Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 97% protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Indeks langes aprillis 2,8% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 1231 eurot. Märtsis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1266 €/m².

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman sõnas, et indeksi tõus peaaegu buumiaegsele tasemele on olnud loogiline, samas edasist kiiret hinnatõusu pole põhjust oodata. „Edasine sõltub ikkagi Eesti konkurentsivõimest ja majandusedust, soovitame igatahes suuri hinnatõuse oma lähituleviku prognoosidesse mitte lisada,“ lausus ta.

Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 12 protsendiga.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud kõikide korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Kuigi Eesti elanike koduhoiustel on hetkel läbi aegade suurim kogusumma, 5,9 miljardit eurot, jaguneb see raha ebaühtlaselt. Kui tähtajaliste hoiuste maht väheneb, on selge, et see raha kuhugi liigub ning eeldatavasti on selleks just kinnisvaraturg, kinnitati täna toimuval Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“.

Swedbanki krediidiportfelli valdkonnajuht Urmas Simson sõnas, et tema hinnangul on Eestis praegusel hetkel 200 000 – 250 00 inimest, kelle hoiusel on enam kui 5 000 eurot. „Just nende inimeste otsustest määratakse paljuski, kuhu liigub Eesti majandus ja kuhu liigub ka kinnisvaraturg.“

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman tõi kõrvale, et eraisikute koduhoiuste maht Eestis on praegu kokku 5,9 miljardit eurot ning kuna tähtajaliste hoiuste osakaal selles pidevalt väheneb, tekib küsimus kuhu see raha liigub. Kuivõrd võiks see liikuda kinnisvarasektorisse?

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing selgitas samas, et tarbijakindlustunde indikaator on madal ning  see on viimaste kvartalitega langenud. „Meie tarbijad on nagu väikesed jänkud, kes hüplevad siia-sinna. Oleme närvilised ning iga väiksem muudatus maksudes või mõnes muus majandusnäitajas mõjutab meie kindlust,“ selgitas Josing. „Näiteks inflatsioon mõjutab tarbijate kindlustunde indikaatorit kõvasti, hulga rohkem kui naabrite juures Rootsis või Soomes.“

Selle põhjus on tema sõnul siiski Eesti elanike suhteline vaesus. „Kinnisvara notariaalseid tehinguid teeb meil aastas siiski alla 50 000  inimese ja tegelikult tuleb kinnisvaraturgude analüüsiks just tuleb analüüsida täpselt seda gruppi.  Ülejäänud elanikkond, kelle ostuotsused mõjutavad igapäevaselt küll näiteks tarbijahinnaindeksit, kinnisvaraturgude arengut eriti ei mõjuta. Nemad elavad pigem peost suhu,“ märkis Josing.

Kinnisvaraarendajad on hakanud rajama investoritele suunatud külaliskortereid, mida viimased saavad lihtsalt välja üürida.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman selgitas, et külaliskorterite all peetakse silmas tavaliselt äripinna sihtotstarbega välja üürimise eesmärgil rajatud pindasid, mida kinnisvaraarendajad müüvad otse investoritele.

„Korterid on üliratsionaalse planeeringuga ja sellest tulenevalt küllaltki väikesed, sihtotstarbest tulenevalt on võimalik ettevõtte nimele ostes ostusummalt käibemaks tagasi küsida, mis muudab sisenemishinna veelgi väiksemaks,“ rääkis Sooman.

„Selliste korterite tootlus jääb 5-7% vahele, mis praeguste olematute hoiuseintresside juures on muutunud väga populaarseks investeerimistooteks. Näiteks Kuklase 16/18 hoone puhul broneeriti ainuüksi eelmüügiga 15 külaliskorterit. Huvi sedasorti pindade vastu on suur ka Lasnamäel ning Kesklinnas,“ rääkis Sooman.

„Üldiselt on kvaliteeti hindav investor ära tabanud, et lihtsam on osta külaliskorter uude majja ja tekitada endale korraliku üürnikuga väärikas üüritulu, selle asemel, et osta kokku vanu räämas kortereid ja neid pidevalt putitamas käia,“ lisas Sooman.

Ettevõtlusminister Liisa Oviiri sõnul püüab riik täita olulist tühimikku üüriturul, kuid kinnisvaraga tegelevad ettevõtjad peavad plaani ettevõtjavaenulikuks.

Juba mõnda aega küpsenud plaani ehitada 6000 riiklikku üürikorterit hakatakse ellu viima järgmisest aastast, need valmivad 2020. aastaks pilootprojektina Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse, kirjutab Äripäev.

Pindi Kinnisvara partner Peep Soomani sõnul muudab erasektoriga konkureerimine Eesti riigi ebausaldusväärseks investeerimiskeskkonnaks, sest investeerimiskliima ja mainekuvand on investorite jaoks oluline argument, kas siia raha paigutada või mitte.

„Kinnisvaraäri ei ole ju tegelikult riigi funktsioneerimiseks vajalik tegevus ja sellepärast ma nimetangi seda poliitpopulismiks. Sellega selgelt püütakse valijate hääli, aga lõppkokkuvõttes paisatakse investeeringute keskkond segamini, andmata endale täiel määral aru, missugusena sellised otsused väljapoole võivad välja paistma hakata,“ ütles ta.

Valga moodsaim kortermaja on aastaid seisnud suures osas tühjana – nüüd aga on kõik vabad korterid omandanud firma, kellel plaan need kõik lähiaastatel elanikega täita.

 

Põhikooli vastas asuv Kungla 21 on Valga uusim lõpuni valmis ehitatud korruselamu. Paraku oli seal alates valmimisest 1990. aastate algul kuni selle kevadeni õnnestunud müüa 32 korterist vaid 10. Põhjus on seni elamispindade eest küsitud kõrge hind.

Nüüd püüab majale elu sisse puhuda Valgast võrsunud ärimehe Indrek Kasekampi firma Kungla Kodu OÜ, kellel õnnestus kõik seni müügis olnud pinnad eelmiselt omanikult Trendnet OÜ-lt omandada. Uus ettevõte usub, et korterite praegune hind – vahemikus 17 000 ja 32 000 eurot – võimaldab neile paari aastaga omaniku leida.

“Plaanime müüa üks-kaks korterit kuus. Võib-olla kaks-kolm ei lähegi müügiks, vaid üüripindadeks. Oleme arvestanud, et viimased korterid saavad elanikud hiljemalt 2017. aasta teises pooles,” käis Kasekamp välja konkreetse plaani.

Et see nii ka läheks, on ettevõtte korterite müügiga tegelema palganud varemgi Valgas kinnisvara alal tegutsenud, kuid viimastel aastatel bussijuhi, jõuluvana ja pillimehena leiba teeniva Martin Kasepuu, kes masuajal kinnisvara valdkonnas kõrvetada sai. Kasepuu ise tollest perioodist eriti rääkida ei soovi – nendib vaid, et lasi lähisugulasest kinnisvarahail endal naha üle kõrvade tõmmata.

