Edukaim kinnisvarabüroo kasvas eelmisel aastal mühinal ja maksis dividende, kuid kardab, et suurt kasvu selleks aastaks enam ei jätku.

Eesti suurim kinnisvarabüroo Uus Maa on oma esikohta Äripäeva kinnisvarabüroode TOPis möödunud aasta tulemustega tugevalt kinnitanud. Ettevõte kasvatas eelmisel aastal käivet 16 protsenti, ületades kolme miljoni euro piiri. Kasum oli neil 2015. aastal ligi 750 000 eurot ja omanikele maksti üle 260 000 euro dividende.

Aastaaruandes selgitab juhtkond, et kinnisvaraturg oli möödunud aastal stabiilne, kuid aktiivne, ja käibe kasvatamisele aitasid kaasa suur tarbimine, töötuse vähenemine ja elanikkonna kõrge kindlustunne. “Kuigi majandusseis on kohati keeruline, oli ettevõttel siiski võimalik ellu viia oma plaanid ja suurendada käivet kõigis valdkondades, kus tegutseme,” seisis aruandes.

Pigem märgid hinnalangusest. Tänavu tahab Uus Maa käivet kasvatada 20 protsenti, kuid firma juht Jaanus Laugus kahtles, kas selleni jõutakse. “Pigem on 10protsendine kasv aktsepteeritav,” ütles Laugus. “Turg on suhteliselt stabiilseks muutunud ja võime näha, et mõnes segmendis on paigalseis või väike hinnalangus. Pankade laenuaktiivsus ei ole ka kõige kõrgemal, et nad toetaksid turuaktiivsust. Eelmisel aastal oli optimismi rohkem, praegu on rohkem rahulikumat meelt,” ütles ta.

Pindi Kinnisvara, mis oli edetabelis mullu käibe poolest teisel kohal, kasvatas aastaga käivet pisut üle 10 protsendi, 2,8 miljonile eurole. Kasum jõudis vähem kui 90 000 eurolt 200 000 euro lähedale. Ettevõte ise hindab eelmist aastat äriliselt tagasihoidlikuks, sest käivet küll kasvatati, kuid turu üldist kasvutrendi arvestades oleksid võinud minna veel paremini.

“Möödunud aastal ei olnud viga, kuid kindlasti ei olnud tegu tippaastaga. Hinnatase kinnisvaraturul on kasvanud märkimisväärselt ja sellest tulenevalt jäi ka mullune tehingute arv tagasihoidlikuks,” ütles viimase aasta majandustulemuste kohta Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Tasakaalukas joon. Tänavuse aasta kohta leidis Sooman, et see ei tule mullusest ei oluliselt kehvem ega parem. Juulikuus terve aasta käivet ja kasumit prognoosida on tema sõnul veidi ennatlik. Majandusaasta aruandes seisab, et ettevõte tahab tänavu hoida tasakaalukat joont.

“Selle all peame silmas eelkõige sisemisele arengule keskendumist, suuri revolutsioonilisi muudatusi me ei planeeri. Kasvatame müügiportfelli, analüüsime keskmisest intensiivsemalt turgu, et anda oma klientidele paremat nõu ja hinnata veelgi spetsiifilisemaid varasid, samuti värbame aktiivselt uusi maaklereid,” ütles Sooman ja lisas, et tänavu on nendega liitunud üle 20 inimese.

Ka Uus Maa tahab sel aastal maaklereid palgata, eesmärgiks on seatud vähemalt kümme uut töötajat. “Kulude kärpimist me ei näe. Selles mõttes oleme suhteliselt tublid olnud, et väga palju ülekulu ei ole,” lisas ta.

Laugus ütles, et ettevõtte tegevuses on fookus ärikinnisvara teenusel ja selle osakonna tõusul. Elupindade poole pealt vaadatakse uusarendusi, kuid püütakse samal ajal olla tugevad ka vanemate korterite turul.

Tulemused

Kinnisvarabürood kasvasid mühinal

viimase Äripäeva kinnisvarabüroode TOPi kolme suurima büroo majandustulemused mln eurodes

Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ

Pindi Kinnisvara AS

Domus Kinnisvara OÜ

ALLIKAS: ETTEVÕTTED

Statistika

Harjumaal suurt muutust pole olnud

korteritehingute arv 2016 esimesel poolaastal ja muutus võrreldes 2015. aastaga

Hind kasvas tehingute hulgast kiiremini

korteritehingute mediaanhind 2016. aastal I poolaastal ja muutus võrreldes 2015. aastaga

maakond mediaanhind, muutus, % EUR/m2

ALLIKAS: MAA-AMET

Turg võtab hoogu maha

Kuigi korterite hinnad ja tehingute hulk paisuvad, on turg jahtumas.

Kui maa-ameti andmeil tehti esimese kuue kuuga korteritega rohkem tehinguid ning hinnad kasvasid, siis viimastel kuudel on jahtumine kohale jõudnud.

Poole aastaga tehti korteritega 9752 tehingut ja seda on aastatagusest samast perioodist 3% võrra enam. Samal ajal kasvas korterite mediaanhind siinsetes maakondades.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark tõi oma veebis välja, et nii hindade kui ka tehingute juurdekasv teises kvartalis pidurdus, piirdudes mõlemal juhul kahe protsendiga. Pealinnas aga kahanesid viimase kolme kuu korteritehingud 1% võrra.

Hinnatõusu pidurdumine on 1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul jõudnud ka statistilistesse näitajatesse. “Aastaga on nii hinnad kui ka tehingumahud püsinud samal tasemel. Igal ajal on arendajaid ja ostjaid, kes teevad rumalaid otsuseid, aga pangad praegu tühje põlde või igat projekti ei finantseeri ja mullistu-mist ei toeta,” lisas Vahter. “Paari aasta jooksul olulisi muutusi ei toimu.”

Pindi Kinnisvara andmetel soovis Rakveres pakkuja saada mais keskmiselt korteri ruutmeetri eest 734 eurot, aga reaalseks ruutmeetrihinnaks kujunes hoopis 530 eurot. Soovitu ja saadu vahe oli seega lausa 44%. Rakvere korterihindade ülehinnatud taset näitab ka kinnnisvarauudised.ee kiire analüüs kui võrrelda hetkel müügis olevate korterite hindu maakonna keskmise palgaga ning kõrvutada vastavaid näitajaid naabermaakondadega.

Kinnisvaraportaali KV.EE andmetel on hetkel(21.06) Rakvere linnas müügis 83 korterit, millest odavaim müüakse 5900 euro eest ning kallim maksab koguni 169 000 eurot. Kiirelt sirvides võib korterite keskmiseks hinnaks nimetada umbes 30 – 40 tuhat eurot. Keskmine palk maakonnas oli 2015. aastal statistikaameti andmetel kõigest 895 eurot.

Naabermaakonnas Jõgevamaal on müügis 44 korterit, odavaima saab soetada 4000 euro eest ning kalleim ei maksa rohkem kui 24 9000 eurot. Korterite keskmine hinnatase jääb Jõgeval umbes 15 tuhande euro kanti. Arvestades aga, et keskmine palk ei ole Jõgevamaal(828 eurot Statistikaameti andmetel) oluliselt madalam kui Lääne-Virumaal, ei ole liialdus väita, et Rakvere korterihinnad on ülehinnatud.

Järvamaa pealinnas Paides on müügis 39 korterit, nende keskmine hinnatase on umbes 20 000 eurot ja kalleim ei maksa samuti rohkem kui 37 500 eurot ning arvestades, et palgatase jääb ka Järvamaal samasse suurusjärku, süveneb arusaam Rakvere korterituru ülehinnatud tasemest veelgi.

Pindi: soovitu ja saadu vahe koguni ligi 50%

Sama näitab ka Pindi Kinnisvara analüüs. Mais müüdi nende andmetel Rakveres 19 maja-korterit, kusjuures kõige kallimaks hinnaks kujunes 42 000 eurot.

Statistika järgi on keskmine kinnisvarahind aastaga tõusnud 31% ja võrreldes majandussurutise kõige raskema, 2009. aastaga lausa 154%.

Kinnisvara pakkuja soovis Lääne-Virumaa keskuses saada keskmiselt korteri ruutmeetri eest 734 eurot, aga keskmiseks ruutmeetrihinnaks kujunes hoopis 530 eurot. Soovitu ja saadu vahe oli seega lausa 44%.

Pühade ajal on Pindi Kinnisvara kontorid 22.06 avatud kl 9-14, 23.-24.06 suletud.

Kaunist võidupüha ja meeleolukat jaanipäeva!

Sajandi algusest saadik Viljandi kesklinnas Uue ja Lossi tänava nurgal asunud Toom Tekstiili tehas kolitakse Männimäele Puidu tänava ja Reinu tee vahelisele alale.

