Kinnisvaraturu septembrikuu ülevaade näitab, et Rakvere korteriturul vahetab ühes kuus omanikku paarkümmend objekti. Pindi kinnisvara andmetel müüdi kreisis linnas septembris 24 korterit – üks rohkem kui möödunud kuul.

Ruutmeetri eest sooviti septembris saada keskmiselt 704 eurot, aga ostjad kauplesid hinna keskmiselt 646 euroni. Kõige kallim korter soetati Rakveres septembris 84 700 euroga.

Samal ajal näitab Rakvere turg kokkukuivamise märke: kui 2014. aastal oli kortereid müügis kahesaja ringis, siis möödunud aastal langes see arv alla 150 ning septembris oli neid müügis juba alla saja.

Tänasest alustas Pindi Kinnisvara teenustegrupi uue juhina senine Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige Elari Udam.

Pindi Kinnisvara seeniorpartner Kalev Roosiväli sõnas, et Elari Udam on viimane puuduv killuke Pindi Kinnisvara ja Pindi Kinnisvarahalduse teenuste ühendamisel. „Tema kinnisvara- ning juhtimisalane kompetents on väljapool kahtlust ja olen kindel, et Elari saavutab Pindi Kinnisvara kaubamärgi all pakutavate teenuste ühendamise kaudu taseme, millesarnast pole Eestis varem kinnisvarasektoris täisteenusena nähtud,“ lisas Roosiväli.

Elari Udam ütles, et kinnisvara vahendus-, hindamis- ja korrashoiuteenuste ühendamine saab olema suur väljakutse. „Samas usun, et see annab võimaluse turuosa oluliselt kasvatada ning luua läbi teenuste ristmüügi veelgi kõrgem teenusekvaliteet,“ lisas Udam.

Pindi Kinnisvara kuulub Eesti suurimasse kinnisvarateenuste kontserni Realia Group, mille 2015. aasta teenuste käive oli 4,58 miljonit eurot. Grupi põhitegevusteks on kinnisvara vahendamine, hindamine, korrashoid ja kindlustusvahendus. Kokku annab grupp tööd üle 250 inimesele. Pindi Kinnisvara müügiportfellis on enam kui 3000 objekti koguväärtusega üle 250 miljonit euro. Aastas koostab ettevõte üle 4000 eksperthinnangu. Eestis on ettevõttel 13 kontorit.

Elari Udami töökogemus:

1991-1993 AS Eviko töödejuhataja

1993-1995 AS Linnaehitus, tööjuht, projekti insener

1996-2001 Uus Maa Kinnisvaragrupp, projektijuht (kinnisvara haldamine ja hooldamine); al1997.a OÜ Uus Maa Kinnisvarahaldus tegevdirektor

2001- 2004 Riigi Kinnisvara AS, haldusdirektor

2004- 2016 Riigi Kinnisvara AS, juhatuse liige

Tunnustused/ühiskondlik tegevus

2002 Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu juhatuse liige

2004 Aasta kinnisvarahaldur Eestis

2007 Aasta kinnisvarahaldur Eestis

2009 Kinnisvara korrashoiu GURU

2015 Muinsuskaitse Nõukogu liige

Täiendav info:

Kalev Roosiväli

kalev.roosivali@pindi.ee

+372 501 6692

Elari Udam

elari.udam@pindi.ee

+372 513 3699

Harjumaa ärimaade tehinguhind on aastaga hüpanud kolmekordseks- põhjuseks ettevõtjate tormijooks kallimatele ja parematele kinnistutele.

Kui mullu esimese 9 kuu jooksul oli Harjumaa ärimaade tehingute keskmine hind 76 €/m², siis tänavu 9 kuuga on see aga tõusnud juba 242 €/m² peale.

Pindi Kinnisvara äripindade maakler Silver Ojamets ütles, et ehkki ärimaa sihtotstarbega hoonestamata kinnistute tehingute arv ei ole muutunud (mullu 9 kuuga 38, tänavu 36 müüki), siis on täielikult muutunud tehingute struktuur. „Paremini kapitaliseeritud ettevõtjad on teadvustanud, et laienemiseks vajatakse parima asukohaga maatükke,“ sõnas Ojamets.

„Samas on logistiliselt hästi ligipääsetavate müügis olevate kruntide arv väga piiratud ning kõikjal on tugeva infrastruktuuriga ärimaadele mitu huvilist- see on ajanud väärt maatükkide hinna kõrgustesse,“ selgitas Ojamets.

Pindi Indeks langes septembris 0,3% võrra, 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1248 eurot. Augustis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1252 €/m².

Kui 2016. aasta augustis tehti indeksilinnades 1397 korteriomandi tehingut, siis septembris toimus 1341 tehingut. Võrdluseks- 2015. aasta septembris tehti indeksilinnades 1186 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman sõnas, et taas hoidis indeksit üleval Tallinna linn, kus tehti eelmisel kuul 777 korteriomanditehingut keskmise ruutmeetrihinnaga 1649 eurot (+3,1%).

Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses veel 11 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 100 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Üksikud võlglased võivad lörri ajada terve kortermaja korrastustööd, mistõttu tasub juba esimeste võlgade ilmnemisel nendega tõsiselt tegelema hakata.

Pindi Kinnisvara atesteeritud vanemhaldur Heliis Anto selgitas, et tihtipeale alahindavad ühistute juhatused tasahilju kuhjuvaid võlgasid. „Esialgu tunduvad väikesed võlad ühistu ees aktsepteeritavad, kuna kommunaalteenuste lepingud on ju elanikel tavaliselt otse teenusepakkujaga ja väikese puudujääki saab vajadusel näiliselt katta tekkinud reservidest, halvemal juhul aga lausa remondifondist,“ rääkis ta.

Anto sõnas, et selline hiilivate võlgade aktsepteerimine on aga suisa kuritahtlik- hoonete majanduskavad ei ole planeeritud ilmaasjata ja kui ühel sügisel jääb katuseremondi jaoks raha puudu ning ka pank ei anna võlgade tõttu laenu, siis on ühistu lõhkise küna ees- kas korjata puuduolev summa teistelt elanikelt või kahjustada hoonet ja selle elanike elukvaliteeti.

„Võlglaste korralekutsumiseks on piisavalt õiguskaitsevahendeid ja karmimatel juhtudel, kui tõsistest vestlustest ei piisa, ei tohiks häbeneda ka kohtus õiguse nõudmist- ühistu juhatuse ülesanne on siiski tagada hoone maksimaalne jätkusuutlikkus, mitte tegeleda majaelanike personaalküsimustega,“ lisas Anto.

Kinnisvaraarenduste ühisrahastus on toonud suurde kinnisvaraärisse ligi 10 000 eestlasest väikeinvestorit.

„Ühisrahastuse eesmärk on finantseerida uute korterite ehitamist ilma pankasid sinna kaasamata, korjates üksikute tuhandete eurode kaupa vajamineva kapitali väikeinvestoritelt,“ selgitas Pindi Kinnisvara nõukogu esimees Kalev Roosiväli.

Ta sõnas, et vaid paari aastaga on ühisrahastamised muutunud märkimisväärseks investeerimisalternatiiviks, kuna pakutav aastane tootlus on kõrge. „Kodumajapidamiste käsutuses on rekordilised 6 miljardit eurot hoiuseid, mis otsib pidevalt väljundit, lõviosa inimestel aga ei ole sääste nii palju, et ise korter osta ja see välja üürida, rääkimata kinnisvaraarendusest,“ rääkis Roosiväli. „Nüüd on aga neil võimalus väikese summaga osaleda suures kinnisvaraäris ja see on kahtlemata ahvatlev,“ lausus ta.

Samas on see Roosiväli sõnul kaasa toonud täiesti uue olukorra kinnisvaraturul, kus pangad ei saa enam seniste “turusanitaridena” täielikult juhtida uute korterite pakkumise turgu- alles on jäänud võimalus turgu mõjutada vaid ostjate kaudu, otsustamaks kui palju ja millistel tingimustel ostjad uute korterit ostmiseks laenu saavad.

Roosiväli lisas, et lisaks avalikele ühisrahastust pakkuvatele ettevõtetele on ka väiksemaid, suunatud emissioone. „Teatud arendusprojektidele korraldab suunatud võlakirjaemissioone ka Pindi Kinnisvara, kuid see on mõeldud eelkõige suurinvestoritele,“ selgitas ta.

Eesti ühe suurema ühisrahastusettevõtte crowdestate.eu juhi Loit Linnupõllu sõnul on Eestis kokku ühisrahastuse kaudu kinnisvaraärisse investeerinud ligi 10 000 inimest, kogu turu potentsiaaliks hindab ta aga 20 000- 30 000 isikut.

Tallinna majanduskoolis avati sellest sügisest kinnisvaramaakleri eriala, mis on esimest korda taasiseseisvunud Eestis, kui riik nägi vajadust ka sellel elukutsel hariduse andmise järele.

Alates suvest teeb Pindi Kinnisvara artikliseeriat Tallinna linnaosade ja selle olulisemate lähipiirkondade kinnisvaraarenduse turust. Neljandana on vaatluse all üks Eesti kinnisvaraturu fenomenidest – Peetri alevik ja selle lähiümbrus.

Veel 2000. aastate alguses oli Rae valla sünonüümiks Jüri, kuhu naljalt keegi elama ei kippunud, sest linnas oli lihtsalt parem.