Kasekamp kinnitas, et Kasepuud soovitas talle koostööpartneriks üks osanikest. Valgamaalasele teadaolevalt oli soovitaja Indrek Kasekampi isa Rein Kasekamp, kes koos Tartus registreeritud osaühinguga Singelton Kungla Kodu OÜ juhatusse kuulub.

Kasepuu sõnul korterite müük edeneb. «Sõlmitud on üks notariaalne leping, kolm inimest suhtleb korteriostuga seonduvalt pangaga, hulk ostuhuvilisi on veel huvi tundnud.»

Ambitsioonikas plaan

Pindi Kinnisvara OÜ maakler Hans Heinjärv, kes aastaid Valga kinnisvaraturul tegutsenud, plaani hiljemalt järgmise aasta lõpuks maja elanikega täita realistlikuks ei pea, kuna Valgas puudub tema sõnul kohalik ostujõuline klientuur.

«Hind on üle kahe korra kõrgem Valgas müügil olevate paremate ühe- ja kahetoaliste korterite omast. Seega kliente tuleb leida Eesti teistest piirkondadest, kellele on selline hinnaklass isegi väga soodne,» tõdes Heinjärv.

Kasepuu sõnul on aga majas korteri omandamise vastu huvi tundnud ka kohalikke inimesi. «Näiteks üks vanahärra oli ammusest ajast ühetoalisi passinud, aga sobivat ei leidnud.»

Maja ühe suurima plussina tõi ta avara sisehoovi ja parkimiskohtade kõrval välja, et see on enamalt jaolt ehitatud veel siis, kui ei iga hinna eest odava ehitamise põhimõtet.

Ülalpidamiskulud olevat aga Kasekampi sõnul oluliselt väiksemad kui aastakümneid tagasi ehitatud korterelamutel. «Näiteks küttekulud, kuna maja on hästi soojustatud.»

Kasepuu sõnul aitab küttekulusid madalal hoida seegi, et majas on toimiv korteriomanike ühisus, kes teeb koostööd hoonet haldava Arkaadia Haldusega. «Tuleb anda au haldur Ene Pihule, kes suutnud tagada, et küttekulud on väga soodsad. Tühjades korterites on samas külmemal perioodil sees hoitud selline soojus, mis pole lasknud tühjadel korteritel niiskuma ega hallitama minna.»

Ka Pihu kinnitas, et hoone seisukord on igati hea. «Maja on soojapidavam kui nõukogude ajal ehitatud ja siiani renoveerimata majad.»

Leidub ka puudusi

Positiivne on Kasepuu sõnul paradoksaalsel kombel juures ka asjaolu, et suurem osa majast on nii kaua tühjalt seisnud. «Kuna see juba 1993. aastal konserveeriti, jõudis maja paika vajuda. Nüüdseks on välja löönud kõik läbijooksud, mikromõrad ja muud taolised puudused. Oleme nendega püüdnud arvestada ka hinna määramisel.»

Kõige suurema puudusena tõi ta välja, et niiskusevöö on jäetud omal ajal panemata. Arkaadia tegeleb küll Kasepuu kinnitusel selle probleemiga – paraku küsivat kohalikud firmad selle puuduse kõrvaldamise eest tema hinnangul ebamõistlikult palju raha.

Positiivne on aga Kasepuu kinnitusel, et majal on juba olemas remondifond. Külmade ilmade saabudes on plaanis taotleda ka energiamärgis.

Indrek Kasekamp usub, et kui elamispindade müük hästi läheb, tuleb see kasuks ka linna korteriturule. «Suure tõenäosusega soovivad inimesed pärast eluaseme vahetamist müüa enda praeguse elukoha, kuhu omakorda võivad kolida iseseisvat eluteed alustavad inimesed või praegused üürnikud. Kui on rohkem valikut, ongi eeldused ostu-müügitehingute kasvuks loodud.»

Valga korterituru arengusse usub ka Martin Kasepuu. Ta loodab, et linnajuhtide püüded meelitada Valka linna investoreid tulemusteta ei jää. Koos investeeringutega aga suureneb lootus, et siia tuleb uusi inimesi, kes vajavad kvaliteetset elamispinda.

Ka Hans Heinjärv usub, et töökohtade võimalik lisandumine elavdaks kinnisvaraturgu. Samas rõhutas ta, et muutused kinnisvaraturul võivad aset leida aastate, mitte kuudega. «Oluline on seegi, et noori nii palju ei lahkuks.»

PRESSITEADE

4. mai 2016.a.

EKFL: Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) koostöös Swedbankiga korraldab 5. mail konverentsi „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“, kus asjatundjad annavad ülevaate hetkeseisust ja lähitulevikust kinnisvarasektoris.

Konverentsil selgub ka „Kinnisvara tegu 2015“ laureaat, kellele antakse üle Tauno Kangro skulptuur „Mees oma unistuste aknal“.

EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel tõdeb: „Eesti rahvas on jätkuvalt kinnisvara usku. Põhjuseks teadagi madalad intressimäärad, usu kaotus väärtpaberiturusse ja seisva raha „põlemine“. Sellest tulenevalt ka rekordid uusarenduste turul. Samas arendajatel hakkavad masust tingitud riiulile jäänud krundid lõppema. Ärikinnisvara poole pealt on turg tihe, siit ka küsimus – kas uus normaalsus?“

Pika traditsiooniga kinnisvarakonverentsi avab Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Teemad:

„Eesti majanduse väljavaated“ Urmas Simson, Swedbanki krediidiportfelli valdkonnajuht.

„Eesti kinnisvaraturu taastumise eripärad. Mis on põhjustanud erineva kiiruse?“ Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ analüütik.

„KODA „liigutatav betoonmaja“ – uus mõtteviis elamise korraldamises“ Ülar Mark, KODA by Kodasema arhitekt.

„OÜ-tamine – olukorrast Maksu- ja Tolliameti silmade läbi“ Kaido Lemendik, Maksu – ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja.

Diskussioonpaneelid:

„Eluasemeturu rõõmud ja mured 2016-2017“ moderaator Peep Sooman.

„Kas ärikinnisvarasektoris uus normaalsus?“ moderaator Ardi Roosimaa.

„OÜ-tamine – olukorrast Maksu- ja Tolliameti silmade läbi“ moderaator Marko Pikani.

„Kes on klient ja milline on maakleri lepinguväline vastutus kinnisvaratehingu osapoolte ees“ moderaator Ingvar Allekand.

