Butiigi- ja restoraniärimehed on Tallinna peatänava kontseptsioonist lummatud ja ehkki bulvari valmimistähtaeg on teadmatus tulevikus, kätkevad juba praegu nende pikemad laienemisplaanid äritegevust ka peatänaval.

Pindi Kinnisvara äripindade konsultant Silver Ojamets ütles, et Tallinnas on toitlustusasutuste ja butiigiäride jaoks häid kohti vähe. „Viru tänavale ja vanalinna laiemalt kõik ei mahu, Pärnu maanteel otsitakse vitriinidega kaubanduspindasid tikutulega taga,“ rääkis ta.

„Ega meie klientidel muidugi täna äri tegemata jää, kuid pikemas perspektiivis on mitmed butiigi- ja restoraniärimehed lubanud Peatänaval paiknevatele pindadele kolida,“ rääkis Ojamets. „Ettevõtjad on elu ja maailma näinud inimesed ning nad oskavad suurlinnades nähtud jagatud linnaruumi võlusid hinnata,“ kinnitas Ojamets.

„Kogu peatänava merepoolseks väravaks saab ilmselt hetkel juba ehituses olev Porto Franco keskus, mis on väga väärikas stardikoht kontseptsiooni edasi arendamiseks,“ lisas ta.

Juba esimeste sügiseste lumetormidega varitseb katustel surmaoht, kuna suur temperatuurikõikumine muudab katustelt alla libisevad jäätunud lumekamakad eluohtlikuks.

Pindi Kinnisvarahalduse kutseline kinnisvarahaldur Elis Liivrand soovitas, et majaomanikud peaksid juba esimeste suuremate lumesadudega põhjalikult hindama katuste lumetõrje vajalikkust. „Kui õnnetus on käes, on hilja takkajärgi tark olla, kerge hooletus võib minna maksma halvemal juhul kellegi elu,“ hoiatas Liivrand.

Tema sõnul saab väiksema katuse puhtaks vähem kui saja euro eest. „Inimeste tervis ja turvalisus on aga hindamatud,“ lisas Liivrand.

Esmakordselt analüüsib Pindi Kinnisvara korterite maksmust nende ehitusaasta järgi, mis annab tervikliku ülevaate, millise ajastu varatüübid kõrgemas ja millised madalamas hinnas on.

Käesolevas analüüsis on aluseks võetud Tallinna 2016. aasta esimese 10 kuu korteriomanditehingute keskmised väärtused. „Tulemused kinnitavad, et aastakümneid raiutud dogma, justkui kinnisvara väärtust mõjutab ainult asukoht, on poolik. Tegelikult määrab paraja annuse kinnisvara väärtusest ka korteri ehitusaasta, täpsemini küll konkreetse ajastu projekteerimistrendid ning ehitusstandardid- ja materjalid,“ sõnas Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Tabelijärgselt on välja toodud ka kommentaarid iga ajastu kohta.

Kommenteerib Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Enne 1939. aastat ehitatud hoonete keskmise kõrge hinnataseme puhul mängib siiski suurt rolli asukoht. On ju nii igihaljas Vanalinna asum kui ka Kadriorg linna tsentris, mis mõjutab omakorda vara väärtust. Samas kuuluvad siia gruppi ka vanad üles vuntsitud toonased linna äärealad, mis täna on kesklinna osaks või selle lähipiirkonnaks- Uus Maailm, Kassisaba, Kalamaja jms. Asukoht on hinnas, selles pole kahtlustki. Kuid hinnas on ka ajalugu, mis selgitab ka selle kategooria kõige kõrgemat ruutmeetrihinda.

Aastatel 1940-1970 ehitati korralikke kivimaju. Iseloomulikuks olid kõrgete lagedega Stalini-aegsed avarad korterid ja väga kompaktse ruumijaotusega tellisest või tuhaplokist nn hruštšovkad. „Kivimaja on ikka kivimaja“ ütlevad nii eestlased kui venelased ja maksavad parema heliisolatsiooni ja soojapidavuse eest ka kõrgemat hinda. Samas on paljude selliste majade tehnosüsteemid juba mitmendat ringi mädad ja vajavad taas vahetuskuuri.

1971-1990 oli paneelmajade ajastu. Ehkki ehitati veel ka hruštšovkasid, kerkisid kümned tuhanded kõigi mugavustega magalarajoonide korterid just sellel ajastul – loodi meile praegusel kujul tuttavad Väike-Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe. Tehingute keskmine hind indikeerib ostjate seisukohta paneelmajade suhtes väga ühetimõistetavalt – paneelmajad on elamufondi autsaiderid, mida ostavad need, kellel raha rohkemaks ei jagu. Piirkonnal pole mingit vahet – ka kesklinna paneelmajad on muudest sama piirkonna korteritest tugevalt odavamad.

1991-2000 loodi väga piiratud hulgal elamuid, kusjuures suur osa neist rajati Lasnamäele Pirita-Kose poolsesse serva. Ehkki vahemaa kesklinnaga on suur, annab eramajade ja metsatukkade lähedus hinnalisa, suurimat rolli mängib aga viimaste paneelmajade värskus võrreldes 70-ndatel või 80-ndatel ehitatud majadega. Hilisemad Lasnamäe mikrorajoonid olid projekteeritud ka märksa elanikesõbralikemaks ning puudust ei ole mänguväljakutest ega haljasaladest.

2001-2010 ehitatud korteritest rajati enamus kinnisvarabuumi eel või ajal. Mõni tegi hästi, mõni halvemini, kuid visuaalselt ehitati need majad siiski uue ajastu standardite kohaselt ning ka nende amortisatsioonitase on keskmisest madalam. Lisaks välisele esteetikale ajab hinna kõrgeks ka asjaolu, et 10-15 aastat vanas korteris on palju sisustust veel kasutuskõlblik ning sellest tulenevalt on võimalik täielikult möbleeritud korteri eest ka väärikat tasu küsida.

2011-2016. Siin polegi midagi ülearu kommenteerida. Nagu uhiuus auto maksab pruugitust rohkem, maksab rohkem ka uus korter, ükskõik, kas see asub Koplis, Mustamäel või Kesklinnas. Üks märksõna siiski – tänased uued majad on muutunud oluliselt energiasäästlikumaks ning kõrvalkulude alanemise nimel on ostjad valmis pinna enda eest rohkem maksma.

Tallinnas, Tartus ja nende lähivaldades on kinnisvara hind jõudnud tagasi buumiaegsele tasemele. Mujal Eestis pole lootustki buumi ajal ostetud kinnisvara eest kunagi makstud hinda tagasi saada. Sunnismaisus süvendab ääremaastumist ja takistab ettevõtluse arengut.

Sass ja Triin (täpsed nimed toimetusele teada – T. J.) on Pärnust pärit. Pärnus nad ka töötasid, kuid 2005. aasta lõpus, kui majandus mühinal kasvas ja paarile sündis laps, tundus hea mõte kolida Pärnu lähedale väiksemasse kohta. Mõeldud-tehtud. Nad leidsid Pärnust paarikümne kilomeetri kaugusel ühes väiksemas asulas kaheksa korteriga ja suure vana viljapuuaiaga kortermaja. Korteris on kolm tuba, kolmemeetrised kõrged laed, maja ümber suur piiratud hoov viljapuudega. „Algul küsiti korterist ikka üle 600 000 krooni, lõpuks saime veidi üle poole miljoni krooni eest kätte, aga remonti panime ka vast oma 150 000 krooni sisse,” meenutas Sass.

Pank andis laenu, ost ja remont said teoks. Siis tuli masu. Sass kaotas töö, mõnda aega maksis Triin laenu üksi. Aeg läks siiski paremaks, Sass leidis uue töö. Aga nüüd, kümmekond aastat hiljem, oleks vaja ära kolida. Sassi erialal on kõik paremad pakkumised Tallinnas. Triinu erialal on tööd igal pool, aga teda pahandab, et ta saab oma erialal kuni kolmandiku vähem palka, kui teeniks Tallinnas või Tartus. Pere tahab kolida, aga ei saa, sest praktiliselt pool – veidi üle 20 000 euro – on korterilaenust veel maksta. Sassi ja Triinu korter on müügis olnud alates möödunud aasta suvest. Alguses küsisid nad 40 000 eurot. Nüüdseks on hind kukkunud juba alla 30 000 euro. Nad on väsinud ja pettunud. „Kardame, et kui ka reaalne ostja tuleks, ei julgeks me enam müüa, kuna meil ei jääks enam Tallinnasse või Tartusse kolimiseks isegi uue korteri sissemaksuraha üle. Praegu püüame lihtsalt raha laenu kõrvalt sissemaksuks juurde koguda,” ütles Sass. „Enam ma ei hakka ennast isegi närvi ajama töökuulutuste vaatamisega,” täiendas Triin.

Kinnisvarauudistes on viimasel ajal juttu olnud hindade buumiaegsele tasemele jõudmisest, kuid need puudutavad ainult osa Eestit. Eesti Päevaleht võttis ette maa-ameti Eesti kinnisvaratehingute statistika. Võrdlesime kinnisvara hindasid buumi tippaastal (2006. aasta kolmandast kvartalist kuni 2007. aasta kolmanda kvartali lõpuni) ja samade linnade-valdade tehinguhindasid möödunud aasta septembrist tänavu septembrini. Statistika tõi mustvalgel esile, et Eesti on järsult Tallinna ja Tartu poole kaldu vajunud ja ääremaa, kus enam elada ei taheta, algab juba suurtest keskustest 50 kilomeetri kauguselt.

