Uncategorized Archives - Page 24 of 24

Vaatamata uute korterite üha kasvavale nõudlusele ei tõtta arendajad naljalt hindu tõstma.
“Ühelt poolt oleks loogiline, et arendajad tõstaks hindu, kui müük nii ludinal läheb, samas lisandub Tallinna iga kuu umbes viis uut kortermaja, mis hoiab konkurentsiolukorra pinevana,” rääkis Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman.

Soomani sõnul reguleeritakse hinda pigem sõltuvalt korteri asukohale majas. “Uus trend on majasisene väga suur hinnaerinevus,” selgitas ta.

Uue kortermaja ehituse väljakuulutamisel broneeritakse korteritest mõne nädalaga mitukümmend protsenti. “Osa broneeringuid küll langeb ära, kuna ostjad on ennast ülehinnanud, kuid huvi on sellegipoolest suur,” rääkis ta.

Domus Kinnisvara analüütik Kadri Lest juhtis tähelepanu, et kuigi ostumüügitehingute arv mullu kasvas, on pakkumiste, sh uusarenduste arv stabiilne ning tehinguhindade kasv kahel viimasel aastal mõõdukas. “Võib öelda, et tänavu püsivad korterite hinnad võrdlemisi stabiilsed ning tõusevad kuni 5%,” märkis ta.

Lest ennustas, et kallimate uute korterite müügiperiood pikeneb ning ülehinnatud korterid jäävad pakkumisse püsima, kuni nende hinda allapoole tuuakse.

Ostja kaupleb. Arco Vara kinnisvaraanalüütiku Anne Oja sõnul on uute korterite müük sujunud üsna hästi, kuid tehingute hinnad on aastatagusega võrreldes pisut langenud.

Uute kortermajade puhul kauplevad ostjad Oja sõnul agressiivsemalt hindu alla. Viimase poole aastajooksul on Tallinnas ja Harjumaal turule tulnud hulk uusi kortermaju, rida- ja paarismaju. “Kraanad on püsti igal suunal, kuhu vaatad,” lausus ta.

Kuna eramute hinnad ei ole viimase paarikolme aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud, konkureerivad linnaäärsed eramud Oja hinnangul edukalt Tallinna kolme- ja neljatoaliste korteritega. Uusi korterelamute arendusprojekte on ridamisi müügile tulnud ka Tartus, lisas ta.

Buumi aja trend tagasi. Linnakorterite kõrged hinnad on Pindi Kinnisvara tegevjuhi Lauri Taburi sõnul taas algatanud valglinnastumise, mille käigus soetatakse üha enam linnaäärseid eramuid. “Kümne aasta taguse kinnisvarabuumi ajal koliti aktiivselt suurematest linnadest välja eramajadesse. Kui majanduskriisi ajal see trend taandus täielikult, siis nüüd on kõrged korterihinnad taas protsessi käivitanud,” märkis ta.

Sotsioloogiliste ja majanduslike põhjuste koosmõjul toimuvat valglinnastumist saab Taburi sõnul käsitleda nii kinnisvaraturu arengu kui ka taandarenguna. “On selge, et inimesed peavad kuskil elama ning tihti on linnast välja kolimine tingitud puht majanduslikest kaalutlustest, sest linnakorterite hinnad on võrreldes linnaväliste eramajadega vahel lausa talumatult kallid,” rääkis ta. “Samas ei saa alahinnata ka sotsioloogilist mõju – on ju lippaiaga eramu üks American Dreami põhikomponentidest, kätkedes endas suurema, turvalisemaja looduslähedasema elukeskkonna ideaali,” lisas Tabur.

Ärikinnisvaras vaiksem aeg
Ärikinnisvaras sel aastal uusi suurprojekte oodata ei ole, sest varasemad aastad on olnud väga viljakad.
Domus Kinnisvara äripindade hindaja Toomas Vaksi sõnul on ärikinnisvara sektoris suurem laine ära olnud ja tõenäoliselt tuleb sel aastal uusi projekte juurde vähem. “Kinnisvaraturu tsüklilisust arvestades on see täiesti normaalne, sest pärast turunõudluse rahuldamist kulubki aega uute projektide käivitamiseks,” toonitas ta.

Arco Vara analüütik Anne Oja tõi esile, et ärikinnisvaras otsitakse endiselt rahavooga objekte, mille tootlus ületaks 7%. Tema sõnul ei ole sellised objektid otsa saanud, pigem on tekkinud olukord, kus neid ei taheta müüa või küsitakse madalamat tootlust pakkuvat hinda. “Müüja seisab silmitsi vajadusega oma raha paigutada, kuid rahapaigutusvõimalused on praegu ahtakesed,” rääkis Oja. Tallinna büroopindade üüriturul võib lähiaastatel oodata ülepakkumist ja vakantsi suurenemist vanemates hoonetes, lisas ta.