Paneelides osalevad: Marje Josing, Andres Aavik, Jüri Kulbin, Avo Rõõmussaar, Arle Mölder, Gert Jostov, Kaido Lemendik, Jaanus Laugus, Aet Peetso, Andres Sooniste, Pille Pettai, Ilmar Räni.

Konverents toimub Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt.4), moderaatorid on EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ja EKFLi juhatuse esimees, Pindi Kinnisvara seeniorpartner Kalev Roosiväli.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Lisainfo:

Tõnis Rüütel

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Tegevdirektor

+ 372 50 46 517

Mujal maailmas populaarne büroopindade jagamine kogub tuure ka Eestis.

Möödunud aasta lõpus prognoosis Deloitte Center for Financial Services, et ärikinnisvaras on oodata radikaalseid muutusi, millega peaks iga ärikinnisvarasse investeerja arvestama.

Sarnaselt Uberi ja Lyftiga, mis muudavad inimeste arusaamu ühistranspordist ja isikliku sõiduvahendi omamisest, muudab jagamismajandus ärikinnisvara kasutamise põhimõtteid.

WeWorkja Regus rahuldavad äriklientide lühiajalist vajadust kontoripindade ja nõupidamisruumide järele nii päevakui ka tunnipõhiselt. Liquidspace on asendanud pikaajalised rangelt reglementeeritud üürilepingud lühiajaliste ning üüritava pinna suurust paindlikult muuta lubavate lepingutega.

Eestis on suurim selliseid teenuseid pakkuv firma Regus, millel on siin kaks keskust. Sügisel on lisaks plaanis avada jagatav büroopind Worklandi kaubamärgi all Tallinnas Hobujaama tänaval. Büroopinna operaatorfirma BPT Real Estate juhi Indrek Hääle sõnul muudab jagamismajandus võrreldes tavalise kinnisvaraga kinnisvarakasutuse põhimõtteid.

Eeliseks paindlikkus. Ärikinnisvarast rääkides peetakse siiamaani silmas peamiselt fikseeritud tähtajaga rendilepinguid. “Rääkimata sellest, et kontor ise on kindla suurusega,” märkis Hääl. “See sunnib ettevõtteid hoidma firmasid kindlas raamistikus, mis pole lihtne, kui ettevõte kasvab kiiresti,” selgitas Hääl. Ta lisas, et muutused toimuvad ärimaailmas kiiresti, sageli üleöö. See seab ettevõtja olukorda, kus on vaja paindlikke lahendusi.

Jagamismajanduse kontseptsioon büroopindade puhul tähendab, et operaatorfirma

on välja ehitanud bürooruumid, kus on olemas ettevõtjatele vajalik: lauad ja toolid, aga ka kööginurk ja kohvimasin. Ettevõtjal pole muud, kui kontorisse kohale tulla, end laua taga sisse seada, sülearvuti lahti lüüa ja tööle asuda, märkis Hääl.

Hääle sõnul ei jääda vaid inventarikeskseks, lisaks pakutakse sekretäriteenust, hoolitsedes nii telefonikõnede eest kui ka jagades kontoris posti laiali.

Ettevõtja maksab selle eest, mida ta kasutab. “Näiteks saab firma rentida mõneks tunniks koosolekuruumi, ilma et peaks selle eest kogu aeg maksma,” tõi ta näiteks.

Kasutaja seisukohast on jagamisbüroo eelis paindlikkus. Samuti on Hääle sõnul tähtis kokkuhoid. “Näiteks ei pea ostma mööblit – kui midagi läheb katki, parandame ise ära. Ettevõte ei pea tegelema kontorihaldusega, ta rendib ainult oma töölauda, muu on meie poolt hinna sees,” kirjeldas ta.

Hääle sõnul on mujal maailmas levinud ka käibepõhine jagamismudel. “Kui äril läheb väga hästi, siis jagatakse ka näiteks kasumit. Mujal Euroopas ja USAs on see väga levinud,” lausus Hääl. “Ma usun, et ka meil saab see populaarseks,” märkis ta.

Jagatud kulud. Eestis jagamisbüroo kogemusi esialgu napib, Leedus seda kasutanud Rootsi Kaubanduskoja Leedu filiaali tegevdirektori Jolita Bareikiene sõnul otsustati kontseptsiooni kasuks eelkõige filiaali asukoha pärast – see asub Leedus Vilniuse kesklinnas Gediminase avenüül. “Varem oli meil tavaline kontori rendileping,” märkis Bareikiene. “Jagamisbüroo eeliseks on, et administratiivsed kohustused on jagatud kõigi üürnike vahel. Nii on odavam. Lisaks kannavad kõigi teenuste eest hoolt operaatori administraatorid, mis on meile oluline, kuna meie kontoris töötab ainult kaks inimest,” rääkis Bareikiene. Tema sõnul annab see töötajatele võimaluse keskenduda tööülesannetele, kuna nad ei pea tegelema kõrvaliste asjadega.

Bareikiene jätkas, et filiaalijaoks on väga oluline ka tõik, et kõik muud teenused, nende seas koristamine ja turvateenus, on arvestatud hinna sisse. “Kui me peaksime nende asjade eest ise hoolt kandma, võib juhtuda, et mõni teenusepakkuja asub teises linna otsas, mis võtab omakorda aega,” lausus ta.

Kallis lõbu. Tundub, et tegu on kalli teenusega. Hindu kommenteerides jäi Hääl napisõnaliseks, märkides, et sihtrühmaks polegi firmad, kes alles esimesi samme teevad. “Me ei saa pakkuda väga odavat ruutmeetripõhist hinda, vaadata tuleb kogu paketi maksumust, kuna selles on palju tugiteenuseid,” märkis ta. Ta lisas, et kui mõelda kas või sellele, kui palju maksab ainuüksi kontorisisustuse ostmine, võib lõppkokkuvõttes teenus siiski odavamgi tulla. “Samuti ei tasu unustada, et ettevõtte käekäik ja vajadused võivad olla väga muutlikud,” lisas ta.

Hääle sõnul onjagamismajanduse mudeli peamine risk see, et operaator ei taba ära, mida turg ja kliendid soovivad. “Siis sa ei pruugi suuta oma teenust müüa. Meie risk on see, et kui me ei saa kõiki kohti täis, on see meie jaoks kulu,” selgitas Hääl.

Juba väga populaarne

Lätis ja Leedus on jagamismajandus büroopindade rendiäris juba väga populaarne, ütles BPT Real Estate’i juht Indrek Hääl. “Näiteks Riias on meil 1300ruutmeetrine äripind, mis on üle 80% täis müüdud. Vilniuses avasime hiljuti koha, mis oli juba enne avamist pooleldi välja müüdud. Huvi on suur,” rääkis Hääl. Ta kiitis, et büroopindade jagamisega tekib ettevõtete vahel sünergia. “Ettevõtja saab oma kabinetis tööd teha, aga samas ühisalas koos kohvi juues mõtteid vahetada. Nii võivad hakata sündima põnevad ideed.”