Osta ei taha keegi

Tallinnas, Tartus ja mõnes nende lähivallas on hinnad praegu ligikaudu samal tasemel mis kümmekond aastat tagasigi. Kuid näiteks Võrus maksab korteri ruutmeeter 42% vähem kui buumiajal. Praegu valitseks justkui ostjaturg, kuid ometi on ostjaid viiendiku võrra vähem kui buumiajal. Paldiskis on olukord veel nukram. Buumiajal müüdi seal aastas üle kahesaja korteri. Nüüd on hind 50% madalam, kuid ostjaid on samuti poole vähem. Tõsi – on ka vastupidiseid näiteid. Ka Rae vallas on tehinguid vähem, ent hinnad buumiaegsest isegi mõne protsendi kõrgemad. Ka Tallinnas tehakse tehinguid buumiajaga võrreldes vähem, ent hinnad on taastunud buumi tasemele.

Võrdlustabeli puhul tuleb muidugi arvestada, et väiksemates kohtades, kus tehinguid on aasta jooksul alla saja, moonutab iga suurem ja kallim tehing (või vastupidi – mõni üliodav) keskmist hinda. Teisalt on oluline, et kuna maa-amet koondab samasse statistikasse nii korterid kui ka majad ega erista, kas müüdud objekt oli 70-ruutmeetrine korter või väike eramaja, siis moonutab seegi keskmist ruutmeetrihinda.

Suuremat üldistust see siiski ei muuda: aastast aastasse jätkub inimeste Tallinnasse ja Tartusse koondumine ning see muidugi tõstab nende piirkondade kinnisvara hinda. Keskustest kaugemal pole inimestele tööd ja seegi mõjutab korterite hindu – kui pole nõudlust, ei saa ka kaupa kallilt müüa. Küsimus on: mida tähendab see ühiskonnale ja mis saab edasi?

„Väikelinnades on kriisieelne taastumine olnud oluliselt aeglasem ja elanike arv kogu aeg kahaneb. Seega tekib vaba elamufondi kogu aeg juurde. Drastilisim näide on Kohtla-Järve, mis on 2000. aastast saati kaotanud 12 000 elanikku. Vaba elamufondi on seal nii palju, et inimesed annavad seda tasuta käest,” ütles Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman. Ka teised Eesti Päevalehte nõustanud kinnisvaraeksperdid näevad sama mustrit. Põhimure on, et väikestes kohtades ei ole tööd. Ettevõtlus aga ei saa jalgu alla, sest kui tegu on kohaliku haardega äriplaaniga, siis ei jagu sellele klientuuri. Suure plaani puhul võib jälle kinnisvara takistuseks saada. „Elukondliku kinnisvaraga ei olegi võib-olla mure nii suur kui ettevõtluseks mõelduga. Kuna maapiirkondades on kinnisvara odav, siis on raske selle tagatisel pangast ettevõtluse alustamiseks laenu saada. Olen kuulnud, et isegi PRIA projektide puhul on omaosaluse rahastamine selle taha jäänud,” andis mõttekoja Praxis majandusprogrammi juht Katrin Pihor probleemile laiema mõõtme.

Seega on tung Tallinna ja Tartu poole. Neis linnades kinnisvara hind tõuseb ja need, kelle rahakott ei luba endale linna kodu osta või kellel pole selleks soovi, jäävad lähivaldadesse. Saku, Saue, Tabasalu, Keila ja ka Maardu on atraktiivsed. Tallinna töökohtade lähedale kolinud inimeste elupaigad jaotuvad kiirtena mööda põhimaanteid. Kauguse taluvuspiiri paneb paika ühissõidukiühendus ja kütuse hind: kui igakuine töölkäimine maksab nii palju, et selle eest saaks tasuda juba tunduva osa laenumaksest linnalähedasse majja korterit ostes, siis pakitakse asjad ja kolitakse linna poole.

Taluvuspiir on poolsada kilomeetrit

„Sõltuvalt maanteest on see taluvuspiir 30–50 kilomeetri juures. Näiteks mööda Viljandi maanteed iga päev 50 kilomeetrit tööle sõita pole nii mugav kui mööda Tartu maanteed. Seda näitavad ka kinnisvara hinnad – Kose on Tallinnast 40 kilomeetri kaugusel ja see on veel populaarne,” tõi Sooman näite. 50 kilomeetrit on eestlase sissetuleku juures viimane piir: autoga sõites tähendab see, et üksnes kütusele kulub kuni 140 eurot kuus.

Mis saab edasi? Peep Sooman prognoosib, et muudatusi pole näha: jätkub maalt suurtesse linnadesse ja linna lähedale kolimine. Maapiirkondade ja väikelinnade kortermajade kinnisvara ei lähe enam kunagi võrreldes Tallinna või Tartuga rohkem hinda. See-eest võidab hinnas suurte tõmbekeskuste ümbrus: seal ollakse töökohtadele ja teenustele lähedal, aga elukohta osta on soodsam kui päris keskuses. Linnalähedastele vabadele maatükkidele kinnisvaraarenduste loomine jätkub.

„Ma usun, et Tallinna tõmbetuules olevates asulates ja külades kasvab nõudlus pidevalt,” ütles Sooman. „Kinnisvaraturg on nagu tiik. Kui viskad tiigi keskele kivi, on epitsentris kõva lainetus, aga võid kindel olla, et lainetus jõuab ka kallasteni välja ja ka Tallinn aina laieneb. Kriiside vastu pole muidugi keegi kaitstud, aga üldine suundumus on see, et maapiirkonnad hääbuvad,” ütles Sooman.

Kiili alevisse ehitatakse viis uut kolmekorruselist kortermaja, mis hakkavad elektrienergiat saama katusele paigaldatud päikesepaneelidest.

Kiili Päikesekodud nime kandvat projekti veab arendajana Espak Ehitustööd OÜ ning müügi eest hoolitseb Pindi Kinnisvara OÜ. Juba järgmise aasta suvel valmib kaks esimest kolmekorruselist kortermaja, mõlemas 11 korterit.

Korterite müügiga tegeleva Pindi Kinnisvara OÜ müügipartner Peep Sooman ütles, et korterid tulevad enamuses kahe- või neljatoalised.

“Mõte on korterid noortele peredele – nendele, kelle veel pole väiksemat peret, ja neile, kel on juba lapsed,” ütles ta. “Mõeldud on nendele, kellel ei hakka hammas peale eramute hindadele, sest korterite hinnad on mõistlikud.” Hinnavahemik jääb neljatoalistel 120 000-125 000 euro juurde, kahetoalistel 75 000 euro kanti. Pindala on neljatoalistel korteritel 80-85 ruutmeetrit.

Huvi on suur

Soomani sõnul on huvi uute kortermajade vastu olnud suur, kuigi müügitegevusega on Pindi Kinnisvara tegelenud vähem kui kaks kuud ning majadel pole seinugi püsti. Praeguseks on broneeritud juba kümmekond korterit ehk põhimõtteliselt pooled esimesest kahest majast, mis ehitatakse. Ülejäänud kolm maja ehitatakse järgmises etapis. Broneerijaid on nii Kiilist kui Tallinnast.

Soomani sõnul tulevad päikesepaneelid majade katustele ning sealt saadava energiaga hakatakse soojendama ka olmevett.

Toob uusi elanikke

Maja energiaklassiks on B, mis on tema sõnul igati eeskujulik. Renoveeritavad vanad majad näiteks selle energiaklassini ei küündi. Korteritel on rõdud ja terrassid ning kolmekorruselistes majades hakkab sõitma ka lift.

Kiili vallavanem Aimur Liiva sõnul on Kiili alevisse viimase 10-15 aasta jooksul kerkinud arvukalt eramaju ja ka paarismaju, aga uusi korterelamuid ei ole ehitatud kolhoosiaja lõpust.

“Kui vallast üldisemalt rääkida, siis seda pole toimunud ka Luige alevikus, ning ainus koht, kus seni kaasaegseid korter- ja ridamaju leida võis, oli Kangru alevik. Kõik see kokku on loonud olukorra, kus ca 80% kõikidest meie elanikest elabki eramajades,” ütles vallavanem. “Kiili alevis toimuv arendus seda pilti mõnevõrra muudab ja lisab uusi vallakodanikke.”

Harju Elu, 28.10.2016

Pindi kinnisvara suurkliendi osakonna juht Peep Sooman ütles Trigon Capitali juhi Joakim Heleniuse jutu peale, et kesklinna korteriturul on aktiivsed soomlastest ostjad, et keskmist soomlast siin turul toimetamas ei ole.

„Paar Soome fondi, kes rahastavad end Soomes võlakirju välja lastes, on ostnud Tallinna kesklinnas paarsada korterit välja üürimiseks,“ ütles ta.

Eelistatud on korras ja pigem odavamad korterid, mida saab kohe välja üürida, rääkis ta. Kesklinna üürikorteri tootluskäärid jäävad 4-8 protsendi kanti.

Mujal Eestis, näiteks Pärnus ja Saaremaal, on soomlased pigem kinnisvara müümas.

Samal ajal kui väikesed korterid kaovad Rakveres nagu soojad saiad, on maakonnas omajagu vägagi põnevaid hooneid, millele on paraku keerulisem ostjat leida.

Kinnisvarabüroo Uus Maa maakleri Margus Punase sõnul on ärikinnisvara müügipakkumisi Lääne-Virumaal vähe ja tehinguid tehakse samuti vähe.

“Kui üldse müügi puhul huvist rääkida, siis kesklinna väiksemad äripinnad oleks need, mis ilmselt leiaks ostjaid,” rääkis Margus Punane. Äripindu ei kiputa naljalt ostma, pigem soovitakse neid üürida. Üüriturul on pakkumisi ja ka tehinguid hulga rohkem kui ostu-müügi vallas. Nõudlus üüripindade järele ja pakkumine on Rakveres üsna seinast seina.

“Siin on ka tehinguid väga erinevaid. Küll üüritakse väiksemaid kontoripindu hinnavahemikus 3–10 eurot ruutmeeter olenevalt asukohast ja suuremaid lao-, tootmis-, kaubanduspindu äärelinnas, kus hind jääb vahemikku 2–4 eurot ruutmeeter,” rääkis Margus Punane.