Mullu oli kinnisvarainvesteeringute turul rekordaasta, ületades mahu poolest 2014. aastat üle kahe korra.
Turukapitalisatsioon oli 2014. aastal alla veerand miljardi euro, eelmisel aastal umbes 550 miljonit eurot.
Intressikeskkond soosis ja soosib jätkuvalt kinnisvarainvesteeringuid. Siiani võtavad suurema turuosa fondid ning erakapitalil põhinevad välismaised ostjad.
Pärast 2015. aasta osturallit on jäänud häid ning investorite kriteeriumidele vastavaid objekte vähemaks.
Pindi prognoosib, et investorid võtavad arutelu alla varasid, mis varem kõrvale lükati.

Eelmine aasta oli kinnisvarainvesteeringute turul rekordaasta, ületades mahu poolest 2014. aastat enam kui kahekordselt.

“Turu kapitalisatsioon kasvas olulisel määral, kui 2014. aastal oli see alla veerand miljardi euro, siis 2015. aastal ca 550 miljonit eurot,” ütles Pindi Kinnisvara äripindade maakler Eduard Sorokin.

“Soodne intressikeskkond soosis ning soosib jätkuvalt kinnisvarainvesteeringute tegemist. Siiani teevad suurema turuosa fondid ning erakapitalil põhinevad välismaised ostjad,” rääkis Sorokin.

“Kuid seoses 2015. aasta “osturalliga” on jäänud häid ning investorite kriteeriumitele vastavaid objekte vähemaks ning valik on kitsamaks jäänud. Prognoosime, et investorid võtavad arutellu varasid, mis eelnevalt lükati kõrvale,” lisas ta.
Uute korterite müük kogub hoogu- tihti on majad juba valmimise ajaks välja müüdud.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ütles, et nõudlus uute korterite vastu pidevalt kasvab. “Ühelt poolt oleks loogiline, et arendajad tõstaks hindu, kui müük nii ludinal läheb, samas lisandub Tallinnasse iga kuu ca 5 uut kortermaja, mis hoiab konkurentsiolukorra pinevana ja pigem reguleeritakse hinnataset vastavalt konkreetse korteri paigutusele majas. Uueks trendiks on majasisene väga suur hinna diferentseerimine,” selgitas ta.

Eesti suuremate kinnisvarabüroode ekspertide hulgas läbiviidud uuringus prognoosis 64 protsenti vastanutest, et eestlaste kodukulud tõusevad järgmise kolme aasta jooksul kümme protsenti.

Tänavu jaanuaris läbiviidud küsitluses osales 39 eksperti Eesti suurematest kinnisvarafirmadest 1Partner Kinnisvara, Pindi Kinnisvara, Uus Maa Kinnisvarabüroo ja Arco Vara.

Uuringu korraldaja, 1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on majandusnäitajad stabiilsed ja seda peegeldavad ka kinnisvaraekspertide hinnangud. «Pigem nähakse mõõdukat hinnatõusu. Eesti kinnisvaraturg sõltub suuresti välistest teguritest nagu üldine maailmamajanduse olukord ning Rootsi pankade käekäik. Kui Rootsi majandus edeneb, siis jätkub pankadel siia ka laenuraha,» selgitas Vahter.

«Praegu on laenamine väga odav. Kaks kolmandikku vastanutest küll prognoosib, et kodulaenu intress tõuseb kolme aasta perspektiivis, kuid suurt kallinemist ei oodata,» rääkis Vahter. 1Partner Kinnisvara juhi sõnul on teine laenumakset mõjutav muutuja euribor ehk pankadevaheline intressimäär, mis on praegu Euroopa Keskpanga survel erandlikult negatiivne. «Maailmamajanduses on endiselt keerulised ajad ning tõenäoliselt hoiab keskpank intressimäärasid majanduse elavdamiseks ka edaspidi madalana. Seda prognoosisid ka kinnisvaraeksperdid, oodates, et euribor ei tõuse lähiaastatel üle 1-2 protsendi vahemiku,» sõnas Vahter.

Muudest kodukuludest prognoosis 54% kinnisvaravaldkonna ekspertidest, et elektri hind tõuseb järgmise kolme aasta jooksul kümnendiku. 21 protsenti vastanutest arvas, et hind kerkib viiendiku.

Noored on valmis üha rohkem broneerima korteri veel ehitamata majja, ent kui kõrgeks aetud korterite hindadele hammas peale ei hakka, otsitakse elamist linnaäärsetes eramajades.

Kõrged linnakorterite hinnad on taas algatanud nn valglinnastumise, mille käigus soetatakse üha enam linnaäärseid eramuid, teatas Pindi Kinnisvara. Kümne aasta taguse kinnisvarabuumi ajal koliti aktiivselt suurematest linnadest väljaspool asuvatesse eramajadesse. Kui majanduskriisi ajal see trend taandus täielikult, siis nüüdseks on kõrged korterihinnad taas protsessi käivitanud.

Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur sõnas ettevõtte teates, et sotsioloogiliste ja majanduslike põhjuste koosmõjul toimuvat valglinnastumist saab käsitleda nii kinnisvaraturu arengu kui taandarenguna.