Pärast suurettevõtte, aktsiaseltsi Toom Tekstiil kolimist otsib uut omanikku Viljandi kesklinnas Centrumi keskuse taha jääv 4264-ruutmeetrine tootmishoone. Et see Pindi Kinnisvaralt kätte saada, peab ostja pangakontol olema vähemalt 1,3 miljonit eurot.

http://sakala.postimees.ee/3731947/toom-tekstiili-tootmishoone-on-muugis

Rakvere linnas müüdi maikuus Pindi Kinnisvara andmetel 19 maja-korterit, kusjuures kõige kallimaks hinnaks kujunes 42 000 eurot.

Statistika järgi on keskmine kinnisvarahind aastaga tõusnud 31% ja võrreldes majandussurutise kõige raskema, 2009. aastaga lausa 154%.

Huvitav on seegi, et kui kinnisvara pakkuja soovis mais saada keskmiselt ruutmeetri eest 734 eurot, siis keskmiseks ruutmeetrihinnaks kujunes hoopis 530 eurot – soovitu ja saadu vahe oli lausa 44%.

Uusarenduste kliendipäevad on muutunud taas populaarseks hoolimata sellest, et esitletavad majad pole veel valmiski.

Valmis uusehitistes aga ei saa kliendipäevi pidada, sest korterid müüakse juba ehituse vältel maha.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et nende firmas korraldatakse arendusprojektidele mitu kliendipäeva kuus. „Kõige suurem neist oli äsja Naabrist Parem saatega seotud avatud uste päev Kasekodu elurajoonis, mida külastas üle 600 inimese ja kus tehti ka 3 reaalset broneeringut. Reklaami tegime muidugi palju ja võõrustasime külalisi ka Subway võileibadega,“ selgitas ta. „Kuid ka väiksematel kliendipäevadel on kohal alati kümneid peresid, kellest lõpuks koorub ikka üks ostja ka välja,“ lisas ta.

„Järelturul on korralikke kortereid väga väheks jäänud. Kellel pole soovi paneelmajas elada, on valikuid vähe ja sestap on huvi uute korterite vastu kasvav- seda enam, et üle pooltest kinnisvaratehingute tegijatest on keskmisest kõrgema sissetulekuga alla 30 aastased noored, keda nõukaaegne elamufond mingi nipiga enam ei peibuta,“ rääkis Sooman.

Pindi Kinnisvara eluruumide vahendusvaldkonna juht ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liikme Annely Sermati hinnangul on Eestis tegutsevate kinnisvaramaaklerite tase langemas piinlikult madalale.

„Eestis tegutseb orienteeruvalt 2000 kinnisvaramaaklerit. Paljud neist teevad oma tööd korralikult ja pühendunult, kuid stabiilsed ajad on turule meelitanud uusi tegijad, kelle teadmised ja oskused jätavad Annely Sermati hinnangul tugevasti soovida.

„Ma ei kujuta isegi ette, kuidas võib maakler tulla selle peale, et kallist villast mobiiltelefoniga fotosid teha või kinnitada ostjale-müüjale, et lihtkirjalik broneerimisleping on kõige olulisem dokument, kopeerida kuulutuste portaalis omaniku poolt avaldatud objekti müügikuulutusi ilma omaniku teadmiseta jms. Kahjuks ei ole eelnimetatud juhtumid praktikas harukordsed erandid,“ rääkis Sermat.

Lahendusena pakkus Sermat välja senisest jõulisemat riiklikku sekkumist. „Maakleri kutsetunnistus ei peaks olema mitte võimalus, vaid kohustus ja tingimustele mittevastavuse korral õpipoisi tasemest edasi lihtsalt ei pääse. Seadusi tuleb karmistada, sest soss-sepast maakler võib suurte summade tõttu väga suurt kahju teha,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur ennustab, et Tallinna kinnisvaraturul leiab hiljemalt sügisel aset märkimisväärne tehingute arvu kasv.  Kinnisvaraaanalüütik Tõnu Toompark aga põhjust tehingute arvu kasvuks ei näe.

«Me ei saa jätkuvalt üle ega ümber asjaolust, et Tallinna elanikkond kasvab tohutu kiirusega ja nõudlus on pikalt pakkumisest ees. Kodumajapidamistel on rekordkogus- ligi 6 miljardit eurot- sääste ning et see raha sisuliselt põleb kontodel, kuna hoiuseintressid on olematud ja inflatsioon nakitseb selle kallal nagu ussike nakitseb puulehte, kuni alles on ainult roots,» sõnas Tabur.

Tõnu Toomparki hinnangul on kinnisvaraturg küll kuum, kuid mitte ohtlikult kuum. «Elamispindade tehingud on kõrgel tasemel. Ma ei näe põhjust, mis peaks tehingute arv veelgi kasvama. Suurest pildist (märksõnad Brexit, Kreeka, pagulased,olematu majanduskasv jne) õhkub üksjagu ebakindlust ja kuigi see siiani ei ole tarbijakäitumisse kinnisvaraturul väga veel kandunud, ei jää see tulemata,» hindas ta.

Tallinna elamispindade turul on Toomparki sõnul aasta jooksul «pöördes» ligi 6% elamispindadest. «Arvestades keskmist eluaseme vahetamise perioodi ei ole alust arvata, et tehingute arv peaks tänasest oluliselt kõrgemale liikuma. Kinnisvaratehingute arv saab lühiajaliselt kasvada pigem seetõttu, et mingile lühikesele perioodile kuhjuvad erinevate arendusprojektide valmimisel sõlmitavad asjaõiguslepingud,» mainis Toompark.

Hoiustel seisev rekordiline rahasumma ei ole tema hinnangul tegur, mis vähemalgi moel kinnisvaraturgu mõjutaks. «Reaalsus on aga, et hoiuste portfell on vaatamata inflatsioonile jätkanud kasvamist läbi aastate. Tänane deflatsiooniline keskkond motiveerib inimese veel vähem seisvat raha kulutama, sest hinnad ei tõuse ja raha põlemine, mis on aja jooksul hõõgumiseks muutunud, on tänaseks sootuks kustunud. Nii on hea raha kontol hoida ja oodata soodsat ostukohta.

Palgad kasvavad, inimesed soetavad kinnisvara

Taburi sõnul viitab peatsele kinnisvaratehingute kasvule ka palgakasv. «Lisaks on kasvanud reaalpalgad- inimesed saavad endale rohkem lubada, kes vahetab kodu, kes ostab vabade vahendite eest korteri välja üürimiseks või suvemaja, just seetõttu näemegi ette jõulist turu aktiveerumist. Loodame ainult, et see suurematsorti osturalli kohe hindu lakke ei lennuta, sest üles hüpanud asjadel on kombeks lõpuks siiski gravitatsioonile alluda,» sõnas  ta.

«Kasvav reaalpalk kasvatab ostujõudu,» nõustus Toompark. «Tänane ostja saab keskmise palga eest sama palju kodu ruutmeetreid osta, kui näiteks aasta või kaks tagasi. Siin peab arvestama asjaolu, et kinnisvarahinnad on sissetuleku suhtes siiski üksjagu kõrged. Ostujõudu hoiab üleval madal intressimäär, mis hoiab koduostja igakuise makse madalana. See kompenseerib suhteliselt kõrge kinnisvararuutmeetri absoluuthinna,» selgitas ta.

«Seejuures peab tähele panema, et kinnisvarahinnad on Tallinna keskmisena juba 5 kvartalit liikunud harjumatus horisontaalsuunas. Olukorras, kus hinnad ei kasva, ei pea ka ostuotsuse langetamisega kiirustama ja seelääbi tehingute arvu ülespoole upitama.»

Tänu saatele on paljud uue kodu otsijad pööranud pilgu Laagri suunas, müügi eest vastutava Pindi kinnisvarabüroo kinnitusel on televõistlus tõstnud just noorte inimeste huvi 2-toaliste korterite vastu.

Kolmapäevaõhtuses TV3 teleprojektis võistlevad neli paari: kes suudab ägedamalt ja omanäolisemalt ära sisustada saate käigus neile tuunida antud kahetoalise korteri.

Need korterid asuvad aga just Laagris Kasesalu piirkonnas. Viies majas elavad elanikud sisuliselt sees, kolm on ehitusjärgus ja kokku tuleb sellele kompaktsele Pääsküla jõe käärus asuvale alale 16 maja, igas 20 korterit.

Peep Sooman Pindi kinnisvarast ütleb, et Kasesalu arendusprojekt on läinud müügi mõttes küll väga hästi, aga lisaks klassikalistele reklaamikanalitele tuleb alati ka lisavõimalusi otsida ja telesaade täidab seda rolli väga hästi. Arendusprojektile tekib juurde inimlik emotsioon ja saab tutvustada kogu projekti ka laiemalt, mitte ainult saate käsutusse antud kortereid.