Rakverest väljas on pilt veelgi nukram. “Aktiivsest turust rääkida ei saa. Pigem ollakse kimpus vanade ärihoonete ja lautadega, mis ei leia kasutust,” sõnas Margus Punane.

Peep Sooman Pindi kinnisvarast sõnas, et eelkõige saab Lääne-Virumaa ärikinnisvara puhul rääkida Rakverest ning ka siis pigem üüriturust. Ostu-müügitehinguid tehakse aastas keskmiselt paar tükki.

Kõige paremini lähevad kaubaks Keskväljaku ümber asuvad hooned ning pinnad suurtes kaubanduskeskustes. “Keskväljak toimib lihtsalt ühtse tervikuna: seal on Targa Maja konverentsikeskus, kuhu saab külalisi kutsuda, seal on büroohooned, seal saab süüa,” loetles Peep Sooman paiga plusse.

Ettevõte, kes seal tegutseb, on vaieldamatult kohal ja nähtav – see korvab krõbedama üürihinna.

“Nii kui lähed Keskväljakult 200 meetrit kõrvaltänavasse, objekti moraalne väärtus kohe langeb,” ütles Peep Sooman.

Tema sõnul on Rakveres tõesti ühte tüüpi äripindade defitsiit: puudus on heas korras ning suure aknafrondiga esimese korruse ruumidest. Selliseid vajavad näiteks nii kinnisvarabürood kui ka toitlustajad. “Nii kui need turule tulevad, on need ka kohe läinud,” lausus Peep Sooman.

Kui kellelgi on vaba raha ja hea idee, siis on praegu sobilik aeg soetada omale tõeliselt värvika ajalooga objekte. Nii pakutakse Kadrinas müüa hoonet, mis vajab küll kõpitsemist, kuid see-eest asub ligi 3000ruutmeetrine krunt peaaegu Loobu jõe kaldal. Ning hind on samuti hea – napilt 45 000 eurot. Tegu on eestiaegse ehitisega: 1919. aastal avas seal uksed tärklise- ja siirupivabrik.

Uuemast ajast on pärit Tamsalus asuv pagaritöökoja hoone, kus on olemas külmkambrid ja spetsiaalsed ruumid. Raudtee lähedal asuv 60 000 eurot maksev kompleks vajab tõenäoliselt omajagu kohendamist.

Näpi lähedal Aluvere külas müüb puitmööblit valmistav ettevõte 560 000 euroga töötavat saeveskit. Ostja saab enda kätte saeveski ühes masinatega ja boonusena kõik kliendid. Omaniku sõnul on müügi põhjuseks pensionile minek.

“Aga enne ei lähe ma kuhugi, kui see müüdud pole,” ütles Erik Mägi. Tema sõnul on tegu ettevõttega, mis ka tõepoolest kasumit toodab ning millel kliente jätkub. Nii on Aluverest pärit mööbel läinud Nukuteatrisse ning Hollandi ja Taani elamistesse.

Kuigi Lääne-Virumaa looduse ilu meelitab siiakanti üksjagu loodusturiste ning eksootikat otsivaid välismaalasi, on toitlustusasutustel väikestes kohtades üsna keeruline püsima jääda.

Kinnisvaraportaalis oli eelmise nädala seisuga müügis tosinkond kõrtsi-restorani. Näiteks Liiva kõrtsist-puhkekeskusest soovib omanik saada veidi alla 300 000 euro. Kadrinas pakutakse kohvikut-kauplust. Veerand miljoniga saab kätte Rutja puhkekeskuse. Mitu söögikohta on müügis Võsul.

Ajalooga hooned

Ärikinnisvara sildi all pakutakse Lääne-Virumaal palju huvitavaid, väärika ajalooga hooneid. Üks kauneimaid on näiteks Liigvalla mõis Rakke vallas, mis on peale korralikku renoveerimist võimalik võtta kasutuse majutusasutuse ja restoranina.

Et tegu on 18. sajandist pärineva imeilusa barokkhoonega, tuleb ostjal olla valmis selleks, et renoveerimistööde iga samm ka muinsuskaitsega kooskõlastada. Mõisa eest küsitakse pool miljonit eurot.

Roelas müüakse 30 000 euroga endist viinakööki, mis uuemal ajal kogunud kuulsust Särtsu baarina.

Pisike nelinurkne kivist hoone on hästi hoitud ning müüja ütleb, et meetripaksuste kiviseinte puhul on hea see, et “nii kui suitsu ette paned, on tuba soe”.

Saun, vana veski ja kinnimaja

Ka Rakveres on müügil mitu põnevat objekti. Näiteks saab 225 000 euroga kätte raudtee ääres asuva vana õli-kütusepargi.

Ärikinnisvara nime all saab kätte Rakvere kesklinnas asuva laguneva veski. 1820. aastal valminud hoone ostja peab arvestama muinuskaitse eritingimusega ja välja käima 39 000 eurot. Kinnisvaramaakler Nele Aarti sõnul on võimalik praeguse kooskõlastatud projekti järgi teha Võidu tänava poole veskiga sobiv ühekorruseline hoone.

“Tõenäoliselt sobiks sinna kõige paremini väike käsitööpood,” ütles Nele Aart ja avaldas lootust, et keegi tuleb ja teeb sinna midagi vahvat. Suvel pandi kuulutus üles, aga senimaani pole veski vastu huvi tuntud.

Tallinna tänava lähedal saab soe­tada võimsa arhitektuuriga endise klubi – avaliku sauna, samuti 19 toaga ­hotellikompleksi ja remonditöökoja. Nii klubi kui ka hotell on müügis 199 000 euroga.

Ekstreemsusi otsival arendajal on põhjust vaadata Rakvere kesklinna poole, kus ootavad kortermajadeks muutmist endised politseihooned. Pargi kõrval asuvad vanad majad saab kätte üsnagi soodsalt – 350 000 euroga –, kuid tõenäoliselt peab arvestama päris suure väljaminekuga, et need korda teha.

Maakleri sõnul on majad müügis olnud alles paar kuud ja ostjat pole sellisele suurele objektile kerge leida. Kel aga vaba raha, võib neisse teha lausa 21 korterit.

Sellekohane projekt on maakleri sõnul praegu koostamisel. Arvestades Rakvere korteripuudust, oleks tegu investeeringuga tulevikku. Boonusena tulevad kaasa keldris asuvad vangikongid, kus on alles omajagu originaaldetaile.

Müügis on mitu farmi

Madalad põllumajandustoodangu hinnad ja seakatk on tekitanud olukorra, kus müügis on päris mitu farmikompleksi.

Väike-Maarja vallas müüakse 330 000 euroga Kiltsi sigalat, Tapa vallas pakutakse Jäneda hobukasvanduse kinnistut 65 000 euro eest. Roelas müüakse aga endist tibulat 56 000 ­euroga.

Kui Ebaveres tuleb maksta korraliku suure lüpsifarmi eest 590 000 eurot, siis Väike-Maarjas Müürikul saab endise noorkarjalauda hoone kätte 30 000 euroga. Kadrina vallas peab ostja endise Kadapiku seafarmi eest välja käima 140 000 eurot.

Kinnisvaraturu septembrikuu ülevaade näitab, et Rakvere korteriturul vahetab ühes kuus omanikku paarkümmend objekti. Pindi kinnisvara andmetel müüdi kreisis linnas septembris 24 korterit – üks rohkem kui möödunud kuul.

Ruutmeetri eest sooviti septembris saada keskmiselt 704 eurot, aga ostjad kauplesid hinna keskmiselt 646 euroni. Kõige kallim korter soetati Rakveres septembris 84 700 euroga.

Samal ajal näitab Rakvere turg kokkukuivamise märke: kui 2014. aastal oli kortereid müügis kahesaja ringis, siis möödunud aastal langes see arv alla 150 ning septembris oli neid müügis juba alla saja.

Tänasest alustas Pindi Kinnisvara teenustegrupi uue juhina senine Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige Elari Udam.

Pindi Kinnisvara seeniorpartner Kalev Roosiväli sõnas, et Elari Udam on viimane puuduv killuke Pindi Kinnisvara ja Pindi Kinnisvarahalduse teenuste ühendamisel. „Tema kinnisvara- ning juhtimisalane kompetents on väljapool kahtlust ja olen kindel, et Elari saavutab Pindi Kinnisvara kaubamärgi all pakutavate teenuste ühendamise kaudu taseme, millesarnast pole Eestis varem kinnisvarasektoris täisteenusena nähtud,“ lisas Roosiväli.

Elari Udam ütles, et kinnisvara vahendus-, hindamis- ja korrashoiuteenuste ühendamine saab olema suur väljakutse. „Samas usun, et see annab võimaluse turuosa oluliselt kasvatada ning luua läbi teenuste ristmüügi veelgi kõrgem teenusekvaliteet,“ lisas Udam.

Pindi Kinnisvara kuulub Eesti suurimasse kinnisvarateenuste kontserni Realia Group, mille 2015. aasta teenuste käive oli 4,58 miljonit eurot. Grupi põhitegevusteks on kinnisvara vahendamine, hindamine, korrashoid ja kindlustusvahendus. Kokku annab grupp tööd üle 250 inimesele. Pindi Kinnisvara müügiportfellis on enam kui 3000 objekti koguväärtusega üle 250 miljonit euro. Aastas koostab ettevõte üle 4000 eksperthinnangu. Eestis on ettevõttel 13 kontorit.

