga korterid üürileandmiseks, aga siis tuleb keegi, kes hakkab poliitilise otsuse baasil – ja poliitiline otsus tähendab mittemõistlikku otsust – konkurentsi pakkuma,” rääkis ta.

Riigilt pool summast

Uute elamute püstitamist ja vanade renoveerimist toetatakse, et need hiljem üürile liiguks. Toetuse määr on kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetussumma on kuni 2,5 miljonit eurot taotleja kohta.

Toetust taotlev omavalitsus peab esitama projekti majandusliku analüüsi ja hoone energiaklassi, näitama planeeringu sobivust keskkonda ja tooma välja mobiilse tööjõu osakaalu ehitatavas korterelamus. Lisapunkte annab maja rajamine Ida-Virumaale või Kagu-Eestisse. Turutõrke kõrvaldamiseks mõeldud meede toetaks riiklike üürikorterite ehitamist ka Tallinna ja Tartusse.

Kui valitsus paneb Tallinna ja Tartusse
riigi rahaga kortermaju püsti, siis nii nabib ta kasumit teenida tahtvalt arendajalt kliendid ära, leiab Toompark. “Me ei räägi sotsiaalkorteritest, vaid munitsipaalpindadest laiale sihtrühmale. Inimestele, kes ei peaks olema abivajajate seas. Tehakse siin veel mingeid õpetajate ja õdede maju -makske parem nendele inimestele normaalset palka. Riik peaks tulema toetuse pakkuja rollist välja, looma keskkonna, kus inimene ise hakkama saab.”

Toompark on kindel, et riigi sekkumine vähendab pikemas perspektiivis eluruumide hulka. Erasektor lahkub turult või ei too uut vara turule.

Kas riik hakkab sel juhul kortermaju juurde ehitama? “Selles nõiaringis ongi Soome ja Rootsi. Riik peab raha panema sellesse, ei saa oravarattast enam välja. Turg on seal tuksi keeratud,” kostis Toompark. “See ei viita tervele mõistusele, kui öeldakse, et Soomes-Rootsis tehakse niija peame samamoodi käituma. Meie ei ole rikas ühiskond.

Lühema aja jooksul on võidumehed ehitajad, kes töö kätte saavad. “Minister saab hääli,” lisas Toompark. “Eesti kaotab.”

Kriitikasse on valitsus suhtunud tõrjuvalt, märkis Toompark. “Olen ise olnud see, keda ministeeriumi uksest sisse ei lasta või kõrvale tõrjutakse. Kutsuti majandusministeeriumis komisjon kokku. Omanike keskliit jäeti kõrvale. Vastati umbes nii, et meil on laua taga toolid täis, rohkem ei mahu. Kas see on normaalne?” lisas ta. “Küsimus on eelkõige maksumaksja raha väärkasutamises populistlike ideede väljatoomiseks, mis ei tee meie keskkonda paremaks.“

Riik tõmbas tagasi

Kinnisvarafirmade liidu juht Tõnis Rüütel on vähem kriitiline, sest riik tõmbas võrreldes algse eufooriaga natuke tagasi.

“Riik ise midagi ehitama ei hakka, vaid saab ilmselt KredExi kaudu anda laenutuge, kohalikult omavalitsuselt võiks maatükk tulla ja ettevõtjad ehitavad, mitte nii, et riik otsast lõpuni kõik kinni taob. Aga see peab ikkagi kompleksselt toimima. Mitte hurraaga, et ehitame maja valmis ja küll elanikud sisse tulevad,” rääkis Rüütel ja kiitis, et nüüd plaanitakse ka vanade hoonete renoveerimist. “Tundub, et asi ei käivitugi sel kujul, nagu algselt mõeldud oli. Või pigem oli ühe ministri peas.”

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles, et töökohtade tekke soodustamiseks väljaspool pealinna tuleb panustada kaasaegsesse elukeskkonda. Seetõttu otsustas valitsus toetada üürielamute rajamist. “Sellega anname hoogu kohalikule ettevõtluskeskkonnale, tõstame tööjõu mobiilsust, kaasajastame elamufondi ja parandame inimeste elutingimusi.”
Rüütli sõnul tuleb ehitada seal, kus napib eluruume, kuid leidub töökohti. Täpsemaks Rüütel ei läinud. Peale selle arvab Rüütel, et odavam on püstitada uusi hooneid.

Kui kortereid rajatakse ka Tallinna, ei ole see Rüütli hinnangul probleem. “Tallinn on seda sisuliselt ju teinud, mis seal vahet. On teinud küll õpetajate ja õdede maju. Paistab, et need asjad toimivad.”

Pindi Kinnisvara müügipartneri Peep Soomani sõnul kasvab Tallinn igal aastal umbes 4000 inimese võrra, seega kortermajade arendusi pole praegu üleliia. Mujal Eestis nii suurt nõudlust aga ei ole.

“On vaks vahet, kas tehakse riiklikud üürikorterid või munitsipaalkorterid, millega aidatakse hädalisi. Segane on, milline sisuline abi on. On üks Narva kolledži näide, kus õppejõudu ei ole kuhugi majutada. Kui Narvas ringi vaadata, siis oleks õppejõudu panna küll kusagile. Selleks ei pea üle-eestilist üürikorterite programmi tegema,” rääkis Sooman. “Muus osas võiks õlgu kehitada ja öelda, et iga rahvas on oma valitsejaid väärt, aga see programm on lihtsalt kuramuse kallis.” Veel heidab Sooman riigile ette, et süvaanalüüs on tegemata. “Exceli tabel: vana versus uus,” selgitas ta.