 

Kommentaar – jagamine laieneb

LAURI TABUR, Pindi Kinnisvara tegevjuht

“Jagamismajandus on tehnoloogilise arengu üks kõrvalproduktidest, mis tekib ja areneb sõltumata majandussektorist. Kui tehnoloogia võimaldab piisava usaldusväärsusega mingit teenust pakkuda ja selle tulemusena tekib kasum, areneb nähtus, mida nimetame jagamismajanduseks.

Airbnb on selles asjas hea teenäitaja. Arvan, et on vaid aja küsimus, kui ka ärikinnisvara valdajad tulevad turule mudelitega stiilis kelder.ee või kabinet. ee, pakkudes huvilistele vastava ruumi üürimist.”

Ostes kodu Pindi Kinnisvara vahendusel saate Swedbankist lepingutasu soodsamalt.

Koostöökampaania ajal on Swedbanki abiga kodu ostvatele klientidele elukondliku kinnisvara hindamisteenus Pindi Kinnisvarast ja ERI Kinnisvarast 20% soodsam.

Pindi Kinnisvara ja ERI Kinnisvara kliendile on Swedbanki kodu- ka elukindlustus kuni 25% soodsamalt.
Lisainfo: www.swedbank.ee/kinnisvara

Pakkumised kehtivad kuni 31. 08. 2016

sl_c_pos_rgb-[slogan]-est                    Pindi KV_logo           ERI

Finantsteenuseid pakuvad Swedbank AS, Swedbank P&C Insurance AS ja Swedbank Life Insurance SE. Tutvuge teenuse tingimustega aadressil www.swedbank.ee ja vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.

 

Penno Invest OÜ hakkab renoveerima Leisi alevikus tühjalt seisvat korterelamut, millest saab esimene väljaspool Kuressaaret ja sellega piirnevaid asulaid valminud korterelamu iseseisvuse taastamisest alates.

Penno Investi juht Riho Pors ütles, et Mustjala maantee 1 asuva neljakorterilise elamu renoveerimine algab kahe nädala pärast ja lõpeb suvel. Ehkki Leisi valla vaatevinklist oleks noorte perede ligimeelitamiseks eelistatud üürikorterid, paneb arendaja investeeringu tasateenimiseks kolm korterit müüki ja välja üürib vaid ühe.

Porsi andmetel on huvi Mustjala mnt 1 korterite vastu esialgu tagasihoidlik. “Aga kui me selle valmis saame, siis on see nii korralikult tehtud, et teist sellist pole väljaspool Kuressaaret vastu panna,” kinnitas arendaja. Tema hinnangul on hoone punane värv oma aja ära elanud, mistõttu tahetakse see asendada pastelse halliga.

Kui varem tuli elanikel vett tuppa tassida ämbriga, siis nüüd hakkab vesi tulema naaberkinnistu puurkaevust ning hoone reovesi juhitakse kogumismahutisse. Korterite kütmiseks ehitatakse kaminahjud, mille kõrval saab vajadusel sisse lülitada õhksoojuspumbad. “Kütte osas olnuks kõige parem variant oma katlamaja hoovil, aga ostjad ei ole valmis seda kinni maksma,” möönis Pors.

Leisi valla sotsiaalosakonna juhataja Mari-Anne Tuulingütles, et noortel on huvi elamispinna vastu Leisis, sest siin on ka kool ja kauplused. Valla oma üüripinnad asuvad kõik väljaspool vallakeskust.

Pindi Kinnisvara maakleri Natalia Leiteni sõnul pole iseseisvusajal korterelamuid väljaspool Kuressaaret ja selle vahetut naabrust ehitatud, küll on paari kohta maapiirkonnas rajatud külaliskortereid. “Aste alevikus seisab näiteks üks kolmekordne paneelmaja, mida on mitu korda tulutult üritatud valmis ehitada,” tõi ta näite.

http://www.saartehaal.ee/2016/04/28/melsase-maja-sunnib-uuesti-korterelamuna/

Eesti kodumajapidamiste hoiustejääk on kasvanud enneolematule kogusele – kokku on rahval raha kõrvale pandud ligi 5,9 miljardi euro jagu, mille kontodel hoidmine on muutunud mõttetuks.

Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur ütles, et üle aastate on eraisikud raske valiku ees – mida rahaga peale hakata?

„Hoiuseintressid on nii all, et isegi tähtajalise hoiuse poolt teenitava tulu sööb elukalliduse tõus lihtsalt ära, aktsiaturud on juba pikemat aega väga hüplikud, investeerida saab ka toorainetesse. Aga milline keskmine eestlane ostab maailmaturult kulda, naftat, vaske, niklit või maisi? Igasugused võlakirjad on ka piisavalt võõrad, et lihtne inimene käib ka nendest kaarega mööda,“ arutles Tabur. „Järgi jääbki kinnisvara. Asi mida katsuda, mis on alles ka homme ning ülehomme ja mida on võimalik päevapealt üüritulu tootma panna,“ selgitas ta.

Kui me vaatame viimaste aastate kinnisvaratehingute struktuuri, siis üha enam ostetakse korter või kaks ainult omavahendite eest just üürileandmise eesmärgil, inimesed ehitavad raske tööga kogutud raha eest endale nn neljandat pensionisammast, sest vähemalt Tallinnas ega Tartus pole üürihindade drastilist kukkumist vaja karta- unarusse jäetud väikepiirkonnad jooksevad tühjaks just kahe suurema Eesti linna suunas,“ lisas Tabur.

Pealinnas on kinnisvara kallis, seetõttu eelistavad paljud koduostjad linnalähedasi alevikke ja väikelinnu, kus praeguseks juba pakkumisi napib. Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Soomani sõnul puudutab see peamiselt odavamaid piirkondi, mitte näiteks Tabasalu ja Viimsit, kus hinnad on Tallinnaga võrreldavad. «Sakus näiteks on korterite pakkumisi vaid 23, Saue linnas 17, Kiilis kolm ja Maardu linnas kõigest kaks,» märkis ta. «Praeguseks on nii, et kui soovid korterit Tallinna lähedal, siis valik võib olla ootamatult kehv.»

Eesti kodumajapidamiste hoiustejääk on kasvanud enneolematule kogusele – kokku on rahval raha kõrvale pandud ligi 5,9 miljardi euro jagu, mille kontodel hoidmine on muutunud mõttetuks. Järjest suurem hulk inimesi investeerib selle raha korterisisse, mida tulu eesmärgil välja üürida. Tallinas ja Tartus ei ole üürihindade drastilist kukkumist karta, kinnitab Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur.