„On selge, et inimesed peavad kuskil elama ning tihti on linnast välja kolimine tingitud puhtalt majanduslikest kaalutlustest, sest linnakorterite hinnad on muutunud võrreldes linnaväliste eramajadega vahel lausa talumatult kalliks,“ rääkis ta.

„Samas ei saa alahinnata ka sotsioloogilist mõju – on ju ka lippaiaga eramu üks American Dream’i põhikomponentidest, kätkedes endas suurema, turvalisema ja looduslähedasema elukeskkonna ideaale,“ lisas Tabur.

Alla 30aastased noored pagevad võimalusel paneelmajadest ning soetavad kodu uude majja, märkis Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman

Tema sõnul on vabas Eestis üles kasvanud, praeguseks tööikka jõudnud vähegi edukamatele noortele paneelmajas elamine välistatud. „Nende jaoks on paneelmajakorter midagi uunikumi sarnast, mida vaadatakse kerge iroonilise muigega kui vanainimeste ja vaeste elukohta,“ rääkis Sooman.

„Peame uute korterite ostjate kohta ka vanusestatistikat: ca 2/3 ostjatest ongi alla 30aastased, samas vanemate varade puhul on ostjate vanus oluliselt kõrgem,“ kinnitas ta.

Uute korterite võidukäiku kinnitab ka hüppeliselt kasvanud uute elamispindade müük. Ainuüksi Tallinnas sõlmiti detsembris 317 uue korteri ostu-müügilepingut, sellist tulemust nähti viimati kinnisvarabuumi ajal.

„Paneelmajad on loomulikult ebaühtlasema sotsiaalse läbilõikega, rohkem amortiseerunud ja muude hädadega, aga õnn ei peitu tingimata ainult uues korteris,“ nentis Sooman, lisades, et paraku ei anna palju noored endale ka aru, et uue korteriga kaasnev suurem laenusumma on pikaajaline kohustus, mida tuleb kanda ka rasketel aegadel.

Keskmise palga saaja saab Tallinnas viimase viie aasta jooksul endale muretseda järjest väiksema korteri, selgub Pindi Kinnisvara kogutud statistikast

Keskmise palga saaja saaks endale soetada järjest suurema korteri Pärnus, Tartus on ostuvõime viimastel aastatel suhteliselt paigal seisnud.

Hindandest hoolimata Tallinna elanikkond järjest suureneb. Veebruari hakul elas rahvastikuregistri andmeil Tallinnas 439 906 inimest, teatas täna Raepress. Eelmise aasta jooksul kasvas Tallinna elanike arv 5091 inimese võrra.

2016. aasta hittäripinnaks on saamas toode nimega stock office, milles on kombineeritud esinduspind-ladu-büroo

Stock office tüüpi pindade perspektiivi peetakse niivõrd suureks, et üks nende arendamisega seotud ettevõte on lausa püüdnud stock office sõnapaari patenteerida ja proovinud keelata kõikidel teistel kinnisvaraettevõtetel seda nime isegi üldnimetusena kasutada.

„Kõige kiiremini sõlmitakse üürilepingud Tallinnas sees asuvates stock office hoonetes ja Tartu mnt ääres. Heaks näide on Järveotsa tee 50c hoone, kus alles ehitatav hoone üüriti välja sisuliselt 4 kuuga,“ ütles Pindi Kinnisvara äripindade maakler Urmo Utar.

„Tallinnas sees on aktiivses pakkumises veel pinnad Järveotsa tee 50b ja Priisle 10, samas on teada, et sellise kontseptsiooniga pindu alles hakatakse suuremas mahus arendama ning tänavu on neid lisandumas turule palju, kuna nõudlus ületab pakkumist kordades,“ rääkis Utar.

Ta lisas, et kaubaks lähevad stock office tüüpi pinnad ka linnapiirist väljapool Tartu mnt läheduses, headeks näideteks on Läike tee 21 Mõigus ja Reti tee 14a Peetri alevikus.

Stock office hoonete üürihindade tase on Tallinnas sees 6-7,5 €/m² ja Tartu mnt ääres 5-6 €/m². Äripindade suurus on kokku kusjuures alates 500m². Enamus pindade omanikud soovivad anda neid üürile, samas kogub populaarsust ka enda äride jaoks pinna välja ostmine (võimaldatakse Reti teel, al 700 €/m²).

Alla kolmekümne aastased noored pagevad võimalusel paneelmajadest ning soetavad kodu uude majja

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ütles, et vabas Eestis üles kasvanud, tänaseks tööikka jõudnud vähegi edukamate noorte jaoks on paneelmajas elamine välistatud. „Nende jaoks on paneelmajakorterid midagi uunikumisarnast, mida vaadatakse kerge iroonilise muigega kui vanainimeste ja vaeste elukohta,“ rääkis Sooman.

„Peame ka uute korterite ostjate kohta ka vanusestatistikat- ca 2/3 ostjatest ongi alla 30 aastased, samas vanemate varade puhul on ostjate vanus oluliselt kõrgem,“ kinnitas ta.