Sooman leiab, et vanade kortermajade kordategemine on soodsam kui uute rajamine. “Võid võtta tõeliselt amortiseerunud hoone ja selle rekonstrueerimine on ikka kaks korda odavam kui uue ehitamine.” Tema sõnul ei tee ühelegi riigile au, kui ta sekkub suvalisel ajal vabasse ettevõtlusse. Sooman tõi lihtsustatud näite: riik alustab piimatootmist, kuigi tegutseb palju piimatootjaid, kes on teinud pikaaegseid kulukaid investeeringuid – see lennutab ettevõtjate ärimudeli vastu taevast.

KOMMENTAAR

Ettevõtjad otsivad lahendusi
JOONAS KERGE
KredExi kommunikatsioonispetsialist

Majandusministeeriumi ja KredExi tellitud analüüs on toetustingimuste kujundamise üks alus.

Üüriturul domineerib eraisikute koordineeritud pakkumine, institutsionaalsete investorite huvi elukondlike üürikorterite vastu on leige. Enamasti arendatakse üürimiseks ärikinnisvara ja külaliskortereid.

Pankade laenupoliitika on konservatiivne, sest Eestis on vähe infot eluasemete üürituru kohta.

Erasektori tööandjate vastustest leidis kinnitust, et 45% ettevõtetest ja tööandjatest näeb suure või väga suure probleemina, et töötajatele pole töökohast mõistlikul kaugusel piisavalt sobilikke üüripindu.

66% nendest ettevõtetest ja tööandjatest, kes näevad probleemi suure või väga suurena, on ka ise teinud probleemi lahendamiseks pingutusi. Lahendustena tuuakse välja näiteks transpordivõimaluste pakkumist.

15% vastanutest leiab, et tegemist on probleemiga, mis vajab lähitulevikus tööandja sekkumist.
Kohalike omavalitsusüksuste küsitluse tulemustest selgus, et 74% vastanud kohalikest omavalitsustest näeb vajadust üürikorterite osakaalu suurendamiseks.

Sõltuvalt omavalitsuse suurusest ja turutõrke olemusest oli eluasemete lisanõudlus vahemikus 10 kuni 100 korterit, Tallinn hindas lisavajaduse võrreldes teiste omavalitsustega kümneid kordi suuremaks.

Maakonnakeskused ja nn Tallinna ja Tartu kuldse ringi omavalitsused eelistavad uute üürielamute ehitamist, muud omavalitsused rekonstrueerimist.

http://arvamus.postimees.ee/4030599/paeevaintervjuu-kas-eluaseme-ostuks-ja-laenu-saamiseks-on-hea-aeg

Tuleval aastal jõustuva seadusemuudatuse tõttu on paljud kortermajad hakanud majahaldurit vahetama. Seda tehes on aga ilmnenud, et nii mõnigi ühistu on senistel majahalduritel end tüssata lasknud ja maksnud hulga raha ei millegi eest.

Sageli pole kortermaja elanikest enamikul aimugi, kes hoiab iga päev korras nende trepikoja ja majaümbruse – jutuks tuleb see vaid siis, kui trepikoja puhtus jätab soovida, keegi ei vaheta läbipõlenud lampe või majaesine on hooldamata.

Seni on üsna tavaline, et ühistu on majarahva seast või väljastpoolt leidnud inimese, kes maja hooldamise enda kanda võtab ja kellele ühistu selle eest maksab – tegija toimetab omasoodu ja kui kõik näib enam-vähem korras, siis majarahvas sellesse enamasti ei sekku.

Majahalduritele uued nõuded

Tartu Elamuhalduse OÜ juhataja Teet Suits märkis mullu Õhtulehega sel teemal vesteldes, et asjade niisugune korraldus võib väga hästi toimida, aga võib juhtuda nii, et paljusid otsuseid, mis puudutavad ka majaelanike rahakotti, ei arutata nendega läbi ja lõpuks ei saagi majarahvas enam päris täpselt aru, kuidas asjad on korraldatud ja mille eest kui palju makstakse.

2018. aastal jõustuv korteriomandi- ja korteriühistu -seadus ei lase sellisel olukorral enam tekkida, sest majahalduritele hakkavad kehtima kindlad nõuded. Muutuv seadus on ka põhjus, miks tuhanded kortermajad valmistavad juba praegu ette nrajahalduri vahe. tust.

«Päringute hulk aina kasvab ning mida sügavamale oleme seni süüvinud mõne isehakanud halduri portfellis olnud maja hingeelusse, seda hirmsamaks on pilt muutunud,» ütles Pindi Kinnisvarahalduse juhataja Elari Udanr. «Põlve otsas nokitsenud ja ennast nrajahalduriks nimetanud inimesed esitavad ühistutele arveid uskumatu nahaalsusega, samal ajal puudub neil näiliselt osutatud teenuste jaoks isegi vastav kompetents.»

Haldurivahetusega kaasneva hoonete ja dokumentide ülevaatamise käigus on ilmsiks tulnud, et paljude majade rahvas on seni pahaaimamatult osa oma rahast tuulde lasknud, tõdeb Elari Udam.

