Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur ennustab, et Tallinna kinnisvaraturul leiab hiljemalt sügisel aset märkimisväärne tehingute arvu kasv.  Kinnisvaraaanalüütik Tõnu Toompark aga põhjust tehingute arvu kasvuks ei näe.

«Me ei saa jätkuvalt üle ega ümber asjaolust, et Tallinna elanikkond kasvab tohutu kiirusega ja nõudlus on pikalt pakkumisest ees. Kodumajapidamistel on rekordkogus- ligi 6 miljardit eurot- sääste ning et see raha sisuliselt põleb kontodel, kuna hoiuseintressid on olematud ja inflatsioon nakitseb selle kallal nagu ussike nakitseb puulehte, kuni alles on ainult roots,» sõnas Tabur.

Tõnu Toomparki hinnangul on kinnisvaraturg küll kuum, kuid mitte ohtlikult kuum. «Elamispindade tehingud on kõrgel tasemel. Ma ei näe põhjust, mis peaks tehingute arv veelgi kasvama. Suurest pildist (märksõnad Brexit, Kreeka, pagulased,olematu majanduskasv jne) õhkub üksjagu ebakindlust ja kuigi see siiani ei ole tarbijakäitumisse kinnisvaraturul väga veel kandunud, ei jää see tulemata,» hindas ta.

Tallinna elamispindade turul on Toomparki sõnul aasta jooksul «pöördes» ligi 6% elamispindadest. «Arvestades keskmist eluaseme vahetamise perioodi ei ole alust arvata, et tehingute arv peaks tänasest oluliselt kõrgemale liikuma. Kinnisvaratehingute arv saab lühiajaliselt kasvada pigem seetõttu, et mingile lühikesele perioodile kuhjuvad erinevate arendusprojektide valmimisel sõlmitavad asjaõiguslepingud,» mainis Toompark.

Hoiustel seisev rekordiline rahasumma ei ole tema hinnangul tegur, mis vähemalgi moel kinnisvaraturgu mõjutaks. «Reaalsus on aga, et hoiuste portfell on vaatamata inflatsioonile jätkanud kasvamist läbi aastate. Tänane deflatsiooniline keskkond motiveerib inimese veel vähem seisvat raha kulutama, sest hinnad ei tõuse ja raha põlemine, mis on aja jooksul hõõgumiseks muutunud, on tänaseks sootuks kustunud. Nii on hea raha kontol hoida ja oodata soodsat ostukohta.

Palgad kasvavad, inimesed soetavad kinnisvara

Taburi sõnul viitab peatsele kinnisvaratehingute kasvule ka palgakasv. «Lisaks on kasvanud reaalpalgad- inimesed saavad endale rohkem lubada, kes vahetab kodu, kes ostab vabade vahendite eest korteri välja üürimiseks või suvemaja, just seetõttu näemegi ette jõulist turu aktiveerumist. Loodame ainult, et see suurematsorti osturalli kohe hindu lakke ei lennuta, sest üles hüpanud asjadel on kombeks lõpuks siiski gravitatsioonile alluda,» sõnas  ta.

«Kasvav reaalpalk kasvatab ostujõudu,» nõustus Toompark. «Tänane ostja saab keskmise palga eest sama palju kodu ruutmeetreid osta, kui näiteks aasta või kaks tagasi. Siin peab arvestama asjaolu, et kinnisvarahinnad on sissetuleku suhtes siiski üksjagu kõrged. Ostujõudu hoiab üleval madal intressimäär, mis hoiab koduostja igakuise makse madalana. See kompenseerib suhteliselt kõrge kinnisvararuutmeetri absoluuthinna,» selgitas ta.

«Seejuures peab tähele panema, et kinnisvarahinnad on Tallinna keskmisena juba 5 kvartalit liikunud harjumatus horisontaalsuunas. Olukorras, kus hinnad ei kasva, ei pea ka ostuotsuse langetamisega kiirustama ja seelääbi tehingute arvu ülespoole upitama.»

Tänu saatele on paljud uue kodu otsijad pööranud pilgu Laagri suunas, müügi eest vastutava Pindi kinnisvarabüroo kinnitusel on televõistlus tõstnud just noorte inimeste huvi 2-toaliste korterite vastu.

Kolmapäevaõhtuses TV3 teleprojektis võistlevad neli paari: kes suudab ägedamalt ja omanäolisemalt ära sisustada saate käigus neile tuunida antud kahetoalise korteri.

Need korterid asuvad aga just Laagris Kasesalu piirkonnas. Viies majas elavad elanikud sisuliselt sees, kolm on ehitusjärgus ja kokku tuleb sellele kompaktsele Pääsküla jõe käärus asuvale alale 16 maja, igas 20 korterit.

Peep Sooman Pindi kinnisvarast ütleb, et Kasesalu arendusprojekt on läinud müügi mõttes küll väga hästi, aga lisaks klassikalistele reklaamikanalitele tuleb alati ka lisavõimalusi otsida ja telesaade täidab seda rolli väga hästi. Arendusprojektile tekib juurde inimlik emotsioon ja saab tutvustada kogu projekti ka laiemalt, mitte ainult saate käsutusse antud kortereid.

„Saates osalejad on noored inimesed ja selgelt oleme tajunud huvi kasvu just kahetoaliste korterite vastu. Enamus potentsiaalseid huvilisi on samuti noored, kes on oma esimest kodu soetamas – eks nad suudavad saates osalejatega samastuda,“ räägib Sooman, kinnitades, et reklaamikanalina on telesaade kindlasti oma eesmärki täitnud.

Kuigi kõiki Kasesalu elurajooni kortereid müüakse koos siseviimistlusega, on tavaliselt disain ja lahendused klassikalisemad, üle vindi väga ei keerata. Saates osalejate fantaasiale ses osas aga piiri ette ei panda. Lähtuda tuleb küll kindlast eelarvest, toeks on professionaalsed sisedisainerid, aga üldiselt lastakse noortel teha, mis pähe tuleb.

„Üks osalev paar näiteks kasutab ise oma metsast korjatud vana moega puumaterjali, millest erinevaid mööblidetaile tehakse. Väga stiilne näeb välja. Ja ehituskvaliteet on ka igal juhul tagatud, selle jaoks on meil töödejuhataja Eero. Kui midagi ikka kehvasti välja kukub, siis see lastakse ümber teha,“ kinnitab Sooman.

Seda on oluline teada, sest kolm saates kujundatud korterit tulevad arvatavasti ka avalikult müüki. Saate formaat näeb ette, et võitjapaar saab osta oma kujundatud korteri 20% turuhinnast odavamalt, aga ka ülejäänud osalejad on Soomani sõnul ääri-veeri arvanud, et tahaks oma kätega ehitatud korteri oma koduks saada, aga seda näitab elu. Telesaate finaal on 15. juuni õhtul, siis saab valmislahendusi juba ekraani vahendusel ise näha.

Eesti suurima kinnisvaraportaali KV.EE andmetel pakutakse maju müügiks 6% vähem kui mullu, seejuures on aga sama palju ehk 6% võrra kerkinud müügipakkumiste keskmine hind, mis ulatus 1020 euroni ruutmeetri kohta.

«Müügipakkumise vähenemise taga on aktiivsemaks muutunud majade ostu-müügiturg. Seda omakorda ergutavad kõrgele kerkinud korterite hinnad, mis annavad võimaluse kallinenud korterist lihtsamalt ümber kolida majja, mille hinnad alles on hakanud vaikselt kasvama,» selgitas kinnisvaraturul toimuvat KV.EE tegevjuht Tarvo Teslon.

Majade turu suurimas piirkonnas Harju maakonnas on müügipakkumisi vähemaks jäänud 5% ja hinnad on kerkinud 8%. Harjumaal pakuti portaalis KV.EE maikuus müügiks keskmiselt 2100 maja keskmise hinnaga 1241 eur/m2.

Tallinna kalleim müügis olev maja asub vanalinnas: Rüütli tänaval asuva kahekorruselise,  1320 m² kivimaja eest küsitakse 3,8 miljonit eurot, kinnistu on osaliselt äri- ja osaliselt elamumaa.

Kui jätta kõrvale enampakkumised ning miniehitised mõne kinnistu juures, siis odavaimad majad leiab endistest suvilapiirkondadest: Mähel Arnika teel müüakse 45 m² väikest maja 600m2 krundil, kus alustatud renoveerimistöödega, hinnaks 89 000 eurot. Majas on osaliselt avatud kaks tuba, kaheosaline esik, köök, wc. Kütteks soemüüriga puupliit ning kamin.

Krundid hinnas

Eramu ehitamine on samuti paljude jaoks korteriostu alternatiiv ning hea asukohaga krunt leiab kiirelt ostja: Pindi Kinnisvara maade ja majade grupi juhi Olav Leoki sõnul lähevad hästi kaubaks Tallinna-lähedased elamumaad hinnaga kuni 30 000 eurot.

«Korterite hinnad on kõrged, samas elamumaade hinnatase on jäänud mõistlikuks, see soodustab oma maja ehitamist,» rääkis Leok. Tema sõnul on suurim huvi Tallinna linnast kuni 15 kilomeetri kaugusel asuvate, trassidega varustatud hoonestamata elamumaade vastu, mille hind ei küündi üle 30 000 euro. «Sellise hinna pealt jääb kogukulu koos ehitustöödega 150 000 euro kanti, mis on paljudele sobivaks alternatiiviks kallitele linnakorteritele,» rääkis ta.

Leoki sõnul on kokku Harjumaal alla 30 000 euroseid kinnistuid umbes 200, samas linnapiirist 10-15-minutilise autosõidu kaugusel on pakkumisi väga vähe.