Uute korterite võidukäiku kinnitab ka hüppeliselt kasvanud uute elamispindade müük. Ainuüksi Tallinnas sõlmiti detsembris 317 uue korteri ostu-müügilepingut, millesarnast tulemust pole nähtud peale kunagist kinnisvarabuumi.

„Paneelmajad on loomulikult ebaühtlasema sotsiaalse läbilõikega, rohkem amortiseerunud ja muude hädadega, aga ega nüüd ainult uues korteris ka tingimata elu õnn ei peitu,“ nentis Sooman, lisades, et paraku ei anna palju noored endale ka aru, et uue korteriga kaasnev suurem laenusumma on pikaajaline kohustus, mida tuleb kanda ka rasketel aegadel.

Pindi Kinnisvara prognoosi kohaselt hakkavad Tallinna ja selle satelliitasumite korterite ja Harjumaa eramute hinnad kiirelt kasvama, kuna rahvastiku juurdevool jätkub ning sellest tingitult nõudlus elamispindade järgi kasvab.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ütles, et kerge hinnatõus võib aset leida ka Tartus, samas kui enamustesse teistesse maakondadesse on sisse kodeeritud pikk ja vaevaline vaikelu.

„Valitsuse saamatus on teinud sajad tuhanded väikelinlastest ja maaelanikest varaomanikud õnnetuks, samas harjulased võivad rõõmustada, sest väiksemates kohtadest tulevad noored pered pealinna paremale palgale ja vajavad ka kohta, kus elada. Seetõttu prognoosime Tallinna ja Harjumaa elamispindade hinnatõusuks kahekohalise numbri. Tartus jääb see 5-10% vahele,“ lausus Sooman.

„Kõige eelduseks on loomulikult jätkuv reaalpalga kasv ning pankade püsiv valmidus eluasemelaenude väljastamisel,“ märkis Sooman.

Soomani sõnul on ülejäänud Eesti päästmiseks varsti pöördumatult hilja – juba praegu ei suudeta inimesi seal kinni hoida, kuid viimase aja tendents on suure pealinnastumise valguses muutunud selliseks, et ettevõtjatel ei ole isegi võimalik enam väiksemates kohtades parimalgi tahtmisel töökohti luua, kuna töökäsi lihtsalt seal enam ei ole.

Eestis on kokku 1350 mõisa. Möödunud aastal tehti Eestis mõisatega kokku 12 tehingut – kalleima mõisa hind ulatus pea poole miljoni euroni. Ülevaate sellest, milline on olukord Eesti mõisate turul, tegi Ärilehele Pindi Kinnisvara/ERI Kinnisvara hindaja Siim Simson.

Mõisaga hoonestatud kinnistute atraktiivsuse kinnisvaraturul määrab hoone arhitektuur, kompleksi terviklikkus ehk mõisat teenindavate abihoonete olemasolu, koha ajalugu, mõisapargi liigirikkus ja maatüki pindala.

Mõisaportaali andmetel on Eestimaal ligi 1350 mõisat. 2015. aasta jooksul tehti Eestis mõisatega (peahoonetega) 12 tehingut, välja on jäetud statistikast tehingud, kus kinnistul paiknes üksnes endise mõisakompleksi abihoone.

Tehinguhinnad jäid vahemikku 3500 – 492 000 eurot. Pooled nimetatud tehingutest toimusid tehinguhinnaga kuni 62 000 eurot ning kallim pool jäi vahemikku 177 500 – 492 000 eurot.

Müüdud kinnistute maatükkide keskmine pindala oli 17 hektarit, kusjuures kallimate tehingute maatüki keskmine pindala oli 35,5 hektarit ning kõige suurem oli ligi 70 hektarit.

Mõisatehinguid tehti üheksas maakonnas, kusjuures neljas neist toimus enam kui üks tehing, nendeks olid Harju-, Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Virumaa. Nimetatud maakondadest Järva-, Harju- ja Lääne-Virumaa kuuluvad ka nende maakondade hulka, kus on enim mõisaid.

Kõik ostetud mõisad olid tehingu teostamise hetkel niiöelda „kasutusest väljas“. Mitme hoone puhul oli alustatud restaureerimisega, näiteks vahetatud katusekate, avatäited ja uuendatud tehnosüsteeme, kuid erinevatel põhjustel, olgu selleks siis esialgse entusiasmi raugemine või rahalised küsimused, paisati kinnistud uuesti müüki.

Ligi 2/3 ostjatest moodustasid füüsilised isikud ning 1/3 juriidilised isikud. Müüjatest moodustasid ¼ kohalikud omavalitsused, samuti domineerivad ka hetkel aktiivsetes pakkumistes kohalikud omavalitsused ja riik, kes müüvad endisi haridus- ja muude asutuste hooneid, mis on poliitiliste reformide ja ebamõistlikult kallite kulude tulemustel kasutuseta jäänud. Näitena võib tuua Maidla mõisa- tegemist on endise lastekoduga, mis on hetkel pakkumises 500 000 euroga.