Murrang toimus 2004. aastal, mil koos Ülemiste elurajooni ehitamisega algas Peetri tormiline areng, vedades kaasa ka Rae valla muud piirkonnad.

Toonase Peetri küla, praeguse Peetri aleviku vaimseks isaks võib kahtlemata pidada ettevõtjat Märt Vooglaid, kes mõõtis kaardil kesklinna ja Peetri vahelise kauguse ning jõudis järeldusele, et tegemist on kõige loogilisema uusarenduspiirkonnaga. Teda on võrreldud ka legendaarse Nikolai von Glehniga, kes legendi kohaselt olevat hajaasustatud Nõmme kohta öelnud: „Seie saagu lenn” (siia saagu linn). Ignoreerides oma toonaste kaaskondlaste kõhklusi, soetas Vooglaid üüratud maalapid ning ehitaski need juba mainitud Ülemiste elurajooni egiidi all triiki täis.

Peetrist sai uus Rae valla epitsenter, vähemalt kinnisvaraturu mõistes, ning koos sellega hakkasid paisuma ka Järveküla, Jüri, Patika jms kohad, kuna vahemaad suuremate asustusüksuste vahel vähenesid. Elanike arvu kasvuga paksenes ka kohaliku omavalitsuse rahakott, mille sisu investeeriti ja investeeritakse siiani jätkusuutlikult infrastruktuuri (koolid, lasteaiad, teedevõrgustik jne). Elanike poolt armastatud ja sama palju arendajate poolt vihatud toonane vallavanem Raivo Uukkivi hoidis kinnisvaraärimehed lühikese lõa otsas ning ei lasknud erinevalt teistest lähivaldadest tekkida olukorda, kus uuselamurajoonides olid valmis küll majad, aga tänavad olid pimedad ja asfalteerimata teed põlvini porised. Inimesed oskasid seda hinnata ning avastasid Rae valla arendusprojektides igati elamisväärse keskkonna, kus oma lapsed suureks kasvatada.

Unistus muutus tõelisuseks – kui 2003. aastal oli Peetris vaid 700 elanikku, siis nüüd läheneb see 4000le ja vahepeal külast aleviku staatusesse tõusnud Peetri ületab elanike arvu poolest 13 Eesti linna. Muuhulgas põrutas Peetri mööda ka vallakeskus Jürist. Nii kinnisvaraarendajate kui elanike tormijooks aga jätkub, kuid hoopis teises kategoorias.

Kui varem oli Peetri pelgupaigaks neile, kes tahtsid soodsa hinna eest rahu ja vaikust, siis nüüd on rahu ja vaikuse hind märkimisväärselt tõusnud. Heaks näiteks on mullu välja müüdud Rootsiküla elurajooni korterid, mille viimaste elamispindade ruutmeetri hind kerkis ligi 2000 euroni. Samas rajoonis maksavad hetkel müüdavad 107 m² suurused eramud ligilähedast hinda Kristiine ridamajaboksidega. Uute koolide, lasteaedade, poodide jne ehitamine on muutnud pealinnaga piirneva Peetri sisuliselt Tallinna 9. linnaosaks, mille hinnatase on ka vastav. Peamiselt annavad seal piirkonnas tooni noored pered – kui vanem generatsioon eelistab korterit, maja või majaosa siiski Tallinna piires, siis noorematele on piirid hägustunud ning pigem suisa eelistatakse Peetrit oma ühtlase sotsiaalse läbilõike ning heas mõttes steriilsuse tõttu, mis tagab turvalisema elukeskkonna ning lahedama äraolemise.

Hetkel Peetris uute korterite arendust ei toimu. Maaomanikud on piirkonna perspektiivi ära jaganud ja ootavad enne kopa maasse löömist väärtuse jätkuvat kasvu. Küll on allakirjutanule teada, et ainuüksi kehtivate detailplaneeringute kohaselt on Peetri või selle piiril ootel mitmesaja uue korteri ehitamine, samapalju veel ka ridamaju ja eramuid. Viimaseid rajatakse ka juba praegu sinna suure hooga ning hoog ei paista raugevat.

Paljud, kes soovinud kinnisvara müüa või eluaset üürida, on kokku puutunud Hans Heinjärvega, kes üheksa aastat töötanud maaklerina. Eriti oma on ta aga laskesportlaste ja ettevõtjate ringkonnas, olles nende tegemistega seotud mitu aastakümmet.

Kuigi tunnen Heinjärve mitukümmend aastat, oli minulegi üllatus tema märkide kogumise kirg, millega ta on tegelenud juba üle poole sajandi. «Kodus on märke 5550. Kuni 1970. aastani kogusin kõiki märke, kuid hiljem keskendusin teatud seeriatele. Vanavaralaatadelt ostan siiani. Usun, et mõneski märgiseerias on minu kogu Eesti suurimate hulgas. Olen mõelnud, et võiksin lausa näituse korraldada.»

50 aastat on mees tegelenud ka laske­spordiga. «Aktiivne laskesportlane olen siiani ning lisaks olen Valga laskurklubi juhatuses. Võistlen veteranide klassis ning eelmiselgi hooajal tõime mina ja klubi noored Valka mitu medalit,» sõnas Heinjärv. Murekoht on, et klubil pole toetajaid ega ka treeningutingimusi. Siiski on olemas järelkasv, kes vabariiklikelt võistlustelt auhinnalisi kohti toob.

«Hing kisub tulejoonele, kuid silmanägemine hakkab üha enam alt vedama. Terav nägemine on aga laskespordi juures peamine,» tõdes mees.

Äriklubi nagu oma laps

Juba 22 aastat on Heinjärve eestvedamisel tegutsenud Valgamaa äriklubi, mille ellukutsuja ta oli. «Ise selle omal ajal kokku ajasin. Firmajuhid olid tollal nagu teod karbis, omavahel ei suheldud. Arvasin, et peaks  midagi muutma.»

Esimesele kokkusaamisele tuli paarkümmend firmajuhti ja sellest ajast käiakse koos igal kuul korra septembrist maini. Praegu on äriklubis 57 liiget. Korraldatakse kohtumisi huvitavate inimestega, käiakse ekskursioonidel ja külastatakse ettevõtteid.

«Äriklubi on mulle nagu enda laps. Hoolimata päris mahukast tööst, mida nõuab igakuuliste kokkusaamiste ettevalmistamine, pakub tehtav mulle huvi ja rahuldust. Äriklubist on ettevõtjatele saanud tore suhtlemise ja vaba aja veetmise koht. Minul on sellest ainult rõõm,» kinnitas Heinjärv. «Tahaksin seejuures tänada aktiivseid klubiliikmeid, kelle abi ja toetuseta oleks raske hakkama saada.»

Selle hooaja esimene kohtumine on juba tehtud ning paigas on ka oktoobri- ja novembriüritus.

2010. aastal valiti Valga äriklubi maakonna ettevõtluse edendajaks. 2015. aastal sai sama tiitli klubi president Hans Heinjärv.

Valid ühe, õpid teist ja lõpetad kolmandal erialal

Kuigi ta on Valgamaaga seotud olnud üle 36 aasta, on Heinjärv juurtelt Kiviõli mees, seal sündinud, kasvanud ja koolis käinud. Ema töötas raamatupidajana ja isa oli Kiviõli kombinaadis terasevalaja. Pere oli suhteliselt kindlustatud.

Pere ainukese lapsena elas Hans Kiviõli äärelinnas koos vanemate ja vanavanematega. Kuna ta oli pärit kaevanduste piirkonnast, otsustas ta pärast kohaliku keskkooli lõpetamist minna õppima Tallinna Polütehnilisse Instituuti (praegune Tallinnna Tehnikaülikool) maavarade kaevandamist.

«Tegin isegi eksamid ära, kuid siis öeldi, et erialale õppima soovijate hulgas on nii vähe eestlasi, et avatakse ainult venekeelne rühm. Kuigi vene keel oli lapsest saati suus, ei tahtnud vene keeles ametit õppida ja nii saigi minust elektrijaamade eriala üliõpilane.»

Teise kursuse lõpuks oli rühma jäänud ainult viis õppurit ning rühm löödi kokku elektrisüsteemi võrkude õppijatega. «Vot see oli alles elukutsevalik: valid ühe, kuid lõpetad hoopis kolmandal erialal. Sinna kooli oli tollal lihtne sisse saada, kuid seal püsimiseks oli vaja tublisti pingutada.»

Neljanda kursuse kevadel, kui Heinjärv läks eksamisessiooni ajal end tantsuõhtule tuulutama, kohtas ta seal tulevast abikaasat, kes töötas lasteaias. Nüüdseks on nad koos elanud 43 aastat ja üles kasvatanud kaks poega.

«Noorema poja perega elame koos Valgas neljatoalises korteris. Olen kuuekordne vanaisa ja peagi saan veel ühe lapselapse. Vanem poeg elab perega minu vanemate majas Kiviõlis. Ma ei ole majainimene, olen korteriloom, armastan mugavusi,» rääkis Heinjärv.

Armastus esimesest silmapilgust

Muigelsui meenutas ta oma naisevõttu. «See oli armastus esimesest silmapilgust. Olime tuttavad alles mõni nädal, kui vanemad juba kokku said ja pulmapäev paika pandi. Ega kumbki julgenud neile öeldagi, et nii vähe tuttavad oleme olnud.»