Maa-ameti kinnisvaraturu mullusest ülevaatest selgub, et üle-eestiliselt on elamumaa hinnad kinnisvaraturu tipuga võrreldes langenud ligi kolm korda, kuid piirkonniti on muutused väga erinevad. Hindu mõjutavad mereranna lähedus, kaugus suurematest linnadest ja krundi pindala. Näiteks kõige suurem mõjutsoon on Tallinna ümbruses, kus see linnulennult ulatub ligikaudu 30 kilomeetrini. Tartu ja Pärnu mõjutsooni ulatus on linnulennult ligikaudu 10 kilomeetrit.

Ostjate kasvavat huvi elamukruntide vastu on kinnitanud ka Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Priit Lilleväli. Krunte soovitakse tema sõnul osta nii asulatesse ja linnadesse kui ka nende lähiümbrusse. «Loomulikult ka maapiirkondadesse, kus on hinnas loodus, näiteks männimets ja mere lähedus. Hästi müüvad hea infrastruktuuriga krundid, samuti  need, millel on tehtud detailplaneering ja liitumised kommunikatsioonidega. See tagab, et järgmise tegevusena saab juba maja planeerima hakata.»

Eelistatud kruntide üldpinnad on asulas 800-1500 m2 ja asulast väljas 1500-3000 m2. «Palju mõjutab valikut hind, sest pankade jaoks on tühjad krundid vähelikviidsed ja ostja peaks laenu võttes arvestama lisatagatisega. Seega püütakse tühi krunt osta oma rahaga,» nentis Lilleväli.

Kas ja milline seaduslik alus on tüütust putukast vabanemiseks?

Tühjana seisvat eluruumi välja üürides mõeldakse üldjuhul võimalusest teenida veidike lisaraha ja ­leida keegi, kes võtaks enda kanda kommunaalkulud. Vähem mõeldakse variandile, et üürnik võib osutuda tüütuks putukaks – puuküürnikuks –, ­kellest vabanemine võib olla keeruline ja tihtilugu aitab vaid omakohus.

“Algus oli paljulubav, arved tasuti tähtajal ja varemgi veel. Korraga aga hakati otsima vabandusi, kuni lõpuks lihtsalt eirati mind,” kirjeldab Liis ebameeldivat kogemust esmapilgul heade üürilistena paistnud noore perekonnaga.

Liisi sõnul maksid noored tema eluruumidesse elama asudes ­lisaks ühe kuu üürile ka ettemaksu ning isegi tagatisraha.

“Kusjuures nemad ise küsisid, kas nad võivad rohkem ette maksta, kui mina küsisin. Mina esiti tagatisraha ei tahtnudki, aga mis mul sai selle vastu olla?” räägib Liis.

Lisaks tegi ta perele enne korteri väljaüürimist ka taustauuringu, mille tulemused olid laitmatud. Nii ei osanud Liis uneski aimata, et pere on ühel hetkel kui äravahetatud.

“Algas see nii, et hakati hiljem maksma. Vabanduseks toodi eri põhjus. Siis tasuti pool üürisummast ja leiti taas vabandus, miks ei saa korraga maksta. Kuna olen siiski ise ka kõigest inimene ja tean, et ootamatuid raskusi ei saa vältida, tulin neile vastu,” ütleb Liis, lisades, et seda senikaua, kuni pere teda täielikult eirama hakkas.

“Lõpuks ei saanud ma neilt isegi mitte vabandusi. Rahast rääkimata. Et peres on pisike laps, ei saanud neid ka lihtsalt välja tõsta,” räägib Liis, kuidas ta sisuliselt pealegi maksis, et võõras perekond tema pinnal elada saaks: “Elektri lasin välja lülitada. Seda lootuses, et ehk nad lähevad siis minema. Aga ei, ei läinud…”

Tõhusaim peletus­viis on omakohus

Liis mõtles üürilistest vabanemiseks pöörduda ka kohtu poole, kuid pelgas sellega seotud kulutusi.

“Niigi juba maksin nii selle elamise eest, kus ise elan kui ka tasusin neile üüritud pinna kommunaalkulud. Variant oleks olnud jätta muidugi ka maksmata. Aga ühel hetkel oleksin ikkagi võlgades olnud ja sunnitud olukorra ise klattima.”

Lõpuks, rääkides mitme ­tuttavaga ning tuhlates foorumites, sai ta abi. Mitte küll seaduslikku, kuid siiski – teiste poolt välja pakutud ning varasemalt praktikas kasutatud variant oli tõhus.

“Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui palusin sõbrad appi ja läksime astusime minu käes olnud võtmega tuppa ning hakkasime nende asju lihtsalt kokku pakkima ja välja tõstma,” ütleb Liis.

Üürilised selle üle suurt ei rõõmustanud ning lubasid Liisi ka kohtusse anda. “Tean, et selleks oleks olnud neil alust, aga küsisin, et mida nad ütlevad. Et kas seda mainivad ka, et jätsid mulle süsteemselt maksmata, eirasid mu kirju ja kõnesid? Siis saadeti mind pimedasse kohta ja öeldi, et nad ei taha minust enam kunagi midagi kuulda. Ma ei salga, et tunded olid vastastikused,” meenutab Liis.

Teisedki oma eluaseme pahaaimamatult puugile üürinud inimesed räägivad sama – esiti prooviti heaga, kuid tulemuseni viis vaid omakohus.

“Mina kutsusin sõbrad appi ja konkreetselt viskasin üürilised välja. Järgmisel päeval käskisin tulla asjadele järele – need tõstsin trepikotta. Kingituseks jätsid nad mulle lõhutud tapeetide ning määrdunud mööbliga elamise,” jagab üks mees oma kogemust.

Teinegi inimene kirjeldab analoogset juhtumit – selle vahega, et seal läks suisa käsikähmluseks, millest lõpuks väljus võitjana siiski üürileandja: “Ja jõuame tagasi algusesse, ainult omakohus aitab. Tuleb vaid loota, et keegi kuskile kaebama ei lähe.”

Seadusandja on jätnud ­üürileandja murega üksi

Pindi Kinnisvara partner Peep Soomani sõnul on kehtiv õiguslik regulatsioon äärmiselt puudulik, kui mitte öelda, et seadusandja on jätnud selles olukorras üürileandja oma murega täiesti üksi, sest ehkki omanik saab üürilepingu erakorraliselt üles öelda, kui üürnik viivitab kolmel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluvate summade maksmisega, kui üürivõla summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa või kui võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa.

Oluline on teada, et teatud tingimustel on need variandid siiski tühised ning omaalgatuslikult ei tohi samuti kedagi jõuga välja tõsta, sest sellele võib järgneda kriminaalasi.

“Seadus lubab kohaldada pandiõigust, kuid selle realiseerimine on suhteliselt keeruline,” ütleb Sooman, selgitades, et sel juhul tuleb esitada juriidiliselt korrektne teatis.

Ka see, kui üürileandja vahetab ukselukud, ei ole Soomani meelst parim variant, sest kokkuvõtteks võib see kahju tuua hoopis omanikule endale: “Võib tekkida üürniku põhiõiguste riive põhiseaduse mõistes ehk õigus kodu puutumatusele.”

Soomani isiklik hinnang on, et kuna seadus lubab tagatisena küsida kuni kolme kuu üürimakse, olekski see mõningane lahendus ajaks, kui seadusandja peab vajalikuks seadust muuta.

Tallinnas asuvate ­üürivaidluste puhul on Soomani sõnul abiks Tallinna üürivaidluskomisjon, kuid mujal Eestis tuleb võlgnevuste nõudega pöörduda kohtu poole.

Siiski, kui üldse, toimub nõude rahuldamine pika aja jooksul ja tegemist on suhteliselt perspektiivitu tegevusega põhjusel, et üürnikest võlgnike puhul ei ole vara, mille arvelt rahalist nõuet täita.

Jurist õpetab, kuidas oma jõududega, aga seaduslikult üürilisest vabaneda

Andrei Vesterinen (Stanislav Moškov)

Kui üürileandja soovib oma jõududega võlgu olevast üürilisest vabaneda, siis vältimaks olukorda, kus ta võib sel moel ise kriminaalasja kaela saada, soovitab Vesterinen Partnerid OÜ juhatuse liige ja jurist Andrei Vesterinen esimese asjana lõpetada üürilepingu kehtivus.

“Parim lahendus oleks, kui üürileandja saadab tähitud kirjaga teatise üürnikule ja ootab, kuni leping on lõppenud,” ütleb Vesterinen, kelle sõnul praktikas on olnud ka juhtumeid, kus üürileandja sõlmis lepingu lõpetamisel juba ka uue lepingu uute üürilistega, kes siis korterisse elama asusid.

“Üürniku vastu ei kasutanud keegi füüsilist jõudu, aga võlgnikust üürnikul oli ebamugav elada võõraste inimestega ja lõpuks kolis ta ise korterist välja.”

Teise näitena toob Vesterinen välja juhtumi, kus üürnik pidi maksma üürileandjale üüritasu sularahas, ning kui üürileandja teatas üürnikule, et kavatseb lepingu üles öelda, lausus üürnik, et ta pöördub maksuametisse.

“Selgitasin üürileandjale, et ta võib sinna pöörduda, aga pilt on selge – üüritasu üürnik tasunud ei olnud ja üürisumma ulatus üle 6000 euro. Kas üürnik maksis või mitte, mind see ei huvita, mina lähtun faktidest. Ja kuna üürnik maksis sularahas, polnud selle kohta ühtegi tõendit. Saatsin talle paar võlateatist ning asi oli lahendatud – üürnik läks ise minema,” lisab Vesterinen, täpsustades, et sellega asi lõppeski ning kohtusse pöörduma ei pidanud.

Neil, kel oma suvekodu pole, kuid sooviksid puhkuse ajal kasvõi mõneks nädalaks linnamelust eemale ja maakodu võlusid nautida, on üks võimalus suvekodu üürida. Kuigi asjatundjad nendivad, et sobivaid üüripakkumisi on pigem vähe. 