2016. aasta jaanuari seisuga on erinevates kinnisvaraportaalides pakkumises pea 30 mõisaga (nii nagu toimunud tehingute puhul on ka pakkumiste infost välja jäetud kinnistud, kus on üksnes endise mõisa kõrvalhoone) hoonestatud kinnistut. Neist kalleim on 2,3 miljoni euroga Järlepa mõis ning odavaim 39 000 eurot Laiküla mõis.

Ligi 70 protsenti nimetatud pakkumistest jäävad vahemikku 39 000 – 500 000 eurot. Kui arvestada mullu toimunud tehinguid, siis võib selles vahemikus pakkumisi pidada realistlikeks.

Mõisahoone puhul on pigem nõudlust kuni 500 m² suletud netopinnaga hoone puhul, mis on sobiv rekonstrueerida elamis- või majutuspinnaks ning mille hind jääb paarisaja tuhande euro piiresse.

Ajalugu on näidanud, et suurema üldpinnaga hoonete likviidsus on väga madal, kuna elamispinna turul ei ole nad konkureerivad ja ärihoonena kasutusele võtmisel on rekonstrueerimine kordi kallim, kui uue hoone ehitus, mistõttu äriplaan ei pruugi olla võimeline investeeringuid teenindama ja kasumit tootma.

Head tööandjad väärtustavad oma töötajate tervist: pakuvad tasuta sportimisvõimalusi, korraldavad käimisvõistlusi ja tervisliku toitumise loenguid. Enamasti pöörab töötajasõbralik ettevõte aga tähelepanu vaid inimese füüsilisele tervisele, vaimne tervis tuleb töötajal oma jõududega korras hoida.

Pindi Kinnisvara on üks neist ettevõtetest, kes on töötajate vaimse tervise teema võtnud oma südameasjaks

Koostöös MTÜga Peaasjad korraldatakse seminaride sarja, mille eesmärk on anda teadmisi psühholoogiast ning leida lahendusi elus, ka tööelus ettetulevatele keerulistele olukordadele.

Seminaride käivitaja ASi Pindi Kinnisvara juhatuse liige Kalev Roosiväli tunnistas, et vaimse tervise olulisust organisatsioonis hakkas ta hindama ajapikku. Lähtekohaks sai isiklik kogemus ja arusaamine, kuivõrd vaimse tervise halvenemine võib mõjutada töövõimet.

“Olin 18 aastat ettevõtet üles ehitanud ja teinud seda sügava kirega, ent siis tekkis töö vastu totaalne huvikadu, ma ei tahtnud inimestega suhelda ega arvutitki lahti teha. Unepuudus, võimatus magada, aju töötas lakkamatult lahendusi otsides…,” kirjeldas ta. Roosiväli sai aru, et tal on vaimse tervise madalseis, aga arsti juurde ei läinud.

Üks sõber soovitas tallu sulaseks minna ning sellest keskkonnavahetusest oli ka abi. “Ma polnud enam kindel, kas ettevõtlus on see, millega edaspidi tegeleda tahan. Võtsin aja maha ja sõitsin Ugandasse, et endas selgusele jõuda,” meenutas ta.

Ei möödunud kaht nädalatki, kui Roosiväljal tekkis idee, et võiks Ugandasse ettevõtte luua, ning hakata seal naistepesu müüma. “Naljaga pooleks võin öelda, et tänu vaimse tervise kõikumistele sain kinnitust, et olen hingelt ettevõtja,” märkis ta.

Eestisse tagasi pöördudes sattus Roosiväli 2014. aastal arvamusfestivalile. “Jalutasin Paides Vallimäel ja parasjagu käis vaimse tervise seminar “Pole hullu!”. See, mida paneelis osalenud Anna-Kaisa Oidermaa MTÜst Peaasjad rääkis, puudutas mind väga. Pakkusin välja, et tahan enda ainelisi töövilju vaimse tervise edendamisse suunata ning nii meie koostöö alguse saigi,” meenutas Roosiväli.

Vahepeal oli aga juhtunud veel üks sündmus, mis näitas, kuivõrd oluline on iga inimese haritus ja teadmised vaimse tervise teemadel, et aidata ennast ja anda asjakohast nõu sõbrale. Roosivälja hea sõber ja tugiisik tegi suitsiidi. “Tol hetkel nägin, kui harimatu ja võhiklik ma olin. Kuna ma ise olin tulnud madalseisust välja ravimiteta, pelgalt keskkonnavahetuse abil, soovitasin sõbralegi sama. Aga tema puhul see ei toiminud. Tal diagnoositi raskekujuline depressioon ja bipolaarne häire – ta vajas professionaalset abi, mitte reisi ümber maailma,” rääkis ta.

MTÜga Peaasjad võimalikku koostöövormi arutades leiti, et ettevõttes võiks alustada aastase seminaride tsükliga. “Norras näiteks on head tagasisidet saanud just need algatused, kus vaimse tervise teemadega tegeletakse ettevõtte sees: ettevõtte finantsnäitajad, inimeste töövõime ja lojaalsus paranevad,” loetles positiivseid mõjusid MTÜ tegevjuht Oidermaa.