„Saates osalejad on noored inimesed ja selgelt oleme tajunud huvi kasvu just kahetoaliste korterite vastu. Enamus potentsiaalseid huvilisi on samuti noored, kes on oma esimest kodu soetamas – eks nad suudavad saates osalejatega samastuda,“ räägib Sooman, kinnitades, et reklaamikanalina on telesaade kindlasti oma eesmärki täitnud.

Kuigi kõiki Kasesalu elurajooni kortereid müüakse koos siseviimistlusega, on tavaliselt disain ja lahendused klassikalisemad, üle vindi väga ei keerata. Saates osalejate fantaasiale ses osas aga piiri ette ei panda. Lähtuda tuleb küll kindlast eelarvest, toeks on professionaalsed sisedisainerid, aga üldiselt lastakse noortel teha, mis pähe tuleb.

„Üks osalev paar näiteks kasutab ise oma metsast korjatud vana moega puumaterjali, millest erinevaid mööblidetaile tehakse. Väga stiilne näeb välja. Ja ehituskvaliteet on ka igal juhul tagatud, selle jaoks on meil töödejuhataja Eero. Kui midagi ikka kehvasti välja kukub, siis see lastakse ümber teha,“ kinnitab Sooman.

Seda on oluline teada, sest kolm saates kujundatud korterit tulevad arvatavasti ka avalikult müüki. Saate formaat näeb ette, et võitjapaar saab osta oma kujundatud korteri 20% turuhinnast odavamalt, aga ka ülejäänud osalejad on Soomani sõnul ääri-veeri arvanud, et tahaks oma kätega ehitatud korteri oma koduks saada, aga seda näitab elu. Telesaate finaal on 15. juuni õhtul, siis saab valmislahendusi juba ekraani vahendusel ise näha.

Eesti suurima kinnisvaraportaali KV.EE andmetel pakutakse maju müügiks 6% vähem kui mullu, seejuures on aga sama palju ehk 6% võrra kerkinud müügipakkumiste keskmine hind, mis ulatus 1020 euroni ruutmeetri kohta.

«Müügipakkumise vähenemise taga on aktiivsemaks muutunud majade ostu-müügiturg. Seda omakorda ergutavad kõrgele kerkinud korterite hinnad, mis annavad võimaluse kallinenud korterist lihtsamalt ümber kolida majja, mille hinnad alles on hakanud vaikselt kasvama,» selgitas kinnisvaraturul toimuvat KV.EE tegevjuht Tarvo Teslon.

Majade turu suurimas piirkonnas Harju maakonnas on müügipakkumisi vähemaks jäänud 5% ja hinnad on kerkinud 8%. Harjumaal pakuti portaalis KV.EE maikuus müügiks keskmiselt 2100 maja keskmise hinnaga 1241 eur/m2.

Tallinna kalleim müügis olev maja asub vanalinnas: Rüütli tänaval asuva kahekorruselise,  1320 m² kivimaja eest küsitakse 3,8 miljonit eurot, kinnistu on osaliselt äri- ja osaliselt elamumaa.

Kui jätta kõrvale enampakkumised ning miniehitised mõne kinnistu juures, siis odavaimad majad leiab endistest suvilapiirkondadest: Mähel Arnika teel müüakse 45 m² väikest maja 600m2 krundil, kus alustatud renoveerimistöödega, hinnaks 89 000 eurot. Majas on osaliselt avatud kaks tuba, kaheosaline esik, köök, wc. Kütteks soemüüriga puupliit ning kamin.

Krundid hinnas

Eramu ehitamine on samuti paljude jaoks korteriostu alternatiiv ning hea asukohaga krunt leiab kiirelt ostja: Pindi Kinnisvara maade ja majade grupi juhi Olav Leoki sõnul lähevad hästi kaubaks Tallinna-lähedased elamumaad hinnaga kuni 30 000 eurot.

«Korterite hinnad on kõrged, samas elamumaade hinnatase on jäänud mõistlikuks, see soodustab oma maja ehitamist,» rääkis Leok. Tema sõnul on suurim huvi Tallinna linnast kuni 15 kilomeetri kaugusel asuvate, trassidega varustatud hoonestamata elamumaade vastu, mille hind ei küündi üle 30 000 euro. «Sellise hinna pealt jääb kogukulu koos ehitustöödega 150 000 euro kanti, mis on paljudele sobivaks alternatiiviks kallitele linnakorteritele,» rääkis ta.

Leoki sõnul on kokku Harjumaal alla 30 000 euroseid kinnistuid umbes 200, samas linnapiirist 10-15-minutilise autosõidu kaugusel on pakkumisi väga vähe.

Maa-ameti kinnisvaraturu mullusest ülevaatest selgub, et üle-eestiliselt on elamumaa hinnad kinnisvaraturu tipuga võrreldes langenud ligi kolm korda, kuid piirkonniti on muutused väga erinevad. Hindu mõjutavad mereranna lähedus, kaugus suurematest linnadest ja krundi pindala. Näiteks kõige suurem mõjutsoon on Tallinna ümbruses, kus see linnulennult ulatub ligikaudu 30 kilomeetrini. Tartu ja Pärnu mõjutsooni ulatus on linnulennult ligikaudu 10 kilomeetrit.

Ostjate kasvavat huvi elamukruntide vastu on kinnitanud ka Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Priit Lilleväli. Krunte soovitakse tema sõnul osta nii asulatesse ja linnadesse kui ka nende lähiümbrusse. «Loomulikult ka maapiirkondadesse, kus on hinnas loodus, näiteks männimets ja mere lähedus. Hästi müüvad hea infrastruktuuriga krundid, samuti  need, millel on tehtud detailplaneering ja liitumised kommunikatsioonidega. See tagab, et järgmise tegevusena saab juba maja planeerima hakata.»

Eelistatud kruntide üldpinnad on asulas 800-1500 m2 ja asulast väljas 1500-3000 m2. «Palju mõjutab valikut hind, sest pankade jaoks on tühjad krundid vähelikviidsed ja ostja peaks laenu võttes arvestama lisatagatisega. Seega püütakse tühi krunt osta oma rahaga,» nentis Lilleväli.

Kas ja milline seaduslik alus on tüütust putukast vabanemiseks?

Tühjana seisvat eluruumi välja üürides mõeldakse üldjuhul võimalusest teenida veidike lisaraha ja ­leida keegi, kes võtaks enda kanda kommunaalkulud. Vähem mõeldakse variandile, et üürnik võib osutuda tüütuks putukaks – puuküürnikuks –, ­kellest vabanemine võib olla keeruline ja tihtilugu aitab vaid omakohus.

“Algus oli paljulubav, arved tasuti tähtajal ja varemgi veel. Korraga aga hakati otsima vabandusi, kuni lõpuks lihtsalt eirati mind,” kirjeldab Liis ebameeldivat kogemust esmapilgul heade üürilistena paistnud noore perekonnaga.

Liisi sõnul maksid noored tema eluruumidesse elama asudes ­lisaks ühe kuu üürile ka ettemaksu ning isegi tagatisraha.

“Kusjuures nemad ise küsisid, kas nad võivad rohkem ette maksta, kui mina küsisin. Mina esiti tagatisraha ei tahtnudki, aga mis mul sai selle vastu olla?” räägib Liis.

Lisaks tegi ta perele enne korteri väljaüürimist ka taustauuringu, mille tulemused olid laitmatud. Nii ei osanud Liis uneski aimata, et pere on ühel hetkel kui äravahetatud.

“Algas see nii, et hakati hiljem maksma. Vabanduseks toodi eri põhjus. Siis tasuti pool üürisummast ja leiti taas vabandus, miks ei saa korraga maksta. Kuna olen siiski ise ka kõigest inimene ja tean, et ootamatuid raskusi ei saa vältida, tulin neile vastu,” ütleb Liis, lisades, et seda senikaua, kuni pere teda täielikult eirama hakkas.

“Lõpuks ei saanud ma neilt isegi mitte vabandusi. Rahast rääkimata. Et peres on pisike laps, ei saanud neid ka lihtsalt välja tõsta,” räägib Liis, kuidas ta sisuliselt pealegi maksis, et võõras perekond tema pinnal elada saaks: “Elektri lasin välja lülitada. Seda lootuses, et ehk nad lähevad siis minema. Aga ei, ei läinud…”

Tõhusaim peletus­viis on omakohus

Liis mõtles üürilistest vabanemiseks pöörduda ka kohtu poole, kuid pelgas sellega seotud kulutusi.

“Niigi juba maksin nii selle elamise eest, kus ise elan kui ka tasusin neile üüritud pinna kommunaalkulud. Variant oleks olnud jätta muidugi ka maksmata. Aga ühel hetkel oleksin ikkagi võlgades olnud ja sunnitud olukorra ise klattima.”

Lõpuks, rääkides mitme ­tuttavaga ning tuhlates foorumites, sai ta abi. Mitte küll seaduslikku, kuid siiski – teiste poolt välja pakutud ning varasemalt praktikas kasutatud variant oli tõhus.

“Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui palusin sõbrad appi ja läksime astusime minu käes olnud võtmega tuppa ning hakkasime nende asju lihtsalt kokku pakkima ja välja tõstma,” ütleb Liis.

Üürilised selle üle suurt ei rõõmustanud ning lubasid Liisi ka kohtusse anda. “Tean, et selleks oleks olnud neil alust, aga küsisin, et mida nad ütlevad. Et kas seda mainivad ka, et jätsid mulle süsteemselt maksmata, eirasid mu kirju ja kõnesid? Siis saadeti mind pimedasse kohta ja öeldi, et nad ei taha minust enam kunagi midagi kuulda. Ma ei salga, et tunded olid vastastikused,” meenutab Liis.

Teisedki oma eluaseme pahaaimamatult puugile üürinud inimesed räägivad sama – esiti prooviti heaga, kuid tulemuseni viis vaid omakohus.

“Mina kutsusin sõbrad appi ja konkreetselt viskasin üürilised välja. Järgmisel päeval käskisin tulla asjadele järele – need tõstsin trepikotta. Kingituseks jätsid nad mulle lõhutud tapeetide ning määrdunud mööbliga elamise,” jagab üks mees oma kogemust.

Teinegi inimene kirjeldab analoogset juhtumit – selle vahega, et seal läks suisa käsikähmluseks, millest lõpuks väljus võitjana siiski üürileandja: “Ja jõuame tagasi algusesse, ainult omakohus aitab. Tuleb vaid loota, et keegi kuskile kaebama ei lähe.”

Seadusandja on jätnud ­üürileandja murega üksi

Pindi Kinnisvara partner Peep Soomani sõnul on kehtiv õiguslik regulatsioon äärmiselt puudulik, kui mitte öelda, et seadusandja on jätnud selles olukorras üürileandja oma murega täiesti üksi, sest ehkki omanik saab üürilepingu erakorraliselt üles öelda, kui üürnik viivitab kolmel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluvate summade maksmisega, kui üürivõla summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa või kui võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa.

Oluline on teada, et teatud tingimustel on need variandid siiski tühised ning omaalgatuslikult ei tohi samuti kedagi jõuga välja tõsta, sest sellele võib järgneda kriminaalasi.

“Seadus lubab kohaldada pandiõigust, kuid selle realiseerimine on suhteliselt keeruline,” ütleb Sooman, selgitades, et sel juhul tuleb esitada juriidiliselt korrektne teatis.

Ka see, kui üürileandja vahetab ukselukud, ei ole Soomani meelst parim variant, sest kokkuvõtteks võib see kahju tuua hoopis omanikule endale: “Võib tekkida üürniku põhiõiguste riive põhiseaduse mõistes ehk õigus kodu puutumatusele.”

Soomani isiklik hinnang on, et kuna seadus lubab tagatisena küsida kuni kolme kuu üürimakse, olekski see mõningane lahendus ajaks, kui seadusandja peab vajalikuks seadust muuta.

Tallinnas asuvate ­üürivaidluste puhul on Soomani sõnul abiks Tallinna üürivaidluskomisjon, kuid mujal Eestis tuleb võlgnevuste nõudega pöörduda kohtu poole.

Siiski, kui üldse, toimub nõude rahuldamine pika aja jooksul ja tegemist on suhteliselt perspektiivitu tegevusega põhjusel, et üürnikest võlgnike puhul ei ole vara, mille arvelt rahalist nõuet täita.

Jurist õpetab, kuidas oma jõududega, aga seaduslikult üürilisest vabaneda

Andrei Vesterinen (Stanislav Moškov)

Kui üürileandja soovib oma jõududega võlgu olevast üürilisest vabaneda, siis vältimaks olukorda, kus ta võib sel moel ise kriminaalasja kaela saada, soovitab Vesterinen Partnerid OÜ juhatuse liige ja jurist Andrei Vesterinen esimese asjana lõpetada üürilepingu kehtivus.

“Parim lahendus oleks, kui üürileandja saadab tähitud kirjaga teatise üürnikule ja ootab, kuni leping on lõppenud,” ütleb Vesterinen, kelle sõnul praktikas on olnud ka juhtumeid, kus üürileandja sõlmis lepingu lõpetamisel juba ka uue lepingu uute üürilistega, kes siis korterisse elama asusid.

“Üürniku vastu ei kasutanud keegi füüsilist jõudu, aga võlgnikust üürnikul oli ebamugav elada võõraste inimestega ja lõpuks kolis ta ise korterist välja.”

Teise näitena toob Vesterinen välja juhtumi, kus üürnik pidi maksma üürileandjale üüritasu sularahas, ning kui üürileandja teatas üürnikule, et kavatseb lepingu üles öelda, lausus üürnik, et ta pöördub maksuametisse.

“Selgitasin üürileandjale, et ta võib sinna pöörduda, aga pilt on selge – üüritasu üürnik tasunud ei olnud ja üürisumma ulatus üle 6000 euro. Kas üürnik maksis või mitte, mind see ei huvita, mina lähtun faktidest. Ja kuna üürnik maksis sularahas, polnud selle kohta ühtegi tõendit. Saatsin talle paar võlateatist ning asi oli lahendatud – üürnik läks ise minema,” lisab Vesterinen, täpsustades, et sellega asi lõppeski ning kohtusse pöörduma ei pidanud.

Neil, kel oma suvekodu pole, kuid sooviksid puhkuse ajal kasvõi mõneks nädalaks linnamelust eemale ja maakodu võlusid nautida, on üks võimalus suvekodu üürida. Kuigi asjatundjad nendivad, et sobivaid üüripakkumisi on pigem vähe. 

Pindi Kinnisvara eksperdi Peep Soomani sõnul on maamaja seda tüüpi kinnisvara, mille inimene soetab üldjuhul enda tarbeks ja tahab seda ise kasutada, mitte välja üürida. Arvestades maamaja hoolduskulusid ning võimalikku üüritulu, ei ole see üürileandja jaoks ka kuigi tulus äri.

„Suvemaja ei hoita selleks, et see kolmeks kuuks välja üürida ja ülejäänud üheksa kuud tühjana seisaks. Need, kellele maamajad kuuluvad, tahavad seal suvel ise olla,” kõneleb Sooman.

Sama kinnitab kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Risto Vähi. „Eestlase jaoks on maja püha asi ning kui juba, siis olgu see ikka enda oma. Suvila koos krundi või suurema maalapiga ei ole kergesti hallatav kinnisvara, nagu näiteks korter seda on. Tegemist on suhteliselt väikese äriga, kus nii huvilisi kui ka pakkujaid on vähe,” kinnitab ta.

Igatsevad merd

1Partner Kinnisvara konsultant ja maakler Helen Silleri sõnul soovivad suvekodusid üürida tihtilugu välismaalased, kes tulevad Eestisse puhkama, või eestlased, kes tahaksid suvepuhkuse veeta veekogu ääres. Seetõttu on rohkem hinnas mereäärsed või muude ujumiskohtade lähedased maakodud. „Suvekodu iseloomustab tavaliselt rahulik piirkond, veekogu lähedus ja tihtipeale on suvekodud ilma tsentraalvee ja kanalisatsioonita,” kirjeldab ta.

Kuna majade valik on lai, alates kuivkäimlaga pisikesest ühetoalisest suvilast ning lõpetades vana taastatud rehielamuga, siis on ka üürihinnad seinast seina. „Hind jääb vahemikku 350–600 eurot kuu, olenevalt objektist, suurusest, sisustusest ja piirkonnast,” ütleb Helen Siller.

Risto Vähi lisab, et võib leida ka 60 euro eest pakkumisi ning nii-öelda keskmist hinda ei saa välja tuua. „Kuna antud turg on väike, siis ei ole keskmiseid hindu, millega pakkuda ja millega tehinguid teha. Pigem käibki asi natuke kõhutunde ja kogemuste kaudu,” lausub ta.

Samuti ei pruugi Peep Soomani sõnul omanik alati raha tahtagi, vaid otsib kedagi, kes hoiaks tema maamaja korras, kui ta ise on näiteks terve suve välislähetuses.  „Sel juhul palub omanik aia korras hoida, teha värvimistöid või muud sellist,” ütleb ta. Sarnased pakkumised mõistagi kinnisvaraportaalidesse ei jõua, vaid tegemist on pigem sõprade kokkuleppega.

Maalähedane elu

Kõige nõutumad suvekodude piirkonnad on ekspertide sõnul Tallinna lähiümbruse mereäärsed paigad ning Saaremaa, linnapuhkuse jaoks aga ka Pärnu ja Haapsalu. Pakkumisel on kõige rohkem majakesi seevastu endistes suvilakooperatiivides üle Eesti, kuid rohkem Harju- ja Ida-Virumaal. „Üldiselt on pakkumised lihtsad, midagi luksuslikku pole. Pigem pakutakse maalähedasemat elu, võimalus on ka midagi nokitseda. Veekogu alati lähedal pole,” kirjeldab Risto Vähi.