Pindi Kinnisvara eksperdi Peep Soomani sõnul on maamaja seda tüüpi kinnisvara, mille inimene soetab üldjuhul enda tarbeks ja tahab seda ise kasutada, mitte välja üürida. Arvestades maamaja hoolduskulusid ning võimalikku üüritulu, ei ole see üürileandja jaoks ka kuigi tulus äri.

„Suvemaja ei hoita selleks, et see kolmeks kuuks välja üürida ja ülejäänud üheksa kuud tühjana seisaks. Need, kellele maamajad kuuluvad, tahavad seal suvel ise olla,” kõneleb Sooman.

Sama kinnitab kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Risto Vähi. „Eestlase jaoks on maja püha asi ning kui juba, siis olgu see ikka enda oma. Suvila koos krundi või suurema maalapiga ei ole kergesti hallatav kinnisvara, nagu näiteks korter seda on. Tegemist on suhteliselt väikese äriga, kus nii huvilisi kui ka pakkujaid on vähe,” kinnitab ta.

Igatsevad merd

1Partner Kinnisvara konsultant ja maakler Helen Silleri sõnul soovivad suvekodusid üürida tihtilugu välismaalased, kes tulevad Eestisse puhkama, või eestlased, kes tahaksid suvepuhkuse veeta veekogu ääres. Seetõttu on rohkem hinnas mereäärsed või muude ujumiskohtade lähedased maakodud. „Suvekodu iseloomustab tavaliselt rahulik piirkond, veekogu lähedus ja tihtipeale on suvekodud ilma tsentraalvee ja kanalisatsioonita,” kirjeldab ta.

Kuna majade valik on lai, alates kuivkäimlaga pisikesest ühetoalisest suvilast ning lõpetades vana taastatud rehielamuga, siis on ka üürihinnad seinast seina. „Hind jääb vahemikku 350–600 eurot kuu, olenevalt objektist, suurusest, sisustusest ja piirkonnast,” ütleb Helen Siller.

Risto Vähi lisab, et võib leida ka 60 euro eest pakkumisi ning nii-öelda keskmist hinda ei saa välja tuua. „Kuna antud turg on väike, siis ei ole keskmiseid hindu, millega pakkuda ja millega tehinguid teha. Pigem käibki asi natuke kõhutunde ja kogemuste kaudu,” lausub ta.

Samuti ei pruugi Peep Soomani sõnul omanik alati raha tahtagi, vaid otsib kedagi, kes hoiaks tema maamaja korras, kui ta ise on näiteks terve suve välislähetuses.  „Sel juhul palub omanik aia korras hoida, teha värvimistöid või muud sellist,” ütleb ta. Sarnased pakkumised mõistagi kinnisvaraportaalidesse ei jõua, vaid tegemist on pigem sõprade kokkuleppega.

Maalähedane elu

Kõige nõutumad suvekodude piirkonnad on ekspertide sõnul Tallinna lähiümbruse mereäärsed paigad ning Saaremaa, linnapuhkuse jaoks aga ka Pärnu ja Haapsalu. Pakkumisel on kõige rohkem majakesi seevastu endistes suvilakooperatiivides üle Eesti, kuid rohkem Harju- ja Ida-Virumaal. „Üldiselt on pakkumised lihtsad, midagi luksuslikku pole. Pigem pakutakse maalähedasemat elu, võimalus on ka midagi nokitseda. Veekogu alati lähedal pole,” kirjeldab Risto Vähi.

Lisaks tuntud kinnisvaraportaalidele soovitab Risto Vähi suvekodude üüripakkumisi vaadata maapoodide kuulutustahvlilt. „Seda soovitan maakohtades mis tahes üüripinda otsides, sest kaupluseseinal on valik kohe suurem.”

Maakodude väljaüürimist pidurdab Peep Soomani sõnul peamiselt kartus, kui hästi suveomanikud kodu hoiavad. Kui omanik on maamaja taastamisse hulga raha paigutanud, siis ta pigem ei hakka seda võõrastele välja üürima. „Ikka on kõhklus, mis nad seal kuu aega teevad ja kas majast pärast midagi alles jääb,” sõnab ta.

Sellest hoolimata kinnitavad kõik kinnisvaraeksperdid, et kes soovib, sel õnnestub ikka suvemaja üürile võtta. Lihtsalt valik on piiratud ja otsimiseks kulub rohkem aega. „Suvemajade üürimine ei ole väga levinud, aga vahel leiab päris huvitavaid ja vahvaid pakkumisi,” võtab Peep Sooman jutu kokku.

http://maaelu.postimees.ee/3708475/suvekodu-uurimiseks-vaata-maapoodide-kuulutustahvlit

Möödunud aastal deklareeritud üüritulu 25protsendine kasv näitab ennekõike maksekultuuri paranemist, mitte seda, et üüriturg oleks plahvatuslikult kasvanud, leiavad kinnisvaraeksperdid.

Maksuameti tuludeklaratsioonide põhjal tehtud kokkuvõttest selgub, et üüritulu summa kasvas mullu varasemaga võrreldes 25 protsenti ja selle saamist märkis 10 protsenti rohkem inimesi. Võrreldes 2013. aastaga on üüritulu kasvanud lausa 69 protsenti ja deklareerijate arv 42 protsenti.

“On väga tervitatav, et maksulaekumine on paranenud. See on selge märk, et üha rohkem inimesi teadvustab endale, et tulu pealt tuleb ka maksu maksta,” kommenteeris Pindi Kinnisvarapartner Peep Sooman.

http://www.aripaev.ee/uudised/2016/05/24/kinnisvaraeksperdid-uuritulu-suurenemine-naitab-maksukultuuri-paranemist

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman on nõus, et Peipsi äär on nagu malelaud. Pakkumised, hinnad ja kõik muu sõltub sellest, millisele malelaua ruudule sa satud.

„Ma isegi ei tõmbaks joont Ida-Virumaa ja ülejäänud Peipsi ääre vahele. Võtame Kallaste linna, mis on mahajäetud. Samas kümne kilomeetri pärast on juba imeilus ja ülesvuntsitud piirkond. Väga eklektiline on seal see pilt.”

On vana tõde, et kinnisvara puhul on kolm olulisemat kriteeriumit asukoht, asukoht ja asukoht. Suvemajade puhul eriti. Veekogud tõmbavad paljusid, kruntide hinnad võivad olla mitu korda kallimad, kui sul on vinge veekogu lähedal.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/peipsi-aarne-kinnisvaraturg-on-kui-malelaud?id=74605043

Laupäeval toimub sarja “Naabrist parem” avatud uste päev, mil huvilised on lahkesti oodatud telerist tuttavaks saanud tegelaste ja nende pooleldi sisustatud majadega tutvumisele, lisaks pakutakse muudki põnevat.

Nii sarja austajad kui lihtsalt kodukujunduse huvilised saavad otse sündmuskohal oma silmaga ehitus-ja sisustustööde seisu uudistada, nelja võistlejapaariga juttu puhuda ning loomulikult aegsasti mõelda, kelle poolt finaalsaates hääletada.

NAABRIST PAREM! „Naabrist parem“ kutsub avatud uste päevale!

MTÜ Eesti Naabrivalve kutsub ka sel aastal kõiki Eesti elanikke 16. maist kuni 25. maini osalema parima naabri konkursil.

Konkursi abil tunnustatakse hoolivaid ja abivalmis naabreid ning kutsutakse üles osalema kogukonna elus, edendades heanaaberlikke suhteid.

Kõik oma naabritest lugu pidavad eestimaalased saavad esitada oma lemmikud parima naabri konkursile, lisades selgituse, mille eest soovitakse naabrimeest, -naist või -peret tunnustada. Naabrivalve ja koostööpartnerid paluvad kirjutada kokkuvõtvalt oma naabri nendest omadustest ja tegudest, mis teevad temast esitaja jaoks parima naabri. Kasuks tulevad näited naabrite heast suhtumisest, tublidest tegudest ning ärvikad juhtumid elust enesest.

Kandidaate saab esitada, täites ankeedi MTÜ Eesti Naabrivalve kodulehel või saates e-kirja aadressile: info@naabrivalve.ee. Lisaks naabri kiitmisele ja tema kontaktide edastamisele tuleb märkida ka esitaja, et konkursi žürii saaks vajadusel täiendavaid küsimusi esitada.

Konkursi peaauhind on AS Silberauto Eesti uhiuue Mercedese kasutusõigus nädalavahetuseks, sõitmaks spaasse,  mille paketi paneb välja Eesti Naabrivalve. Lisaks tunnustatakse ka teisi heanaaberlikkuse eeskujuks olevaid inimesi ja perekondi. Pindi Kinnisvara tunnustab viie kahele inimesele mõeldud Eckerö Line´i Tallinn-Helsinki-Tallinn kinkekaardiga teisi heanaaberlikkusel eeskujuks olevaid inimesi. Lisaks paneb Pindi Kinnisvara välja veel kinkekoti põnevate auhindadega.

Parima naabri valib välja konkursi tarbeks loodud žürii, kuhu kuuluvad MTÜ Eesti Naabrivalve, Eesti Turvaettevõtete Liidu, Siseministeeriumi, Silberauto Eesti ja Pindi Kinnisvara esindajad.

Viimastel nädalatel on hüppeliselt kasvanud eraisikute poolt kinnisvaraportaali KV.EE lisatud kinnisvarakuulutuste arv. Lühenenud on ka kuulutamise aeg, mis näitab, et objektid lähevad kiiremini kaubaks.

Kui veel jaanuaris lisasid eraisikutest kasutajad Eesti suurimasse kinnisvaraportaali KV.EE pisut üle 2100 kuulutuse, siis viimase kuuga on neid lisandunud juba üle 3000. Kuulutuse keskmine eluiga on samas lühenenud rohkem kui 10 päeva võrra.