«Hüppasin tõesti, nagu öeldakse, pea ees tundmatusse vette. Aga nagu näete, on abielu vastu pidanud. Abielu muudab tugevaks armastus ja teineteisest lugupidamine. Kuigi oleme abikaasaga erinevad, tema on tunnete-, mina mõistuseinimene, täiendame teineteist ja oleme suutnud kõik need aastad kahe jalaga maa peal olla ja hakkama saada,» ütles mees veendunult.

Esimene töökoht oli kõrgharidusega noormehel Põhja kõrgepingevõrkude Püssi alajaam, kus ta alustas releetalituse meistrina. «Eks minulgi oli nii, et teoorias olin tugev, kuid praktika olematu. Aasta pärast olin alajaama ülem ja paari pärast juba alajaamade grupi ülem. Töö võrkudes oli mulle veidi igav, seal oli elu ette planeeritud.»

Seejärel viis elutee ta tööle Erra sovhoosi peainseneriks energeetika alal, kus teda ootasid uued väljakutsed ja parem palk.

Kui Otepäält pärit abikaasa Aili sugulane sai Kaagjärve sovhoosi direktoriks, vajas ta ka peainseneri. «Abikaasale see Põhja-Eesti elu väga ei istunud ja ta soovis tagasi kodukanti tulla. Nii saigi minust 1980. aastal Kaagjärve sovhoosi peainsener, mis osutus väga huvitavaks kogemuseks,» meenutas Heinjärv.

Töötanud on ta elu jooksul mitmes firmas ja asutuses mitmesugustel töökohtadel.

«Kuidagi on elus nii kujunenud, et olen eri kohtadel töötanud paar-kolm aastat ja liikunud edasi. Ehk on see tingitud minu rahutust ja uusi kogemusi otsivast iseloomust. Olen kaks korda ka töötustaatust kogenud.»

Maitsnud ka ettevõtjaleiba

Ära on Heinjärv proovinud ka ettevõtjaks olemise. 2004. aastal asutas ta sõbraga ehitusfirma Gaidy OÜ, mis tegutses mitu aastat. «Maja, kus Valgamaalase toimetus paikneb, on meie renoveeritud. Siis tuli aga ehituses buum ning mehed läksid töö ja kõrgema palga otsingutel Riiga ja Põhjamaadesse.»

Kui Pindi Kinnisvara avas Valgas kontori ja otsis töötajaid, otsustas Heinjärv kandideerida. Nüüdseks on ta maaklerileiba maitsnud üheksa aastat.

«Alustasin Valgas nullist. Meie konkurendil Henningu kinnisvarafirmal oli tollal 186 objekti. Hakkasime kontorit arendama ja kolme-nelja aasta pärast tegelesin üksi juba 230 objektiga, praegu on mul kliente 150 ringis,» rääkis maakler. Eelmisel aastal pälvis mees Pindi Kinnisvara Lõuna-Eesti piirkonna parima maakleri tiitli.

Juba paar aastat on mees pensioniealine, kuid tuleb endiselt igal hommikul rõõmuga tööle, sest see, mida teeb, meeldib talle. «Mulle meeldib inimestega suhelda ja teades oma iseloomu, ei kujuta ma ette, et jääksin koju. Ma ei suuda tegevuseta istuda, õnneks on ka tervis korras. Ainuke patt, millest pole suutnud loobuda, on suitsetamine, mida teen juba kolmandast kursusest alates – ega plaani maha jätta ka.»

Kõigil pereliikmetel on jalgrattad ja Heinjärvi võib tihtipeale Pedeli ääres sõitmas näha. Traditsioonidel on nende peres oluline koht. «Sünnipäevad, jõulud ja muud tähtpäevad üritame pereringis veeta. Käime tihti Kiviõlis vanema poja perel külas. Kui lapsed olid nooremad, võtsime telgi ja sõitsime autoga ringi mööda Baltikumi.»

Eluga on mees praegu rahul ja ütleb, et elu peab ise ohjes hoidma ja juhtima. «Kui sul on töökoht, on Valgas super elada. Kõik olemas ja käe-jala juures. Kuna oleme abikaasaga mõlemad seltskondlikud inimesed, on meil linnas tekkinud sõpruskond, kellega sagedasti kohtume. Minule on sõbrad väga olulised, hästi tihedalt käin läbi oma klassikaaslastega Kiviõli päevilt ja kursusekaaslastega TPI ajast,» kinnitas ta.

Inimestes hindab ta aga kõige enam kokkulepetest kinnipidamist. «Inimene peab olema suhtlemisaldis. Meeldib, kui inimene peab sõna, hindan seda teistes ja pean sellest ka ise kinni, nii oma töös kui suhetes,» nentis ta.

Ei saanud meiegi oma jutuajamist lõpetada poliitikast rääkimata. «Mul on piinlik poliitkute pärast. Missugune mõttetu kemplemine käib presidendivalimiste ümber … Kui presidenti valimiskogus ära ei valita, on ikka pläss küll. Mina toetan Siim Kallase kandidatuuri,» oli ta resoluutne.

Haldusreformist aga arvas, et kui ta oleks võimul, oleks see ammu ära tehtud. «Kolmest omavalitsusest on Valgamaale küll. Kahju on maal ringi sõita ja vaadata, kuidas elu välja sureb. Ei mäletagi, millal viimane talukoht Valgamaal oleks ostetud elamiseks või tootmiseks, reeglina ostetakse neid ainult suvekodudeks.»

ELUTEE

Sündinud

3. aprillil 1951 Kiviõlis.

Haridustee:

Kiviõli keskkool,

Tallinna Polütehniline Instituut ja täiendõppekursused.

Töö:

Põhja kõrgepingevõrkudes releetalituse meister, valveinsener, alajaamade grupi ülem.

Erra ja Kaagjärve sovhoosis peainsener-energeetik ja peainsener.

EKP Valga rajoonikomitees instruktor, osakonna juhataja, esimene sekretär.

Valga linnavalitsuses peaenergeetik.

EDTP Valgamaa organisatsioonis juhatuse esimees.

ASis Vabe personalijuht, töödejuhataja.

Eesti valvekoondises Valga esinduse juhataja.

Kinnisvarabüroos Maa ja Talu peamaakler.

Kagu-Eesti Logistika Arengu SAs, Valgamaa äriinfokeskuses,

OÜs Lejo projektijuht.

Gaidy OÜs juhatuse liige, omanik.

Pindi Kinnisvara OÜs maakler.

Hobid:

laskmine, märkide kogumine.

Ühiskondlik töö:

Valgamaa äriklubi president aastast 1994,

Valgamaa tööhõiveameti nõukogu esimees,

Valgamaa arenguagentuuri nõukogu liige,

Valga linnavolikogu liige,

Valga maakonna arengukava juhtrühma liige,

maakonna turvalisuse nõukogu liige.

Perekond:

abielus, kaks poega, kuus lapselast.

http://valgamaalane.postimees.ee/3847763/hans-heinjarv-maaklerist-margikoguja-ja-laskursportlane

Haapsalus on korterite hinnad jõudsalt kerkinud. Tänavuse augusti tehingute keskmine ruutmeetri hind oli 500 eurot. Foto: Arvo Tarmula

Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani korterimüügihindade võrdluse tabelist selgub, et kui Tallinna korterite ruutmeetri hind jääb buumiaegsest tasemest vaid viie protsendi kaugusele, siis Haapsalus lahutab seda 2008. aasta hinnatipuga tervelt 50 protsenti.

Majanduskriisi ajaga võrreldes, mil müüdi Haapsalus kortereid keskmise ruutmeetrihinnaga alla 300 euro, on hinnad nüüd ikkagi jõudsalt kerkinud. Tänavuse augusti tehingute keskmine ruutmeetri hind oli 500 eurot.

Tunduvalt on kasvanud ka tehingute arv. Kui kuus aastat tagasi sai tehingud kahe käe sõrmedel üles lugeda, siis augustis tehti neid Haapsalus 26.

Sooman selgitas, et lõpuks ometi makstakse inimestele elamisväärset palka, mis lubab kinnisvara soetada. Kui varem ületas väikelinnades pakkumus nõudlust, siis nüüd on vastupidi. „Kõik vähegi asjalikud pakkumused ostetakse kohe ära,” lisas Sooman.

Sooman ennustas, et lähiajal on Haapsalus ja ka teistes väikelinnades oodata korterihindade tõusu. „Suurenenud huvi, tehingute arv ja kasvav palk just seda keelt räägivad,” ütles ta.

Pindi Kinnisvara maakler Annely Sermat lisas, et praegu on kujunenud suisa probleemiks: ostuhuvi on suur, kuid uusi müügipakkumusi lisandub vähe. „Praegu ripub kv.ee keskkonnas 93 kuulutust Haapsalus, mõni aasta tagasi oli neid üle 160,” ütles Sermat. Ta põhjendas, et väikelinnades ei ole korterihinnad nii atraktiivsed, et neid müüa, pigem otsitakse pinna vabanemisel sinna üürnik,” lisas Sermat, kes on veendunud, et lähiajal hinnad kerkivad.

Aarete Kinnisvara maakler Arne Simm kinnitas, et Haapsalu kinnisvaraturgu iseloomustab aeglane, kuid stabiilne hinnakasv. Ta selgitas, et enam pole pelgalt tallinlane see, kellel piisab korteri soetamiseks vaba raha.