Sulitembud tulevad päevavalgele

Levinud probleemid on tema sõnul majanduskavade (eelarvete) pinnapealsus ja aruandluse puudulikkus. Üsna palju on näiteid ebaotstarbekatest remontidest: näiteks on ette võetud fassaadi värvimine, teades, et paari aasta pärast on plaanis maja soojustada, samuti hooldus- ja remonditööde ebapiisav kvaliteedijärelevalve ja puudulik dokumenteerimine.

Tihtilugu ei ole Udami sõnul tegemist otseselt petmisega, vaid pigem laiskuse või oskamatusega, aga paljudel juhtudel siiski ka ilmse pahatahtlusega, näiteks on remonditööd kahtlaselt kallid või on konkursid läbi viidud suunatult jmt.

«Kõige jahmatavam on selge nahaalsus: paberite järgi on töid just kui tehtud, kuigi maja juures ei ole seda võimalik tuvastada,» märgib Elari Udam. «Õnneks on karmistuvad regulatsioonid ja omanike suurenev teadlikkus oluliselt turgu mõjutamas ja ilma asjakohase pädevuseta ühemehefirmad on sunnitud tegevuse lõpetama. Sellega lõpeb ka ühistute tüssamine.»

Kuidas valida majale haldaja

• Kõige odavam ei ole tavaliselt kõige parem. Turuosaliste vahel liigub selle kohta nali: ma võin veel poole odavamalt mitte midagi teha.

• Uurige järele, kas inimesel on vajalik oskus ja kogemus, nt kutsetunnistus – vt Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu (EKKL) kodulehelt (www.ekkliit.ee/kutse-andmine). Oluline on teada, kas majahalduri maine on puhas.

• Kui kõne all on firma, kontrollige selle tausta: mis teenuseid ta ise osutab, kas tal on sõltumatult kontrollitud kvaliteedisüsteem – seda tõendab sõltumatu audiitori väljastatud sertifikaat, nt EKKL/EKHHL” sertifikaadid või rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedisertifikaadid nt ISO.

• Haldajat otsides tuleb koostada korralik pakkumise kutse, et kõik pakkujad saaks lähteülesandest ühtemoodi aru ja pakkumisi saaks omavahel võrrelda. Pakkumise koostamise! on abiks Eesti standardid EVS 910 «Kinnisvara korrashoiu hanke dokumendid ja nende koostamise juhend» ja EVS 807 «Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid».

• Kui hanke korraldamine näib üle jõu käivat, võib abi saamiseks pöörduda Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu (koduleht: ekkliit.ee) või Eesti Korteriühistute Liidu (koduleht: ekyl.ee) poole.

*Eesti Kinnisvara Korrashoiu liit (EKKL), kandis varem nime Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate liit (EKHHL).

Allikas: Pindi Kinnisvarahaldus

Haldurile tulu toonud trikid

Mõned näited nende majahldurite tegevusest, kes on küll usinalt raha kasseerinud, kuid pole teenust pakkudes kuigi innukad olnud

• Majahaldur pakkus kortermajale ka sisekoristusteenust. Lepingu järgi oli võetud kohustus pesta maja iga trepikoda puhastusvahendit kasutades 15 korda kuus. Tegelikult tõmmati trepikojad vaid kord nädalas lihtsalt niiske lapiga üle. Õnneks ei lasknud majarahvas sel kaua kesta, sest sajuste ilmadega muutus olukord trepikojas kiiresti talumatuks.

• Majahaldur pakkus Lasnamäe kortermajale Tallinnas ka avariiteenust, mille kohaselt peab avariibrigaad olema kättesaadav 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Teenuse kontrollimisel selgus, et avariinumbriks, kuhu võinuks õhtuti ja öösiti helistada, oli märgitud mobiilltelefon, mis kuulus halduriteenust pakkuvale isikule -ja see oli välja lülitatud. Ettevõte on registreeritud Pärnusse, ühtki töötajat firma palgal pole.

• Muu hulgas raamatupidamisteenust osutav majahaldur oli jätnud kaks kuud kõik ühistu arved maksmata, sealhulgas vee ja elektri eest. Õnneks oli ühistu raha kontol siiski alles ja suuremat kahju ei tekkinud.

• Majaelanik tabas «halduri» välistrepil jäätõrjet tegemas: too kallas 9kraadise külma käes välistrepi kuuma veega üle. Loomulikult jäätus vesi peagi ja muutis trepi peegelsiledaks liuväljaks. Uskumatu ja halenaljakas, aga tõsi: selle töö eest esitas haldur ühistule ka arve. Lepingu kohaselt pidi Lume- ja libedusetõrjet tegema vastava kvalifikatsiooniga majahoidja.

Uus seadus kaotab tuleval aastal korteriühisused

Tuleva aasta algul jõustuv korteriomandi- ja korteriühistuseadus kaotab korteriühisused ja loob ühistute registri.

Praegu on Eestis kolm peamist kortermajade maj andamis vormi: korteriühistud, hooneühistud ja korteriomanike ühisused. Viimaseid on Eestis 22 000 ringis.

«Minu hinnangul kõige olulisem muudatus, mille uus seadus kaasa toob, on kahest enam levinud kortermajade majandamise vormist – ühistud ja ühisused – ühe kadumine Eesti õigusnraastikult,» ütles Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juht Urmas Mardi. «Kõigis nendes majades, kus korteriomanikud ei ole 2018. aasta 1. jaanuariks ise korteriühistut moodustanud, loob riik selle seaduse alusel automaatselt.»