«Igal kevadel muutuvad inimesed kinnisvaraturul aktiivsemaks, aga tänavu on hüpe liiga suur. Tundub, et pikalt soodne majanduskeskkond on pannud koduvahetusele mõtlema ka inimesed, kellel selleks seni pole pakilist vajadust olnud. Kinnisvarauudised on juba mitu aastat olnud ühesuunalised – hinnad tõusevad, tõusevad, tõusevad ja see ongi ilmselt pannud inimesed arvutama, mis nende praegune kodu väärt on ning mis selle raha eest saaks,» selgitas kinnisvaraturul toimuvat Eesti suurima kinnisvaraportaali KV.EE juht Tarvo Teslon.

Viimasel aastal annavad Tesloni sõnul korteriturul tooni uusarendused ning palju ongi tehinguid, kus inimesed müüvad oma vana korteri maha, et kolida mõnda vastvalminud kortermajja. Liven Kinnisvara partner ja investorsuhete juhi Andres Aaviku sõnul müüakse kuni pooled uusarenduse korteritest maha veel enne, kui koppki maasse löödud.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman soovitab koduostu huvilistel pigem äärelinna investeerida. «See on piirkond, kuhu inimesed tulevikus liikuma hakkavad,» sõnab ta. «Praegu on mõistlikum osta uus elamispind, kuna tulevikus on selle majanduskulud mõistlikumad ja see on oluliselt taskukohasem.»

Ka korteri asemel oma maja soetamine või ehitamine on üha rohkemate perede jaoks tõsine alternatiiv. Pindi Kinnisvara maade ja majade grupi juhi Olav Leoki sõnul lähevad hästi kaubaks Tallinna-lähedased elamumaad hinnaga kuni 30 000 eurot.

«Korterite hinnad on kõrged, samas elamumaade hinnatase on jäänud mõistlikuks, see soodustab oma maja ehitamist,» rääkis Leok. Tema sõnul on suurim huvi Tallinna linnast kuni 15 kilomeetri kaugusel asuvate, trassidega varustatud hoonestamata elamumaade vastu, mille hind ei küündi üle 30 000 euro. «Sellise hinna pealt jääb kogukulu koos ehitustöödega 150 000 euro kanti, mis on paljudele sobivaks alternatiiviks kallitele linnakorteritele,» rääkis ta.

Leoki sõnul on kokku Harjumaal alla 30 000 euroseid kinnistuid umbes 200, samas linnapiirist 10-15 minutilise autosõidu kaugusel on pakkumisi väga vähe.

Maa-ameti kinnisvaraturu mullusest ülevaatest selgub, et üle-eestiliselt on elamumaa hinnad kinnisvaraturu tipuga võrreldes langenud ligi kolm korda, kuid piirkonniti on muutused väga erinevad. Hindu mojutavad mereranna lähedus, kaugus suurematest linnadest ja krundi pindala. Näiteks kõige suurem mõjutsoon on Tallinna ümbruses, kus see linnulennult ulatub ligikaudu 30 kilomeetrini. Tartu ja Pärnu mõjutsooni ulatus on linnulennult ligikaudu 10 km.

Ostjate kasvavat huvi elamukruntide vastu on kinnitanud ka Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Priit Lilleväli. Krunte soovitakse tema sõnul osta nii asulatesse ja linnadesse kui ka nende lähiümbrusse. «Loomulikult ka maapiirkondadesse, kus on hinnas loodus, näiteks männimets ja mere lähedus. Hästi müüvad hea infrastruktuuriga krundid, samuti ka need, millel on tehtud detailplaneering ja liitumised kommunikatsioonidega. See tagab, et järgmise tegevusena saab juba maja planeerima hakata.»

Eelistatud kruntide üldpinnad on asulas 800-1500 m2 ja asulast väljas 1500-3000 m2. «Palju mõjutab valikut hind, sest pankade jaoks on tühjad krundid vähelikviidsed ja ostja peaks laenu võttes arvestama lisatagatisega. Seega püütakse tühi krunt osta oma rahaga,» nentis Lilleväli.

Üürituru tõrgete vältimiseks ja turu ühtlustamiseks riigijuhtidel üle vaadata võlaõigusseaduse üüriturgu reguleerivad pügalad – need on ammu aegunud ja üürija poole kaldu, arvab Pindi kinnisvara partner Peep Sooman. Ettevõtlusminister Liisa Oviiri sõnul tuleb sellega tegeleda, kuid üürikorterite arendamine on endiselt prioriteetne. “Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse üürimajade ehitamine on kaheldava väärtusega,” märkis Sooman Vikerraadio saates “Reporteritund. Vastasseis”. Tema hinnangul oleks õigem riigikorterite arengut toetada vanade kortermajade renoveerimise teel. See oleks pea kaks korda soodsam, ennustas Sooman.

Kuid riiklike üürikorterite rajamisest pakilisem oleks võlaõigusseaduse muutmine. “Üüri peatükk on üürnike poole kaldu ja erasektorile korterite ülalhoidmine liiga riskantne,” kommenteeris Sooman. Ta lisas, et mõnekümne aasta eest, kui seadust kirjutati, tehti seda omandireformi valguses, mis tollasesse konteksti ka hästi sobis.

Nüüd tuleks seaduspügalad uue turu tingimustes ümber vaadata. “Erainvestoritel, kes hakkaksid üürimaju ülal pidama, on peal tugev maksusurve, aga eraisikud ei maksa pahatihti üldse makse,” selgitas Sooman.

Niisamuti on Sooman mitmete teiste kriitikutega ühte meelt, et kõige õigem oleks üürikorterite ehitamiseks mõeldud raha suunata hoopis ettevõtlusesse, sest tema hinnangul ei ole uutest korteritest palju kasu, kui piirkonnas endiselt midagi teha ei ole.

Oviir: turgu tuleb toetada korraga mitmest suunast

Liisa Oviir tunnistas, et ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on viidanud, et seadusandlus tuleks üle vaadata. “Mitte seda, et ta tuleks ka teisele poole kaldu teha, vaid tuleb vaadata, kas ta vastab tänapäevastele nõuetele, MKM-i hinnangul ei vasta täielikult,” lausus ta.

Oviir rõhutas samas, et meetmeid tuleb rakendada mitmest küljest korraga. See tähendab, et seadusandlus vaadatakse üle paralleelselt üürikorterite programmi väljatöötamisega ning lisaks sellele on ta palunud leida võimalusi, kuidas suunata ääremaastunud piirkondadesse ettevõtlust arendavaid ja alustamist soodustavaid programme. Näiteks start-up koolitusi.

Kuid üürikorterite arendamine on Oviiri sõnul oluline. “See on kõikides riikides olnud meede, millega riik tagab kõige haavatavamale kontingendile turvatunde,” selgitas Oviir viidates riigikohtu otsusele, mis on sedastanud, et inimväärika elu üks osa on tänapäevased elamistingimused.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman, kes võttis möödunud nädalal valitsuse üürielamute programmi vastu avalikult tugevalt sõna, ei ole ainus, kes plaanisse teatava kriitikaannusega suhtub.

«On täiesti arutu arvata, et kui riik rajab kuskile väikelinna üürimajad, kolivad uued elanikud sinna nagu sipelgad sisse ja puhuvad kohalikule ettevõtlusele uue hingamise sisse,» nentis Kaamos Kinnisvara juhatuse liige Priit Uustulnd.

Mees nõustus küll sellega, et riik ei peaks ääremaastumist käed rüpes pealt vaatama, kuid munitsipaalkortereid ehitades tegevat riik kinnisvarafirmade niigi keerulise elu väikelinnades veel raskemaks. Sarnaselt Soomaniga on Uustulnd seisukohal, et pigem võiks üürielamutele plaanitud summad suunata ettevõtluse arendamisse maapiirkondades.

Kaamos Kinnisvaral endal leidub väljaspool Tallinna arendusi veel Pärnus ning ringi on vaadatud ka Tartus. Väikelinnades aga ettevõttel arendusi pole. «Põhjus on väga lihtne: nendes piirkondades ei õnnestuks elamuarendust praeguses turuolukorras kasumlikult teha,» tähendas Uustulnd, kes ei arva, et riiklik üürielamute programm tooks ka selles osas tulevikus mingeid muutusi.

«Tegelikult ei ole selles midagi uut. Üürimajadega seotud teemad on juba paar aastat jutuks olnud, juba siis, kui Urve Palo sellega välja tuli,» märkis Uus Maa kinnisvaraanalüütik Risto Vähi. Peep Sooman viitas teemaga seoses ka võimalikule korruptsiooniohule ning Vähi nõustus temaga. «Oleneb, kellega need lepingud sõlmitakse,» märkis Vähi. «Kui iga etapi jaoks tehakse riigihankeid ise ettevõtetega, siis ei ole see oht nii suur.»

Kuigi juba paar aastat ei tegele Uus Maa kinnisvarabüroo enam ise kinnisvaraarendustega, vaid ainult vahendamisega, on ettevõttel ka praegu pakkuda kortereid väikelinnade uutesse või renoveeritud majadesse. Nii näiteks on Rakveres pakkumisel 14 ning Kuressaares kuus korterit.

«Rakvere koos Viljandiga on minu meelest Eestis ühed parimad näited, kuidas väikesed linnad on suutnud end kunagisest ääremaastumisest välja rebida,» lausus Vähi. «Eriti just Viljandi, mis oli 2010. aasta paiku palgatasemelt veel üsna nutuses seisus, kuid nüüd on väikestviisi edulooks kujunenud.»

Rakveres on kõik senised arendused toimunud siiski erakapitalil. «On ehitatud paar väiksemat üürimaja, kus on 10–20 korterit, samuti liigub üüriturul kortereid majades, mis on alguses müügiks ehitatud ja mille realiseerimine on venima jäänud,» kirjeldas Rakvere linnapea Mihkel Juhkami (IRL). «Need siis tasahilju jälle kaovad, kui korterid müüdud.»