Lisaks tuntud kinnisvaraportaalidele soovitab Risto Vähi suvekodude üüripakkumisi vaadata maapoodide kuulutustahvlilt. „Seda soovitan maakohtades mis tahes üüripinda otsides, sest kaupluseseinal on valik kohe suurem.”

Maakodude väljaüürimist pidurdab Peep Soomani sõnul peamiselt kartus, kui hästi suveomanikud kodu hoiavad. Kui omanik on maamaja taastamisse hulga raha paigutanud, siis ta pigem ei hakka seda võõrastele välja üürima. „Ikka on kõhklus, mis nad seal kuu aega teevad ja kas majast pärast midagi alles jääb,” sõnab ta.

Sellest hoolimata kinnitavad kõik kinnisvaraeksperdid, et kes soovib, sel õnnestub ikka suvemaja üürile võtta. Lihtsalt valik on piiratud ja otsimiseks kulub rohkem aega. „Suvemajade üürimine ei ole väga levinud, aga vahel leiab päris huvitavaid ja vahvaid pakkumisi,” võtab Peep Sooman jutu kokku.

http://maaelu.postimees.ee/3708475/suvekodu-uurimiseks-vaata-maapoodide-kuulutustahvlit

Möödunud aastal deklareeritud üüritulu 25protsendine kasv näitab ennekõike maksekultuuri paranemist, mitte seda, et üüriturg oleks plahvatuslikult kasvanud, leiavad kinnisvaraeksperdid.

Maksuameti tuludeklaratsioonide põhjal tehtud kokkuvõttest selgub, et üüritulu summa kasvas mullu varasemaga võrreldes 25 protsenti ja selle saamist märkis 10 protsenti rohkem inimesi. Võrreldes 2013. aastaga on üüritulu kasvanud lausa 69 protsenti ja deklareerijate arv 42 protsenti.

“On väga tervitatav, et maksulaekumine on paranenud. See on selge märk, et üha rohkem inimesi teadvustab endale, et tulu pealt tuleb ka maksu maksta,” kommenteeris Pindi Kinnisvarapartner Peep Sooman.

http://www.aripaev.ee/uudised/2016/05/24/kinnisvaraeksperdid-uuritulu-suurenemine-naitab-maksukultuuri-paranemist

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman on nõus, et Peipsi äär on nagu malelaud. Pakkumised, hinnad ja kõik muu sõltub sellest, millisele malelaua ruudule sa satud.

„Ma isegi ei tõmbaks joont Ida-Virumaa ja ülejäänud Peipsi ääre vahele. Võtame Kallaste linna, mis on mahajäetud. Samas kümne kilomeetri pärast on juba imeilus ja ülesvuntsitud piirkond. Väga eklektiline on seal see pilt.”

On vana tõde, et kinnisvara puhul on kolm olulisemat kriteeriumit asukoht, asukoht ja asukoht. Suvemajade puhul eriti. Veekogud tõmbavad paljusid, kruntide hinnad võivad olla mitu korda kallimad, kui sul on vinge veekogu lähedal.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/peipsi-aarne-kinnisvaraturg-on-kui-malelaud?id=74605043

Laupäeval toimub sarja “Naabrist parem” avatud uste päev, mil huvilised on lahkesti oodatud telerist tuttavaks saanud tegelaste ja nende pooleldi sisustatud majadega tutvumisele, lisaks pakutakse muudki põnevat.

Nii sarja austajad kui lihtsalt kodukujunduse huvilised saavad otse sündmuskohal oma silmaga ehitus-ja sisustustööde seisu uudistada, nelja võistlejapaariga juttu puhuda ning loomulikult aegsasti mõelda, kelle poolt finaalsaates hääletada.

http://www.goodnews.ee/naabrist-parem-naabrist-parem-kutsub-avatud-uste-paevale

MTÜ Eesti Naabrivalve kutsub ka sel aastal kõiki Eesti elanikke 16. maist kuni 25. maini osalema parima naabri konkursil.

Konkursi abil tunnustatakse hoolivaid ja abivalmis naabreid ning kutsutakse üles osalema kogukonna elus, edendades heanaaberlikke suhteid.

Kõik oma naabritest lugu pidavad eestimaalased saavad esitada oma lemmikud parima naabri konkursile, lisades selgituse, mille eest soovitakse naabrimeest, -naist või -peret tunnustada. Naabrivalve ja koostööpartnerid paluvad kirjutada kokkuvõtvalt oma naabri nendest omadustest ja tegudest, mis teevad temast esitaja jaoks parima naabri. Kasuks tulevad näited naabrite heast suhtumisest, tublidest tegudest ning ärvikad juhtumid elust enesest.

Kandidaate saab esitada, täites ankeedi MTÜ Eesti Naabrivalve kodulehel või saates e-kirja aadressile: info@naabrivalve.ee. Lisaks naabri kiitmisele ja tema kontaktide edastamisele tuleb märkida ka esitaja, et konkursi žürii saaks vajadusel täiendavaid küsimusi esitada.

Konkursi peaauhind on AS Silberauto Eesti uhiuue Mercedese kasutusõigus nädalavahetuseks, sõitmaks spaasse,  mille paketi paneb välja Eesti Naabrivalve. Lisaks tunnustatakse ka teisi heanaaberlikkuse eeskujuks olevaid inimesi ja perekondi. Pindi Kinnisvara tunnustab viie kahele inimesele mõeldud Eckerö Line´i Tallinn-Helsinki-Tallinn kinkekaardiga teisi heanaaberlikkusel eeskujuks olevaid inimesi. Lisaks paneb Pindi Kinnisvara välja veel kinkekoti põnevate auhindadega.

Parima naabri valib välja konkursi tarbeks loodud žürii, kuhu kuuluvad MTÜ Eesti Naabrivalve, Eesti Turvaettevõtete Liidu, Siseministeeriumi, Silberauto Eesti ja Pindi Kinnisvara esindajad.

Viimastel nädalatel on hüppeliselt kasvanud eraisikute poolt kinnisvaraportaali KV.EE lisatud kinnisvarakuulutuste arv. Lühenenud on ka kuulutamise aeg, mis näitab, et objektid lähevad kiiremini kaubaks.

Kui veel jaanuaris lisasid eraisikutest kasutajad Eesti suurimasse kinnisvaraportaali KV.EE pisut üle 2100 kuulutuse, siis viimase kuuga on neid lisandunud juba üle 3000. Kuulutuse keskmine eluiga on samas lühenenud rohkem kui 10 päeva võrra.

«Igal kevadel muutuvad inimesed kinnisvaraturul aktiivsemaks, aga tänavu on hüpe liiga suur. Tundub, et pikalt soodne majanduskeskkond on pannud koduvahetusele mõtlema ka inimesed, kellel selleks seni pole pakilist vajadust olnud. Kinnisvarauudised on juba mitu aastat olnud ühesuunalised – hinnad tõusevad, tõusevad, tõusevad ja see ongi ilmselt pannud inimesed arvutama, mis nende praegune kodu väärt on ning mis selle raha eest saaks,» selgitas kinnisvaraturul toimuvat Eesti suurima kinnisvaraportaali KV.EE juht Tarvo Teslon.

Viimasel aastal annavad Tesloni sõnul korteriturul tooni uusarendused ning palju ongi tehinguid, kus inimesed müüvad oma vana korteri maha, et kolida mõnda vastvalminud kortermajja. Liven Kinnisvara partner ja investorsuhete juhi Andres Aaviku sõnul müüakse kuni pooled uusarenduse korteritest maha veel enne, kui koppki maasse löödud.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman soovitab koduostu huvilistel pigem äärelinna investeerida. «See on piirkond, kuhu inimesed tulevikus liikuma hakkavad,» sõnab ta. «Praegu on mõistlikum osta uus elamispind, kuna tulevikus on selle majanduskulud mõistlikumad ja see on oluliselt taskukohasem.»

Ka korteri asemel oma maja soetamine või ehitamine on üha rohkemate perede jaoks tõsine alternatiiv. Pindi Kinnisvara maade ja majade grupi juhi Olav Leoki sõnul lähevad hästi kaubaks Tallinna-lähedased elamumaad hinnaga kuni 30 000 eurot.

«Korterite hinnad on kõrged, samas elamumaade hinnatase on jäänud mõistlikuks, see soodustab oma maja ehitamist,» rääkis Leok. Tema sõnul on suurim huvi Tallinna linnast kuni 15 kilomeetri kaugusel asuvate, trassidega varustatud hoonestamata elamumaade vastu, mille hind ei küündi üle 30 000 euro. «Sellise hinna pealt jääb kogukulu koos ehitustöödega 150 000 euro kanti, mis on paljudele sobivaks alternatiiviks kallitele linnakorteritele,» rääkis ta.