Elari Udami töökogemus:

1991-1993 AS Eviko töödejuhataja

1993-1995 AS Linnaehitus, tööjuht, projekti insener

1996-2001 Uus Maa Kinnisvaragrupp, projektijuht (kinnisvara haldamine ja hooldamine); al1997.a OÜ Uus Maa Kinnisvarahaldus tegevdirektor

2001- 2004 Riigi Kinnisvara AS, haldusdirektor

2004- 2016 Riigi Kinnisvara AS, juhatuse liige

Tunnustused/ühiskondlik tegevus

2002 Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu juhatuse liige

2004 Aasta kinnisvarahaldur Eestis

2007 Aasta kinnisvarahaldur Eestis

2009 Kinnisvara korrashoiu GURU

2015 Muinsuskaitse Nõukogu liige

Täiendav info:

Kalev Roosiväli

kalev.roosivali@pindi.ee

+372 501 6692

Elari Udam

elari.udam@pindi.ee

+372 513 3699

Harjumaa ärimaade tehinguhind on aastaga hüpanud kolmekordseks- põhjuseks ettevõtjate tormijooks kallimatele ja parematele kinnistutele.

Kui mullu esimese 9 kuu jooksul oli Harjumaa ärimaade tehingute keskmine hind 76 €/m², siis tänavu 9 kuuga on see aga tõusnud juba 242 €/m² peale.

Pindi Kinnisvara äripindade maakler Silver Ojamets ütles, et ehkki ärimaa sihtotstarbega hoonestamata kinnistute tehingute arv ei ole muutunud (mullu 9 kuuga 38, tänavu 36 müüki), siis on täielikult muutunud tehingute struktuur. „Paremini kapitaliseeritud ettevõtjad on teadvustanud, et laienemiseks vajatakse parima asukohaga maatükke,“ sõnas Ojamets.

„Samas on logistiliselt hästi ligipääsetavate müügis olevate kruntide arv väga piiratud ning kõikjal on tugeva infrastruktuuriga ärimaadele mitu huvilist- see on ajanud väärt maatükkide hinna kõrgustesse,“ selgitas Ojamets.

Pindi Indeks langes septembris 0,3% võrra, 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1248 eurot. Augustis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1252 €/m².

Kui 2016. aasta augustis tehti indeksilinnades 1397 korteriomandi tehingut, siis septembris toimus 1341 tehingut. Võrdluseks- 2015. aasta septembris tehti indeksilinnades 1186 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman sõnas, et taas hoidis indeksit üleval Tallinna linn, kus tehti eelmisel kuul 777 korteriomanditehingut keskmise ruutmeetrihinnaga 1649 eurot (+3,1%).

Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses veel 11 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 100 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Üksikud võlglased võivad lörri ajada terve kortermaja korrastustööd, mistõttu tasub juba esimeste võlgade ilmnemisel nendega tõsiselt tegelema hakata.

Pindi Kinnisvara atesteeritud vanemhaldur Heliis Anto selgitas, et tihtipeale alahindavad ühistute juhatused tasahilju kuhjuvaid võlgasid. „Esialgu tunduvad väikesed võlad ühistu ees aktsepteeritavad, kuna kommunaalteenuste lepingud on ju elanikel tavaliselt otse teenusepakkujaga ja väikese puudujääki saab vajadusel näiliselt katta tekkinud reservidest, halvemal juhul aga lausa remondifondist,“ rääkis ta.

Anto sõnas, et selline hiilivate võlgade aktsepteerimine on aga suisa kuritahtlik- hoonete majanduskavad ei ole planeeritud ilmaasjata ja kui ühel sügisel jääb katuseremondi jaoks raha puudu ning ka pank ei anna võlgade tõttu laenu, siis on ühistu lõhkise küna ees- kas korjata puuduolev summa teistelt elanikelt või kahjustada hoonet ja selle elanike elukvaliteeti.

„Võlglaste korralekutsumiseks on piisavalt õiguskaitsevahendeid ja karmimatel juhtudel, kui tõsistest vestlustest ei piisa, ei tohiks häbeneda ka kohtus õiguse nõudmist- ühistu juhatuse ülesanne on siiski tagada hoone maksimaalne jätkusuutlikkus, mitte tegeleda majaelanike personaalküsimustega,“ lisas Anto.

Kinnisvaraarenduste ühisrahastus on toonud suurde kinnisvaraärisse ligi 10 000 eestlasest väikeinvestorit.

„Ühisrahastuse eesmärk on finantseerida uute korterite ehitamist ilma pankasid sinna kaasamata, korjates üksikute tuhandete eurode kaupa vajamineva kapitali väikeinvestoritelt,“ selgitas Pindi Kinnisvara nõukogu esimees Kalev Roosiväli.

Ta sõnas, et vaid paari aastaga on ühisrahastamised muutunud märkimisväärseks investeerimisalternatiiviks, kuna pakutav aastane tootlus on kõrge. „Kodumajapidamiste käsutuses on rekordilised 6 miljardit eurot hoiuseid, mis otsib pidevalt väljundit, lõviosa inimestel aga ei ole sääste nii palju, et ise korter osta ja see välja üürida, rääkimata kinnisvaraarendusest,“ rääkis Roosiväli. „Nüüd on aga neil võimalus väikese summaga osaleda suures kinnisvaraäris ja see on kahtlemata ahvatlev,“ lausus ta.

Samas on see Roosiväli sõnul kaasa toonud täiesti uue olukorra kinnisvaraturul, kus pangad ei saa enam seniste “turusanitaridena” täielikult juhtida uute korterite pakkumise turgu- alles on jäänud võimalus turgu mõjutada vaid ostjate kaudu, otsustamaks kui palju ja millistel tingimustel ostjad uute korterit ostmiseks laenu saavad.

Roosiväli lisas, et lisaks avalikele ühisrahastust pakkuvatele ettevõtetele on ka väiksemaid, suunatud emissioone. „Teatud arendusprojektidele korraldab suunatud võlakirjaemissioone ka Pindi Kinnisvara, kuid see on mõeldud eelkõige suurinvestoritele,“ selgitas ta.

Eesti ühe suurema ühisrahastusettevõtte crowdestate.eu juhi Loit Linnupõllu sõnul on Eestis kokku ühisrahastuse kaudu kinnisvaraärisse investeerinud ligi 10 000 inimest, kogu turu potentsiaaliks hindab ta aga 20 000- 30 000 isikut.

Tallinna majanduskoolis avati sellest sügisest kinnisvaramaakleri eriala, mis on esimest korda taasiseseisvunud Eestis, kui riik nägi vajadust ka sellel elukutsel hariduse andmise järele.

Alates suvest teeb Pindi Kinnisvara artikliseeriat Tallinna linnaosade ja selle olulisemate lähipiirkondade kinnisvaraarenduse turust. Neljandana on vaatluse all üks Eesti kinnisvaraturu fenomenidest – Peetri alevik ja selle lähiümbrus.

Veel 2000. aastate alguses oli Rae valla sünonüümiks Jüri, kuhu naljalt keegi elama ei kippunud, sest linnas oli lihtsalt parem.

Murrang toimus 2004. aastal, mil koos Ülemiste elurajooni ehitamisega algas Peetri tormiline areng, vedades kaasa ka Rae valla muud piirkonnad.

Toonase Peetri küla, praeguse Peetri aleviku vaimseks isaks võib kahtlemata pidada ettevõtjat Märt Vooglaid, kes mõõtis kaardil kesklinna ja Peetri vahelise kauguse ning jõudis järeldusele, et tegemist on kõige loogilisema uusarenduspiirkonnaga. Teda on võrreldud ka legendaarse Nikolai von Glehniga, kes legendi kohaselt olevat hajaasustatud Nõmme kohta öelnud: „Seie saagu lenn” (siia saagu linn). Ignoreerides oma toonaste kaaskondlaste kõhklusi, soetas Vooglaid üüratud maalapid ning ehitaski need juba mainitud Ülemiste elurajooni egiidi all triiki täis.

Peetrist sai uus Rae valla epitsenter, vähemalt kinnisvaraturu mõistes, ning koos sellega hakkasid paisuma ka Järveküla, Jüri, Patika jms kohad, kuna vahemaad suuremate asustusüksuste vahel vähenesid. Elanike arvu kasvuga paksenes ka kohaliku omavalitsuse rahakott, mille sisu investeeriti ja investeeritakse siiani jätkusuutlikult infrastruktuuri (koolid, lasteaiad, teedevõrgustik jne). Elanike poolt armastatud ja sama palju arendajate poolt vihatud toonane vallavanem Raivo Uukkivi hoidis kinnisvaraärimehed lühikese lõa otsas ning ei lasknud erinevalt teistest lähivaldadest tekkida olukorda, kus uuselamurajoonides olid valmis küll majad, aga tänavad olid pimedad ja asfalteerimata teed põlvini porised. Inimesed oskasid seda hinnata ning avastasid Rae valla arendusprojektides igati elamisväärse keskkonna, kus oma lapsed suureks kasvatada.

Unistus muutus tõelisuseks – kui 2003. aastal oli Peetris vaid 700 elanikku, siis nüüd läheneb see 4000le ja vahepeal külast aleviku staatusesse tõusnud Peetri ületab elanike arvu poolest 13 Eesti linna. Muuhulgas põrutas Peetri mööda ka vallakeskus Jürist. Nii kinnisvaraarendajate kui elanike tormijooks aga jätkub, kuid hoopis teises kategoorias.

Kui varem oli Peetri pelgupaigaks neile, kes tahtsid soodsa hinna eest rahu ja vaikust, siis nüüd on rahu ja vaikuse hind märkimisväärselt tõusnud. Heaks näiteks on mullu välja müüdud Rootsiküla elurajooni korterid, mille viimaste elamispindade ruutmeetri hind kerkis ligi 2000 euroni. Samas rajoonis maksavad hetkel müüdavad 107 m² suurused eramud ligilähedast hinda Kristiine ridamajaboksidega. Uute koolide, lasteaedade, poodide jne ehitamine on muutnud pealinnaga piirneva Peetri sisuliselt Tallinna 9. linnaosaks, mille hinnatase on ka vastav. Peamiselt annavad seal piirkonnas tooni noored pered – kui vanem generatsioon eelistab korterit, maja või majaosa siiski Tallinna piires, siis noorematele on piirid hägustunud ning pigem suisa eelistatakse Peetrit oma ühtlase sotsiaalse läbilõike ning heas mõttes steriilsuse tõttu, mis tagab turvalisema elukeskkonna ning lahedama äraolemise.