Tema kinnitusel on Rakveres küll vajadus üürikorterite järele olemas, kuid ise eelistab ta pigem olukorda, kus elamuehitus, sealhulgas üürielamute arendused, oleks pigem ettevõtjate pärusmaa. «Munitsipaalüüripinnad inimestele, kes saabuvad mujalt linna siin elavate inimeste tulumaksu arvelt, on minu meelest ebaõiglane lahendus,» selgitas Juhkami.

Maa-ameti andmeil leidis aprillikuu jooksul pealinnas aset 1104 ostu-müügitehingut, kortereid müüdi 753, kesmise hinnaga 1508 eurot, selgub Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaatest. Pindi Kinnisvara hinnangul on Eesti eluasemete hinnad kriisist alates kahekordistunud, kinnisvaraturu mootoriks on Tallinn.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad: 

Haabersti: 1370 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +1% ja aastaga +5,5%.

Kadriorg: 2486 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -7,6% ja aastaga +8,8%.

Kalamaja: 2176 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +8,8% ja aastaga +14,1%*.

Kesklinn: 2050 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +1,6% ja aastaga +0,3%.

Kristiine: 1453 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -10,6%* ja aastaga -15,4%*.

Lasnamäe: 1368 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +1,1% ja aastaga +8,7%.

Mustamäe: 1396 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -3,7% ja aastaga -3,2%.

Nõmme: 1440 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +5,2% ja aastaga +5%.

Pirita: 1578 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -3% ja aastaga -4%.

Põhja-Tallinn: 1594 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +9,4% ja aastaga +19,2%*

(Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo kinnisvaraturu ülevaade)

Pindi Kinnisvara turuülevaatest selgub, et eluasemete hinnad on kriisist alates kahekordistunud. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 97% protsendi võrra kõrgemal. Pindi Indeks langes aprillis 2,8% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 1231 eurot. Märtsis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1266 €/m².

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman sõnas, et indeksi tõus peaaegu buumiaegsele tasemele on olnud loogiline, samas edasist kiiret hinnatõusu pole põhjust oodata. «Edasine sõltub ikkagi Eesti konkurentsivõimest ja majandusedust, soovitame igatahes suuri hinnatõuse oma lähituleviku prognoosidesse mitte lisada,» lausus ta.

Eesti sisuliselt ainsaks kinnisvaraturu mootoriks võib Pindi hinnangul pidada Tallinna linna ja selle tõmbekeskusi, kuna kiirelt kasvav elanike arv suurendab nõudlust ka elamispindade järgi.  Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur ütles, et liiga sageli peetakse Tallinna kinnisvaraturu kasvu põhjuseks ekslikult valesid argumente.  «Muidugi on tähtis, et majandus kasvaks ja et laenud oleks kättesaadavad, aga inimesed koonduvad siiski sinna, kus on tööd, mille eest teenitud rahaga on võimalik endale eluase soetada,» selgitas ta.

http://uudised.err.ee/v/majandus/c8a0b3f6-5a26-46ad-845d-edd0e5d9e3f9/videolugu-mis-seisus-on-tallinna-elamufond-ja-kuhu-tasub-kolida

Tallinna-lähedased elamumaad hinnaga kuni 30 000 eurot lähevad hästi kaubaks, väidab Pindi Kinnisvara maade ja majade grupi juht Olav Leok.

«Korterite hinnad on kõrged, samas elamumaade hinnatase on jäänud mõistlikuks, see soodustab oma maja ehitamist,» rääkis Leok. Tema sõnul on suurim huvi Tallinna linnast kuni 15 kilomeetri kaugusel asuvate, trassidega varustatud hoonestamata elamumaade vastu, mille hind ei küündi üle 30 000 euro. «Sellise hinna pealt jääb kogukulu koos ehitustöödega 150 000 euro kanti, mis on paljudele sobivaks alternatiiviks kallitele linnakorteritele,» rääkis ta.

Leoki sõnul on kokku Harjumaal alla 30 000 euroseid kinnistuid umbes 200, samas linnapiirist 10-15 minutilise autosõidu kaugusel on pakkumisi väga vähe.

Maa-ameti kinnisvaraturu mullusest ülevaatest selgub, et üle-eestiliselt on elamumaa hinnad kinnisvaraturu tipuga võrreldes langenud ligi kolm korda, kuid piirkonniti on muutused väga erinevad. Hindu mojutavad mereranna lähedus, kaugus suurematest linnadest ja krundi pindala. Näiteks kõige suurem mõjutsoon on Tallinna ümbruses, kus see linnulennult ulatub ligikaudu 30 kilomeetrini. Tartu ja Pärnu mõjutsooni ulatus on linnulennult ligikaudu 10 km.

Ostjate kasvavat huvi elamukruntide vastu on kinnitanud ka Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Priit Lilleväli. Krunte soovitakse tema sõnul osta nii asulatesse ja linnadesse kui ka nende lähiümbrusse. «Loomulikult ka maapiirkondadesse, kus on hinnas loodus, näiteks männimets ja mere lähedus. Hästi müüvad hea infrastruktuuriga krundid, samuti ka need, millel on tehtud detailplaneering ja liitumised kommunikatsioonidega. See tagab, et järgmise tegevusena saab juba maja planeerima hakata.»

Eelistatud kruntide üldpinnad on asulas 800-1500 m2 ja asulast väljas 1500-3000 m2. «Palju mõjutab valikut hind, sest pankade jaoks on tühjad krundid vähelikviidsed ja ostja peaks laenu võttes arvestama lisatagatisega. Seega püütakse tühi krunt osta oma rahaga,» nentis Lilleväli.

Tallinna kesklinna uusarendustes rühivad ruutmeetrihinnad jõudsalt 2500 eurost/m2 ülespoole, mis tähendab seda, et keskmist palka teenival eestimaalasel pole mõtet uuest südalinnakodust unistada. «Keskmine palk on umbes tuhat eurot ja sellega kesklinna korterit osta ei saa. Linnasüda on keskmisest jõukamate inimeste pärusmaa,» nendib Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman.

«Samas kesklinnakorteritesse investeeritakse ja enamik investoreid ostab need endale elamiseks,» selgitab Liven partner ja investorsuhete juht Andres Aavik. 25 aastat südalinnas elanud kinnisvaraspetsi sõnul on südalinnaelu äärmiselt mugav: kõik on käe-jala kaugusel. «Jala saab minna kooli või tööle, ei pea ummikutes loksuma, aastas säästad nii umbes nädala. Hind on loomulikult sellevõrra kallim, aga kesklinn on elamiseks väga hea koht.»

Hindadel tõusuruumi

Kus on südalinnakorterite hinnalagi? Tallinna vanalinna kalleima korteri ruutmeetrihind ületab 7000 eurot/m2. «Meie kinnisvaraturul on suhteliselt vaene ostjaskond,» nendib Aavik. «Äärelinna ja kesklinnakorterite hinnavahe on väga väike, poolteist kuni kaks korda. Põhjanaabrite juures on nii, et Vantaas maksad korteri ruutmeetri eest 3000 eurot/m2, samal ajal kui Helsingi kesklinnas asuva korteri ruutmeetrihinnaks tuleb 12 000 eurot/m2,» räägib ta.

Kinnisvaraspetsialisti hinnangul on südalinna korterite hindadel veel kasvuruumi. «Hinnad kasvavad, kui osjad muutuvad jõukamaks,» nendib Aavik. «Vabad krundid saavad täis arendatud ja hinnad liiguvad üles, nagu on juhtunud teistes Skandinaavia pealinnades.»  Mehe sõnul kujuneb südalinnakorteri hind vastavalt pisidetailidele: kuskohas ta täpselt asub, millised on vaated. «Ent minu arvates 3000eurot/m2 heas asukohas asuva kesklinnakorteri eest on väga hea hind.»

Kesklinna eksklusiivne kinnisvara on Peep Soomani sõnul küll vähem likviidsem, ent võimalus üüritulu teenimiseks jällegi suurem. «Kesklinnas saab ajada ka lühiajalist üüriäri, näiteks üürida korter välja turistidele,» selgitab ta.

Kesklinna kinnisvara on samas majanduslike muutuste suhtes väga tundlik: kaovad välisinvestorid, toimub kohe ka hinnakorrektuur. «Välisinvestorit huvitab kinnisvara puhul muidugi ainult kesklinna piirkond, näiteks kilomeeter Vabaduse väljakust või Viru keskusest,» nendib Sooman. «Kesklinnas annavadki ostjatena tooni välisinvestorid ja jõukam elanikkond.» Kuigi majandusmuutuste suhtes tundlik, on kesklinna piirkond edebneva ja õitsva majanduse korral kõrges hinnas. «Siin on arendatavat pinda nii vähe, et nõudlus on suurem.»

Uued kuumad piirkonnad

Millised on Tallinna linnasüdame uued kuumad piirkonnad? «Sadama ala: näiteks Porto Franco kõrval ka Promenaadi maja,» räägib Andres Aavik. «Olen ka ise sinna korteri ostnud, arvestusega, et see saab olema nagu analoogne piirkond merelinnas Oslos: vana tööstusala arendati kvaliteetseks elu- ja töökeskkonnaks ning see on puhtalt jalakäijate ala.» Teine väga atraktiivne suund, kuhu tema sõnul uusi kortereid tulemas, asub Kultuurikatla ja Meremuuseumi vahel.

«Linnasüda võib olla elamiseks väga mõnus koht, ent sel on ka omad miinused,» leiab Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ning soovitab koduostu huvilistel pigem äärelinna investeerida. «See on piirkond, kuhu inimesed tulevikus liikuma hakkavad,» sõnab ta. «Täna on mõistlikum osta uus elamispind, kuna tulevikus on selle majanduskulud mõistlikumad ja see on oluliselt taskukohasem.»

Soomani sõnul sõltub kesklinnakorteri  ost palju ka inimese natuurist: kas ta tahab pigem äärelinnas linnulaulu kuulda või eelistab kesklinna mugavust. «Kesklinnas uues kortermajas on mõistagi mõnus elada, saab näiteks loobuda autost, sest kõik asub käe-jala juures,» räägib ta.