Leoki sõnul on kokku Harjumaal alla 30 000 euroseid kinnistuid umbes 200, samas linnapiirist 10-15 minutilise autosõidu kaugusel on pakkumisi väga vähe.

Maa-ameti kinnisvaraturu mullusest ülevaatest selgub, et üle-eestiliselt on elamumaa hinnad kinnisvaraturu tipuga võrreldes langenud ligi kolm korda, kuid piirkonniti on muutused väga erinevad. Hindu mojutavad mereranna lähedus, kaugus suurematest linnadest ja krundi pindala. Näiteks kõige suurem mõjutsoon on Tallinna ümbruses, kus see linnulennult ulatub ligikaudu 30 kilomeetrini. Tartu ja Pärnu mõjutsooni ulatus on linnulennult ligikaudu 10 km.

Ostjate kasvavat huvi elamukruntide vastu on kinnitanud ka Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Priit Lilleväli. Krunte soovitakse tema sõnul osta nii asulatesse ja linnadesse kui ka nende lähiümbrusse. «Loomulikult ka maapiirkondadesse, kus on hinnas loodus, näiteks männimets ja mere lähedus. Hästi müüvad hea infrastruktuuriga krundid, samuti ka need, millel on tehtud detailplaneering ja liitumised kommunikatsioonidega. See tagab, et järgmise tegevusena saab juba maja planeerima hakata.»

Eelistatud kruntide üldpinnad on asulas 800-1500 m2 ja asulast väljas 1500-3000 m2. «Palju mõjutab valikut hind, sest pankade jaoks on tühjad krundid vähelikviidsed ja ostja peaks laenu võttes arvestama lisatagatisega. Seega püütakse tühi krunt osta oma rahaga,» nentis Lilleväli.

Üürituru tõrgete vältimiseks ja turu ühtlustamiseks riigijuhtidel üle vaadata võlaõigusseaduse üüriturgu reguleerivad pügalad – need on ammu aegunud ja üürija poole kaldu, arvab Pindi kinnisvara partner Peep Sooman. Ettevõtlusminister Liisa Oviiri sõnul tuleb sellega tegeleda, kuid üürikorterite arendamine on endiselt prioriteetne. “Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse üürimajade ehitamine on kaheldava väärtusega,” märkis Sooman Vikerraadio saates “Reporteritund. Vastasseis”. Tema hinnangul oleks õigem riigikorterite arengut toetada vanade kortermajade renoveerimise teel. See oleks pea kaks korda soodsam, ennustas Sooman.

Kuid riiklike üürikorterite rajamisest pakilisem oleks võlaõigusseaduse muutmine. “Üüri peatükk on üürnike poole kaldu ja erasektorile korterite ülalhoidmine liiga riskantne,” kommenteeris Sooman. Ta lisas, et mõnekümne aasta eest, kui seadust kirjutati, tehti seda omandireformi valguses, mis tollasesse konteksti ka hästi sobis.

Nüüd tuleks seaduspügalad uue turu tingimustes ümber vaadata. “Erainvestoritel, kes hakkaksid üürimaju ülal pidama, on peal tugev maksusurve, aga eraisikud ei maksa pahatihti üldse makse,” selgitas Sooman.

Niisamuti on Sooman mitmete teiste kriitikutega ühte meelt, et kõige õigem oleks üürikorterite ehitamiseks mõeldud raha suunata hoopis ettevõtlusesse, sest tema hinnangul ei ole uutest korteritest palju kasu, kui piirkonnas endiselt midagi teha ei ole.

Oviir: turgu tuleb toetada korraga mitmest suunast

Liisa Oviir tunnistas, et ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on viidanud, et seadusandlus tuleks üle vaadata. “Mitte seda, et ta tuleks ka teisele poole kaldu teha, vaid tuleb vaadata, kas ta vastab tänapäevastele nõuetele, MKM-i hinnangul ei vasta täielikult,” lausus ta.

Oviir rõhutas samas, et meetmeid tuleb rakendada mitmest küljest korraga. See tähendab, et seadusandlus vaadatakse üle paralleelselt üürikorterite programmi väljatöötamisega ning lisaks sellele on ta palunud leida võimalusi, kuidas suunata ääremaastunud piirkondadesse ettevõtlust arendavaid ja alustamist soodustavaid programme. Näiteks start-up koolitusi.

Kuid üürikorterite arendamine on Oviiri sõnul oluline. “See on kõikides riikides olnud meede, millega riik tagab kõige haavatavamale kontingendile turvatunde,” selgitas Oviir viidates riigikohtu otsusele, mis on sedastanud, et inimväärika elu üks osa on tänapäevased elamistingimused.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman, kes võttis möödunud nädalal valitsuse üürielamute programmi vastu avalikult tugevalt sõna, ei ole ainus, kes plaanisse teatava kriitikaannusega suhtub.

«On täiesti arutu arvata, et kui riik rajab kuskile väikelinna üürimajad, kolivad uued elanikud sinna nagu sipelgad sisse ja puhuvad kohalikule ettevõtlusele uue hingamise sisse,» nentis Kaamos Kinnisvara juhatuse liige Priit Uustulnd.

Mees nõustus küll sellega, et riik ei peaks ääremaastumist käed rüpes pealt vaatama, kuid munitsipaalkortereid ehitades tegevat riik kinnisvarafirmade niigi keerulise elu väikelinnades veel raskemaks. Sarnaselt Soomaniga on Uustulnd seisukohal, et pigem võiks üürielamutele plaanitud summad suunata ettevõtluse arendamisse maapiirkondades.

Kaamos Kinnisvaral endal leidub väljaspool Tallinna arendusi veel Pärnus ning ringi on vaadatud ka Tartus. Väikelinnades aga ettevõttel arendusi pole. «Põhjus on väga lihtne: nendes piirkondades ei õnnestuks elamuarendust praeguses turuolukorras kasumlikult teha,» tähendas Uustulnd, kes ei arva, et riiklik üürielamute programm tooks ka selles osas tulevikus mingeid muutusi.

«Tegelikult ei ole selles midagi uut. Üürimajadega seotud teemad on juba paar aastat jutuks olnud, juba siis, kui Urve Palo sellega välja tuli,» märkis Uus Maa kinnisvaraanalüütik Risto Vähi. Peep Sooman viitas teemaga seoses ka võimalikule korruptsiooniohule ning Vähi nõustus temaga. «Oleneb, kellega need lepingud sõlmitakse,» märkis Vähi. «Kui iga etapi jaoks tehakse riigihankeid ise ettevõtetega, siis ei ole see oht nii suur.»

Kuigi juba paar aastat ei tegele Uus Maa kinnisvarabüroo enam ise kinnisvaraarendustega, vaid ainult vahendamisega, on ettevõttel ka praegu pakkuda kortereid väikelinnade uutesse või renoveeritud majadesse. Nii näiteks on Rakveres pakkumisel 14 ning Kuressaares kuus korterit.

«Rakvere koos Viljandiga on minu meelest Eestis ühed parimad näited, kuidas väikesed linnad on suutnud end kunagisest ääremaastumisest välja rebida,» lausus Vähi. «Eriti just Viljandi, mis oli 2010. aasta paiku palgatasemelt veel üsna nutuses seisus, kuid nüüd on väikestviisi edulooks kujunenud.»

Rakveres on kõik senised arendused toimunud siiski erakapitalil. «On ehitatud paar väiksemat üürimaja, kus on 10–20 korterit, samuti liigub üüriturul kortereid majades, mis on alguses müügiks ehitatud ja mille realiseerimine on venima jäänud,» kirjeldas Rakvere linnapea Mihkel Juhkami (IRL). «Need siis tasahilju jälle kaovad, kui korterid müüdud.»

Tema kinnitusel on Rakveres küll vajadus üürikorterite järele olemas, kuid ise eelistab ta pigem olukorda, kus elamuehitus, sealhulgas üürielamute arendused, oleks pigem ettevõtjate pärusmaa. «Munitsipaalüüripinnad inimestele, kes saabuvad mujalt linna siin elavate inimeste tulumaksu arvelt, on minu meelest ebaõiglane lahendus,» selgitas Juhkami.

Maa-ameti andmeil leidis aprillikuu jooksul pealinnas aset 1104 ostu-müügitehingut, kortereid müüdi 753, kesmise hinnaga 1508 eurot, selgub Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaatest. Pindi Kinnisvara hinnangul on Eesti eluasemete hinnad kriisist alates kahekordistunud, kinnisvaraturu mootoriks on Tallinn.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad: 

Haabersti: 1370 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +1% ja aastaga +5,5%.

Kadriorg: 2486 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -7,6% ja aastaga +8,8%.