Lauri Tabur ütles, et üle aastate on eraisikud raske valiku ees – mida rahaga peale hakata.

„Hoiuseintressid on nii all, et isegi tähtajalise hoiuse teenitava tulu sööb elukalliduse tõus lihtsalt ära, aktsiaturud on pikemat aega väga hüplikud, investeerida saab ka toorainetesse. Aga milline keskmine eestlane ostab maailmaturult kulda, naftat, vaske, niklit või maisi? Võlakirjad on ka piisavalt võõrad, et lihtne inimene käib ka nendest kaarega mööda,“ arutles Tabur. „Jääbki üle kinnisvara. Asi, mida katsuda, mis on alles ka homme ning ülehomme ja mida saab üüritulu tootma panna,“ selgitas ta.

Kinnisvaratehingutes on levinud skeemiks näidata tehinguhinda madalamana, et vältida liigset maksustamist, see omakorda aga moonutab tugevalt turgu, ütles Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur.
Tema sõnul ostetakse suuremateski linnades pea pooled elukondlikest varadest pangalaenuta, väikelinnades aga veelgi rohkem, mis peibutab varade müüjaid tulumaksust kõrvale hiilima. “Kui müüjal lasub pärast vara võõrandamist kas või osaline tulumaksu kohustus, siis tekib tal kiusatus maksukoormuse alandamiseks küsida ostjalt väikese allahindluse eest osa müügisummast sularahas, millega viimased tihti ka nõus on,” rääkis Tabur.
“See trend on väga ohtlik. Selline skeemitamine mõjutab kinnisvaraturu statistikat, millele turuosalised otsuse langetamisel tuginevad. Samas ei ole see pelgalt numbrite moonutamine – kui objektil on varjatud puudusi ja näiteks tehing tuleb tagasi pöörata, siis saab ostja küsida ainult summa, mis on notariaalsesse lepingusse kirja pandud, seega võib esialgne väike allahindlus päädida väga suure rahalise kaotusega,” selgitas Tabur.
Tabur lisas, et hämarate tehingute mõju turustatistikale on võimatu täpselt hinnata, kuid osas väikelinnades võivad olla tegelikud tehinguhinnad mõne varatüübi puhul suisa mitmekümne protsendi jagu kallimad, kui statistika seda kuvab. Tema hinnangul optimeeritakse maksudega kuni 10 protsendi elukondlike tehingute puhul.
ÄRIPÄEV.EE

Tallinna kõrged kinnisvarahinnad on suunanud paljud koduostjad pealinna lähistesse soodsamatesse väikelinnadesse või alevikesse, mis on toonud seal pakkumiste põua.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et pakkumiste põud puudutab peamiselt odavamaid piirkondi, kuna näiteks Tabasalu või Viimsi on nii tugevalt Tallinna mõjusfääris ja seal käib ka vilkam arendustegevus, et sealsed hinnad ei ole enam väga peibutavad, mistõttu ka pakkumiste arv püsib kõrgem.

„Samas on terves Saku alevikus korterite pakkumisi vaid 23, Saue linnas 17, Kiili alevikus 3 ja Maardu linnas kõigest 2,“ selgitas Sooman.

„Kokkuvõtteks võib öelda, et kui soovid soetada endale korteri linnamelust eemale, kuid Tallinnale siiski lähedale, siis valik võib olla ootamatult kehv,“ lisas Sooman.

Депозиты эстонских домохозяйств выросли до небывалого количества – люди накопили около 5,9 млрд. евро, и держать эти деньги на банковских счетах стало бессмысленным.

По словам исполнительного директора Pindi Kinnisvara Лаури Табура, на протяжении нескольких лет людей мучил вопрос, как правильно распорядиться деньгами.

http://dv.ee/novosti/2016/04/25/sberezhenija-v-nedvizhimost

Uusarenduste müügiedu on tekitanud arenduskinnistuste vastu suure nõudluse, samas pakkumisi on vähe või need on tugevalt üle hinnatud.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et iga vähegi kapitaliseeritud kinnisvaraarendaja on andnud sisse ostuorderi kortermajade rajamiseks sobivatele kinnistutele. „Tühjad krundid pole Tallinnast ja selle lähiümbrusest täielikult otsa saanud, aga paljudega kaasnevad kas ostjale tülikad vaidlused või on hinnad nii üles aetud, et arendustegevus sellise sisenemishinna pealt on mõttetu,“ lisas ta.

http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2016/04/26/arendajatel-saavad-krundid-otsa