Liven Kinnisvara partner ja investorsuhete juht Andres Aavik rääkis konverentsil «Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?», et kinnisvaraarenduses on järjest suurem rõhk eelmüügil.

Tema sõnul nõuavad pangad olenevalt eluhoone projektist kuni 50% korterite eelmüüki. «Alles siis kui eelmüük täis saab, lüüakse kopp maasse,» selgitas ta. «Nii võibki linnas näha taradega krunte, kuhu riputatud ilusad pildid tulevasest hoonest, aga mingit ehitustegevust piirdeaia taga ei toimu.»

Konverentsil elukondliku kinnisvara paneeli juhtinud Pindi Kinnisvara partneri Peep Soomani sõnul tahavad mõned pangad kinnisvaraarenduseks laenu anda, mõned jälle mitte nii väga. Ober-Haus Kinnisvara tegevjuhi Jüri Kulbini sõnul tahavad pangad laenu anda küll, ent vaevad projekte siiski kriitiliselt.

Viljandimaal on korraga müügis kuus mõisahoonet, paljud neist on huvilisi oodanud juba pikalt. Hinnad ulatuvad pooleteise miljoni euroni.

Ega mõisaost ole kolmetoalise korteri omanikuks hakkamine, sestap tuli maaklerile anda üks tunnike aega Abja mõisa potentsiaalse ostjaga vestlemiseks. Hiljem ütles OÜ Kinnisvarakeskus maakler Tarmo Marken, et huvi on võimalikul ostjal suur, kuid midagi kindlat veel ta öelda ei söandaks.

Ligi 200 000 eurot maksev Abja mõisakompleks, kuhu kuulub peale härrastemaja veel näiteks park, tall, sepikoda ja keldrid, pole kaugeltki ainus mõis, mis maakonnas müügis. Näiteks ligi 1,5 miljoni euro eest saab soetada endale Viljandist 12 kilomeetri kaugusel asuva juugendstiilis Peetri mõisakompleksi, mis on ümber ehitatud viie magamistoaga ühepereelamuks.

Katus olgu korralik

Pikalt on müügis olnud Karksi vallas asuv Morna mõis – hind 725 000 eurot –, mis üle 20 aasta tagasi läks Kalju Saare valdusesse. Nüüd on mõisaomanik seda mõnda aega püüdnud Pindi Kinnisvara kaudu müüa, kuid mida aeg edasi, seda küsitavam müük omaniku sõnul tundub.

«Aktiivset ostjat pole enam olnud,» tunnistas Saar ning lisas, et mõisa puhul tuleb ikkagi arvestada, millega on tegemist, sest kui ainult müüa tahaks, oleks tahtja olemas, aga ta pakuks hinda, mis ei ole kuidagi sobiv ühele mõisakompleksile. «Seal maksab üks ait võibolla ka rohkem,» tähendas ta.

Omal ajal ostis Saar Morna mõisa, sest plaan oli seal rootslastega asja ajama hakata. Estonia laevahukuga jäi aga põhiline partner merepõhja ning sinnapaika see asi jäi. Kaheksa aasta taguse majanduskriisiga läks olukord veel kehvemaks, kuid nüüd paistab tulevik siiski veidi helgem. Saar rääkis, et nädalavahetusel saabuvad rootslased.

«Ega mul sidemed pole katkenud, aga lihtsalt need, kes olid aktiivsed, olid juhtunu pärast päris masenduses,» sõnas ta.

Teisalt pole ka Pindi Kinnisvara maakler Eeri Sild käed rüpes istunud. «Hind on ju selline, et Tallinnas ei saa selle eest korralikku korteritki,» lausus ta, kuid lisas, et ju see mõis ootab veel oma investorit. «Olen käinud seal kolme huvilisega ja mina näen, et hetkel võiks ostja olla soomlane.»

Õigupoolest ongi vaid soomlased asja vastu huvi üles näidanud ja üks neist uurib veel siiani seda paika. «Ta ei ole kindlalt öelnud ja ma ei julge veksleid välja käia, aga see Soome härrasmees hiilib küll seda Morna mõisa,» ütles Sild.

Maakleri sõnul näeb mõis korras välja, sest peremees on selle kenasti taastanud ja käinud suisa ülepäeviti nokitsemas.

«Olen seda kõik see aeg korras hoidnud, sest kui katused ei ole korras, siis ei ole hoonet ka,» rääkis Saar. Ühes mõisaga on tulnud silm peal hoida ka näiteks aidal, tallil, moonakamajadel ja lautadel, sest need hooned kuuluvad kõik mõisaga kokku.

Kõrvalhoonete võlud

Selliseid mõisa lisahooneid saab Viljandimaal ka eraldi osta. Viljandi valla Loodi mõisakompleksi meierei omanikuks saaks 185 000 euroga ning Halliste valla Õisu mõisakompleksist võib endale näiteks 45 000 euro eest osta ja elumajaks ümber ehitada  kunagise saunahoone või 36 000 euro eest magasiaida. Ka nende hoonete potentsiaalsed ostjad on pigem välismaalased.

«Põhiliselt on need olnud soomlased,» ütles Arco Vara maakler Anna Volmer, kelle kaudu müüakse üht Õisu mõisakompleksi kõrvalhoonetest – 1920. aastal ehitatud ja renoveerimist vajavat saunamaja.

«Omanik on seal teinud ka kõik ehitusplaanid ja põhimõtteliselt ostja saaks nende järgi kõik valmis teha,» lausus ta, kuid tõdes, et see 45 000 eurot tundub ostjale praegu maja eest veidi kõrge hind. Samas märkis maakler, et tolle maakivist hoone ajaloolisust ja paika arvesse võttes on hind jällegi täiesti paras. «See ongi hästi palju inimeses kinni, kes tahabki, et oleksid paksud maakivi seinad,» lausus ta.

Samamoodi ootab oma aega samasse mõisakompleksi kuuluv 1880. aastal ehitatud magasiait. Selle müügiga tegelev kinnisvaraarendaja Raul Alliksaar tõdes samuti, et ostjaid on vähe ning inimesed ilmselt ei oska hoone väärtust näha. «Magasiaidal on ideaalne asukoht – ilmakaartest ja tuultest kuni loodusliku kohani välja,» lausus ta.

Alliksaar näekski hoonet tulevikus just elumajaks ümberehitatuna. «Huvi on aga tuntud minimaalselt ja sellepärast olen ka hinda järjest alla võtnud,» rääkis ta ja lisas, et vististi kolm aastat tagasi sai maja müüki pandud 50 000 euroga.

Lisalugu

Esmalt korda koertemaja

Samal ajal kui osa mõisu alles ootab uut hingamist, on Pollil mõis ja mõisa park ärganud uuele elule. Taasärkamise algus oli külamajas peetud koosolek, kus Karksi vald andis mõisa pargi tasuta 25 aastaks rendile osaühingule Polli Mõis.

Vallal polnud jaksu parki hooldada ja nõnda otsustatigi see anda ettevõttele, millele kuulub suur osa Polli mõisast. Polli Mõis on juba küsinud raha keskkonnainvesteeringute keskusest, et toetuse abil teha pargile dendroloogiline hinnang ja hoolduskava.

Kui toetust ei saada, on siiski plaanis tänavu alustada ning kui kogu dendroloogilist hinnangut valmis ei jõua – park on suur –, jätkatakse järgmisel aastal. Kindlasti on plaanis parki niita ja korrastada, et see mõisaga jälle kokku sobima hakkaks.

«Park on ju alati olnud peahoone lahutamatu osa ning kõik pargi vaatekoridorid ja teljed lähtuvad sellest,» ütles OÜ Polli Mõis omanik Kaido-Allan Lainurm, kellel on kindel plaan teha korda kogu mõisakompleks.

«Neid restorane ja konverentsikeskusi on juba igale poole rajatud, aga Polli mõisale tahaksime anda sellise väikese krutski ning ühendada seal tootmise ja vaba aja veetmise. Perspektiivis oleks see mõnus perekondlik puhkekeskus koos looduspargiga,» kirjeldas ta.

Tänavused esimesed silmaga nähtavad tööd tehakse ära mõisahoone kõrval asuvas punastest tellistest koertemajas. Koeri sinna sisse ilmselt ei võeta, küll aga on mõte, et kui mõisas külalistemaja tööle hakkab, võib seal majutada külaliste koeri. «Olen ise koeraga pikkadel reisidel käinud ja tean, et on hea, kui on sellised kohad, kuhu saab koera kaasa võtta ja kus ta on oodatud,» ütles ta.

Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 97% protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Indeks langes aprillis 2,8% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 1231 eurot. Märtsis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1266 €/m².

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman sõnas, et indeksi tõus peaaegu buumiaegsele tasemele on olnud loogiline, samas edasist kiiret hinnatõusu pole põhjust oodata. „Edasine sõltub ikkagi Eesti konkurentsivõimest ja majandusedust, soovitame igatahes suuri hinnatõuse oma lähituleviku prognoosidesse mitte lisada,“ lausus ta.

Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 12 protsendiga.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud kõikide korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Kuigi Eesti elanike koduhoiustel on hetkel läbi aegade suurim kogusumma, 5,9 miljardit eurot, jaguneb see raha ebaühtlaselt. Kui tähtajaliste hoiuste maht väheneb, on selge, et see raha kuhugi liigub ning eeldatavasti on selleks just kinnisvaraturg, kinnitati täna toimuval Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“.