Seminaridel käsitletavate teemade osas said Pindi töötajad kaasa rääkida – MTÜ pakkus valiku teemasid, millest inimesed huvipakkuvad välja valisid. “Esimesel kohtumisel rääkisin ära oma loo seoses vaimse tervisega ning julgustasin seeniorpartnerina inimesi sel teemal kaasa mõtlema. Deklareerisin kohe, et vaimse tervise teemadest rääkimine ja vabade päevade küsimine on ettevõttes aktsepteeritud,” märkis Roosiväli. Ta lisas, et seminarivormis vaimse tervise teemadega tegelemine annab inimestele võimaluse mõtestada nii iseennast kui ka oma kliente ja nende käitumist. Seminaride käigus on tehtud teste, et igaüks saaks ise hinnata oma seisundit ning õpitud on erinevaid lõõgastustehnikaid.

Pindis toimuvad kahetunnised seminarid üle nädala reedeti, osavõtt nendest on vabatahtlik. Osaleb umbes 15% kontorirahvast. Seminar toimub avatud kontoris, psühholoogi ja psühhiaatri juhtimisel. “Kui aasta algul alustasime, oli ka kohmetust, aga nüüd on see meie tööelu loomulik osa,” rääkis Roosiväli. “Mõtlesime kohe ka sellele, et mõnel inimesel võib olla vajadus spetsialistiga privaatselt midagi arutada. Ettevõte tasub esimese tunni nõustamise eest ja näiteks mina ettevõtte juhina ei tea, kes seda võimalust kasutavad.”

Kokkuvõtted projekti tulemuslikkusest tehakse aasta lõpul. Roosiväli on aga kindel, et tehtud kulutused on end juba praeguseks kuhjaga ära tasunud. “Ainuüksi ühe töölt lahkuda soovinud töötaja avatus on hindamatu tulemus. Probleemsete korteritega tegelenud kinnisvarahalduri viis vaimse tervise madalseisu tema töö ning ta soovis ettevõttest lahkuda. Ta rääkis oma lahkumise põhjustest ning leidsime talle teise töö, kus ta nüüd tulemuslikult toimetab,” tõi ta näiteks.

Roosiväli on aastate jooksul õppinud tähele panema, kui töötajate töötulemused drastiliselt kõiguvad või kui töötajat kontoris vähem näha on. “Kui kellegi töötulemused on kehvemaks läinud, ei saada me inimesi ära – on loomulik, et inimestel on madalseisud,” lisas ta.

Madalseisude lühiajalisus on hea nii inimese kui omaniku teenistusele. Konsultatsiooniäri sissetulek sõltub sellest, kui heas vormis konsultant on, inimene ei suuda müüa ega turundada, kui tal on madalseis. “Olen ka teistele juhtidele öelnud, et kui te ka isiklikult ei tunneta vajadust, siis tegelege siiski vaimse tervise teemadega. See pole kallis.”

Teadmatus on paraku päris suur, nentis Roosiväli. Vaimse tervise teemade käsitlemine ettevõtte sees on tema hinnangul väga oluline heade tulemuste saavutamiseks, lisaks rikastab see organisatsiooni kultuuri – tekib uus teemade ring, tänu millele inimesed õpivad üksteist paremini tundma.

Teemad, mida käsitleda, olenevad nii ühiskonna küpsusest kui organisatsiooni vanusest. “Näiteks raketina ettevõtlustaevasse lennanud start-up-firmade puhul võib olla teemaks üleväsimus, mida tänapäeva ühiskonnas kiputakse pahatihti lahendama kokaiini või ergutavate rohtudega,” rääkis Roosiväli. “Meie tegelesime ühel koolituspäeval praktikatega, mis aitavad parimal moel korraks aega maha võtta. Kui nüüd keegi hakkab kontoris tegema hingamis- või võimlemisharjutusi, ei vaata keegi teda imelikult,” jätkas ta.

Pindi seminaride sarja järgmiseks teemaks on tööstress ja läbipõlemine – kuidas seda leevendada ja ennetada, kuidas ohumärke ära tunda ja kuidas sellest toibuda. “Ettevõtte seeniorpartnerina soovin, et meil oleks vaimse tervise teema fookuses ka järgmisel aastal, võiks jätkata seminari vormis, aga tuua juurde ka grupiteraapia, supervisiooni.”

Pindi Kinnisavarahaldus OÜ kinnisvarahaldur Hannele Saar on üks neist, kes seminaridel osalemise positiivset mõju omal nahal kogenud. Enda sõnul saab ta nüüd stressiga paremini hakkama, mõistab paremini kolleege ja on motiveeritum.

Kui jaanuaris kogu organisatsioonile seminari kohta info laiali saadeti, siis tundus see mulle koheselt huvitav ettevõtmine. Ma polnud varem taoliste teemadega kokku puutunud. Tol hetkel tundsin ka veidi, et see võib enesele kasulik olla. Nüüd olen väga rahul, et otsustasin osaleda. Eredamad teemad, mis meelde on jäänud, käsitlesid keskendumist, emotsioone ning nende ära tundmist, konfliktide lahendamist, ärevusega toimetulekut, tööstressi, ajaplaneerimist ja eesmärkide seadmist.