See tähendab, et korteriühistute registri pidaja avab registris uue korteriühistu registrikaardi, millel on kirjas korteriühistu nimi ja mis on kinnistusraamatus seotud sama kinnisasja korteriomanditega. «Sellise korteriühistu nimeks saab kinnisasja aadress koos täiendiga: korteriühistu,» selgitas Mardi.

Uue seadusega kaasneb ka korteriühistute register, kuhu kantakse kõik korteriühistud. See aga, et korteriühist luuakse ka siis, kui majarahvas ise selleks lillegi ei liiguta, ei tähenda siiski, et keegi määrab vastsele ühistule ka juhatuse – see ülesanne jääb ikkagi korteriomanikele endile.

Urmas Mardi soovitab senistel ühisustel mitte jääda seaduse jõustumist ootama, vaid moodustada ühistu juba varem: «Nii on aega end korteriühistu toimimise spetsiifikaga kurssi viia ja tulevikus on lihtsam kortermaja majandada.»

Infopäevad kogu riigis

Eesti Korteriühistute Liit on justiitsministeeriumi toel alustanud tuleval aastal jõustuvat seadust tutvustavat infopäevade sarja, et anda asjast huvitatuile kõikjal Eestis võimalus endale kõik aegsasti üksikasjalikult selgeks teha.

Infopäeval, mis on üles ehitatud kehtiva õiguse ning uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse võrdleval analüüsil, leiavad käsitlemist täiesti uued korteriühistuid puudutavad õiguspõhimõtted.

Osalema on oodatud ühistute, ühisuste ja omavalitsuste esindajad ning kõik, kes on uuest seadusest huvituvad.

EKÜL tutvustab uut seadust

EKÜL korraldab uue seaduse tutvustamiseks infopäevi, esimene oli eelmisel nädalal Tartus.

• 16. märts: Rakvere Art hotelli konverentsisaalis (Lai 16/18).
• 30. märts: Pärnu hotelli banketisaalis (Rüütli 44).
• 11. aprill: Paides Järvamaa keskraamatukogu konverentsisaalis (Lai 33).
• 20. aprill: Võru Kesklinna kooli konverentsisaalis (Vabaduse 12).
• 11. mai: Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2).
• 18. mai: Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2) venekeelne infopäev.

Algus kõikjal kell 16. Osalemine on tasuta, ette tuleks end kirja panna telefonil 627 5740 või e-posti aadressil ekyl@ekyl.ee. Kindlasti tuleb täpsustada, kus soovite infopäeval osaleda.

Allikas: Eesti Korteriühistute Liit

Hoolimata vilkast ehitustegevusest on Tallinna ja Harjumaa uusarenduste müügis olevate korterite jääk kahanenud kümnendiku võrra, teatas Pindi Kinnisvara.

Mullu kevadel oli aktiivses pakkumises ligikaudu 2000 uut korterit, tänavu veebruari alguse seisuga on jääk langenud 1761 ühikule, seisis pressiteates.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et uusarenduste soetamist soosib nii rahva üldine kindlustunde paranemine kui ka järelturukorterite hinna järsk tõus.

“Viimast soodustavad eelkõige üüriinvestorid, kes ostavad kasvõi kesise sisustusega vana korterija üürivad selle ilma lisakulutusteta välja, pole saladus, et pruugitud korteri tootlus on uue omast veidi suurem,” selgitas ta.

“Uusarendustes on müüdavaim kaup noortele sobilik väiksem kahetoaline korter ja lastega peredele mõeldud neljatoaline elamispind,” rääkis Sooman.

Tema sõnul on kõige aktiivsem uute korteritega kauplemise piirkond Tallinna piiriäärsed alad, kus hinnad on kesklinnast märksa taskukohasemad, ostjate esmane kriteerium ei ole kaugus kesklinnast, vaid laitmatu infrastruktuur – poed, koolid, lasteaiad, kiire ühistransport.

Kinnisvaraindeks langes mürtsuga alla

Pindi indeks langes jaanuaris mürtsuga alla 8,4% võrra, 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmine hind oli 1305 eurot ruutmeetri eest. Detsembris oli see korrigeeritud andmetel 1424 eurot.

“Kuna mullu detsembris tehti uusarendustega masujärgselt rekordarv tehinguid, siis viskas see keskmise hinnataseme üles, nüüd on tehingustruktuur normaliseerunud ja langus varasemasse punkti küllaltki ootuspärane,” kommenteeris Sooman.

Korteriühistuid on aastaid tüssatud

Paljud kortermajad vahetavad muutuva seaduse tõttu majahaldureid ja hoonete ülevaatusel on selgunud, et hulk ühistuid üle Eesti on maksnud majahaldurile teenuste eest tühja. Pindi Kinnisvarahalduse juhataja Elari Udam selgitas, et järgmisel aastal muutuva seaduse kohaselt muutuvad nõuded majade halduritele ning sellest tulenevalt valmistavad tuhanded majad ette haldusfirma vahetust.

“Päringute hulk aina kasvab ning mida sügavamale me seni kellegi amatööri portfellis olnud maja hingeelusse süüvime, seda hirmsamaks pilt muutub. Põlve otsas nokitsenud, ennast majahalduriks nimetavad inimesed esitavad ühistutele arveid uskumatu nahaalsusega, samal ajal puudub näiliselt osutatud teenuste jaoks neil vastav kompetents ja isikkoosseis,” rääkis Udam.