Swedbanki krediidiportfelli valdkonnajuht Urmas Simson sõnas, et tema hinnangul on Eestis praegusel hetkel 200 000 – 250 00 inimest, kelle hoiusel on enam kui 5 000 eurot. „Just nende inimeste otsustest määratakse paljuski, kuhu liigub Eesti majandus ja kuhu liigub ka kinnisvaraturg.“

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman tõi kõrvale, et eraisikute koduhoiuste maht Eestis on praegu kokku 5,9 miljardit eurot ning kuna tähtajaliste hoiuste osakaal selles pidevalt väheneb, tekib küsimus kuhu see raha liigub. Kuivõrd võiks see liikuda kinnisvarasektorisse?

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing selgitas samas, et tarbijakindlustunde indikaator on madal ning  see on viimaste kvartalitega langenud. „Meie tarbijad on nagu väikesed jänkud, kes hüplevad siia-sinna. Oleme närvilised ning iga väiksem muudatus maksudes või mõnes muus majandusnäitajas mõjutab meie kindlust,“ selgitas Josing. „Näiteks inflatsioon mõjutab tarbijate kindlustunde indikaatorit kõvasti, hulga rohkem kui naabrite juures Rootsis või Soomes.“

Selle põhjus on tema sõnul siiski Eesti elanike suhteline vaesus. „Kinnisvara notariaalseid tehinguid teeb meil aastas siiski alla 50 000  inimese ja tegelikult tuleb kinnisvaraturgude analüüsiks just tuleb analüüsida täpselt seda gruppi.  Ülejäänud elanikkond, kelle ostuotsused mõjutavad igapäevaselt küll näiteks tarbijahinnaindeksit, kinnisvaraturgude arengut eriti ei mõjuta. Nemad elavad pigem peost suhu,“ märkis Josing.

Kinnisvaraarendajad on hakanud rajama investoritele suunatud külaliskortereid, mida viimased saavad lihtsalt välja üürida.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman selgitas, et külaliskorterite all peetakse silmas tavaliselt äripinna sihtotstarbega välja üürimise eesmärgil rajatud pindasid, mida kinnisvaraarendajad müüvad otse investoritele.

„Korterid on üliratsionaalse planeeringuga ja sellest tulenevalt küllaltki väikesed, sihtotstarbest tulenevalt on võimalik ettevõtte nimele ostes ostusummalt käibemaks tagasi küsida, mis muudab sisenemishinna veelgi väiksemaks,“ rääkis Sooman.

„Selliste korterite tootlus jääb 5-7% vahele, mis praeguste olematute hoiuseintresside juures on muutunud väga populaarseks investeerimistooteks. Näiteks Kuklase 16/18 hoone puhul broneeriti ainuüksi eelmüügiga 15 külaliskorterit. Huvi sedasorti pindade vastu on suur ka Lasnamäel ning Kesklinnas,“ rääkis Sooman.

„Üldiselt on kvaliteeti hindav investor ära tabanud, et lihtsam on osta külaliskorter uude majja ja tekitada endale korraliku üürnikuga väärikas üüritulu, selle asemel, et osta kokku vanu räämas kortereid ja neid pidevalt putitamas käia,“ lisas Sooman.

Ettevõtlusminister Liisa Oviiri sõnul püüab riik täita olulist tühimikku üüriturul, kuid kinnisvaraga tegelevad ettevõtjad peavad plaani ettevõtjavaenulikuks.

Juba mõnda aega küpsenud plaani ehitada 6000 riiklikku üürikorterit hakatakse ellu viima järgmisest aastast, need valmivad 2020. aastaks pilootprojektina Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse, kirjutab Äripäev.

Pindi Kinnisvara partner Peep Soomani sõnul muudab erasektoriga konkureerimine Eesti riigi ebausaldusväärseks investeerimiskeskkonnaks, sest investeerimiskliima ja mainekuvand on investorite jaoks oluline argument, kas siia raha paigutada või mitte.

„Kinnisvaraäri ei ole ju tegelikult riigi funktsioneerimiseks vajalik tegevus ja sellepärast ma nimetangi seda poliitpopulismiks. Sellega selgelt püütakse valijate hääli, aga lõppkokkuvõttes paisatakse investeeringute keskkond segamini, andmata endale täiel määral aru, missugusena sellised otsused väljapoole võivad välja paistma hakata,“ ütles ta.

Valga moodsaim kortermaja on aastaid seisnud suures osas tühjana – nüüd aga on kõik vabad korterid omandanud firma, kellel plaan need kõik lähiaastatel elanikega täita.

Põhikooli vastas asuv Kungla 21 on Valga uusim lõpuni valmis ehitatud korruselamu. Paraku oli seal alates valmimisest 1990. aastate algul kuni selle kevadeni õnnestunud müüa 32 korterist vaid 10. Põhjus on seni elamispindade eest küsitud kõrge hind.

Nüüd püüab majale elu sisse puhuda Valgast võrsunud ärimehe Indrek Kasekampi firma Kungla Kodu OÜ, kellel õnnestus kõik seni müügis olnud pinnad eelmiselt omanikult Trendnet OÜ-lt omandada. Uus ettevõte usub, et korterite praegune hind – vahemikus 17 000 ja 32 000 eurot – võimaldab neile paari aastaga omaniku leida.

“Plaanime müüa üks-kaks korterit kuus. Võib-olla kaks-kolm ei lähegi müügiks, vaid üüripindadeks. Oleme arvestanud, et viimased korterid saavad elanikud hiljemalt 2017. aasta teises pooles,” käis Kasekamp välja konkreetse plaani.

Et see nii ka läheks, on ettevõtte korterite müügiga tegelema palganud varemgi Valgas kinnisvara alal tegutsenud, kuid viimastel aastatel bussijuhi, jõuluvana ja pillimehena leiba teeniva Martin Kasepuu, kes masuajal kinnisvara valdkonnas kõrvetada sai. Kasepuu ise tollest perioodist eriti rääkida ei soovi – nendib vaid, et lasi lähisugulasest kinnisvarahail endal naha üle kõrvade tõmmata.

Kasekamp kinnitas, et Kasepuud soovitas talle koostööpartneriks üks osanikest. Valgamaalasele teadaolevalt oli soovitaja Indrek Kasekampi isa Rein Kasekamp, kes koos Tartus registreeritud osaühinguga Singelton Kungla Kodu OÜ juhatusse kuulub.

Kasepuu sõnul korterite müük edeneb. «Sõlmitud on üks notariaalne leping, kolm inimest suhtleb korteriostuga seonduvalt pangaga, hulk ostuhuvilisi on veel huvi tundnud.»

Ambitsioonikas plaan

Pindi Kinnisvara OÜ maakler Hans Heinjärv, kes aastaid Valga kinnisvaraturul tegutsenud, plaani hiljemalt järgmise aasta lõpuks maja elanikega täita realistlikuks ei pea, kuna Valgas puudub tema sõnul kohalik ostujõuline klientuur.

«Hind on üle kahe korra kõrgem Valgas müügil olevate paremate ühe- ja kahetoaliste korterite omast. Seega kliente tuleb leida Eesti teistest piirkondadest, kellele on selline hinnaklass isegi väga soodne,» tõdes Heinjärv.

Kasepuu sõnul on aga majas korteri omandamise vastu huvi tundnud ka kohalikke inimesi. «Näiteks üks vanahärra oli ammusest ajast ühetoalisi passinud, aga sobivat ei leidnud.»

Maja ühe suurima plussina tõi ta avara sisehoovi ja parkimiskohtade kõrval välja, et see on enamalt jaolt ehitatud veel siis, kui ei iga hinna eest odava ehitamise põhimõtet.

Ülalpidamiskulud olevat aga Kasekampi sõnul oluliselt väiksemad kui aastakümneid tagasi ehitatud korterelamutel. «Näiteks küttekulud, kuna maja on hästi soojustatud.»

Kasepuu sõnul aitab küttekulusid madalal hoida seegi, et majas on toimiv korteriomanike ühisus, kes teeb koostööd hoonet haldava Arkaadia Haldusega. «Tuleb anda au haldur Ene Pihule, kes suutnud tagada, et küttekulud on väga soodsad. Tühjades korterites on samas külmemal perioodil sees hoitud selline soojus, mis pole lasknud tühjadel korteritel niiskuma ega hallitama minna.»

Ka Pihu kinnitas, et hoone seisukord on igati hea. «Maja on soojapidavam kui nõukogude ajal ehitatud ja siiani renoveerimata majad.»

Leidub ka puudusi

Positiivne on Kasepuu sõnul paradoksaalsel kombel juures ka asjaolu, et suurem osa majast on nii kaua tühjalt seisnud. «Kuna see juba 1993. aastal konserveeriti, jõudis maja paika vajuda. Nüüdseks on välja löönud kõik läbijooksud, mikromõrad ja muud taolised puudused. Oleme nendega püüdnud arvestada ka hinna määramisel.»

Kõige suurema puudusena tõi ta välja, et niiskusevöö on jäetud omal ajal panemata. Arkaadia tegeleb küll Kasepuu kinnitusel selle probleemiga – paraku küsivat kohalikud firmad selle puuduse kõrvaldamise eest tema hinnangul ebamõistlikult palju raha.

Positiivne on aga Kasepuu kinnitusel, et majal on juba olemas remondifond. Külmade ilmade saabudes on plaanis taotleda ka energiamärgis.

Indrek Kasekamp usub, et kui elamispindade müük hästi läheb, tuleb see kasuks ka linna korteriturule. «Suure tõenäosusega soovivad inimesed pärast eluaseme vahetamist müüa enda praeguse elukoha, kuhu omakorda võivad kolida iseseisvat eluteed alustavad inimesed või praegused üürnikud. Kui on rohkem valikut, ongi eeldused ostu-müügitehingute kasvuks loodud.»

Valga korterituru arengusse usub ka Martin Kasepuu. Ta loodab, et linnajuhtide püüded meelitada Valka linna investoreid tulemusteta ei jää. Koos investeeringutega aga suureneb lootus, et siia tuleb uusi inimesi, kes vajavad kvaliteetset elamispinda.