Kalamaja: 2176 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +8,8% ja aastaga +14,1%*.

Kesklinn: 2050 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +1,6% ja aastaga +0,3%.

Kristiine: 1453 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -10,6%* ja aastaga -15,4%*.

Lasnamäe: 1368 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +1,1% ja aastaga +8,7%.

Mustamäe: 1396 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -3,7% ja aastaga -3,2%.

Nõmme: 1440 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +5,2% ja aastaga +5%.

Pirita: 1578 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -3% ja aastaga -4%.

Põhja-Tallinn: 1594 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +9,4% ja aastaga +19,2%*

(Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo kinnisvaraturu ülevaade)

Pindi Kinnisvara turuülevaatest selgub, et eluasemete hinnad on kriisist alates kahekordistunud. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 97% protsendi võrra kõrgemal. Pindi Indeks langes aprillis 2,8% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 1231 eurot. Märtsis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1266 €/m².

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman sõnas, et indeksi tõus peaaegu buumiaegsele tasemele on olnud loogiline, samas edasist kiiret hinnatõusu pole põhjust oodata. «Edasine sõltub ikkagi Eesti konkurentsivõimest ja majandusedust, soovitame igatahes suuri hinnatõuse oma lähituleviku prognoosidesse mitte lisada,» lausus ta.

Eesti sisuliselt ainsaks kinnisvaraturu mootoriks võib Pindi hinnangul pidada Tallinna linna ja selle tõmbekeskusi, kuna kiirelt kasvav elanike arv suurendab nõudlust ka elamispindade järgi.  Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur ütles, et liiga sageli peetakse Tallinna kinnisvaraturu kasvu põhjuseks ekslikult valesid argumente.  «Muidugi on tähtis, et majandus kasvaks ja et laenud oleks kättesaadavad, aga inimesed koonduvad siiski sinna, kus on tööd, mille eest teenitud rahaga on võimalik endale eluase soetada,» selgitas ta.

http://uudised.err.ee/v/majandus/c8a0b3f6-5a26-46ad-845d-edd0e5d9e3f9/videolugu-mis-seisus-on-tallinna-elamufond-ja-kuhu-tasub-kolida

Tallinna-lähedased elamumaad hinnaga kuni 30 000 eurot lähevad hästi kaubaks, väidab Pindi Kinnisvara maade ja majade grupi juht Olav Leok.

«Korterite hinnad on kõrged, samas elamumaade hinnatase on jäänud mõistlikuks, see soodustab oma maja ehitamist,» rääkis Leok. Tema sõnul on suurim huvi Tallinna linnast kuni 15 kilomeetri kaugusel asuvate, trassidega varustatud hoonestamata elamumaade vastu, mille hind ei küündi üle 30 000 euro. «Sellise hinna pealt jääb kogukulu koos ehitustöödega 150 000 euro kanti, mis on paljudele sobivaks alternatiiviks kallitele linnakorteritele,» rääkis ta.

Leoki sõnul on kokku Harjumaal alla 30 000 euroseid kinnistuid umbes 200, samas linnapiirist 10-15 minutilise autosõidu kaugusel on pakkumisi väga vähe.

Maa-ameti kinnisvaraturu mullusest ülevaatest selgub, et üle-eestiliselt on elamumaa hinnad kinnisvaraturu tipuga võrreldes langenud ligi kolm korda, kuid piirkonniti on muutused väga erinevad. Hindu mojutavad mereranna lähedus, kaugus suurematest linnadest ja krundi pindala. Näiteks kõige suurem mõjutsoon on Tallinna ümbruses, kus see linnulennult ulatub ligikaudu 30 kilomeetrini. Tartu ja Pärnu mõjutsooni ulatus on linnulennult ligikaudu 10 km.

Ostjate kasvavat huvi elamukruntide vastu on kinnitanud ka Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Priit Lilleväli. Krunte soovitakse tema sõnul osta nii asulatesse ja linnadesse kui ka nende lähiümbrusse. «Loomulikult ka maapiirkondadesse, kus on hinnas loodus, näiteks männimets ja mere lähedus. Hästi müüvad hea infrastruktuuriga krundid, samuti ka need, millel on tehtud detailplaneering ja liitumised kommunikatsioonidega. See tagab, et järgmise tegevusena saab juba maja planeerima hakata.»

Eelistatud kruntide üldpinnad on asulas 800-1500 m2 ja asulast väljas 1500-3000 m2. «Palju mõjutab valikut hind, sest pankade jaoks on tühjad krundid vähelikviidsed ja ostja peaks laenu võttes arvestama lisatagatisega. Seega püütakse tühi krunt osta oma rahaga,» nentis Lilleväli.

Tallinna kesklinna uusarendustes rühivad ruutmeetrihinnad jõudsalt 2500 eurost/m2 ülespoole, mis tähendab seda, et keskmist palka teenival eestimaalasel pole mõtet uuest südalinnakodust unistada. «Keskmine palk on umbes tuhat eurot ja sellega kesklinna korterit osta ei saa. Linnasüda on keskmisest jõukamate inimeste pärusmaa,» nendib Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman.

«Samas kesklinnakorteritesse investeeritakse ja enamik investoreid ostab need endale elamiseks,» selgitab Liven partner ja investorsuhete juht Andres Aavik. 25 aastat südalinnas elanud kinnisvaraspetsi sõnul on südalinnaelu äärmiselt mugav: kõik on käe-jala kaugusel. «Jala saab minna kooli või tööle, ei pea ummikutes loksuma, aastas säästad nii umbes nädala. Hind on loomulikult sellevõrra kallim, aga kesklinn on elamiseks väga hea koht.»

Hindadel tõusuruumi

Kus on südalinnakorterite hinnalagi? Tallinna vanalinna kalleima korteri ruutmeetrihind ületab 7000 eurot/m2. «Meie kinnisvaraturul on suhteliselt vaene ostjaskond,» nendib Aavik. «Äärelinna ja kesklinnakorterite hinnavahe on väga väike, poolteist kuni kaks korda. Põhjanaabrite juures on nii, et Vantaas maksad korteri ruutmeetri eest 3000 eurot/m2, samal ajal kui Helsingi kesklinnas asuva korteri ruutmeetrihinnaks tuleb 12 000 eurot/m2,» räägib ta.

Kinnisvaraspetsialisti hinnangul on südalinna korterite hindadel veel kasvuruumi. «Hinnad kasvavad, kui osjad muutuvad jõukamaks,» nendib Aavik. «Vabad krundid saavad täis arendatud ja hinnad liiguvad üles, nagu on juhtunud teistes Skandinaavia pealinnades.»  Mehe sõnul kujuneb südalinnakorteri hind vastavalt pisidetailidele: kuskohas ta täpselt asub, millised on vaated. «Ent minu arvates 3000eurot/m2 heas asukohas asuva kesklinnakorteri eest on väga hea hind.»

Kesklinna eksklusiivne kinnisvara on Peep Soomani sõnul küll vähem likviidsem, ent võimalus üüritulu teenimiseks jällegi suurem. «Kesklinnas saab ajada ka lühiajalist üüriäri, näiteks üürida korter välja turistidele,» selgitab ta.

Kesklinna kinnisvara on samas majanduslike muutuste suhtes väga tundlik: kaovad välisinvestorid, toimub kohe ka hinnakorrektuur. «Välisinvestorit huvitab kinnisvara puhul muidugi ainult kesklinna piirkond, näiteks kilomeeter Vabaduse väljakust või Viru keskusest,» nendib Sooman. «Kesklinnas annavadki ostjatena tooni välisinvestorid ja jõukam elanikkond.» Kuigi majandusmuutuste suhtes tundlik, on kesklinna piirkond edebneva ja õitsva majanduse korral kõrges hinnas. «Siin on arendatavat pinda nii vähe, et nõudlus on suurem.»

Uued kuumad piirkonnad

Millised on Tallinna linnasüdame uued kuumad piirkonnad? «Sadama ala: näiteks Porto Franco kõrval ka Promenaadi maja,» räägib Andres Aavik. «Olen ka ise sinna korteri ostnud, arvestusega, et see saab olema nagu analoogne piirkond merelinnas Oslos: vana tööstusala arendati kvaliteetseks elu- ja töökeskkonnaks ning see on puhtalt jalakäijate ala.» Teine väga atraktiivne suund, kuhu tema sõnul uusi kortereid tulemas, asub Kultuurikatla ja Meremuuseumi vahel.

«Linnasüda võib olla elamiseks väga mõnus koht, ent sel on ka omad miinused,» leiab Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ning soovitab koduostu huvilistel pigem äärelinna investeerida. «See on piirkond, kuhu inimesed tulevikus liikuma hakkavad,» sõnab ta. «Täna on mõistlikum osta uus elamispind, kuna tulevikus on selle majanduskulud mõistlikumad ja see on oluliselt taskukohasem.»