Minu jaoks on kõige suuremaks võiduks olnud teadmine eneseteadvusest ehk teadlikkus enda käitumisharjumuste ja mõtteviisi kohta! Mõistan paremini, kuidas, kui kiirelt ja miks reageerin situatsioonidele erinevalt, kuidas toime tulla tööstressiga, kuidas seada endale realistlikke ja saavutatavaid eesmärke jms. Uut ja põnevat oli väga palju! Mõttetöö on olnud väga arendav kogemus.

Igal seminaril tegime vastavalt teemale ka praktilisi harjutusi – näiteks lõdvestav hingamine, pingeolukorra teadvustamine, empaatia tundmine suheldes ja enda mõtete jälgimine. Kõiki harjutusi on väga lihtne iga päev elus ja tööl järgida. Aeg-ajalt kasutan nüüd lõdvestavat hingamist tööpäeva keskel, et paremini keskenduda.

Samuti aitasid eneseteadvust kasvatada seminaridel tehtud testid hindamaks ennast käsitluses oleva teema suhtes. Testitulemuste järgselt arutasime kõik koos tekkinud probleeme ja saime kasulikke lahendusvariante.

Mida on seminaridel osalemine teie jaoks muutnud: kollektiivis, tööülesannete täitmisel, isiklikus elus?

Kindlasti mõistan paremini oma kolleege ja nende käitumist. Olen empaatilisem.

Tööülesannete täitmisel on abiks olnud ajaplaneerimise seminar, kus jõudsin järeldusele, et olen ühte päeva seadnud endale liialt palju eesmärke. Nüüd püüan olla realistlikum ning arvestan õpetatud pooletunnise ajavaruga. Kuna eesmärkide täitmine tekitab positiivseid emotsioone, on paremini planeerides mul üha sagedamini töölt lahkudes hea tuju.

Isiklikus elus olen hakanud ennast rohkem eneseteadvuse teemadel arendama. Mul on rohkem mahti vaba aja tegevusteks, oskan paremini lõõgastuda ning jätta töömõtted tööpäeva. Tunnen, et olen tööülesannete täitmisel rohkem motiveeritud ja tänu sellele ka ettevõttele kasulikum.

Käesolev aasta möödus korteriturul suuremate tõusude või mõõnadeta, allpool on välja toodud Eesti suuremate linnade aastased kinnisvara hinnakõikumised.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ütles, et 2015. aasta oli eelkõige rahunemiseperiood. „Hüpped väikelinnades, kus turg on sisuliselt olematu, võivad olla mõjutatud üksikutest kallimate varadega tehtud tehingutest, kõige kõnekam on aga fakt, et Tallinnas ja Tartus on hinnad 12 kuu möödudes jäänud sisuliselt samaks,“ lisas ta.

Pindi Indeks tõusis detsembris vaid ühe kuuga 7% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 1335 eurot. Veel novembris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1252 €/m².

2015. aasta detsembris tehti indeksilinnades kokku 1318 korteriomandi tehingut, millest rohkem oli tehingute arv viimati 2007. aasta juunikuus.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ütles, et lõviosa aktiivsusest andis Tallinna linn, kus tehti detsembris 899 korteriomanditehingut. Seda numbrit ületati viimati 2007. aasta mais. Sellegi poolest tema sõnum põhjust buumist rääkida, kuna aasta keskmisena on mahud jätkuvalt kunagisest buumiajast madalamad.

Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 8 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/ m²) on Pindi Indeks 89 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud kõikide korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Üheksal juhul kümnest suudab kinnisvara ostja küsitavat hinda alla kaubelda, ehkki alla räägitav summa ei ole väga suur, jäädes keskmiselt viie protsendi ümber kuulutuses küsitud hinnast.

Arco Vara kinnisvaraanalüütik Anne Oja märkis, et eestlased on üldiselt väga tagasihoidlikud kauplejad. Teisalt on mõnikord inimesed liialt julged, alustades kauplemist liiga suurtes vahemikes. “Esiaglne pakkumine tehakse arvestamata omaniku huvisid. Näiteks kui teha pakkumine poolele hinnale, pole see tõenäoliselt väga realistlik,“ tõi ta näite, lisades, et sellisel juhul omanik ilmselt hinda ei langeta ning pigem kas vihastab või solvub. Oja märkis, et tema soovitus on alustada kauplemist 20 protsendi pealt.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles, et juhul kui hinna alla kauplemine ei õnnestu, ei peaks hinna allakauplemise võimalus olema otsene kriteerium positiivse või negatiivse ostuotsuse langetamiseks. “Tähtis on ikkagi hind ja asjaolu, kas see vastab ostja silmis objekti väärtusele, mitte asjaolu, kas hinda on olnud võimalik alla rääkida,“ selgitas ta.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on praegust kinnisvaraturgu silmas pidades kiire hinnakasvu periood läbi saanud ja müüki on jõudnud suur hulk arendusprojektide kortereid, mistõttu on mõnevõrra suurenenud ka kauplemisruum. Samas rõhutas ta, et kauplemisruum on siiski eelkõige objektiga seotud.