Hetkel Peetris uute korterite arendust ei toimu. Maaomanikud on piirkonna perspektiivi ära jaganud ja ootavad enne kopa maasse löömist väärtuse jätkuvat kasvu. Küll on allakirjutanule teada, et ainuüksi kehtivate detailplaneeringute kohaselt on Peetri või selle piiril ootel mitmesaja uue korteri ehitamine, samapalju veel ka ridamaju ja eramuid. Viimaseid rajatakse ka juba praegu sinna suure hooga ning hoog ei paista raugevat.

Paljud, kes soovinud kinnisvara müüa või eluaset üürida, on kokku puutunud Hans Heinjärvega, kes üheksa aastat töötanud maaklerina. Eriti oma on ta aga laskesportlaste ja ettevõtjate ringkonnas, olles nende tegemistega seotud mitu aastakümmet.

Kuigi tunnen Heinjärve mitukümmend aastat, oli minulegi üllatus tema märkide kogumise kirg, millega ta on tegelenud juba üle poole sajandi. «Kodus on märke 5550. Kuni 1970. aastani kogusin kõiki märke, kuid hiljem keskendusin teatud seeriatele. Vanavaralaatadelt ostan siiani. Usun, et mõneski märgiseerias on minu kogu Eesti suurimate hulgas. Olen mõelnud, et võiksin lausa näituse korraldada.»

50 aastat on mees tegelenud ka laske­spordiga. «Aktiivne laskesportlane olen siiani ning lisaks olen Valga laskurklubi juhatuses. Võistlen veteranide klassis ning eelmiselgi hooajal tõime mina ja klubi noored Valka mitu medalit,» sõnas Heinjärv. Murekoht on, et klubil pole toetajaid ega ka treeningutingimusi. Siiski on olemas järelkasv, kes vabariiklikelt võistlustelt auhinnalisi kohti toob.

«Hing kisub tulejoonele, kuid silmanägemine hakkab üha enam alt vedama. Terav nägemine on aga laskespordi juures peamine,» tõdes mees.

Äriklubi nagu oma laps

Juba 22 aastat on Heinjärve eestvedamisel tegutsenud Valgamaa äriklubi, mille ellukutsuja ta oli. «Ise selle omal ajal kokku ajasin. Firmajuhid olid tollal nagu teod karbis, omavahel ei suheldud. Arvasin, et peaks  midagi muutma.»

Esimesele kokkusaamisele tuli paarkümmend firmajuhti ja sellest ajast käiakse koos igal kuul korra septembrist maini. Praegu on äriklubis 57 liiget. Korraldatakse kohtumisi huvitavate inimestega, käiakse ekskursioonidel ja külastatakse ettevõtteid.

«Äriklubi on mulle nagu enda laps. Hoolimata päris mahukast tööst, mida nõuab igakuuliste kokkusaamiste ettevalmistamine, pakub tehtav mulle huvi ja rahuldust. Äriklubist on ettevõtjatele saanud tore suhtlemise ja vaba aja veetmise koht. Minul on sellest ainult rõõm,» kinnitas Heinjärv. «Tahaksin seejuures tänada aktiivseid klubiliikmeid, kelle abi ja toetuseta oleks raske hakkama saada.»

Selle hooaja esimene kohtumine on juba tehtud ning paigas on ka oktoobri- ja novembriüritus.

2010. aastal valiti Valga äriklubi maakonna ettevõtluse edendajaks. 2015. aastal sai sama tiitli klubi president Hans Heinjärv.

Valid ühe, õpid teist ja lõpetad kolmandal erialal

Kuigi ta on Valgamaaga seotud olnud üle 36 aasta, on Heinjärv juurtelt Kiviõli mees, seal sündinud, kasvanud ja koolis käinud. Ema töötas raamatupidajana ja isa oli Kiviõli kombinaadis terasevalaja. Pere oli suhteliselt kindlustatud.

Pere ainukese lapsena elas Hans Kiviõli äärelinnas koos vanemate ja vanavanematega. Kuna ta oli pärit kaevanduste piirkonnast, otsustas ta pärast kohaliku keskkooli lõpetamist minna õppima Tallinna Polütehnilisse Instituuti (praegune Tallinnna Tehnikaülikool) maavarade kaevandamist.

«Tegin isegi eksamid ära, kuid siis öeldi, et erialale õppima soovijate hulgas on nii vähe eestlasi, et avatakse ainult venekeelne rühm. Kuigi vene keel oli lapsest saati suus, ei tahtnud vene keeles ametit õppida ja nii saigi minust elektrijaamade eriala üliõpilane.»

Teise kursuse lõpuks oli rühma jäänud ainult viis õppurit ning rühm löödi kokku elektrisüsteemi võrkude õppijatega. «Vot see oli alles elukutsevalik: valid ühe, kuid lõpetad hoopis kolmandal erialal. Sinna kooli oli tollal lihtne sisse saada, kuid seal püsimiseks oli vaja tublisti pingutada.»

Neljanda kursuse kevadel, kui Heinjärv läks eksamisessiooni ajal end tantsuõhtule tuulutama, kohtas ta seal tulevast abikaasat, kes töötas lasteaias. Nüüdseks on nad koos elanud 43 aastat ja üles kasvatanud kaks poega.

«Noorema poja perega elame koos Valgas neljatoalises korteris. Olen kuuekordne vanaisa ja peagi saan veel ühe lapselapse. Vanem poeg elab perega minu vanemate majas Kiviõlis. Ma ei ole majainimene, olen korteriloom, armastan mugavusi,» rääkis Heinjärv.

Armastus esimesest silmapilgust

Muigelsui meenutas ta oma naisevõttu. «See oli armastus esimesest silmapilgust. Olime tuttavad alles mõni nädal, kui vanemad juba kokku said ja pulmapäev paika pandi. Ega kumbki julgenud neile öeldagi, et nii vähe tuttavad oleme olnud.»

«Hüppasin tõesti, nagu öeldakse, pea ees tundmatusse vette. Aga nagu näete, on abielu vastu pidanud. Abielu muudab tugevaks armastus ja teineteisest lugupidamine. Kuigi oleme abikaasaga erinevad, tema on tunnete-, mina mõistuseinimene, täiendame teineteist ja oleme suutnud kõik need aastad kahe jalaga maa peal olla ja hakkama saada,» ütles mees veendunult.

Esimene töökoht oli kõrgharidusega noormehel Põhja kõrgepingevõrkude Püssi alajaam, kus ta alustas releetalituse meistrina. «Eks minulgi oli nii, et teoorias olin tugev, kuid praktika olematu. Aasta pärast olin alajaama ülem ja paari pärast juba alajaamade grupi ülem. Töö võrkudes oli mulle veidi igav, seal oli elu ette planeeritud.»

Seejärel viis elutee ta tööle Erra sovhoosi peainseneriks energeetika alal, kus teda ootasid uued väljakutsed ja parem palk.

Kui Otepäält pärit abikaasa Aili sugulane sai Kaagjärve sovhoosi direktoriks, vajas ta ka peainseneri. «Abikaasale see Põhja-Eesti elu väga ei istunud ja ta soovis tagasi kodukanti tulla. Nii saigi minust 1980. aastal Kaagjärve sovhoosi peainsener, mis osutus väga huvitavaks kogemuseks,» meenutas Heinjärv.

Töötanud on ta elu jooksul mitmes firmas ja asutuses mitmesugustel töökohtadel.

«Kuidagi on elus nii kujunenud, et olen eri kohtadel töötanud paar-kolm aastat ja liikunud edasi. Ehk on see tingitud minu rahutust ja uusi kogemusi otsivast iseloomust. Olen kaks korda ka töötustaatust kogenud.»

Maitsnud ka ettevõtjaleiba

Ära on Heinjärv proovinud ka ettevõtjaks olemise. 2004. aastal asutas ta sõbraga ehitusfirma Gaidy OÜ, mis tegutses mitu aastat. «Maja, kus Valgamaalase toimetus paikneb, on meie renoveeritud. Siis tuli aga ehituses buum ning mehed läksid töö ja kõrgema palga otsingutel Riiga ja Põhjamaadesse.»

Kui Pindi Kinnisvara avas Valgas kontori ja otsis töötajaid, otsustas Heinjärv kandideerida. Nüüdseks on ta maaklerileiba maitsnud üheksa aastat.

«Alustasin Valgas nullist. Meie konkurendil Henningu kinnisvarafirmal oli tollal 186 objekti. Hakkasime kontorit arendama ja kolme-nelja aasta pärast tegelesin üksi juba 230 objektiga, praegu on mul kliente 150 ringis,» rääkis maakler. Eelmisel aastal pälvis mees Pindi Kinnisvara Lõuna-Eesti piirkonna parima maakleri tiitli.

Juba paar aastat on mees pensioniealine, kuid tuleb endiselt igal hommikul rõõmuga tööle, sest see, mida teeb, meeldib talle. «Mulle meeldib inimestega suhelda ja teades oma iseloomu, ei kujuta ma ette, et jääksin koju. Ma ei suuda tegevuseta istuda, õnneks on ka tervis korras. Ainuke patt, millest pole suutnud loobuda, on suitsetamine, mida teen juba kolmandast kursusest alates – ega plaani maha jätta ka.»

Kõigil pereliikmetel on jalgrattad ja Heinjärvi võib tihtipeale Pedeli ääres sõitmas näha. Traditsioonidel on nende peres oluline koht. «Sünnipäevad, jõulud ja muud tähtpäevad üritame pereringis veeta. Käime tihti Kiviõlis vanema poja perel külas. Kui lapsed olid nooremad, võtsime telgi ja sõitsime autoga ringi mööda Baltikumi.»