„Elatustase ja Haapsalu korterite hinnad on just sellisel tasemel, mis lubab tehinguid pangalaenu abita sõlmida,” ütles Simm. Just viimasel ajal on hüppeliselt kerkinud nende tehingute osakaal, mis on tehtud laenurahata, rääkis maakler oma kogemusest.

Simm lisas, et kuna pealinnas on hinnad juba üsna krõbedad, vaatavad investorid just väikelinnade, sh Haapsalu poole, kus hinnad on jõukohasemad. „Üüritulu on küll väiksem, kuid vähemalt ei lasta vabal rahal pangakontol seista,” ütles Simm.

Maakler hindas inimeste ostuhuvi suureks. „Kui hind pole ülepaisutatud, läheb korter kaubaks umbes nädalaga,” teatas Simm. Ta selgitas, et kohati ei suuda omanikud oma vara hinda päris täpselt hinnata ja võtavad eeskujuks enda korteriga sarnase müügikuulutuse. Eeskujuks võetud müügikuulutus võib aga samuti olla ülehinnatud ja seisnud portaalis aastaid. „Head pakkumused kaua portaalis ei ripu,” möönis maakler. Kinnisvaraportaalis kv.ee ripub Läänemaaga seotud müügikuulusi 162, neist 93 on Haapsalus.

Haapsalu üüriturult ootas Simm viimasel kuul rohkem aktiivsust. „Oli ikka rahulikum kui eelmistel aastatel,” ütles ta. Hinnatase on aga püsinud stabiilne. Keskmises seisukorras kahetoalise korteri üür on 150 eurot kuus. „Asukohast ja maja seisukorrast olenevalt võib hind mõnekümne euro piires nihkuda,” nentis Simm.

Taeblas on võimalik korterit üürida aga paarikümne euroga. Omanike huvi on, et korter poleks tühi ja keegi maksaks kommunaalmakseid.

Küll aga toonitas Simm, et üüriturg hakkab tasapisi põranda alt välja tulema. Kui palju ringleb üüriturul veel deklareerimata sularaha, ei osanud Simm öelda. Eelkõige on seaduste, õiguste ja kohustuste asjus teadlikum noorem põlvkond, kes moodustab suurema osa üüriäris osalejaist.

Kv.ee keskkonnas on aktiivseid üürikuulutusi 14, neist 12 Haapsalu kohta.

Millal võiks kinnisvaraturgu tabada langus, ei osanud ei Simm ega Sooman ennustada. „Ütleks nii, et elame praegu buumieelses ajas,” kommenteeris Sooman. „Ega osanud analüütikud 2008. aasta krahhigi ennustada, sest kõik õitses ja laenu sai kergel käel,” lisas Simm.

Kolm korda odavam

Haapsalus oli augustis korteri ruutmeetri hind kolm korda odavam kui Tallinnas, €/m²

Tallinn 1600 Tartu 1286 Pärnu 990 Kuressaare 820 Viljandi 582 Rapla 572 Haapsalu 500 Rakvere 495 Narva 459 Kärdla 407 Võru 398 Põlva 389 Jõhvi 277 Paide 235 Jõgeva 166 Valga 157 Kohtla-Järve 8.

Eile oli kinnisvaraportaalis City24 Kuressaare korteriturul saadaval 67 korterit, suur osa seal pakutavatest on portaalis üleval juba pikemat aega või korduvalt, uusi pakkumisi on vähe.

“Kuressaares on müük olnud küllaltki aktiivne, eriti just hinnaga 30 000 – 50 000 eurot,” ütles Pindi Kinnisvara maakler-hindaja Natalija Leiten.

“Valdavalt lähevad müügiks kahe- ja kolmetoalised korterid, ostetakse ka ühe- ja neljatoalisi. Viimaste hinnad on enamasti kõrgemad kui 50 000 eurot. Kõik sõltub muidugi korteri seisukorrast, nii üksikud eakamad inimesed kui lastega pered eelistavad esimest-teist korrust.”

Kõige populaarsem piirkond Kuressaares on Ida-Niidu. “Seal on võrreldes Smuuli või kesklinnaga uuemad korterelamud,” põhjendas Natalija Leiten.

“Ida-Niidus on lähedalasuvad suured kaubanduskeskused, seal on kordatehtud lasteaed – see on sobiv elukeskkond nii peredele kui ka eakamatele inimestele.”

Natalija Leiten märkis, et kui varasematel aastatel ei tahetud neljatoalisi kortereid kõrgete kommunaalkulude tõttu eriti soetada, siis nüüd on turgu ka suurematele elamispindadele.

Kahjudega ei kauple

Pindi Kinnisvara andmeil tõuseb väikelinnade elanike elatustase pidevalt ja võimaldab kinnisvara soetada. Praegu kimbutab üle aastate tõsine müügisolevate korterite nappus – sellise müügitempoga jagub kortereid vähem kui pooleks aastaks, märgitakse Pindi Kinnisvara ülevaates.

Kuressaares on probleemiks asjaolu, et ostuhuvi on suur, kuid uusi müügipakkumisi lisandub vähe ning kesklinna korterite hinnad kaasaegselt rekonstrueeritud hoonetes ulatuvad samale tasemele Tallinna kesklinna korteritega.

“Põhjus on lihtne. Kuressaare linnas on kinnisvaraarendajal mitmesuguseid erinevaid piiranguid ja üldjuhul rohkem kui kolme korrusega maju ehitada ei tohi, mistõttu kujuneb kortermaja ehitusmaksumus kõrgeks,” ütles Leiten.

“Ükski arendaja ei taha kahjudega kaubelda ning seetõttu kerkivad ka nende korterite müügihinnad.”

Lähiaja arenguid ja trende kinnisvaraturul Leiten kommenteerida ei soovinud, kuna turul toimuv on kiivalt seotud üldise majandusolukorra muutustega.

Pärnumaa kaugeimates maakohtades müüakse kortereid mõnesaja euroga. Tõsi, korteritega tuleb kaasa võlakoorem või hüpoteegid ning elamispindade seisukord tekitab judinaid.

Odavaim korter Pärnumaal asub kv.ee portaali andmetel Koonga vallas Irta külas (ligi 40 kilomeetrit Pärnust), mille eest küsib Pindi kinnisvara 100 eurot.  Nii, nagu paljud sama hinnaklassi maakorterid, on tegu pankrotivaraga ja 100 eurot on tegelikult oksjoni alghind.

Odavaim Pärnumaa korter väljast vaadatuna. / Kinnisvaraportaal KV.EE

100eurose korteri müügikuulutuse pildid midagi ilustama ei hakka. / Kinnisvaraportaal KV.EE

Sama seis on pea kõikide korteritega, mis maksavad alla tuhande euro. Näiteks, kui soetada 900eurose alghinnaga kolmetoaline korter Tootsi valda, saab kauba peale kaasa 1721 eurot võlga korteriühistu ees. Samuti on korterile märgitud kolm hüpoteeki, mis müügiga ei kustu. See tähendab seda, et võib juhtuda olukord, kus elamispind tuleb eelmise omaniku võla tõttu hiljem pangale loovutada.

Pärnu linna odavaim korter asub Riia maanteel, Kaubamajaka vastas. Elamispinda, mille eest soovitakse 9500 eurot, reklaamitakse sõnadega “kommunaalkulusid ei ole”. Seda muidugi seetõttu, et ostja peab arvestama puuduva vee ja elektriga.

Müüdav korter Riia maanteel / Kinnisvaraportaal KV.EE

Pärnumaa odavaim maja asub Saarde vallas Sigaste külas. 3000ruutmeetrise krundiga onni eest tuleb välja käia 700 eurot. Tegu on RMK enampakkumisega, seega on siingi tegu alghinnaga.

Vana uberik Saarde vallas, mida müüakse 700 eurose alghinnaga. / Kinnisvaraportaal KV.EE

Vana uberik Saarde vallas, mida müüakse 700 eurose alghinnaga. / Kinnisvaraportaal KV.EE

Kalleimad Pärnumaa korterid ja majad asuvad mõistagi Pärnu linnas. Kõige suurema hinnasildiga korteri leiab Eha tänavalt. 395 000eurone “avangardistlik” viietoaline rannarajooni korterit täiustab hiigelsuur terrass ja rõdu.

Kalleim maja on 600ruutmeetrine luksusvilla Supeluse tänaval, mille eest tuleks välja käia 1 590 000 eurot.

Kalleima Pärnumaa luksusvilla välisilme. / Kinnisvaraportaal KV.EE/LVM kinnisvara

Kalleima Pärnumaa luksusvilla siseilme. / Kinnisvaraportaal KV.EE/LVM kinnisvara

Pindi Kinnisvara värske analüüsi kohaselt küsivad korterite müüjad kuulutustes oma vara eest keskmiselt 28 protsenti kallimat hinda, kui tegelikes tehingutes kaubaks läheb. Rahasse panduna tähendab see, et kuigi müüjad tahtsid augustis ruutmeetri eest keskmiselt 716 eurot, tuli neil leppida 582 euroga.

Maa-ameti, statistikaameti, kv.ee ja Eesti Panga andmetele tuginevast analüüsist tuleb välja, et paljude teiste Eesti linnadega võrreldes on selline 28-protsendiline pakkumis- ja tehinguhinna vahe isegi väike. Rakveres on sama näitaja 39, Pärnus 44, Valgas 100 ja Kohtla-Järvel 125 protsenti. Kõige elavama kinnisvaraturuga Tallinnas ja Tartus jääb vahe vastavalt 18 ja 15 protsendi ringi.