Suvilate hinnad on võrreldes kriisiajaga kerkinud, kuid buumiaja tase veel käes ei ole. Lisaks on viimastel aastatel valik tunduvalt suurem, sest kui majanduskriisi ajal müüsid need, kes ei saanud oodata, siis nüüd müüvad ka need, kes enam ei viitsi oodata.
Just kevaditi kasvab huvi suvilate ja odavamate maamajade vastu. Domus Kinnisvara Saaremaa kontori maakleri Jüri Aljase sõnul ärkab koos kevadise päikesega paljudes inimestes ürgne “näpud mulda”-geen.
“Sissekolimisvalmis suvilate ostuks ongi mõistlik aeg – hooajaks on tehing tehtud ja võib grilli sooja panna,” märkis Aljas. Samas renoveerimist vajavate maamajade puhul, mida suveks niikuinii korda teha ei jõuta, ei tohiks aastaaeg ostuotsust eriti mõjutada, kuid mõjutab siiski, lisas ta.
Saared on suvitajate seas endiselt populaarsed, aga ostjad on varasemaga võrreldes valivamad. “Harvad ei ole juhud, mil erinevate büroode maaklerid on sama kliendiga sõitnud Saaremaa risti-põiki läbi ja sügisel ütleb inimene ikka, et ei leidnud sobivat objekti,” märkis Aljas.
“Keskmine suvilaostja on 30-40ndates Harjumaal elav lastega pereisa, tihti ettevõtja, kel on võimalik oma aega planeerida,” kirjeldas Aljas. Välismaalased ostavad tema sõnul järjest vähem.
LVM Kinnisvarabüroo maakleri ja juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on saared puhkepiirkonnana paljude unistus. “Puhas loodus, värske õhk ja keskmisest rohkem päikest!”
Suvekodude otsingud algavad tavaliselt aprillis-mais ning kõige rohkem küsitakse ja ostetakse maju Saaremaal. “Peamiselt ostavad Saaremaale suvekodu välismaalased, valdavalt soomlased; mandriinimesed vanuses 50+ ja saarlased, kes soovivad linnakodust põgeneda,” märkis Saksing ja lisas, et kõigil on suvekodule erinevad ootused.
Hinnad pole buumiaja tasemele jõudnud.
Hinnad on Saksingu sõnul võrreldes kriisiajaga kerkinud, kuid buumiaja tasemele need veel jõudnud ei ole. “Turg on viimastel aastatel nii pakkumishindade kui ka pakkumiste arvu poolest stabiilne,” märkis Saksing.
Suvila mõiste on Saksingu sõnul aja jooksul kardinaalselt muutunud, kuigi ehitis-register ehitise nimetusena seda veel kasutab. “Täna on mandriinimesele suurem elamu Saaremaal suvila, samuti nagu vanem talumaja, samas on täiendavalt soojustatud endine suvila reaalselt ikkagi elamu,” kirj eldas Saksing. Tema sõnul on suvila mõiste asemel kasutusel pigem mõiste “teine kodu”.
Saksing nentis, et kuigi nõudlus on suur, pole hirmu, et kõik müüdud saaks. “Paljudel juhtudel on müügis maakodud, mis osteti 1990. aastate alguses. Uuesti on müügis ka suvekodud, mille omanikud on seoses vanu-
sega vähem liikuvad või kellel on uued puhkuseplaanid ja -sihtkohad.”
Kõige paremad on hinnad ostmiseks novembrist märtsini, müümiseks aprillist augustini. Tihti on Saksingu sõnul nii, et kui hooaja alguses ei õnnestu soovitud hinnaga müüa, siis hinda suve teises pooles langetatakse või lükatakse müük järgmisesse aastasse. Saksing lisas, et palju mõjutavad hinda ilm, üritused ja praamiliiklus.
Ka arendusteks sobiva maa pakkumisi on palju. “Müügis on nii detailplaneeringuta, detailplaneeringuga kui ka juba väljaehitatud piirkondi. Pakkumiste arv on märkimisväärselt suurem võrreldes buumiajaga, hinnad aga poole madalamad.”
Saaremaa suvemajade hinnad jätkavad Aljase sõnul koos teiste saare objektidega
stabiilsel kursil. “Hinnad tõusnud ei ole,” märkis Aljas. “Kui kriisi ajal müüsid need, kes ei saanud oodata, siis nüüd müüvad ka need omanikud, kes ei viitsi enam oodata,” märkis Aljas.
Praamiskandaal viib müügi alla. Aljase sõnul on tajutav varem hästi toiminud praamiliikluse lõhkumise negatiivne mõju ostjate käitumisele. “Suvekoju jõudmise mugavus ja kiirus on oluline argument asukoha valikul,” nentis ta.
Domus Kinnisvara Tartu kontori maakleri Kadri Lesta sõnul elavneb kevaditi huvi suvilate ja kruntide vastu ka Peipsi ääres ja Lõuna-Eestis. Samas ei saa Lesta sõnul väita, et muul ajal üldse huvi ei tuntaks.
Kuna Tartu linnas on hinnad tõusnud, võib Lesta sõnul märgata, et Tartust kuni 30 kilomeetri kaugusel asuvaid suvilaid soovitakse osta pigem aasta läbi kasutamiseks. Ostjateks on eeskätt noored pered, kellel ei ole piisavalt raha linnas sarnase kinnisvara omamiseks. “Aga samas sellisel juhul tuleb vahel takistuseks pangast eluasemelaenu saamine,” lisas Lest.
Uus Maa maakleri ja juhataja Hannes Halliku sõnul on Peipsi põhjakallas Ida-Viru elanikele juba ajalooliselt populaarne suvituskoht. Hallik lisas, et kevade tulekuga huvi kasvab. Nii ka sel aastal. “Varasematel aastatel on nõudlus suurem olnud,” tunnistas Hallik, kelle sõnul eelistatakse järvega piirnevaid ehitusõigusega krunte või vanema maamajaga kinnistuid.
Põhiliselt on ostjateks virumaalased, aga ka Tartu maakonnas on huvilisi, kes eelistavad Peipsi läänekallast, mis Tartule lähemal. “Nagu teistegi kinnisvaraobjektide puhul, oleneb ka suvilate hind suuresti asukohast,” nentis Lest.
Tema sõnul pole Lõuna-Eesti vähem hinnatud suvilapiirkondade – kaugel linnast, raske ligi pääseda – hinnad kriisiaegsega võrreldes tõusnud. “Samas linnast mõistlikul kaugusel privaatses looduskaunis kohas on üldise elatustaseme tõusuga ka suvilate hinnad mõnevõrra tõusnud,” märkis Lest.
Heal lapsel mitu nime. Aljase sõnul võib suvekodusid nimetada mitmeti: suvila, suvemaja, maakodu. “Sisuliselt on see koht, kuhu inimene tuleb puhkust veetma. Kui majas püsivalt elatakse, on see kodu, sõltumata maja tüübist.”
Ida-Virumaa näitel kinnisvarahinnad viimasel ajal Halliku sõnul kasvu pole näidanud. “Ka suvekodude hinnad on pigem stabiilsed, kuid tehingute arv on eelmise kol-me-nelja aastaga võrreldes väiksem,” märkis ta.
Suvekodude hinnad kukkusid kriisi ajal võrreldes muu elukondliku kinnisvaraga Halliku sõnul vähem. “Meie bürootehingute andmebaasija maa-ameti info põhjal võib öelda, et suvekodude müügihinnad on pärast 2009.-2010. aasta mõõnaperioodi tõusnud kuni 25 protsenti, kui tegemist on kvaliteetse kinnisvaraga,” märkis Hallik. Vanade elamutegakinnistute puhul ei ole tõus tema sõnul märkimisväärne, jäädes 10-15 protsendi vahele.

KAIDI AIDAMA

kaasautor

Kommentaar

Soomlane ei kipu enam Saaremaale

PEEP SOOMAN
Pindi Kinnisvara partner
Saaremaa ja Võrumaa koos Peipsiäärse alaga on populaarsed suvilapiirkonnad, lisaks ka Läänemaa ja Hiiumaa. Nõudlus on kasvanud, aga kuna suvemajad on siiski luksuskaup, mitte esmatarbetoode, siis nõudlus ei kasva üleöö, vaid tasapisi inimeste heaolu suurenemisega.
Põhikundedeks on keskmisest jõukamad Tallinna ja Tartu pered, kas tahavad linnakärast aeg-ajalt põgeneda. Kadunud on varem palju tehinguid teinud soomlased ja venelased, ehkki viimaseid on siiski viimase aasta jooksul taas rohkem liikuma hakanud.

Hinnad on tõusnud, aga isegi olulisem on likviidsus – võrreldes varasemate aastatega on suvemajadele märksa lihtsam ostjat leida. Suvilad kui ainult kuus kuud kasutatavad hooned hakkavad vajuma unustusehõlma, vähemalt need, millega tehinguid tehakse. Ostjad ootavad, et vajadusel saaks majas olla ka talvel ning miks mitte see ühel päeval ka päriskoduks ehitada.