Eluga on mees praegu rahul ja ütleb, et elu peab ise ohjes hoidma ja juhtima. «Kui sul on töökoht, on Valgas super elada. Kõik olemas ja käe-jala juures. Kuna oleme abikaasaga mõlemad seltskondlikud inimesed, on meil linnas tekkinud sõpruskond, kellega sagedasti kohtume. Minule on sõbrad väga olulised, hästi tihedalt käin läbi oma klassikaaslastega Kiviõli päevilt ja kursusekaaslastega TPI ajast,» kinnitas ta.

Inimestes hindab ta aga kõige enam kokkulepetest kinnipidamist. «Inimene peab olema suhtlemisaldis. Meeldib, kui inimene peab sõna, hindan seda teistes ja pean sellest ka ise kinni, nii oma töös kui suhetes,» nentis ta.

Ei saanud meiegi oma jutuajamist lõpetada poliitikast rääkimata. «Mul on piinlik poliitkute pärast. Missugune mõttetu kemplemine käib presidendivalimiste ümber … Kui presidenti valimiskogus ära ei valita, on ikka pläss küll. Mina toetan Siim Kallase kandidatuuri,» oli ta resoluutne.

Haldusreformist aga arvas, et kui ta oleks võimul, oleks see ammu ära tehtud. «Kolmest omavalitsusest on Valgamaale küll. Kahju on maal ringi sõita ja vaadata, kuidas elu välja sureb. Ei mäletagi, millal viimane talukoht Valgamaal oleks ostetud elamiseks või tootmiseks, reeglina ostetakse neid ainult suvekodudeks.»

ELUTEE

Sündinud

3. aprillil 1951 Kiviõlis.

Haridustee:

Kiviõli keskkool,

Tallinna Polütehniline Instituut ja täiendõppekursused.

Töö:

Põhja kõrgepingevõrkudes releetalituse meister, valveinsener, alajaamade grupi ülem.

Erra ja Kaagjärve sovhoosis peainsener-energeetik ja peainsener.

EKP Valga rajoonikomitees instruktor, osakonna juhataja, esimene sekretär.

Valga linnavalitsuses peaenergeetik.

EDTP Valgamaa organisatsioonis juhatuse esimees.

ASis Vabe personalijuht, töödejuhataja.

Eesti valvekoondises Valga esinduse juhataja.

Kinnisvarabüroos Maa ja Talu peamaakler.

Kagu-Eesti Logistika Arengu SAs, Valgamaa äriinfokeskuses,

OÜs Lejo projektijuht.

Gaidy OÜs juhatuse liige, omanik.

Pindi Kinnisvara OÜs maakler.

Hobid:

laskmine, märkide kogumine.

Ühiskondlik töö:

Valgamaa äriklubi president aastast 1994,

Valgamaa tööhõiveameti nõukogu esimees,

Valgamaa arenguagentuuri nõukogu liige,

Valga linnavolikogu liige,

Valga maakonna arengukava juhtrühma liige,

maakonna turvalisuse nõukogu liige.

Perekond:

abielus, kaks poega, kuus lapselast.

http://valgamaalane.postimees.ee/3847763/hans-heinjarv-maaklerist-margikoguja-ja-laskursportlane

Haapsalus on korterite hinnad jõudsalt kerkinud. Tänavuse augusti tehingute keskmine ruutmeetri hind oli 500 eurot. Foto: Arvo Tarmula

Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani korterimüügihindade võrdluse tabelist selgub, et kui Tallinna korterite ruutmeetri hind jääb buumiaegsest tasemest vaid viie protsendi kaugusele, siis Haapsalus lahutab seda 2008. aasta hinnatipuga tervelt 50 protsenti.

Majanduskriisi ajaga võrreldes, mil müüdi Haapsalus kortereid keskmise ruutmeetrihinnaga alla 300 euro, on hinnad nüüd ikkagi jõudsalt kerkinud. Tänavuse augusti tehingute keskmine ruutmeetri hind oli 500 eurot.

Tunduvalt on kasvanud ka tehingute arv. Kui kuus aastat tagasi sai tehingud kahe käe sõrmedel üles lugeda, siis augustis tehti neid Haapsalus 26.

Sooman selgitas, et lõpuks ometi makstakse inimestele elamisväärset palka, mis lubab kinnisvara soetada. Kui varem ületas väikelinnades pakkumus nõudlust, siis nüüd on vastupidi. „Kõik vähegi asjalikud pakkumused ostetakse kohe ära,” lisas Sooman.

Sooman ennustas, et lähiajal on Haapsalus ja ka teistes väikelinnades oodata korterihindade tõusu. „Suurenenud huvi, tehingute arv ja kasvav palk just seda keelt räägivad,” ütles ta.

Pindi Kinnisvara maakler Annely Sermat lisas, et praegu on kujunenud suisa probleemiks: ostuhuvi on suur, kuid uusi müügipakkumusi lisandub vähe. „Praegu ripub kv.ee keskkonnas 93 kuulutust Haapsalus, mõni aasta tagasi oli neid üle 160,” ütles Sermat. Ta põhjendas, et väikelinnades ei ole korterihinnad nii atraktiivsed, et neid müüa, pigem otsitakse pinna vabanemisel sinna üürnik,” lisas Sermat, kes on veendunud, et lähiajal hinnad kerkivad.

Aarete Kinnisvara maakler Arne Simm kinnitas, et Haapsalu kinnisvaraturgu iseloomustab aeglane, kuid stabiilne hinnakasv. Ta selgitas, et enam pole pelgalt tallinlane see, kellel piisab korteri soetamiseks vaba raha.

„Elatustase ja Haapsalu korterite hinnad on just sellisel tasemel, mis lubab tehinguid pangalaenu abita sõlmida,” ütles Simm. Just viimasel ajal on hüppeliselt kerkinud nende tehingute osakaal, mis on tehtud laenurahata, rääkis maakler oma kogemusest.

Simm lisas, et kuna pealinnas on hinnad juba üsna krõbedad, vaatavad investorid just väikelinnade, sh Haapsalu poole, kus hinnad on jõukohasemad. „Üüritulu on küll väiksem, kuid vähemalt ei lasta vabal rahal pangakontol seista,” ütles Simm.

Maakler hindas inimeste ostuhuvi suureks. „Kui hind pole ülepaisutatud, läheb korter kaubaks umbes nädalaga,” teatas Simm. Ta selgitas, et kohati ei suuda omanikud oma vara hinda päris täpselt hinnata ja võtavad eeskujuks enda korteriga sarnase müügikuulutuse. Eeskujuks võetud müügikuulutus võib aga samuti olla ülehinnatud ja seisnud portaalis aastaid. „Head pakkumused kaua portaalis ei ripu,” möönis maakler. Kinnisvaraportaalis kv.ee ripub Läänemaaga seotud müügikuulusi 162, neist 93 on Haapsalus.

Haapsalu üüriturult ootas Simm viimasel kuul rohkem aktiivsust. „Oli ikka rahulikum kui eelmistel aastatel,” ütles ta. Hinnatase on aga püsinud stabiilne. Keskmises seisukorras kahetoalise korteri üür on 150 eurot kuus. „Asukohast ja maja seisukorrast olenevalt võib hind mõnekümne euro piires nihkuda,” nentis Simm.

Taeblas on võimalik korterit üürida aga paarikümne euroga. Omanike huvi on, et korter poleks tühi ja keegi maksaks kommunaalmakseid.

Küll aga toonitas Simm, et üüriturg hakkab tasapisi põranda alt välja tulema. Kui palju ringleb üüriturul veel deklareerimata sularaha, ei osanud Simm öelda. Eelkõige on seaduste, õiguste ja kohustuste asjus teadlikum noorem põlvkond, kes moodustab suurema osa üüriäris osalejaist.

Kv.ee keskkonnas on aktiivseid üürikuulutusi 14, neist 12 Haapsalu kohta.

Millal võiks kinnisvaraturgu tabada langus, ei osanud ei Simm ega Sooman ennustada. „Ütleks nii, et elame praegu buumieelses ajas,” kommenteeris Sooman. „Ega osanud analüütikud 2008. aasta krahhigi ennustada, sest kõik õitses ja laenu sai kergel käel,” lisas Simm.

Kolm korda odavam

Haapsalus oli augustis korteri ruutmeetri hind kolm korda odavam kui Tallinnas, €/m²

Tallinn 1600 Tartu 1286 Pärnu 990 Kuressaare 820 Viljandi 582 Rapla 572 Haapsalu 500 Rakvere 495 Narva 459 Kärdla 407 Võru 398 Põlva 389 Jõhvi 277 Paide 235 Jõgeva 166 Valga 157 Kohtla-Järve 8.

Eile oli kinnisvaraportaalis City24 Kuressaare korteriturul saadaval 67 korterit, suur osa seal pakutavatest on portaalis üleval juba pikemat aega või korduvalt, uusi pakkumisi on vähe.

“Kuressaares on müük olnud küllaltki aktiivne, eriti just hinnaga 30 000 – 50 000 eurot,” ütles Pindi Kinnisvara maakler-hindaja Natalija Leiten.

“Valdavalt lähevad müügiks kahe- ja kolmetoalised korterid, ostetakse ka ühe- ja neljatoalisi. Viimaste hinnad on enamasti kõrgemad kui 50 000 eurot. Kõik sõltub muidugi korteri seisukorrast, nii üksikud eakamad inimesed kui lastega pered eelistavad esimest-teist korrust.”

Kõige populaarsem piirkond Kuressaares on Ida-Niidu. “Seal on võrreldes Smuuli või kesklinnaga uuemad korterelamud,” põhjendas Natalija Leiten.

“Ida-Niidus on lähedalasuvad suured kaubanduskeskused, seal on kordatehtud lasteaed – see on sobiv elukeskkond nii peredele kui ka eakamatele inimestele.”

Natalija Leiten märkis, et kui varasematel aastatel ei tahetud neljatoalisi kortereid kõrgete kommunaalkulude tõttu eriti soetada, siis nüüd on turgu ka suurematele elamispindadele.