Võrreldes hinnatipuga 2008. aasta jaanuaris on keskmine ruutmeetri hind 31 protsenti väiksem, kriisiaegsest 2010. aasta septembrist aga 133 protsenti suurem. Viimase aasta jooksul on keskmine tehinguhind tõusnud 7,8 protsenti. Juulis jõuti tehinguni 14-l ja augustis 30-l korral.

Kinnisvaraportaali kv.ee andmetel oli Viljandis eile müügis 127 korterit.

Augustis sõlmitud korteritehingute arv püstitas 11 aasta rekordi, hoogsat kasvu veavad seejuures väikelinnad.

Eesti suuremates linnades tehti augustis 1397 korteritehingut. Arvesse on võetud kõikide maakonnakeskuste, lisaks ka Kohtla-Järve ning Narva linna korteriomandi-tehinguid. Viimati oli ühes kuus sama palju tehinguid üle 11 aasta tagasi, 2005. aasta mais. Selle põhjusena toovad asjatundjad välja suur tööhõive, stabiilse palgakasvu ja inimeste kindlustunde ning kodulaenude kasvu, mis lisasid kinnisvaraturule uut hoogu.

Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli sõnas, et ehkki ka Tallinnas ja Tartus oli tehingute arvu kasv märgatav, andsid siiski ligi poole aktiivsuse kasvust väiksemad linnad.

“Stabiilne majandus veab lõpuks ka väikelinnade kinnisvaraturud kunagisest majandussurutisest välja. Töökäte nappus ühelt poolt pitsitab Eesti ettevõtjaid, teisalt võimaldab elanikel teenida ka väljaspool Tallinna elamisväärsemat palka, et soetada endale päris oma kodu – seda omakorda põhjusel, et väljaspool keskusi on inimeste sissetulekud kasvanud, kuid nigela nõudluse tõttu on eluruumide hinnad püsinud mitmel pool, näiteks Paides, Võrus ja teistes linnades, ligilähedased turu põhjale 2009. aastal,” rääkis Roosiväli.

Korterid üliõpilastele. Domus Kinnisvara vanemmaakleri Agur Tammistu sõnul võis korteritehingute arvu augustis mõjutada näiteks ka see, et Tallinnas ja Tartus osteti rohkem väiksemaid kortereid tulevastele tudengitele elupinnaks. Ka investorid võisid siin oma osa mängida.

Näiteks on aina enam levinud, et lapsevanemad ostavad ülikooli minevale lapsele korteri. “Ostetakse ühetoaline korter kuskile ülikooli lähedale, selle asemel, et maksta 300 eurot kuus üüri. Selline 40 000-45000eurone korter,” selgitas Tammistu olukorda.

Samas raha paigutamiseks ta väiksemasse linna korterit ei ostaks, nii et investor ilmselt väiksemate linnade tehingustatistikat maakleri sõnul mõjutada ei saanud.

Hulk tehinguid korraga. Tehingute statistikat mõjutab Tammistu sõnul tihtipeale ka see, et sai valmis mõni uusarendus, kus sõlmiti ära asjaõiguslepingud. Ta tõi näiteks, et aasta aega müüakse kortereid 125 korteriga majja, kus esialgu sõlmitakse kliendiga võlaõigusleping, nüüd aga sai see maja valmis ning klientidega sõlmitakse asjaõigusleping, mis kajastubki statistikas.

Tammistu ei osanud küll midagi enamat tehingute arvu kasvust välja lugeda kui eelpool nimetatud põhjused. Et oleks tekkinud paanika, et äkki hinnad hakkavad tõusma või tekib kinnisvaramull, seda ta küll ei uskunud. “Ega paanika ei mõjuta pankade meeleolusid. Pangad annavad ikka oma raha, nagu nad on andnud, ja päris karmidel tingimustel,” märkis Tammistu.

Kuna turg on tema sõnul stabiilne ja inimeste kindlustunne pigem tugev, siis see, kes ostab lapsele kõrgkoolis õppimise ajaks korteri, usub väiksesse hinnakasvu kolme aasta pärast, kui tahetakse korter uuesti maha müüa. Korter ostetakse pigem laenu peale, lisas Tammistu.

Väikelinnades nõudlus suur. Pindi Kinnisvara eluruumide vahendusvaldkonna juht Annely Sermat ütles pressiteate vahendusel, et ka väikelinnade elanike elatustase tõuseb pidevalt ja võimaldab kinnisvara soetada.

“Praegu on kujunenud suisa probleemiks, et ostuhuvi on suur, kuid uusi müügipakkumisi lisandub vähe. Põhjus on lihtne – väikelinnade korterite hinnad ei ole nii atraktiivsed, et neid müüa, pigem otsitakse pinna vabanemisel mõni tuttav üürnik sinna elama,” lisas ta.

Sermati sõnul on suureks erandiks Ida-Virumaa, kus on vaba jääki ülearu palju. “Paraku on seal trend vastupidine – linnad valguvad tühjaks ja korterid on oma liiga madala hinna ja suurte kommunaalkulude tõttu juba elanikele koormaks kaelas,” lausus Sermat.

Korter parem kui fondid

Vanemad ostsid sel suvel TTÜs teisel kursusel õppivale soojus-energeetika tudengile Markus Tammele korteri linna sellepärast, et säästa transpordile kulunud aega ja investeerida oma raha otstarbekamalt kui fondide kaudu.

“Kuna selline võimalus korter välja osta oli olemas, ei näinud me mõtet kellegi teise rahakotti niisama paksemaks teha, üürides korterit,” lausus Markus, kelle sõnul oli perel vaba raha ja korteri ost tundus loogiline valik, sest selle väärtus ajas enamasti mitte ei kahane, vaid kasvab.

Korter asub 2014. aastal ehitatud majas ja asukohaks sai Markuse sõnul Kristiine logistilistel kaalutlustel, kuna seni vanematekodus Mähel elades kulus tal puhtalt transpordile kolm tundi päevas. Pealegi soovis Tamm enda sõnul ka kodust välja kolida, et õdedele-vendadele ruumi teha.

Korteri valikul sai määravaks mitu asja. “Peamised olid B ener-giaklass, mille tõttu on küttearved väga väiksed, asukoht, mis on TTÜ-le ligidal, ning tegemist ei olnud uuena ostetud korteriga ehk diivan, voodi ja köögimööbel olid ostmisel juba sees,” rääkis Markus. “Lisaks soovis isa panna raha fondidest, mille tulevikku ei ole võimalik kunagi ette näha, millessegi reaalsesse,” lisas ta.

Markus usub, et jääb ka ka pärast ülikooli sinna elama. Kui aga peaks minema teisiti, siis on mitu varianti, kas näiteks korter välja üürida või kasutada selle müügist saadud raha järgmise korteri sissemaksuks.

1252 eurot oli augustis 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmine ruutmeetri hind, mis langes võrreldes juuliga 3,4 protsenti.

Üks küsimus

Mis toimub kodulaenuturul?

LIINA LIIV

Nordea kommunikatsiooni projektijuht

Laenumahud on võrreldes eelmise aastaga pisut suurenenud, juunis-augustis võib täheldada teatavat mahtude kasvu. Nii laenusoovijaid kui ka kvalifitseeruvaid kliente jagub. Laenumahtudest umbes 70% tuleb Harjumaalt ning keskmine laenusumma on umbes 80 000 eurot.

Piirkondadest ongi kõige populaarsemad need, kus parajasti toimuvad uusarendused: Tallinnas Lasnamägi, Mustamägi, kesklinn, Põhja-Tallinn ning Tartu.

Enamik on ostuks, renoveerimiste osakaal on väike. Kõige rohkem ostetakse kahe- ja kolmetoalisi kortereid ning uusarendustesse.

ANNE PÄRGMA

Swedbanki eluasemelaenude osakonna valdkonnajuht

Laenusooviga klientide arv püsib stabiilne, kõikudes nädala lõikes +/- 10% keskmisest.

Kõige enam tehinguid tehakse Tallinnas/Harjumaal ja lähiümbruses, väikelinnade lõikes

eraldi statistikat valmis ei ole. Augustis sõlmiti umbes 11% enam eluasemelaenu lepinguid kui eelnevatel suvekuudel ja 7% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Keskmine laenusumma jääb 64 000 euro juurde, mis on 6000 eurot enam eelmise aasta keskmisest laenusummast. Keskmine laenuperiood on

22,5 aastat, olles seejuures eelmise aasta keskmisest veidi pikem (enne 22,3). Enim laenuvõtjaid oli teises kvartalis vanusegrupis 31-45 (39%) järgnevad 46-60 (27%) ja siis 22-25 (8%).

MAARJA GAVRONSKI

SEB Panga kommunikatsiooni projektijuht

Kõrge tööhõive ja tempokas palgakasv on olnud soodne inimeste tarbimisvõimalustele.

Seetõttu on ka huvi kodulaenude vastu SEBs viimasel aastal püsinud hoogne, näidates tänavu aasta teises kvartalis möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 21protsendilist kasvu. Suurem huvi kodulaenude vastu on Tallinnas ja Harjumaal.

Kommentaar

Rakveres vähem pakkumisi

MARGUS PUNANE

Uus Maa Rakvere büroo tegevjuht

Viimasel paaril-kolmel aastal on tehingute üldarv püsinud suhteliselt stabiilne.