Laenu saada keeruline

Mida aeg edasi, seda enam kohandatakse suvekodusid ka aasta läbi kasutamiseks. Üks
ajas kasvav suvekodude omanike sihtrühm on interneti vahendusel kaugtöö tegijad. “Need inimesed töötavad sõltumata aastaajast teatud aja suvekodust,” märkis Domus Kinnisvara Saaremaa kontori maakler Jüri Aljas. Nad on Aljase hinnangul tavaliselt suutelised investeerima ka hoone energiasäästlikkusse.
Siiski on enamiku suvilate aknad talvel pimedad – põhiline kasutus jääb suveaega. “Kui ka jõule ja kevadpühi maamajja või suvilasse veetma tullakse, on need siiski lühikesed perioodid, mille jooksul kannatab ka kehvema soojustusega maja kütta,” kirjeldas Aljas.
Üks viimase aja trend on Aljase sõnul see, et keskikka jõudnud inimesed ostavad odava remonti vajava maamaja, mis aastate jooksul kohandatakse aasta ringi elamiseks – aktiivse tööelu lõppedes kolitakse maale.
Soojustamata ja talvel elamiseks kõlbmatu suvila ostmisel pangast laenu saada on Domus Kinnisvara Tartu kontori maakleri Kadri Lesta sõnul noorperel väga keeruline. “Sel juhul peab olema täpne kalkulatsioon, kuidas saab elamu soojustatud ja aasta läbi elamiseks sobilikuks. See eeldab, et on ka märkimisväärne omaosalus,” rääkis ta.
Suvitamise eesmärgil ostavad suvilaid ka keskealised paarid, kes eelistavad linnaläheda-si piirkondi. “Samuti eelistatakse kuni 30 kilomeetri kaugusel asuvaid kohti, kus saab nädalavahetusel näpud mulda pista ning kasvatada oma tarbeks tomatit-kurki,” märkis Lest.
Uus Maa maakleri ja juhataja Hannes Halliku sõnul sobib osa suvilaks müüdavad maju ka talvel elamiseks, kuid seda siiski ajutiselt, näiteks talvepuhkuse ajal. “Püsivalt Peipsi järve äärde elama kipuvad vähesed tööealised, sest Jõhvi jääb 45minutilise autosõidu kaugusele ja Tartusse on tund või enamgi sõita. Lastega peredel on seal keeruline.”

 

Uus võlaõigusseadus kohustab kodulaenulepingutesse märkima ka tagatisvara väärtuse ning see on suunanud pangad hindamisaktide nõude suunas ka uusarenduste ostjaid. Arendajaid tabas nõue ootamatult ning nad peavad seda tarbetuks aja- ja rahakuluks.

Eelmisest nädalast kehtib uus võlaõigusseadus, mis kohustab kodulaenulepingutesse märkima ka tagatisvara väärtuse. Eestis tegutsevad pangad kinnitavad, et on seda juba varemgi teinud, võttes uusarenduste puhul aluseks kinnisvara müügihinna. Ent seadusemuudatuse jõustumise päevast alates otsustas Eesti suurim pank Swedbank hakata kodulaenu taotlejatelt uusarenduste puhul nõudma peale müügihinna ka kinnisvarabüroo eksperdihinnangut.

Seega lisandub Swedbankist laenu taotlejale kohustus tellida objektile hindamisakt kinnisvarafirmalt, kes otsustab, kas arendaja küsitu on turuhinnaga kooskõlas. Koduostjale tähendab see ühelt poolt aja- ja rahakulu, sest tüüpkorteri puhul tuleb arvestada umbes 150 eurose väljaminekuga, maja puhul suurema summaga. Ent teisalt saab ostja kindluse, et ei osta uut kodu selle tegelikust väärtusest kallimalt.

Nordea ja SEB pangad kinnitasid, et üldjuhul piisab neile endiselt müügihinnast, kuid igat laenutaotlust vaadatakse eraldiseisvalt ja põhjendatud kahtluse korral – näiteks kui pangale tundub korteri hind liiga kõrge või arendaja on pangale tundmatu – küsitakse juurde ka eksperdihinnang. Varem on hindamisakt olnud laenutaotlejale (ka Swedbankil) kohustuslik just järelturu kinnisvara ostes. Nüüd, kui seadus on juba jõustunud, töötab rahandusministeerium välja ka määrust, mis täpsustaks kinnisvara hindamise nõudeid.

Põhjust, miks Swedbank laenutaotlejalt eksperdihinnangut kohustuslikuna nõuab, pank otseselt ei avalda. „Krediidiandja teeb ise otsuse, millisel juhul hindab ise tagatisvara turuväärtust ja millal peaks klient tooma eksperdihinnangu kinnisvarabüroost,” ütles Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask. Tema sõnul ei ole põhjus uusarenduste hindade suur kõikumine, Swedbanki hinnangul hinnad hoopis stabiliseeruvad. „Üldise hinnataseme muutuseks põhjust ei näe. Harjumaal on koos müügitempoga kasvanud ka laojääk, mis on jõudnud kõrgeimale tasemele pärast 2009. aastat,” lausus Siilivask.

Eesti elanikest 26 protsenti oleks uuringu kohaselt valmis elama riigi üürikorteris. Seega on omaaegse ministri Urve Palo ideel sellised korterid luua jumet.

Vajadust selliste korterite järele on tunnistanud ka Valga linnapea Kalev Härk – eilses Eesti Päevalehes kordab ta seda taas. Valitseb ju maakonnakeskuse kinnisvaraturuljuba mõnda aega sisuliselt seisak. Vabu eluruume on rohkesti, aga suur osa nendest sellises seisus, et ei mõju noorele spetsialistile just ahvatlevalt.

Riiklikud üürikorterid aitaksid suurendada mõnegi piirkonna konkurentsivõimet, kuna meelitaksid sinna kolima selliseid inimesi, kes kohalikku elu arendada sooviksid ja tahaksid.

Teatav positiivne foon on ju väiksematesse kohtadesse elamaasumisele nagunii loodud – eelkõige algatusega «Maale elama».

Mingeid elamispindu on välja pakkuda paljudel omavalitsustel, tänu nendele on ka väärt töökäsi ja ajusid leitud. Näiteks on Valga linn aastaid pakkunud ametikortereid õpetajatele ning tänu sellele on linna meelitatud ka mõni selline inimene, kes pikemalt end siinse piirkonnaga sidunud. Samas ei saa kinnisvara haldamine omavalitsuse tegevusalade seas kindlasti esmatähtis olla.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt võib lugeda, et riiklik üürikorterite programm peaks rakenduma aastail 2017–2020. Esmalt valmib juhtprojekt, mis töötatakse välja juba sel aastal ja mille elluviimiseks on tuleva aasta riigieelarves ette nähtud 2,5 miljonit eurot.