Soomani sõnul sõltub kesklinnakorteri  ost palju ka inimese natuurist: kas ta tahab pigem äärelinnas linnulaulu kuulda või eelistab kesklinna mugavust. «Kesklinnas uues kortermajas on mõistagi mõnus elada, saab näiteks loobuda autost, sest kõik asub käe-jala juures,» räägib ta.

Liven Kinnisvara partner ja investorsuhete juht Andres Aavik rääkis konverentsil «Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?», et kinnisvaraarenduses on järjest suurem rõhk eelmüügil.

Tema sõnul nõuavad pangad olenevalt eluhoone projektist kuni 50% korterite eelmüüki. «Alles siis kui eelmüük täis saab, lüüakse kopp maasse,» selgitas ta. «Nii võibki linnas näha taradega krunte, kuhu riputatud ilusad pildid tulevasest hoonest, aga mingit ehitustegevust piirdeaia taga ei toimu.»

Konverentsil elukondliku kinnisvara paneeli juhtinud Pindi Kinnisvara partneri Peep Soomani sõnul tahavad mõned pangad kinnisvaraarenduseks laenu anda, mõned jälle mitte nii väga. Ober-Haus Kinnisvara tegevjuhi Jüri Kulbini sõnul tahavad pangad laenu anda küll, ent vaevad projekte siiski kriitiliselt.

Viljandimaal on korraga müügis kuus mõisahoonet, paljud neist on huvilisi oodanud juba pikalt. Hinnad ulatuvad pooleteise miljoni euroni.

Ega mõisaost ole kolmetoalise korteri omanikuks hakkamine, sestap tuli maaklerile anda üks tunnike aega Abja mõisa potentsiaalse ostjaga vestlemiseks. Hiljem ütles OÜ Kinnisvarakeskus maakler Tarmo Marken, et huvi on võimalikul ostjal suur, kuid midagi kindlat veel ta öelda ei söandaks.

Ligi 200 000 eurot maksev Abja mõisakompleks, kuhu kuulub peale härrastemaja veel näiteks park, tall, sepikoda ja keldrid, pole kaugeltki ainus mõis, mis maakonnas müügis. Näiteks ligi 1,5 miljoni euro eest saab soetada endale Viljandist 12 kilomeetri kaugusel asuva juugendstiilis Peetri mõisakompleksi, mis on ümber ehitatud viie magamistoaga ühepereelamuks.

Katus olgu korralik

Pikalt on müügis olnud Karksi vallas asuv Morna mõis – hind 725 000 eurot –, mis üle 20 aasta tagasi läks Kalju Saare valdusesse. Nüüd on mõisaomanik seda mõnda aega püüdnud Pindi Kinnisvara kaudu müüa, kuid mida aeg edasi, seda küsitavam müük omaniku sõnul tundub.

«Aktiivset ostjat pole enam olnud,» tunnistas Saar ning lisas, et mõisa puhul tuleb ikkagi arvestada, millega on tegemist, sest kui ainult müüa tahaks, oleks tahtja olemas, aga ta pakuks hinda, mis ei ole kuidagi sobiv ühele mõisakompleksile. «Seal maksab üks ait võibolla ka rohkem,» tähendas ta.

Omal ajal ostis Saar Morna mõisa, sest plaan oli seal rootslastega asja ajama hakata. Estonia laevahukuga jäi aga põhiline partner merepõhja ning sinnapaika see asi jäi. Kaheksa aasta taguse majanduskriisiga läks olukord veel kehvemaks, kuid nüüd paistab tulevik siiski veidi helgem. Saar rääkis, et nädalavahetusel saabuvad rootslased.

«Ega mul sidemed pole katkenud, aga lihtsalt need, kes olid aktiivsed, olid juhtunu pärast päris masenduses,» sõnas ta.

Teisalt pole ka Pindi Kinnisvara maakler Eeri Sild käed rüpes istunud. «Hind on ju selline, et Tallinnas ei saa selle eest korralikku korteritki,» lausus ta, kuid lisas, et ju see mõis ootab veel oma investorit. «Olen käinud seal kolme huvilisega ja mina näen, et hetkel võiks ostja olla soomlane.»

Õigupoolest ongi vaid soomlased asja vastu huvi üles näidanud ja üks neist uurib veel siiani seda paika. «Ta ei ole kindlalt öelnud ja ma ei julge veksleid välja käia, aga see Soome härrasmees hiilib küll seda Morna mõisa,» ütles Sild.

Maakleri sõnul näeb mõis korras välja, sest peremees on selle kenasti taastanud ja käinud suisa ülepäeviti nokitsemas.

«Olen seda kõik see aeg korras hoidnud, sest kui katused ei ole korras, siis ei ole hoonet ka,» rääkis Saar. Ühes mõisaga on tulnud silm peal hoida ka näiteks aidal, tallil, moonakamajadel ja lautadel, sest need hooned kuuluvad kõik mõisaga kokku.

Kõrvalhoonete võlud

Selliseid mõisa lisahooneid saab Viljandimaal ka eraldi osta. Viljandi valla Loodi mõisakompleksi meierei omanikuks saaks 185 000 euroga ning Halliste valla Õisu mõisakompleksist võib endale näiteks 45 000 euro eest osta ja elumajaks ümber ehitada  kunagise saunahoone või 36 000 euro eest magasiaida. Ka nende hoonete potentsiaalsed ostjad on pigem välismaalased.

«Põhiliselt on need olnud soomlased,» ütles Arco Vara maakler Anna Volmer, kelle kaudu müüakse üht Õisu mõisakompleksi kõrvalhoonetest – 1920. aastal ehitatud ja renoveerimist vajavat saunamaja.

«Omanik on seal teinud ka kõik ehitusplaanid ja põhimõtteliselt ostja saaks nende järgi kõik valmis teha,» lausus ta, kuid tõdes, et see 45 000 eurot tundub ostjale praegu maja eest veidi kõrge hind. Samas märkis maakler, et tolle maakivist hoone ajaloolisust ja paika arvesse võttes on hind jällegi täiesti paras. «See ongi hästi palju inimeses kinni, kes tahabki, et oleksid paksud maakivi seinad,» lausus ta.

Samamoodi ootab oma aega samasse mõisakompleksi kuuluv 1880. aastal ehitatud magasiait. Selle müügiga tegelev kinnisvaraarendaja Raul Alliksaar tõdes samuti, et ostjaid on vähe ning inimesed ilmselt ei oska hoone väärtust näha. «Magasiaidal on ideaalne asukoht – ilmakaartest ja tuultest kuni loodusliku kohani välja,» lausus ta.

Alliksaar näekski hoonet tulevikus just elumajaks ümberehitatuna. «Huvi on aga tuntud minimaalselt ja sellepärast olen ka hinda järjest alla võtnud,» rääkis ta ja lisas, et vististi kolm aastat tagasi sai maja müüki pandud 50 000 euroga.

Lisalugu

Esmalt korda koertemaja

Samal ajal kui osa mõisu alles ootab uut hingamist, on Pollil mõis ja mõisa park ärganud uuele elule. Taasärkamise algus oli külamajas peetud koosolek, kus Karksi vald andis mõisa pargi tasuta 25 aastaks rendile osaühingule Polli Mõis.

Vallal polnud jaksu parki hooldada ja nõnda otsustatigi see anda ettevõttele, millele kuulub suur osa Polli mõisast. Polli Mõis on juba küsinud raha keskkonnainvesteeringute keskusest, et toetuse abil teha pargile dendroloogiline hinnang ja hoolduskava.

Kui toetust ei saada, on siiski plaanis tänavu alustada ning kui kogu dendroloogilist hinnangut valmis ei jõua – park on suur –, jätkatakse järgmisel aastal. Kindlasti on plaanis parki niita ja korrastada, et see mõisaga jälle kokku sobima hakkaks.

«Park on ju alati olnud peahoone lahutamatu osa ning kõik pargi vaatekoridorid ja teljed lähtuvad sellest,» ütles OÜ Polli Mõis omanik Kaido-Allan Lainurm, kellel on kindel plaan teha korda kogu mõisakompleks.

«Neid restorane ja konverentsikeskusi on juba igale poole rajatud, aga Polli mõisale tahaksime anda sellise väikese krutski ning ühendada seal tootmise ja vaba aja veetmise. Perspektiivis oleks see mõnus perekondlik puhkekeskus koos looduspargiga,» kirjeldas ta.

Tänavused esimesed silmaga nähtavad tööd tehakse ära mõisahoone kõrval asuvas punastest tellistest koertemajas. Koeri sinna sisse ilmselt ei võeta, küll aga on mõte, et kui mõisas külalistemaja tööle hakkab, võib seal majutada külaliste koeri. «Olen ise koeraga pikkadel reisidel käinud ja tean, et on hea, kui on sellised kohad, kuhu saab koera kaasa võtta ja kus ta on oodatud,» ütles ta.