“Õnneks mõjutavad karmistuvad regulatsioonid ja omanike teadlikkus oluliselt turgu ja ilma pädevuseta ühemehefirmad on sunnitud lihtsalt oma tegevuse katkestama, sellega koos lõpeb ka ühistute tüssamine,” sõnas ta.

Hirm paneb suvilat ostma

Usun, et sel aastal hakatakse suvilaid ostma – enam ei julgeta reisile minna, ütles Põhjarannikule Kirde Kinnisvara juhataja Virge Tiirik.

Tiirik ütles Ida-Virumaa kinnisvaramüügi madalseisust rääkivas artiklis, et eelmisel aastal ei tundnud inimesed huvi ei suvilate ega puhkepiirkondade maatükkide vastu. “Hinnad lasti alla, peaasi, et ostetaks. Paljud on viimastel aastatel eelistanud käia 300 euroga soojal maal ega tahtnud muretseda muru niitmise pärast. Usun, et sel suvel hakatakse ostma. Enam ei julgeta nii palju reisile minna ning tahetakse rahu, vaikust ja stabiilsust. See aga ei tähenda kohe hinnatõusu, sest pakkumisi on väga palju,” rääkis kinnisvaraspetsialist.

Kasvanud on huvi ka vanade maamajade vastu. “Aianduskooperatiivides aga vaadatakse, kas saab suvila teha selliseks, et seal aasta läbi elada.”

Harjumaa täitub ladudega

Harjumaale lisandub sel aastal ligi 100 000 m2 lao-ja tootmispinda, teatas Pindi Kinnisvara.

Sel aastal on Pindi Kinnisvara teatel menukad linnasisesed stock-office-tüüpi pinnad. Sel ja järgmisel aastal valmivad seda tüüpi kontorlaod näiteks Suur-Sõjamäe tänaval ja Kadaka teel.

Eelmise aasta aprillis alustati Smarten Logisticu Rukki teel asuva logistikakeskuse teise etapi ehitust ja see peaks valmis saama veebruaris, seisis pressiteates. Siis on Rukki tee logistikakeskuse suurus 28 000 m2. Järgmisel aastal valmib samass piirkonnas Omniva logistikakeskus. Sel aastal valmivad veel suured lao- ja tootmishooned nii Rae kui ka Harju ja Jõelähtme vallas.

TASUB TEADA

Valik valmivaid lao- ja tootmishooneid

ALLIKAS: PINDI KINNISVARA

Pindi Kinnisvara avalikustab väljavõtted värskest Harjumaa lao- ja tootmispindade turuülevaatest.

Valik 2017 valmivaid suuremaid lao- ja tootmishooneid:

Omniva logistikakeskus, Lehmja küla, Rae vald, valmib 2018.
OÜ Harmeti moodulmajade tootmishoone, Kumna küla, Harku vald,  26 845 m², valmib 2017.
Favor AS tootmishoone, Liivamäe küla, Jõelähtme vald, 13 522,2 m²,  valmib  2017.
Smarten logistikakeskuse laiendus, Lehmja küla, Rae vald 12 800 m²,  valmib  2017.
AS Mobec kontori- ja laohoone, Lehmja küla, Rae vald 5 889 m²,  valmib   2017.
Baltic Agro AS ärihoone, Lehmja küla, Rae vald, 4 951,7 m²,  valmib  2017.
Priisle Äripark, II etapp, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, 4 100 m²,  valmib  2017.
Männiku Stock-Office, Nõmme linnaosa, Tallinn, 2 600 m²,  valmib  2017.
Orto kontori- ja tootmishoone, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, 2 279,1 m²,  valmib  2017.
Järveotsa tee Stock-Office, Haabersti linnaosa, 2 200 m²,  valmib  2017.

Trendid ja kokkuvõte

Suurimad logistikakeskused valmisid 2016. aastal Coop-il ja BLS-l (Sanitexi tütarettevõte). Suurimatest erinevatele üürnikele mõeldud laopindadest valmis Riigiressursside keskuse uus lao- ja toomishoone Kal­mistu teel ning Lookivi logistikapargi I etapp Rae vallas.

2017 märksõna on linnasisese stock-office tüüpi pinna edu. 2017–2018 valmivad mitmed linnasisesed stock-office’id (nt Suur-Sõjamäe tn 29a ja Kadaka tee 4), mille täituvusega ilmselt probleeme ei teki.

Lao- ja tootmispindasid ehitatakse valdavalt enda tar­beks või juhul, kui vähemalt 30% on kaetud eelnevalt üürilepingutega.

2016 aasta aprillis alustati Smarten Logistic AS Rukki teel asuva logistikakeskuse teise etapi ehitamisega ning see peaks valmis saama 2017. aasta veebruaris. Siis on Rukki tee logistikakeskuse suuruseks ligikaudu 28 000 m². 2018 aastal valmib samasse piirkonda Omniva logistikakeskus. 2017 aastal on valmimas veel suured lao- ja tootmishooned nii Rae valda kui ka Harju ja Jõelähtme valda.

Üürihinnad on stabiliseerunud, lähima paari aasta jooksul olulist kasvu ega langust ei prognoosi.

На вторичном рынке недвижимости Таллинна быстрее всего раскупаются требующие ремонта однокомнатные и двухкомнатные квартиры в спальных районах, которые в первую очередь покупают для дальнейшей продажи или сдачи в аренду. К волне инвестиций в недвижимость привело то, что поколение среднего возраста выплатило первый жилищный кредит и берет уже второй, чтобы сдавать квартиру или отдать своим детям, сообщает rus.err.ee.