Omapärane on see, et kui kaks aastat tagasi oli Rakveres müügis 120-130 korterit, siis eelmise aasta kevadel kukkus esimest korda pakkumiste arv alla saja ja praegu on müügis 70-80 korterit.

Kuna pakkumiste arv väheneb, nõudlus on sama ja tehingute arv püsib üsna stabiilne, siis korteri ruutmeetrihind on kerkinud viimase aastaga kindlasti 10%.

Kui mediaanhind oli mullu 500-550 euro tuuris, siis praegu ronib ta juba 600 euro juurde.

Rakveres on pärast 2009. aasta masu valminud ainult üks uusarendus, mis on 14 korteriga maja, kus on müüdud 4-5 korterit.

Võrdlus

Korteriostjad said kriisist üle

ALLIKAS: EESTI PANK

Annely Sermat: On kujunenud suisa probleemiks, et ostuhuvi on suur, kuid uusi müügipakkumisi lisandub vähe.

Nagu teistes Eesti väikelinnades, nii on ka Rakveres müügis olevaid kortereid viimasel ajal vähemaks jäänud.

Kinnisvarabüroo Uus Maa tegevjuht Margus Punane sõnas, et kui veel poolteist aastat tagasi oli tavaline, et kogu aeg on 120–130 korterit müügis, siis nüüd on nende arv langenud umbes 70-le. “Nii madalat pakkumiste arvu ei mäletagi. Samal ajal on tehingute arv samaks jäänud,” lisas Punane. Otsest põhjust, miks korterid turult kaovad, ta nimetada ei osanud.

Küll aga tuleks Punase sõnul vaadata demograafilist olukorda – tõenäoliselt on väljaränne Lääne-Virumaal pidurdunud ja noortel kortereid vaja. Lisaks võib positiivse efekti anda ka Tapa sõjaväelinnak: mõned sõjaväelased on muretsenud korteri just Rakverre, mis jääb Tapalt lühikese auto- või bussisõidu kaugusele.

“Kuna korterid turult kaovad, on näha ka õige väikest hinnasurvet: aasta lõikes võib see olla viis kuni kümme protsenti,” märkis Punane.

Ostjate seas on täheldatav trend, et otsitakse pigem korralikumat korterit, kus enam remonti tegema ei peaks. Seda põhjusel, et eluasemelaen on praegu kõige odavam raha, mis turul liigub. Samas ei osteta Punase hinnangul Rakveres kortereid investeeringu eesmärgil massiliselt kokku. Sellegipoolest on kortereid Rakvere kesklinna pea võimatu saada. “Meil oli siin müügis üks kahetoaline möbleeritud kesklinnakorter, see müüdi päeva-paariga. Siin ületab nõudlus tugevalt pakkumist,” märkis tegevjuht.

Kui Ida-Virumaa välja jätta, kimbutab Eesti väikelinnu üle aastate tõsine müügis olevate korterite nappus. Praeguse müügitempoga jagub kortereid vähem kui pooleks aastaks, kirjutab Postimees.  “Hetkel on kujunenud suisa probleemiks, et ostuhuvi on suur, kuid uusi müügipakkumisi lisandub vähe. Põhjus on lihtne – väikelinnade korterite hinnad ei ole nii atraktiivsed, et neid müüa, pigem otsitakse pinna vabanemisel mõni tuttav üürnik sinna elama,” rääkis Pindi Kinnisvara eluruumide vahendusvaldkonna juht Annely Sermat. Ta lisas, et kuna väikelinnade elanike elatustase tõuseb pidevalt, võimaldab see ka kinnisvara soetada.

Sermati sõnul on suureks erandiks vaid Ida-Virumaa, kus on vaba jääki ülearu palju.

Kuna Eesti heitlikus kliimas võib kütteperiood alata juba lähinädalatel, on viimane aeg kütteperioodiks valmistumisel.

Pindi Kinnisvarahalduse atesteeritud haldus- ja hooldusjuht Heliis Anto ütles, et tavaliselt alustatakse majade kütmisega juba septembris. „Isegi kui päevad on veel soojad, siis öine niiskus tuleb välja kütta ja selleks ajaks peaks kõik hooldustööd tehtud olema,“ selgitas ta.

Tema sõnul on enimlevinumad kütteperioodiga seotud hooldustööd korstnapühkimine, soojusvaheti läbipesu ning gaasikatelde puhastamine.

„Soovitame tungivalt neid töid mitte kütteperioodile jätta, sest siis on meistrimeeste järjekorrad nädalatepikkused ja vaid poolenisti soe või suitsu täis tuba pole kellelegi meeldiv,“ lisas Anto.

Üha rohkem hakatakse uusarendusprojekte rajama Tallinna piiri lähedusse, kuna see võimaldab väljamüügihinna madala hoida ning konkureerida ka pruugitud magalakorteritega.

„Viimaste aastate kõige edukamateks linnalähedasteks arenduspiirkondadeks on olnud kahtlemata Peetri ja Laagri alevik, kuhu rajatakse Kasekodu või Rootsiküla sarnased suuri elurajoone,“ ütles Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Lisaks on uusi arendusprojekte oodata Harku, Kiili ja Saku valda.

Soomani sõnul määrab linnaäärsete korterite müügiedu hind. „Kui Tallinnas tuleb ka magalarajooni uusarendustes maksta uue korteri eest 1800 €/m² või rohkemgi, siis linnaäärsetes majades on see paarisaja euro võrra odavam,“ lisas ta.

Eesti väikelinnasid kimbutab üle aastate tõsine müügisolevate korterite nappus- praeguse müügitempoga jagub kortereid vähem kui pooleks aastaks.

Ilma viie suurema linnata (Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve) tehti Eesti maakonnakeskustes augustis 186 korteriomanditehingut. Samas on kokku nendes linnades vaid 828 korteri müügipakkumist, mis tähendab, et nn laojääki jagub vaid 4,5 kuuks ja see väheneb pidevalt.

Pindi Kinnisvara eluruumide vahendusvaldkonna juht Annely Sermat ütles, et ka väikelinnade elanike elatustase tõuseb pidevalt ja võimaldab kinnisvara soetada. „Hetkel on kujunenud suisa probleemiks, et ostuhuvi on suur, kuid uusi müügipakkumisi lisandub vähe. Põhjus on lihtne- väikelinnade korterite hinnad ei ole nii atraktiivsed, et neid müüa, pigem otsitakse pinna vabanemisel mõni tuttav üürnik sinna elama,“ lisas ta.

Sermati sõnul on suureks erandiks Ida-Virumaa, kus on vaba jääki ülearu palju. „Paraku on seal trend vastupidine- linnad valguvad tühjaks ja korterid oma liigmadala hinna ja kõrgete kommunaalkulude tõttu on juba elanikele koormaks kaelas,“ lausus ta.

Näiteks Kohtla-Järvel on 580 korteripakkumist, samas on linn kaotanud alates 2000. aastast ligi 12 000 elanikku (2000. aastal 47 600 in, 2016. aastal 35 900 in).

Eesti väikelinnade korterivalik on kokku kuivanud

Allikas: kv.ee

Augustis oli Tallinna elukondlik kinnisvaraturg üle ootuste aktiivne- omanikku vahetas kokku 816 korteriomandit, keskmiseks ruutmeetrihinnaks kujunes 1600  eurot.

Masujärgselt on aktiivsemaid kuid olnud vaid kaks korda.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman sõnas, et juunikuine Brexitist tulenenud kerge hüsteeria rahaturgudel on möödas ning sellest tulenevalt oli otsene mõju Eesti ja Tallinna kinnisvaraturule ka lühiaegne ning jäi eelkõige juulisse. „Tõsi, pankade intressimarginaalid on mõnevõrra tõusnud, kuid nende huvi on jätkuvalt laene väljastada ja turg areneb omasoodu edasi,“ rääkis ta.

„Ärme igaks juhuks enne õhtut hõiska- Brexiti saaga pole veel läbi, sest sisuliselt on ju siiani segane, kas Ühendkuningriigid lahkuvad Euroopa Liidust või mitte ja milline saab selle mõju olema pikemas perspektiivis,“ lausus Sooman. „Samas on maailmas koguaeg kuskil kriis, sõda või suurematsorti destabilisatsioon, ülemaailmseks surutiseks akumuleeruvad nad siiski mitme negatiivse asjaolu kokkulangevusel,“ lisas ta.

Eesti suuremates linnades tehti augustis 1397 korteritehingut, viimati oli selline tase 2005. aasta maikuus.

Arvesse on võetud kõikide maakonnakeskuste, lisaks ka Kohtla-Järve ning Narva linna korteriomanditehinguid, mille hinnatase kujundab ka Pindi Indeksi.

Pindi Indeks aga langes augustis 3,4% võrra, 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1252 eurot. Juunis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1296 €/m².

Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli sõnas, et ehkki ka Tallinnas ja Tartus oli tehingute arvu kasv märgatav, andsid siiski ligi poole aktiivsuse kasvust väiksemad linnad. „Stabiilne majandus on vedamas lõpuks ka väikelinnade kinnisvaraturud kunagisest majandussurutisest välja. Töökäte nappus ühelt poolt pitsitab Eesti ettevõtjaid, teisalt võimaldab elanikel teenida ka väljaspool Tallinnat elamisväärsemat palka, et soetada endale päris oma kodu- seda omakorda põhjusel, et väljaspool keskusi on inimeste sissetulekud kasvanud, kuid nigela nõudluse tõttu on eluruumide hinnad püsinud mitmel pool (nt Paides, Võrus jt) ligilähedasena turu põhjale 2009. aastal,“ rääkis Roosiväli.

Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 10 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 101 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Keskkonnaministeeriumis valminud maa hindamise seaduse eelnõu toob mõnes vallas kaasa maamaksu kuni kümnekordse tõusu ning sunnib korteriomanikke ja üürnikke seniseid lepinguid kulude jagamiseks ümber kirjutama.

«Raadi piirkonnas Vahi tänaval, millest ühel pool asub Tartu vald ja teisel pool Tartu linn, erineb maamaks 25-meetrise vahemaa peal ligi kümme korda, mille peaks küll ühtlustama,» ütles Postimehele Tartu vallavanem Aivar Soop.

Tartu vald kuulub just nende omavalitsuste hulka, kus erinevus maatehingute tegelike hindade ja 15 aastat tagasi määratud maa maksustamise hinna vahel on lausa mäekõrgune. 2001. aastal määrati selle piirkonna maa hinnaks 0,77 eurot ruutmeetri eest, kuid aastatel 2012–2014 kujunes tehingute keskmiseks hinnaks 7,92 eurot.

Suure erinevuse põhjus seisneb selles, et viimase maahindamise ajal oli Raadi piirkond  eemaletõukav tühermaa, kuid on nüüd muutunud kinnisvaraarendajaid ligi meelitavaks kohaks. «Oleme maamaksu konkurentsivõime nimel seni hoidnud miinimumi peal,» rääkis Soop. «Kui peaksime tegutsema uute hinnatasemete juures, siis läheneksime piirkonniti erinevalt ja eelistaksime ikka miinimummäära.»

Kinnisvaraettevõtjate kinnitusel ei too maa ootamatu ja järsk ümberhindamine kaasa mitte üksnes hüppelist maksutõusu, kuid sunnib asjaosalisi ümber kirjutama ka seni harjumuspäraseks kujunenud üürilepinguid.

«Kui majanduskriisi puhkedes tõsteti Lätis hüppeliselt nii maa- kui ka kinnisvaramaksu, siis omanikud ja rentnikud olid sunnitud omavahelised suhted üle vaatama ja maksukulu lepingutega omavahel ära jagama,» rääkis Balti riikide juhtiva ärikinnisvaraettevõtte Eften Capitali juht Viljar Arakas.

Kinnisvaraettevõtjad peavad maksustamise tänapäevastamist küll õigeks, kuid neis tekitavad kahtlust keskkonnaministeeriumi ametnike põhjendused eelnõu seletuskirjas, mis esitab kavandatavat maksutõusu maaomanikele kasuliku sammuna. Nimelt väidab keskkonnaministeerium, et eelnõu aitab maaomanike raha kokku hoida, sest uue hindamisega justkui ei peaks kinnisvarabüroodelt enam hindamisakte tellima.

«Selle muudatusega teeb riik teene vaid iseendale, sest saab asuda maksustamismäärasid muutma,» ütles Pindi Kinnisvara juht Peep Sooman. «Ükski pank ei võta tehingu finantseerimisel arvesse riigi antud hinnangut mingisugusele tsoonile, sest nõuab konkreetsele objektile koostatud akti, mis reeglina kehtib kuus kuud alates koostamisest.»

Kui samas hinnapiirkonnas asub üks maja keset põldu ja teine metsa veeres jõekäärus, siis ainuüksi selline erinevus mõjutab maatüki hinda.

«Maja Kiisal võib maksta 150 000 eurot, samasugune maja Meriväljal näiteks 450 000,» selgitas Sooman. «Sellepärast jätab kehva mulje, kui inimeste varandust asutakse maksustama, paberites aga püütakse luua muljet, et maaomanikele tehakse mingisugune kingitus.»

Maaomanikke ja ettevõtjaid ühendavaid mittetulundusühinguid muudab rahulolematuks asjaolu, et keskkonnaministeerium pole kavandatavat muudatust seni veel nendega läbi arutama hakanud.

«Eelnõu koostaja taktika võib küll olla, et esmalt ta räägib läbi riigiasutustega, kuid vähemalt võiks arvata, et muudatust hakatakse kooskõlastama ka mittetulundusühinguga, kuhu kuulub 60 000 liiget,» lausus omanike keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna. «Selge see, et eelnõu taga on soov kapitali senisest kõrgemalt maksustada, ning omanikud ei ole maksutõusust huvitatud. Nüüd tuleb välja selle otsuse õigsus, millega kodud maamaksust vabastati.»

Maamaksu ei tohi Pärna sõnul tõsta ühekorraga, sest nii järsk muutus mõjuks ettevõtlusele valusalt. «Maatehingute hinnad erinevad senisest maa maksustamise tasemest mitu korda, kuid maamaks ei tohi mitte mingil juhul mitu korda tõusta,» lisas Pärna.

Kaubandus-tööstuskoda toetab põhimõtet, et riik hindaks maad sagedamini, mis aitab maaomanikel maksutõusudega paremini kohaneda, kuid soovitab vältida praegu terendavat mitmekordset maksutõusu.

«Äkiline hüpe toob ettevõtjatele kaasa ootamatult suure kulu, mille tagajärjed tuleks eelnõu autoritel põhjalikult läbi mõelda,» ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. «Meie pole seda eelnõu seni näinud, ehkki pean normaalseks, et ministeerium informeerib meid oma kavatsustest ise ja me ei pea uusi eelnõusid taga otsima.»

Keskkonnaministeerium saatis taas ametkondadesse kooskõlastamisringile maa hindamise ja maakatastri seaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse hakata riigi poolt maid iga viie aasta tagant uuesti hindama. See erineb praegusest praktikast, mille järgi viimati hinnati maid 2001. aastal.

«Keskkonnaministeerium ei taha olla maksuvedur ja meie huvi pole uue, kõrgema maksu kehtestamine,» kinnitas keskkonnaminister Marko Pomerants. «Tahame luua süsteemi, et riigil oleks regulaarne ülevaade maa hinnast ning maksustamine oleks maa hindamisest lahti seotud.»

Maa maksustamine peab Pomerantsi sõnul jääma ka edaspidi kohaliku omavalitsuse eesõiguseks, kuid rahandusministeerium peab tagama, et maa ümberhindamisel maksumäärad automaatselt ei tõuseks.

Rahandusministeeriumi kinnitusel võimaldab seadus ka praegu kohalikel omavalitsustel maamaksu suurust muuta, sest alammääraks on kehtestatud 0,1 protsenti ja ülemmääraks 2,5 protsenti maksustamise hinnast.

«Kui uus maa hindamine viiakse läbi, siis kohalikud omavalitsused peavad oma maamaksu määrused üle vaatama ja langetama uued otsused,» ütles rahandusministeeriumi peaspetsialist Tanel Ruusmaa. «Rahandusministeerium saab hakata maksustamise korda üle vaatama pärast seda, kui keskkonnaministeerium on teatanud, millal ta uue maade hindamise soovib läbi viia.»

Saue valda Nõmme ja Laagri piirile kerkib lähiaastatel kolm elamuarendust Veskimöldre teine etapp, Kauri tee ridaelamud ja Tiirikalda elamurajoon.

Suurim kolmest arendusest on Veskimöldre, mille teise etappi plaanitakse kodu 250 perekonnale, olles ühtlasi Eesti suurim elamuarendus. Kauri teele, mis asub Veskimöldre arendusest mõnesaja meetri kaugusel, ehitatakse kokku kuus energiatõhusat ridaelamut, mille esimene etapp valmib juba augustis. Lähedusse kerkib veel kolmaski arendus, Tiirikalda elamurajoon.

„Suurte kinnisvaraobjektide valmimine toob kasu kogu piirkonnale, sest ühes nendega ehitatakse üles korralik infrastruktuur,“ ütles Kauri tee arendusprojekti müüki juhtiv Rünno Sulg. „Vaikus, rahu ja turvaline elukeskkond teevad selle kandi väga heaks kohaks, kus elada. See on linnamürast piisavalt kaugel, ent samas mõnusalt lähedal, et 15-20 minutiga linna tööle jõuda.“

„Kindlasti annavad lisandväärtust ka Harku metsas olevad terviserajad, mis on Tallinna ümbruses tervisespordiks ühed parimad. Näiteks Kauri teel asuvatest ridaelamutest on metsaaluste valgustatud spordiradadeni, kus saab talvel suusatada või suvel rattaga sõita, vaid kilomeeter,“ sõnas Sulg.

Kinnisvaraarenduste tulemusel prognoositakse piirkonda elama üle tuhande uue inimese. Et elukeskkond oleks täisväärtuslik, ehitatakse Veskimöldresse ka uus põhikool-lasteaed, mänguväljakud, kauplused ja muud eluks vajalikud teeninduspunktid – sisuliselt kerkib piirkonda väike asum, mis muutub lähikeskuseks ka ümbritsevatele arendustele.

Käesoleval aastal rajatakse ka Juuliku-Tabasalu maantee ehk Laagri möödasõit, mille ehitamine kiirendab oluliselt piirkonna elanike jõudmist Tallinna kesklinna. Sügisel algab ka Haabersti ristmiku rekonstrueerimine, mille tulemusel paraneb liiklus veelgi – sisuliselt võib selle tulemusena nende arenduste piirkonnast 70 km tunnikiirusega kuni Hipodroomini välja sõita, mis kindlasti muudab ka kogu Pärnu maanteelt Tallinna sisenemise loogikat.