Kahjudega ei kauple

Pindi Kinnisvara andmeil tõuseb väikelinnade elanike elatustase pidevalt ja võimaldab kinnisvara soetada. Praegu kimbutab üle aastate tõsine müügisolevate korterite nappus – sellise müügitempoga jagub kortereid vähem kui pooleks aastaks, märgitakse Pindi Kinnisvara ülevaates.

Kuressaares on probleemiks asjaolu, et ostuhuvi on suur, kuid uusi müügipakkumisi lisandub vähe ning kesklinna korterite hinnad kaasaegselt rekonstrueeritud hoonetes ulatuvad samale tasemele Tallinna kesklinna korteritega.

“Põhjus on lihtne. Kuressaare linnas on kinnisvaraarendajal mitmesuguseid erinevaid piiranguid ja üldjuhul rohkem kui kolme korrusega maju ehitada ei tohi, mistõttu kujuneb kortermaja ehitusmaksumus kõrgeks,” ütles Leiten.

“Ükski arendaja ei taha kahjudega kaubelda ning seetõttu kerkivad ka nende korterite müügihinnad.”

Lähiaja arenguid ja trende kinnisvaraturul Leiten kommenteerida ei soovinud, kuna turul toimuv on kiivalt seotud üldise majandusolukorra muutustega.

Pärnumaa kaugeimates maakohtades müüakse kortereid mõnesaja euroga. Tõsi, korteritega tuleb kaasa võlakoorem või hüpoteegid ning elamispindade seisukord tekitab judinaid.

Odavaim korter Pärnumaal asub kv.ee portaali andmetel Koonga vallas Irta külas (ligi 40 kilomeetrit Pärnust), mille eest küsib Pindi kinnisvara 100 eurot.  Nii, nagu paljud sama hinnaklassi maakorterid, on tegu pankrotivaraga ja 100 eurot on tegelikult oksjoni alghind.

Odavaim Pärnumaa korter väljast vaadatuna. / Kinnisvaraportaal KV.EE

100eurose korteri müügikuulutuse pildid midagi ilustama ei hakka. / Kinnisvaraportaal KV.EE

Sama seis on pea kõikide korteritega, mis maksavad alla tuhande euro. Näiteks, kui soetada 900eurose alghinnaga kolmetoaline korter Tootsi valda, saab kauba peale kaasa 1721 eurot võlga korteriühistu ees. Samuti on korterile märgitud kolm hüpoteeki, mis müügiga ei kustu. See tähendab seda, et võib juhtuda olukord, kus elamispind tuleb eelmise omaniku võla tõttu hiljem pangale loovutada.

Pärnu linna odavaim korter asub Riia maanteel, Kaubamajaka vastas. Elamispinda, mille eest soovitakse 9500 eurot, reklaamitakse sõnadega “kommunaalkulusid ei ole”. Seda muidugi seetõttu, et ostja peab arvestama puuduva vee ja elektriga.

Müüdav korter Riia maanteel / Kinnisvaraportaal KV.EE

Pärnumaa odavaim maja asub Saarde vallas Sigaste külas. 3000ruutmeetrise krundiga onni eest tuleb välja käia 700 eurot. Tegu on RMK enampakkumisega, seega on siingi tegu alghinnaga.

Vana uberik Saarde vallas, mida müüakse 700 eurose alghinnaga. / Kinnisvaraportaal KV.EE

Vana uberik Saarde vallas, mida müüakse 700 eurose alghinnaga. / Kinnisvaraportaal KV.EE

Kalleimad Pärnumaa korterid ja majad asuvad mõistagi Pärnu linnas. Kõige suurema hinnasildiga korteri leiab Eha tänavalt. 395 000eurone “avangardistlik” viietoaline rannarajooni korterit täiustab hiigelsuur terrass ja rõdu.

Kalleim maja on 600ruutmeetrine luksusvilla Supeluse tänaval, mille eest tuleks välja käia 1 590 000 eurot.

Kalleima Pärnumaa luksusvilla välisilme. / Kinnisvaraportaal KV.EE/LVM kinnisvara

Kalleima Pärnumaa luksusvilla siseilme. / Kinnisvaraportaal KV.EE/LVM kinnisvara

Pindi Kinnisvara värske analüüsi kohaselt küsivad korterite müüjad kuulutustes oma vara eest keskmiselt 28 protsenti kallimat hinda, kui tegelikes tehingutes kaubaks läheb. Rahasse panduna tähendab see, et kuigi müüjad tahtsid augustis ruutmeetri eest keskmiselt 716 eurot, tuli neil leppida 582 euroga.

Maa-ameti, statistikaameti, kv.ee ja Eesti Panga andmetele tuginevast analüüsist tuleb välja, et paljude teiste Eesti linnadega võrreldes on selline 28-protsendiline pakkumis- ja tehinguhinna vahe isegi väike. Rakveres on sama näitaja 39, Pärnus 44, Valgas 100 ja Kohtla-Järvel 125 protsenti. Kõige elavama kinnisvaraturuga Tallinnas ja Tartus jääb vahe vastavalt 18 ja 15 protsendi ringi.

Võrreldes hinnatipuga 2008. aasta jaanuaris on keskmine ruutmeetri hind 31 protsenti väiksem, kriisiaegsest 2010. aasta septembrist aga 133 protsenti suurem. Viimase aasta jooksul on keskmine tehinguhind tõusnud 7,8 protsenti. Juulis jõuti tehinguni 14-l ja augustis 30-l korral.

Kinnisvaraportaali kv.ee andmetel oli Viljandis eile müügis 127 korterit.

Augustis sõlmitud korteritehingute arv püstitas 11 aasta rekordi, hoogsat kasvu veavad seejuures väikelinnad.

Eesti suuremates linnades tehti augustis 1397 korteritehingut. Arvesse on võetud kõikide maakonnakeskuste, lisaks ka Kohtla-Järve ning Narva linna korteriomandi-tehinguid. Viimati oli ühes kuus sama palju tehinguid üle 11 aasta tagasi, 2005. aasta mais. Selle põhjusena toovad asjatundjad välja suur tööhõive, stabiilse palgakasvu ja inimeste kindlustunde ning kodulaenude kasvu, mis lisasid kinnisvaraturule uut hoogu.

Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli sõnas, et ehkki ka Tallinnas ja Tartus oli tehingute arvu kasv märgatav, andsid siiski ligi poole aktiivsuse kasvust väiksemad linnad.

“Stabiilne majandus veab lõpuks ka väikelinnade kinnisvaraturud kunagisest majandussurutisest välja. Töökäte nappus ühelt poolt pitsitab Eesti ettevõtjaid, teisalt võimaldab elanikel teenida ka väljaspool Tallinna elamisväärsemat palka, et soetada endale päris oma kodu – seda omakorda põhjusel, et väljaspool keskusi on inimeste sissetulekud kasvanud, kuid nigela nõudluse tõttu on eluruumide hinnad püsinud mitmel pool, näiteks Paides, Võrus ja teistes linnades, ligilähedased turu põhjale 2009. aastal,” rääkis Roosiväli.

Korterid üliõpilastele. Domus Kinnisvara vanemmaakleri Agur Tammistu sõnul võis korteritehingute arvu augustis mõjutada näiteks ka see, et Tallinnas ja Tartus osteti rohkem väiksemaid kortereid tulevastele tudengitele elupinnaks. Ka investorid võisid siin oma osa mängida.

Näiteks on aina enam levinud, et lapsevanemad ostavad ülikooli minevale lapsele korteri. “Ostetakse ühetoaline korter kuskile ülikooli lähedale, selle asemel, et maksta 300 eurot kuus üüri. Selline 40 000-45000eurone korter,” selgitas Tammistu olukorda.

Samas raha paigutamiseks ta väiksemasse linna korterit ei ostaks, nii et investor ilmselt väiksemate linnade tehingustatistikat maakleri sõnul mõjutada ei saanud.

Hulk tehinguid korraga. Tehingute statistikat mõjutab Tammistu sõnul tihtipeale ka see, et sai valmis mõni uusarendus, kus sõlmiti ära asjaõiguslepingud. Ta tõi näiteks, et aasta aega müüakse kortereid 125 korteriga majja, kus esialgu sõlmitakse kliendiga võlaõigusleping, nüüd aga sai see maja valmis ning klientidega sõlmitakse asjaõigusleping, mis kajastubki statistikas.

Tammistu ei osanud küll midagi enamat tehingute arvu kasvust välja lugeda kui eelpool nimetatud põhjused. Et oleks tekkinud paanika, et äkki hinnad hakkavad tõusma või tekib kinnisvaramull, seda ta küll ei uskunud. “Ega paanika ei mõjuta pankade meeleolusid. Pangad annavad ikka oma raha, nagu nad on andnud, ja päris karmidel tingimustel,” märkis Tammistu.

Kuna turg on tema sõnul stabiilne ja inimeste kindlustunne pigem tugev, siis see, kes ostab lapsele kõrgkoolis õppimise ajaks korteri, usub väiksesse hinnakasvu kolme aasta pärast, kui tahetakse korter uuesti maha müüa. Korter ostetakse pigem laenu peale, lisas Tammistu.

Väikelinnades nõudlus suur. Pindi Kinnisvara eluruumide vahendusvaldkonna juht Annely Sermat ütles pressiteate vahendusel, et ka väikelinnade elanike elatustase tõuseb pidevalt ja võimaldab kinnisvara soetada.

“Praegu on kujunenud suisa probleemiks, et ostuhuvi on suur, kuid uusi müügipakkumisi lisandub vähe. Põhjus on lihtne – väikelinnade korterite hinnad ei ole nii atraktiivsed, et neid müüa, pigem otsitakse pinna vabanemisel mõni tuttav üürnik sinna elama,” lisas ta.