Тот, кто недавно собирался купить недвижимость в столице, хватался за голову: квартиры уводят из-под носа, для просмотра интересующих квартир выстроиваются большие очереди из желающих, и не всегда успеваешь на них взглянуть до того, как кто-то заключит сделку. А в это время цены потихоньку растут.

Представители бюро недвижимости утверждют, что снижения цен не стоит ожидать до тех пор, пока в недвижимости заинтересовано поколение детей поющей революции.

Самые быстрые сделки заключаются за считанные недели

Быстрее всего с рынка недвижимости исчезают небольшие неотремонтированные однокомнатные и двухкомнатные квартиры в Мустамяэ, Ыйсмяэ и Ласнаямяэ. Также многие покупают однокомнатные и двухкомнатные квартиры с ремонтом, но и они чаще всего находятся в “горах”.

“Наибольший интерес представляют собой выгодные для инвестирования квартиры — те, которые доступны для простых людей. Однокомнатные и двухкомнатные квартиры без ремонта идут лучше всего. А самые популярные районы — Кристийне, Ласнамяэ и Мустамяэ”, – отметил Михкель Оидерма, менеджер бюро недвижимости 1Partner.

По словам Пеэпа Соомана, специалиста по сбыту недвижимости из Pindi Kinnisvara, если есть договоренность по цене, то сделка заключается за считанные недели. “Среди двухкомнатных квартир успешнее всего продаются те, что стоят около 60 000 евро, а аналогичная граница для трехкомнатных квартир — 80 000 евро”.

“В основном предпочитают отремонтированные квартиры из двух или трех комнат, которые подходят для молодых семей, но в то же время их легко сдавать в аренду. Не первый или последний этаж, квартира должна быть скорее в хорошем состоянии”, – отметил Сооман. В качестве инвестиций предпочитают недвижимость в Мустамяэ, ведь в этом районе располагаются среднеспециальные и высшие школы, и там существует высокая потребность в жилье. Чаще предпочитают более дешевые панельные дома, потому что их легче себе позволить”.

Квартиры в деревянных домах, которые раньше высоко ценились, для среднего рынка стали слишком дорогостоящими.

“Вторые по популярности небольшие квартиры в деревянных домах стали настолько дорогими, что люди больше не могут себе их позволить. Семьи с детьми стали чаще искать жилье на границе города и за городом. Из-за высоких цен люди переезжают в Саку, Сауэ, Табасалу и так далее”, – сказал Сооман.

“Покупка квартир для инвестирования — самый популярный спорт прошлого года среди населения Эстонии. Около трети всех сделок заключается с целью инвестирования, в основном для сдачи в аренду, но и для дальнейшей перепродажи после ремонта. Следующая по популярности цель — приобретение первой квартиры после съемного жилья или переезд от родителей”, – перечислил Михкель Ойдерма из 1Partner.

Резкого падения рынка ожидать не стоит

“Буму” способствуют как родившиеся в период поющей революции 26-30-летние молодые люди, так и покупатели за 30, которые хотят поменять жилье старого типа на более современное”, – сказал исполнительный директор таллиннского отдела Arco Vara.

Несмотря на быстрый рост цен, по оценкам специалистов их рост все-таки преостановился. Также не прогнозируется резкое падение рынка.

Paljud kortermajad vahetavad muutuva seaduse raames majahaldureid ja hoonete ülevaatusel on selgunud, et hulk ühistud üle Eesti on maksnud majahalduritele teenuste eest tühja.

Pindi Kinnisvarahalduse juhataja Elari Udam selgitas, et järgmisest aastast muutuva seaduse kohaselt muutuvad nõuded majade halduritele ning sellest tulenevalt valmistavad tuhanded majad ette haldusfirma vahetust.

„Päringute hulk aina kasvab ning mida sügavamale me seni kellegi amatööri portfellis olnud maja hingeelusse süüvime, seda hirmsamaks muutub pilt. Põlve otsas nokitsenud, ennast majahalduriks nimetavad inimesed esitavad ühistutele arveid uskumatu nahaalsusega, samal ajal puudub näiliselt osutatud teenuste jaoks neil isegi vastav kompetents ja isikkoosseis,“ rääkis Udam.

„Õnneks on karmistuvad regulatsioonid ja omanike teadlikkus oluliselt mõjutamas turgu ja  ilma pädevuseta ühemehefirmad on sunnitud lihtsalt oma tegevuse katkestama, sellega koos katkeb ka ühistute tüssamine,“ sõnas ta.

Hoolimata vilkast ehitustegevusest on Tallinna ja Harjumaa uusarenduste müügis olevate korterite jääk langenud kümnendiku võrra.

Mull kevadel oli aktiivses pakkumises ca 2000 uut korterit, tänavu veebruari alguse seisuga on jääk langenud 1761 ühikule.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et uusarenduste soetamist soosib nii rahva üldine kindlustunde paranemine kui ka järelturukorterite järsk hinnatõus.

„Viimast soodustavad eelkõige üüriinvestorid, kes ostavad kasvõi kesise sisustusega vana korteri ja üürivad selle ilma lisakulutusteta välja, pole saladus, et pruugitud korteri tootlus on uute omadest veidi kõrgem,“ selgitas ta.