Saue vald areneb kiiresti

„Tänu heale ja veelgi paremaks muutuvale ühendusele Tallinna südalinnaga ning teiseks proaktiivsele vallavalitsusele, kes tegeleb asjadega ratsionaalselt ja sisuliselt, on Saue vald Eestis üks kiiresti arenevaid piirkondi,“ selgitas Veskimöldret arendava Brave Capitali juhatuse liige Veljo Kuusk, miks on otsustanud Saue valda investeerida.

„Hea ligipääsetavus muudab Saue valda atraktiivsemaks ka ärikeskkondadele, mis omakorda peaks hakkama elavdama elukeskkonna likviidsust. Nõudlus uute elamispindade järele piirkonnas suureneb, mis tähendab, et pikemas perspektiivis hakkavad hinnad kasvama,“ ütles Kuusk.

Kauri tee energiatõhusate ridaelamute arendamisega tegelevad Ühinenud Kinnisvarakonsultandid ja Ramm Ehitus. Veskimöldre arendamisega tegeleb Brave Capital.  Tiirikalda arendustega Pindi Kinnisvara.

Lasnamäe tehingute arv tegi juulis jõnksu allapoole ja see tekitas kinnisvaraekspertides kohe huvi.

Kui autode turul Porschede müük väheneb, siis kergitavad vähesed kulmu, kuid kui Škoda Octavia või Volkswagen Golf enam hästi kaubaks ei lähe, siis on midagi lahti. Sama võib öelda kinnisvara kohta. Pindi Kinnisvara partneri Peep Soomani sõnul on Lasnamäe kinnisvaraturul toimuva hindamiseks väga hea indikaator. „Varad on seal tihti ühetaolised ja keskmisest odavamad. Lasnamäe kinnisvaraturu aktiivsus näitab hästi elanikkonna maksevõimet,” selgitas Sooman.

Tema on üks neist, kes vaatab Lasnamäe tehingute hulga vähenemist murelikumalt. Ta näeb nimelt, et pangad on hakanud käituma teisiti kui veel mõni kuu tagasi. „Pangad on sujuvalt tõstnud intresse, tunnetuslikult umbes 0,5% võrra. Seda põhjendatakse segase ajaga ja ega nendega väga vaielda saa. Ometi on meie lähiriikides intressid madalamad. Kui intressid tõusevad, siis mõjutab see eriti just madalama hinnatasemega kinnisvara müüki,” nentis ta

Sooman on täheldanud, et pankade vastused klientide laenutaotlustele on hakanud venima. On inimesi, kes vahetavad odavama pakkumise saamiseks kodupanka. Kliendi maksevõimet vaadatakse tähelepanelikumalt kui mõni kuu tagasi. Intress on tõusnud ka kallima kinnisvara ja uusarenduste puhul, aga seal ei ole kliendid nii hinnatundlikud. Neile ei ole vahet, kas intress on 2,2% või 2,6% pluss euribor.

„Kui Lasnamäe turu tardumine on pikaajalisem või peaks kunagi tulema pikem taandareng, siis mõjutab see kindlasti ka ülejäänud Tallinna turgu. Ostjad otsa ei lõpe, aga intressid ja laenupoliitika mõjutavad turgu kindlasti. Ma ei taha kurja kuulutada, sest kõik see võib olla ajutine, aga langus kindlasti ehmatas,” tõdes Sooman.

Arco Vara Lasnamäe piirkonna maakler Maksim Makejev kuuleb pärist tihti ostjatelt, et nad ootavad hindade langemist. Tal on kliente, kes on seda oodanud juba poolteist aastat ja tõenäoliselt ootavad veel vähemalt pool aastat, enne kui müüjad on valmis hinnas järeleandmisi tegema. „Ostu- kliendid loevad lehti ja näevad, et seal kirjutatakse hindade kukkumisest. Nad on mulle pärast selliste artiklite lugemist isegi helistanud, et küsida, kas nad saavad nüüd midagi odavamalt osta. Kahjuks ei ole müüjad nõus hinda langetama. Nad panevad oma kolmetoalised remonditud korterid müüki 92 000–95 000 euroga ja jäävad ootama, et kontrollida, mis saab,” rääkis Makejev.

Hinnast vale ettekujutus

Tema arvates on korteriomanikel sageli vale ettekujutus, milline nende korteri hind peaks olema. Näiteks on müüjal Lasnamäe kolmetoalisele korterile eksperdihinnang: 92 000 eurot. Kes sellise hinnangu on andnud, müüjad ei ütle. Kui Makejev oma firma hindajatelt küsib, siis nemad kinnitavad, et analoogsete korterite tehinguhinnad on tegelikult 84 000 euro juures. „Lasnamäe vanade ja uute korterite hinnavahe on praegu 10–15%, mis peaks minu hinnangul suurem olema. Ostjatel on aga lihtsam soetada korter Lasnamäe uusarendusse, mille puhul nõuavad pangad 10–15% omafinantseeringut. Järelturu korteri ostul küsivad pangad vähemalt 20% omaosa,” selgitas maakler.

Makejevi sõnul on järelturu pakkumishinnad praegu aastatagustest kõrgemad. Konks võib peituda tehingute hulga vähenemises. Need, kes pole valmis hinda langetama, hoiavad hindu samal tasemel.

Pindi Kinnisvara teeb põhjalikku artikliseeriat Tallinna linnaosade ja selle olulisemate lähivaldade kinnisvaraarenduse turust. Kolmandana on vaatluse all Haabersti linnaosa, mille elamufondi mahub nii tagasihoidlik Astangu kui luksuslik Kakumäe.

Tihti aetakse segamini Haabersti ja Väike-Õismäe, millest esimene on linnaosa, teine aga üks kaheteistkümnest linnaosa asumist, kus elamuarendust ei toimu.

Kuni nõukogude aja lõpuni võrduski Haabersti paljude jaoks Väike-Õismäega, kuna toonasesse moodsasse magalarajooni paigutati elama ligi 30 000 elanikku, mis on lõviosa terve Haabersti elanikkonnast.

Tegelikkuses on Haabersti üks mitmepalgelisemaid linnaosasid, kuhu mahuvad nii sõjaväelinnakuna kurikuulsust kogunud, nüüdseks korrastatud Astangu kui teise äärmusena luksuslik mereäärne Kakumäe mitmemiljoniliste villadega.

Haabersti infrastruktuur on esinduslik, piisavalt on nii koole, lasteaedasid kui kauplusi. Piirkonna esinduspoeks on Rocca Al Mare kaubanduskeskus. Palju on erinevaid spordiklubisid, perearste. Silmailu pakuvad korrastatud ja lastesõbralik Kakumäe rand, Rocca Al Mare promenaad ja Väike-Õismäe tiigi ümbrus.

Kõige nõrgemaks lüliks ahelas on aga Haabersti ringristmik, mis on tipptundidel masendavalt umbes ning seetõttu on ligipääs osadesse asumitesse raskendatud. Praeguste andmete kohaselt peaks aga uue turboringristmiku (iga juht peab sõitma valitud suunas) ehitus algama veel tänavu ning eurorahade toel tehtavad tööd peavad olema lõpetatud järgmisel juba aastal. Veidi probleemne on ka ühistranspordi ühendus kesklinna ja linnaosa kaugemate asumite (Kakumäe, Tiskre, Mäeküla, Vismeistri) vahel.

Usutavasti annab aga uus ringristmik tugeva tõuke ka kinnisvaraarendusele, mis olemasolevast hoonestusest tulenevatel põhjustel on nii täna kui saab olema ka tulevikus eelkõige Rannamõisa tee ja Paldiski maantee vahetus läheduses- mõlema ala elanikud on otseses sõltuvuses Haabersti ringristmiku läbilaskevõimest. Kuna ka Pindi Kinnisvara on viimastel aastatel realiseerinud Haaberstis mitu arendusprojekti, siis teame omast käest, et suur hulk uue kodu ostjaid on valinud teise piirkonna kasuks just kurnavate ummikute tõttu. Seega on alust arvata, et sealsed arendajad naudivad juba lähiajal nii müügitempo kui hindade kasvu. Samuti on juba tänaseks teada, et mitu arendajat ootavad ristmiku ehitustööde algust, et selle tuules oma projektis kopp maha lüüa.

Haabersti uute kortermajade hinnatase on küllalt ühtlane, jäädes 1600 (Harku järve kodud) ja 2300 (Kakumäe tee) euro vahele ruutmeetri kohta. Ainsaks erandiks on ekstravagantne hoone „Laev” aadressil Vabaõhumuuseumi tee 1, kus keskmine hinnatase küünib tublilt üle 3000 €/m².

Praegu on ainsaks suuremaks uute hoonete klastriks Haaberstis Pärnaõue elurajoon, kuid liiklussõlme lahti harutamisel on oodata arenduste nii kaugemale nihkumist kui koondumist suurematele aladele, kuna kinnisvaraarendajad julgevad hästi ligipääsetavasse kohta ehitades ka suuremaid investeeringuriske võtta.

Faktid Haabersti linnaosast ja sealsest korteriturust:

Elanike arv august 2016: 44 496

Korteritehingute arv 2015: 852

Korteritehingute arv 2016 I pa: 495

Keskmine korteriomanditehingute hind juuli 2016: 1467 €/m²

Uusarenduste korterite pakkumiste arv: ligi 200