Ka Hans Heinjärv usub, et töökohtade võimalik lisandumine elavdaks kinnisvaraturgu. Samas rõhutas ta, et muutused kinnisvaraturul võivad aset leida aastate, mitte kuudega. «Oluline on seegi, et noori nii palju ei lahkuks.»

PRESSITEADE

4. mai 2016.a.

EKFL: Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) koostöös Swedbankiga korraldab 5. mail konverentsi „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“, kus asjatundjad annavad ülevaate hetkeseisust ja lähitulevikust kinnisvarasektoris.

Konverentsil selgub ka „Kinnisvara tegu 2015“ laureaat, kellele antakse üle Tauno Kangro skulptuur „Mees oma unistuste aknal“.

EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel tõdeb: „Eesti rahvas on jätkuvalt kinnisvara usku. Põhjuseks teadagi madalad intressimäärad, usu kaotus väärtpaberiturusse ja seisva raha „põlemine“. Sellest tulenevalt ka rekordid uusarenduste turul. Samas arendajatel hakkavad masust tingitud riiulile jäänud krundid lõppema. Ärikinnisvara poole pealt on turg tihe, siit ka küsimus – kas uus normaalsus?“

Pika traditsiooniga kinnisvarakonverentsi avab Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Teemad:

„Eesti majanduse väljavaated“ Urmas Simson, Swedbanki krediidiportfelli valdkonnajuht.

„Eesti kinnisvaraturu taastumise eripärad. Mis on põhjustanud erineva kiiruse?“ Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ analüütik.

„KODA „liigutatav betoonmaja“ – uus mõtteviis elamise korraldamises“ Ülar Mark, KODA by Kodasema arhitekt.

„OÜ-tamine – olukorrast Maksu- ja Tolliameti silmade läbi“ Kaido Lemendik, Maksu – ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja.

Diskussioonpaneelid:

„Eluasemeturu rõõmud ja mured 2016-2017“ moderaator Peep Sooman.

„Kas ärikinnisvarasektoris uus normaalsus?“ moderaator Ardi Roosimaa.

„OÜ-tamine – olukorrast Maksu- ja Tolliameti silmade läbi“ moderaator Marko Pikani.

„Kes on klient ja milline on maakleri lepinguväline vastutus kinnisvaratehingu osapoolte ees“ moderaator Ingvar Allekand.

Paneelides osalevad: Marje Josing, Andres Aavik, Jüri Kulbin, Avo Rõõmussaar, Arle Mölder, Gert Jostov, Kaido Lemendik, Jaanus Laugus, Aet Peetso, Andres Sooniste, Pille Pettai, Ilmar Räni.

Konverents toimub Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt.4), moderaatorid on EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ja EKFLi juhatuse esimees, Pindi Kinnisvara seeniorpartner Kalev Roosiväli.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Lisainfo:

Tõnis Rüütel

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Tegevdirektor

+ 372 50 46 517

Mujal maailmas populaarne büroopindade jagamine kogub tuure ka Eestis.

Möödunud aasta lõpus prognoosis Deloitte Center for Financial Services, et ärikinnisvaras on oodata radikaalseid muutusi, millega peaks iga ärikinnisvarasse investeerja arvestama.

Sarnaselt Uberi ja Lyftiga, mis muudavad inimeste arusaamu ühistranspordist ja isikliku sõiduvahendi omamisest, muudab jagamismajandus ärikinnisvara kasutamise põhimõtteid.

WeWorkja Regus rahuldavad äriklientide lühiajalist vajadust kontoripindade ja nõupidamisruumide järele nii päevakui ka tunnipõhiselt. Liquidspace on asendanud pikaajalised rangelt reglementeeritud üürilepingud lühiajaliste ning üüritava pinna suurust paindlikult muuta lubavate lepingutega.

Eestis on suurim selliseid teenuseid pakkuv firma Regus, millel on siin kaks keskust. Sügisel on lisaks plaanis avada jagatav büroopind Worklandi kaubamärgi all Tallinnas Hobujaama tänaval. Büroopinna operaatorfirma BPT Real Estate juhi Indrek Hääle sõnul muudab jagamismajandus võrreldes tavalise kinnisvaraga kinnisvarakasutuse põhimõtteid.

Eeliseks paindlikkus. Ärikinnisvarast rääkides peetakse siiamaani silmas peamiselt fikseeritud tähtajaga rendilepinguid. “Rääkimata sellest, et kontor ise on kindla suurusega,” märkis Hääl. “See sunnib ettevõtteid hoidma firmasid kindlas raamistikus, mis pole lihtne, kui ettevõte kasvab kiiresti,” selgitas Hääl. Ta lisas, et muutused toimuvad ärimaailmas kiiresti, sageli üleöö. See seab ettevõtja olukorda, kus on vaja paindlikke lahendusi.

Jagamismajanduse kontseptsioon büroopindade puhul tähendab, et operaatorfirma

on välja ehitanud bürooruumid, kus on olemas ettevõtjatele vajalik: lauad ja toolid, aga ka kööginurk ja kohvimasin. Ettevõtjal pole muud, kui kontorisse kohale tulla, end laua taga sisse seada, sülearvuti lahti lüüa ja tööle asuda, märkis Hääl.

Hääle sõnul ei jääda vaid inventarikeskseks, lisaks pakutakse sekretäriteenust, hoolitsedes nii telefonikõnede eest kui ka jagades kontoris posti laiali.

Ettevõtja maksab selle eest, mida ta kasutab. “Näiteks saab firma rentida mõneks tunniks koosolekuruumi, ilma et peaks selle eest kogu aeg maksma,” tõi ta näiteks.

Kasutaja seisukohast on jagamisbüroo eelis paindlikkus. Samuti on Hääle sõnul tähtis kokkuhoid. “Näiteks ei pea ostma mööblit – kui midagi läheb katki, parandame ise ära. Ettevõte ei pea tegelema kontorihaldusega, ta rendib ainult oma töölauda, muu on meie poolt hinna sees,” kirjeldas ta.

Hääle sõnul on mujal maailmas levinud ka käibepõhine jagamismudel. “Kui äril läheb väga hästi, siis jagatakse ka näiteks kasumit. Mujal Euroopas ja USAs on see väga levinud,” lausus Hääl. “Ma usun, et ka meil saab see populaarseks,” märkis ta.

Jagatud kulud. Eestis jagamisbüroo kogemusi esialgu napib, Leedus seda kasutanud Rootsi Kaubanduskoja Leedu filiaali tegevdirektori Jolita Bareikiene sõnul otsustati kontseptsiooni kasuks eelkõige filiaali asukoha pärast – see asub Leedus Vilniuse kesklinnas Gediminase avenüül. “Varem oli meil tavaline kontori rendileping,” märkis Bareikiene. “Jagamisbüroo eeliseks on, et administratiivsed kohustused on jagatud kõigi üürnike vahel. Nii on odavam. Lisaks kannavad kõigi teenuste eest hoolt operaatori administraatorid, mis on meile oluline, kuna meie kontoris töötab ainult kaks inimest,” rääkis Bareikiene. Tema sõnul annab see töötajatele võimaluse keskenduda tööülesannetele, kuna nad ei pea tegelema kõrvaliste asjadega.

Bareikiene jätkas, et filiaalijaoks on väga oluline ka tõik, et kõik muud teenused, nende seas koristamine ja turvateenus, on arvestatud hinna sisse. “Kui me peaksime nende asjade eest ise hoolt kandma, võib juhtuda, et mõni teenusepakkuja asub teises linna otsas, mis võtab omakorda aega,” lausus ta.

Kallis lõbu. Tundub, et tegu on kalli teenusega. Hindu kommenteerides jäi Hääl napisõnaliseks, märkides, et sihtrühmaks polegi firmad, kes alles esimesi samme teevad. “Me ei saa pakkuda väga odavat ruutmeetripõhist hinda, vaadata tuleb kogu paketi maksumust, kuna selles on palju tugiteenuseid,” märkis ta. Ta lisas, et kui mõelda kas või sellele, kui palju maksab ainuüksi kontorisisustuse ostmine, võib lõppkokkuvõttes teenus siiski odavamgi tulla. “Samuti ei tasu unustada, et ettevõtte käekäik ja vajadused võivad olla väga muutlikud,” lisas ta.

Hääle sõnul onjagamismajanduse mudeli peamine risk see, et operaator ei taba ära, mida turg ja kliendid soovivad. “Siis sa ei pruugi suuta oma teenust müüa. Meie risk on see, et kui me ei saa kõiki kohti täis, on see meie jaoks kulu,” selgitas Hääl.

Juba väga populaarne

Lätis ja Leedus on jagamismajandus büroopindade rendiäris juba väga populaarne, ütles BPT Real Estate’i juht Indrek Hääl. “Näiteks Riias on meil 1300ruutmeetrine äripind, mis on üle 80% täis müüdud. Vilniuses avasime hiljuti koha, mis oli juba enne avamist pooleldi välja müüdud. Huvi on suur,” rääkis Hääl. Ta kiitis, et büroopindade jagamisega tekib ettevõtete vahel sünergia. “Ettevõtja saab oma kabinetis tööd teha, aga samas ühisalas koos kohvi juues mõtteid vahetada. Nii võivad hakata sündima põnevad ideed.”

Kommentaar – jagamine laieneb

LAURI TABUR, Pindi Kinnisvara tegevjuht

“Jagamismajandus on tehnoloogilise arengu üks kõrvalproduktidest, mis tekib ja areneb sõltumata majandussektorist. Kui tehnoloogia võimaldab piisava usaldusväärsusega mingit teenust pakkuda ja selle tulemusena tekib kasum, areneb nähtus, mida nimetame jagamismajanduseks.

Airbnb on selles asjas hea teenäitaja. Arvan, et on vaid aja küsimus, kui ka ärikinnisvara valdajad tulevad turule mudelitega stiilis kelder.ee või kabinet. ee, pakkudes huvilistele vastava ruumi üürimist.”