„Uusarendustes on müüdavaimaks kaubaks noortele sobilikud väiksemad 2-toalised korterid ja lastega peredele mõeldud 4-toalised elamispinnad,“ rääkis Sooman.

Tema sõnul on kõige aktiivsemaks uute korteritega kauplemise piirkonnaks Tallinna piiriäärsed alad, kus hinnad on kesklinnast märksa taskukohasemad, ostjate esmane kriteerium ei ole kaugus kesklinnast, vaid laitmatu infrastruktuur poodide, koolide, lasteaedade ja kiire ühistranspordi näol.

В рамках изменений закона многие многоквартирные дома меняют управляющих домами, при этом в ходе осмотра зданий выяснятся, что многие товарищества по всей Эстонии напрасно платили управляющим за услуги, которые на самом деле вообще не были предоставлены.

Руководитель бюро недвижимости Pindi Kinnisvarahaldus Элари Удам разъяснил, что в соответствии с изменениями закона с будущего года изменятся также и требования к управляющим домами, и, исходя из этого, тысячи домов начали готовиться к смене управляющей компании.

”Количество запросов постоянно растет, и чем больше мы углубляемся в связанные с обслуживанием домов вопросы, которыми до сих пор управлял какой-нибудь случайный любитель, тем ужаснее становится открывающаяся перед нами картина. Люди, пытавшиеся на скорую руку что-то неумело ”напортачить” и называвшие себя управляющим домом, с немыслимым нахальством выставляют товариществам счета за якобы предоставленные услуги, в то время как для их оказания у этих людей отсутствует даже соответствующая компетенция и штат работников”, — сказал Удам.

”К счастью, ужесточение правовых актов и рост осведомленности собственников начинают оказывать значительное влияние на рынок, и некомпетентные фирмы, штат которых зачастую состоит из одного человека, вынуждены просто прекратить свою деятельность, и вместе с этим прекращает свое функционирование и система обмана товариществ”, — добавил он.

Несмотря на интенсивную строительную деятельность, остаток выставленных на продажу квартир в новостройках Таллинна и Харьюмаа уменьшился на одну десятую часть.

Минувшей весной активное предложение насчитывало около 2 000 новых квартир, а по состоянию на начало февраля этого года остаток сократился до 1 761 единицы.

Партнер Pindi Kinnisvara по продажам Пеэп Сооман сказал, что приобретению жилья в новостройках сегодня благоприятствует как общее повышение чувства уверенности населения, так и резкое повышение цен на рынке вторичного жилья. ”Последнему способствуют, прежде всего, инвесторы, вкладывающие в недвижимость для ее последующей сдачи в аренду. Для этой цели они приобретают даже скудно обставленные старые квартиры и сдают их в аренду, не вкладывая дополнительные деньги, поскольку ни для кого не секрет, что прибыльность бывших в эксплуатации квартир несколько выше новых”, — пояснил он.

”В новостройках самым продаваемым товаром являются подходящие для молодежи небольшие 2-комнатные квартиры и предназначенные для семей с детьми 4-комнатные жилые площади”, — сказал Сооман.

По его словам, регионом, где наиболее активно идет продажа новых квартир, являются приграничные районы Таллинна, цены в которых значительно доступнее для клиентов, чем стоимость жилья в центре города. Здесь первым критерием для покупателей является не расстояние до центра, а отличная инфраструктура в виде магазинов, школ, детских садов и скоростного общественного транспорта.

Резкое повышение цен на рынке вторичного жилья произошло не случайно, уверен Пеэп Сооман из Pindi Kinnisvara.

Один из руководителей Pindi Kinnisvara Пеэп Сооман сказал, что приобретению жилья в новостройках сегодня благоприятствует как общее повышение чувства уверенности населения, так и резкое повышение цен на рынке вторичного жилья.

«Последнему способствуют, прежде всего, инвесторы, приобретающие недвижимость для ее последующей сдачи в наем. Для этой цели они приобретают даже скудно обставленные старые квартиры и сдают их, не вкладывая дополнительные деньги, поскольку ни для кого не секрет, что прибыльность бывших в эксплуатации квартир несколько выше новых», – объяснил он.

«В новостройках самым продаваемым товаром являются подходящие для молодежи небольшие двухкомнатные квартиры и предназначенные для семей с детьми четырехкомнатные квартиры», – сказал Сооман.

По его словам, регионом, где наиболее активно идет продажа новых квартир, являются районы в Харьюмаа недалеко от Таллинна и на окраинах столицы, цены в которых значительно доступнее для клиентов, чем стоимость жилья в центре города. Здесь первым критерием для покупателей является не расстояние до центра, а отличная инфраструктура в виде магазинов, школ, детских садов и скоростного общественного транспорта.

Pindi Kinnisvara teatel kavandavad tuhanded korterelamud majahaldurite vahetust, kuna tuleval aastal nõuded halduritele seadusemuudatuse tõttu karmistuvad.

Paljud kortermajad vahetavad muutuva seaduse raames majahaldureid ja hoonete ülevaatusel on selgunud, et hulk ühistud üle Eesti on maksnud majahalduritele teenuste eest tühja, teatas kinnisvarafirma.

“Päringute hulk aina kasvab ning mida sügavamale me seni kellegi amatööri portfellis olnud maja hingeelusse süüvime, seda hirmsamaks muutub pilt,” ütles Pindi Kinnisvarahalduse juhataja Elari Udam.