Sermati sõnul on suureks erandiks Ida-Virumaa, kus on vaba jääki ülearu palju. “Paraku on seal trend vastupidine – linnad valguvad tühjaks ja korterid on oma liiga madala hinna ja suurte kommunaalkulude tõttu juba elanikele koormaks kaelas,” lausus Sermat.

Korter parem kui fondid

Vanemad ostsid sel suvel TTÜs teisel kursusel õppivale soojus-energeetika tudengile Markus Tammele korteri linna sellepärast, et säästa transpordile kulunud aega ja investeerida oma raha otstarbekamalt kui fondide kaudu.

“Kuna selline võimalus korter välja osta oli olemas, ei näinud me mõtet kellegi teise rahakotti niisama paksemaks teha, üürides korterit,” lausus Markus, kelle sõnul oli perel vaba raha ja korteri ost tundus loogiline valik, sest selle väärtus ajas enamasti mitte ei kahane, vaid kasvab.

Korter asub 2014. aastal ehitatud majas ja asukohaks sai Markuse sõnul Kristiine logistilistel kaalutlustel, kuna seni vanematekodus Mähel elades kulus tal puhtalt transpordile kolm tundi päevas. Pealegi soovis Tamm enda sõnul ka kodust välja kolida, et õdedele-vendadele ruumi teha.

Korteri valikul sai määravaks mitu asja. “Peamised olid B ener-giaklass, mille tõttu on küttearved väga väiksed, asukoht, mis on TTÜ-le ligidal, ning tegemist ei olnud uuena ostetud korteriga ehk diivan, voodi ja köögimööbel olid ostmisel juba sees,” rääkis Markus. “Lisaks soovis isa panna raha fondidest, mille tulevikku ei ole võimalik kunagi ette näha, millessegi reaalsesse,” lisas ta.

Markus usub, et jääb ka ka pärast ülikooli sinna elama. Kui aga peaks minema teisiti, siis on mitu varianti, kas näiteks korter välja üürida või kasutada selle müügist saadud raha järgmise korteri sissemaksuks.

1252 eurot oli augustis 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmine ruutmeetri hind, mis langes võrreldes juuliga 3,4 protsenti.

Üks küsimus

Mis toimub kodulaenuturul?

LIINA LIIV

Nordea kommunikatsiooni projektijuht

Laenumahud on võrreldes eelmise aastaga pisut suurenenud, juunis-augustis võib täheldada teatavat mahtude kasvu. Nii laenusoovijaid kui ka kvalifitseeruvaid kliente jagub. Laenumahtudest umbes 70% tuleb Harjumaalt ning keskmine laenusumma on umbes 80 000 eurot.

Piirkondadest ongi kõige populaarsemad need, kus parajasti toimuvad uusarendused: Tallinnas Lasnamägi, Mustamägi, kesklinn, Põhja-Tallinn ning Tartu.

Enamik on ostuks, renoveerimiste osakaal on väike. Kõige rohkem ostetakse kahe- ja kolmetoalisi kortereid ning uusarendustesse.

ANNE PÄRGMA

Swedbanki eluasemelaenude osakonna valdkonnajuht

Laenusooviga klientide arv püsib stabiilne, kõikudes nädala lõikes +/- 10% keskmisest.

Kõige enam tehinguid tehakse Tallinnas/Harjumaal ja lähiümbruses, väikelinnade lõikes

eraldi statistikat valmis ei ole. Augustis sõlmiti umbes 11% enam eluasemelaenu lepinguid kui eelnevatel suvekuudel ja 7% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Keskmine laenusumma jääb 64 000 euro juurde, mis on 6000 eurot enam eelmise aasta keskmisest laenusummast. Keskmine laenuperiood on

22,5 aastat, olles seejuures eelmise aasta keskmisest veidi pikem (enne 22,3). Enim laenuvõtjaid oli teises kvartalis vanusegrupis 31-45 (39%) järgnevad 46-60 (27%) ja siis 22-25 (8%).

MAARJA GAVRONSKI

SEB Panga kommunikatsiooni projektijuht

Kõrge tööhõive ja tempokas palgakasv on olnud soodne inimeste tarbimisvõimalustele.

Seetõttu on ka huvi kodulaenude vastu SEBs viimasel aastal püsinud hoogne, näidates tänavu aasta teises kvartalis möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 21protsendilist kasvu. Suurem huvi kodulaenude vastu on Tallinnas ja Harjumaal.

Kommentaar

Rakveres vähem pakkumisi

MARGUS PUNANE

Uus Maa Rakvere büroo tegevjuht

Viimasel paaril-kolmel aastal on tehingute üldarv püsinud suhteliselt stabiilne.

Omapärane on see, et kui kaks aastat tagasi oli Rakveres müügis 120-130 korterit, siis eelmise aasta kevadel kukkus esimest korda pakkumiste arv alla saja ja praegu on müügis 70-80 korterit.

Kuna pakkumiste arv väheneb, nõudlus on sama ja tehingute arv püsib üsna stabiilne, siis korteri ruutmeetrihind on kerkinud viimase aastaga kindlasti 10%.

Kui mediaanhind oli mullu 500-550 euro tuuris, siis praegu ronib ta juba 600 euro juurde.

Rakveres on pärast 2009. aasta masu valminud ainult üks uusarendus, mis on 14 korteriga maja, kus on müüdud 4-5 korterit.

Võrdlus

Korteriostjad said kriisist üle

ALLIKAS: EESTI PANK

Annely Sermat: On kujunenud suisa probleemiks, et ostuhuvi on suur, kuid uusi müügipakkumisi lisandub vähe.

Nagu teistes Eesti väikelinnades, nii on ka Rakveres müügis olevaid kortereid viimasel ajal vähemaks jäänud.

Kinnisvarabüroo Uus Maa tegevjuht Margus Punane sõnas, et kui veel poolteist aastat tagasi oli tavaline, et kogu aeg on 120–130 korterit müügis, siis nüüd on nende arv langenud umbes 70-le. “Nii madalat pakkumiste arvu ei mäletagi. Samal ajal on tehingute arv samaks jäänud,” lisas Punane. Otsest põhjust, miks korterid turult kaovad, ta nimetada ei osanud.

Küll aga tuleks Punase sõnul vaadata demograafilist olukorda – tõenäoliselt on väljaränne Lääne-Virumaal pidurdunud ja noortel kortereid vaja. Lisaks võib positiivse efekti anda ka Tapa sõjaväelinnak: mõned sõjaväelased on muretsenud korteri just Rakverre, mis jääb Tapalt lühikese auto- või bussisõidu kaugusele.

“Kuna korterid turult kaovad, on näha ka õige väikest hinnasurvet: aasta lõikes võib see olla viis kuni kümme protsenti,” märkis Punane.

Ostjate seas on täheldatav trend, et otsitakse pigem korralikumat korterit, kus enam remonti tegema ei peaks. Seda põhjusel, et eluasemelaen on praegu kõige odavam raha, mis turul liigub. Samas ei osteta Punase hinnangul Rakveres kortereid investeeringu eesmärgil massiliselt kokku. Sellegipoolest on kortereid Rakvere kesklinna pea võimatu saada. “Meil oli siin müügis üks kahetoaline möbleeritud kesklinnakorter, see müüdi päeva-paariga. Siin ületab nõudlus tugevalt pakkumist,” märkis tegevjuht.

Kui Ida-Virumaa välja jätta, kimbutab Eesti väikelinnu üle aastate tõsine müügis olevate korterite nappus. Praeguse müügitempoga jagub kortereid vähem kui pooleks aastaks, kirjutab Postimees.  “Hetkel on kujunenud suisa probleemiks, et ostuhuvi on suur, kuid uusi müügipakkumisi lisandub vähe. Põhjus on lihtne – väikelinnade korterite hinnad ei ole nii atraktiivsed, et neid müüa, pigem otsitakse pinna vabanemisel mõni tuttav üürnik sinna elama,” rääkis Pindi Kinnisvara eluruumide vahendusvaldkonna juht Annely Sermat. Ta lisas, et kuna väikelinnade elanike elatustase tõuseb pidevalt, võimaldab see ka kinnisvara soetada.

Sermati sõnul on suureks erandiks vaid Ida-Virumaa, kus on vaba jääki ülearu palju.

Kuna Eesti heitlikus kliimas võib kütteperiood alata juba lähinädalatel, on viimane aeg kütteperioodiks valmistumisel.

Pindi Kinnisvarahalduse atesteeritud haldus- ja hooldusjuht Heliis Anto ütles, et tavaliselt alustatakse majade kütmisega juba septembris. „Isegi kui päevad on veel soojad, siis öine niiskus tuleb välja kütta ja selleks ajaks peaks kõik hooldustööd tehtud olema,“ selgitas ta.

Tema sõnul on enimlevinumad kütteperioodiga seotud hooldustööd korstnapühkimine, soojusvaheti läbipesu ning gaasikatelde puhastamine.

„Soovitame tungivalt neid töid mitte kütteperioodile jätta, sest siis on meistrimeeste järjekorrad nädalatepikkused ja vaid poolenisti soe või suitsu täis tuba pole kellelegi meeldiv,“ lisas Anto.

Üha rohkem hakatakse uusarendusprojekte rajama Tallinna piiri lähedusse, kuna see võimaldab väljamüügihinna madala hoida ning konkureerida ka pruugitud magalakorteritega.

„Viimaste aastate kõige edukamateks linnalähedasteks arenduspiirkondadeks on olnud kahtlemata Peetri ja Laagri alevik, kuhu rajatakse Kasekodu või Rootsiküla sarnased suuri elurajoone,“ ütles Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Lisaks on uusi arendusprojekte oodata Harku, Kiili ja Saku valda.

Soomani sõnul määrab linnaäärsete korterite müügiedu hind. „Kui Tallinnas tuleb ka magalarajooni uusarendustes maksta uue korteri eest 1800 €/m² või rohkemgi, siis linnaäärsetes majades on see paarisaja euro võrra odavam,“ lisas ta.