Kinnisvara valdkonnas tegutsejaid taoline kava ei rõõmusta – nende seisukohalt on tegu kõlvatu konkurentsiga. Ilmselt võib teiste hulgas sama tõdeda Valgas Kungla 21 majas suurema osa kortereid omandanud Kungla Kodu OÜ, kes valmis hoones mõne pinna ka välja üürima.

Paraku on hea kvaliteediga üürikortereid vähe – seda on korduvalt nentinud ka Pindi Kinnisvara Valga maakler Hans Heinjärv. Üks või kaks hea kvaliteediga korterit probleemi ei lahendaks.

Riiklikud üürikorterid on kahtlemata vajalikud. Samas tasuks mõelda, kui palju neid ikkagi rajada: nende hulk ei tohi olla nii suur, et vaba kinnisvaraturg kabelimatsu saab.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/koguni-veerand-inimesi-oleks-valmis-elama-riigi-uurikorterites?id=74283509

Eesti suurimas kinnisvaraportaalis KV.EE oli märtsi lõpus müügis 10 724 korterit. Aastaga suurenes korterite müügipakkumiste arv 7%. Müüjate hinnaootused on aastaga kerkinud 8% ning jõudsid märtsis tasemele 1444 €/m².

Nii pakkumiste arvu kui hindade tõusu veavad traditsiooniliselt Tallinn ja Tartu. Pealinnas on pakkumiste arv aastaga kerkinud 10% ning hinnaootused 6%. Tartus on pakkumiste arv suurenenud isegi 15%, samas on hinnaootused püsinud peaaegu muutumatuna. Tallinna korteripakkumise keskmine hind oli märtsis 1910 €/m² ja Tartus 1376 €/m².

«Müügis olevate korterite arvu suurenemise taga on peamiselt uusarendustes lisandunud korterid. Täna on portaalis KV.EE Tallinna uusarendustes müügiks 631 ja Tartus 130 korterit. Trend näitab jätkuvat kasvu ja võib prognoosida uute korterite valiku suurenemist ka järgnevatel kuudel,» selgitas KV.EE juht Tarvo Teslon.

Tema hinnangul on paratamatu, et nii suur pakkumiste arv paneb piiri hinnatõusule, nagu on juhtunud Tartus. «Pakkumise suurenemine peaks jahutama hinnaootusi ka Tallinnas.»

Enamikus maakonnakeskustes on Tesloni kinnitusel kinnisvaraturu seis aga palju nutusem. Korterite müügipakkumiste arv on vähenenud ja seda kohati mitmekümne protsendi võrra. Nii on läinud näiteks Haapsalus, Jõgeval, Põlvas, Rakveres, Raplas, Valgas, Võrus, kuigi pakkumiste arv neis on enamasti statistiliste üldistuste tegemiseks liiga väike. Samas on hinnaootused tõusnud ka maakonnakeskustes.

Et Valga kinnisvaraturul seisak valitseb, kinnitas aasta algul ka Pindi Kinnisvara maakler Hans Heinjärv. Tema sõnul on selle tinginud riigi regionaalpoliitika puudumine, mille tulemusena on Valgast aastate jooksul ära viidud paljud riigiettevõtted, kus tasuvamad ametikohad.

Samas võib olukorda elavdada asjaolu, et Valgas Kungla 21 asuva 32 korteriga maja vabad korterid omandas hiljuti Kungla Kodu OÜ, kes võtnud nõuks need lähiajal varasemast soodsama hinnaga realiseerida. Praegu on majas hõivatud vaid kümme korterit. Lähemalt kavatseb Valgamaalane hoone käekäigust kirjutada lähiajal.

KV.EE on ilmselt Eesti suurim kinnisvaraportaal, mida külastab igas kuus üle 600 000 kasutaja.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/elu-suurimas-tehingus-voib-sind-abistada-kapard?id=74265055

Tallinnas pole ükski vahemaa liiga pikk

http://www.personaliuudised.ee/uudised/2016/04/04/kas-tookoha-nimel-ollakse-valmis-kolima
Pindi Kinnisvara suurkliendi osakonna juhi Peep Soomani hinnangul tuleb nii Tallinnas kui teistes suuremates linnades linna sees töökoha pärast kolimist harva ette. „Meil pole lihtsalt ühtegi nii suurt linna, mille ühest otsast teise tööl käimine oleks talumatult ebamugav,” märkis ta.

Ka 1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juhi Mihkel Oiderma sõnul on suuremate keskuste puhul töökohale lähemal uut elukohta otsivaid kliente harva. „Pealinna ühest otsast teise sõitmine ei ole nii suur Kolgata tee, kui meile meeldib mõelda. Peab see alles töökoht olema, et inimene sellepärast Tallinnas oma elukohta muudaks” märkis Oiderma, kelle sõnul on elukohavahetusel pigem teised põhjused.

Sooman märkis, et kui inimene elab Mustamäel ja töötab Muugal, siis võib ta kolida lõpuks Piritale, aga mitte seepärast, et töökoht on Muugal, vaid et talle ei meeldi Mustamäe. „Kui valikus on kolm suunda – Nõmme, Pirita ja Peetri –, siis kolitakse pigem selles suunas, mis tööle jõudmise mugavamaks teeb,” lisas ta siiski.

Riigi Kinnisvara on 65 000 euroga müüki pannud Haapsalus Jalaka tänaval asuva Viigi kooli sauna, mis on rahva seas tuntud Pinni saunana.

Nädalajagu päevi Pindi kinnisvaras müügis olev saunahoone on ligi 110 m2, kuid selle juurde kulub enam kui 3100 m2 suurune krunt rahulikus piirkonnas ja 120 m2 suurune garaaž.

Viigi kooli haldusjuhi Toomas Sula sõnul pole kool enam aastaid sauna kasutanud, sest see on amortiseerunud. 2012. aastal korrastati CO2 raha eest fassaad, katus ja elektrisüsteem, hljem on uuendatud ka veetorustik.

Sauna müügist saadavat summat saab kool Sula sõnul kasutada investeeringuteks.

Pindi kinnisvara maakleri Annely Sermat ütles, et ostjate huvi kinnistu vastu on olnud ülisuur ja pakkus, et lähiajal võib minna tehinguks.

Pindi Kinnisvarahaldus on Eesti suurima kinnisvarabüroo Pindi Kinnisvara tütarettevõte ning pakub kvaliteetset haldusteenust juba aastast 1997. Pindi Kinnisvarahaldus teeb büroo- ja teeninduspindade hoolduskoristust ning territooriumi korrashoidu ligi 100 objektil üle Eesti.

« Eelmine lehekülgJärgmine lehekülg »