“Põlve otsas nokitsenud, ennast majahalduriks nimetavad inimesed esitavad ühistutele arveid uskumatu nahaalsusega, samal ajal puudub näiliselt osutatud teenuste jaoks neil isegi vastav kompetents ja isikkoosseis,” rääkis Udam.

“Õnneks on karmistuvad regulatsioonid ja omanike teadlikkus oluliselt mõjutamas turgu ja ilma pädevuseta ühemehefirmad on sunnitud lihtsalt oma tegevuse katkestama,” sõnas ta.

Pindi Indeks langes jaanuaris 8,4% võrra, 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1305 eurot. Detsembris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1424 €/m².

„Kuna mullu detsembris tehti uusarendustega masujärgselt rekordarv tehinguid, siis viskas see ka keskmise hinnataseme üles, nüüd on tehingustruktuur normaliseerunud ning langus varasemasse punkti küllaltki ootuspärane,“ kommenteeris Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Kui 2016. aasta detsembris tehti indeksilinnades 1330 korteriomandi tehingut, siis tänavu jaanuaris tehti 1135 tehingut. Võrdluseks- 2106. aasta jaanuaris tehti indeksilinnades vaid 881 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 8,4 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 109 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Pindi Kinnisvara avalikustab väljavõtted värskest Harjumaa lao- ja tootmispindade turuülevaatest.

Valik 2017 valmivaid suuremaid lao- ja tootmishooneid

Trendid ja kokkuvõte

Suurimad logistikakeskused valmisid 2016. aastal Coop-il ja BLS-l (Sanitexi tütarettevõte). Suurimatest erinevatele üürnikele mõeldud laopindadest valmis Riigiressursside keskuse uus lao- ja toomishoone Kal­mistu teel ning Lookivi logistikapargi I etapp Rae vallas.

2017 märksõna on linnasisese stock-office-tüüpi pinna edu. 2017–2018 valmivad mitmed linnasisesed stock-office’id (nt Suur-Sõjamäe tn 29a ja Kadaka tee 4), mille täituvusega ilmselt probleeme ei teki.

Lao- ja tootmispindasid ehitatakse valdavalt enda tar­beks või juhul, kui vähemalt 30% on kaetud eelnevalt üürilepingutega.

2016 aasta aprillis alustati Smarten Logistic AS Rukki teel asuva logistikakeskuse teise etapi ehitamisega ning see peaks valmis saama 2017. aasta veebruaris. Siis on Rukki tee logistikakeskuse suuruseks ligikaudu 28 000 m². 2018 aastal valmib samasse piirkonda Omniva logistikakeskus. 2017 aastal on valmimas veel suured lao- ja tootmishooned nii Rae valda kui ka Harju ja Jõelähtme valda.

Üürihinnad on stabiliseerunud, lähima paari aasta jooksul olulist kasvu ega langust ei prognoosi.

Hoolimata vilkast ehitustegevusest on Tallinna ja Harjumaa uusarenduste müügis olevate korterite jääk langenud kümnendiku võrra.

Mull kevadel oli aktiivses pakkumises ca 2000 uut korterit, tänavu veebruari alguse seisuga on jääk langenud 1761 ühikule.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et uusarenduste soetamist soosib nii rahva üldine kindlustunde paranemine kui ka järelturukorterite järsk hinnatõus. „Viimast soodustavad eelkõige üüriinvestorid, kes ostavad kasvõi kesise sisustusega vana korteri ja üürivad selle ilma lisakulutusteta välja, pole saladus, et pruugitud korteri tootlus on uute omadest veidi kõrgem,“ selgitas ta.

„Uusarendustes on müüdavaimaks kaubaks noortele sobilikud väiksemad 2-toalised korterid ja lastega peredele mõeldud 4-toalised elamispinnad,“ rääkis Sooman.

Tema sõnul on kõige aktiivsemaks uute korteritega kauplemise piirkonnaks Tallinna piiriäärsed alad, kus hinnad on kesklinnast märksa taskukohasemad, ostjate esmane kriteerium ei ole kaugus kesklinnast, vaid laitmatu infrastruktuur poodide, koolide, lasteaedade ja kiire ühistranspordi näol.

Paljud kortermajad vahetavad muutuva seaduse raames majahaldureid ja hoonete ülevaatusel on selgunud, et hulk ühistud üle Eesti on maksnud majahalduritele teenuste eest tühja.

Pindi Kinnisvarahalduse juhataja Elari Udam selgitas, et järgmisest aastast muutuva seaduse kohaselt muutuvad nõuded majade halduritele ning sellest tulenevalt valmistavad tuhanded majad ette haldusfirma vahetust.

„Päringute hulk aina kasvab ning mida sügavamale me seni kellegi amatööri portfellis olnud maja hingeelusse süüvime, seda hirmsamaks muutub pilt. Põlve otsas nokitsenud, ennast majahalduriks nimetavad inimesed esitavad ühistutele arveid uskumatu nahaalsusega, samal ajal puudub näiliselt osutatud teenuste jaoks neil isegi vastav kompetents ja isikkoosseis,“ rääkis Udam.

„Õnneks on karmistuvad regulatsioonid ja omanike teadlikkus oluliselt mõjutamas turgu ja  ilma pädevuseta ühemehefirmad on sunnitud lihtsalt oma tegevuse katkestama, sellega koos katkeb ka ühistute tüssamine,“ sõnas ta.