Portaali KV.EE juhataja Tarvo Keslon nentis portaalis adaur.ee, et KV.ee indeks on aastaga kerkinud märgatava 7,8% võrra. Ta selgitas, et indeksi tõusu taga on paljus uute korterite aktiivne pakkumisse lisandumine, mis kergitab pakkumiste koguhulga keskmist hinnataset, kirjutab 18. jaanuari Äripäev kinnisvara rubriigis.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri hinnangul on protsenti, kui palju ühe või teise kinnisvaraobjekti pealt alla kaubelda saab, raske esile tuua. “Tegu on nüansirohke valdkonnaga,” märkis ta. “Enamasti on nii, et mida unikaalsem ja kallim on vara, seda suuremad on ka kauplemiskäärid. Samas ei ole see absoluutne reegel, sest kui küsitakse liiga suurt allahindlust, siis müüki ei toimu,“ rääkis Vahter ja rõhutas, et kõik sõltub siiski vara unikaalsusest.

“Unikaalsus võib tulla kinnisvara asukohast, suurusest, kvaliteedist ja paljudest muudest teguritest. Näiteks kui on tegemist Tallinna kesklinnas paikneva 200 ruutmeetri suuruse ja igas suunas avarat vaadet pakkuva katusekorteriga, võib kauplemisruum ulatuda isegi üle 100 000 euro. Samas niinimetatud magalarajoonide tüüpkorterite puhul on kauplemisruum heal juhul mõni tuhat eurot,“ tõi ta näiteid.

Toompark märkis, et kiire hinnatõusu perioodil on olnud võimalik panna vara müüki turuväärtust ületava hinnaga. Aja jooksul on turuväärtus küsitavale hinnatasemele lähemale nihkunud ja see on aidanud müügitehinguni jõuda, küll tavapärasest pikema müügiperioodiga.

Toompark selgitas, et praeguses turuolukorras, kus kinnisvara kiire hinnatõus on asendunud stabiilsete või aeglaselt kasvavate hindadega, selline strateegia enam ei tööta. “Kui kinnisvaramüüjad proovivad tänasel turul inertsist endiselt endisaegseid müüginippe kasutada, peavad nad ühel momendil pettuma,“ hoiatas Toompark.

Ta lisas, et loodetavasti jätkub siis julgust ja arusaama, et turuväärtusest kallimalt pole võimalik müüja ja vajalik on ette võtta hinnakorrektsioon, mis võib vabalt olla nii-öelda mitteavalik ehk väljenduda mitte kinnisvaraportaalis märgitud hinnas, vaid ilmneda hinnaläbirääkimiste tulemusena.

Teisalt peab mõtlema pakkumise-nõudluse vahekorrale. Praegu on pakkumine vaikses langustrendis, ostjad teevad aga turul tehinguid. Sellised suundumused vihjavad, et hinnaalandamise ruumil ei ole põhjust laiemaks käriseda. Palju sõltub uusarenduse pakkumisest, mis mõjutab pakkumiste arvu tulevikutrende.

Kinnisvaraekspertide sõnul tasub müügi- ja üürihinda määrates läbi lapata erinevaid kinnisvaraportaale, ent soovituslik on konsulteerida ka spetsialistiga.

Arco Vara kinnisvaraanalüütiku Anne Oja sõnul on esmane ning kõige lihtsam viis külastada kinnisvaraportaale. “Tavaliselt inimesed vaatavadki, kui palju küsitakse naabermajas sarnase korteri eest. See hind tavaliselt tehingusse aga ei jõua,“ lausus ta.

Oja selgitas, et need hinnad, mis on märgitud kuulutustes, on tavaliselt kõrgemad kui need, mis reaalselt tehingusse jõuavad. “Seetõttu oleks hea, kui saaks nõu pidada mõne maakleriga, kellel on ligipääs tehinguinfole,“ soovitas ta. Tõsi, see kehtib küll vaid objekti müügi puhul. Üürimise või rentimise korral tuleb piirduda üksnes pakkumistega, mida vahendavad kinnisvaraportaalid.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on üürimise puhul asi selles mõttes lihtsam, et lähenemine on puhtalt turupõhine ja baashinda, millest hinnad justkui allapoole minna ei saa, ei ole.

“Üüri puhul tasub arvestada, et kuulutused, mis on jäänud portaalidesse seisma, on tõenäolsielt üle turu hinna,“ märkis Oja ja täiendas, et korterid, mis üüritakse välja turuhinnaga, leiavad üldjuhul uue üürniku juba nädalaga.

Mis puudutab väikelinnasid, siis seal on Oja hinnangul üüriturg kujunenud veidi teistsuguseks. “Ma kaldun arvama, et seal antakse korterid välja pigem suusõnalise info põhjal,“ lausus ta ja märkis, et mõningate linnade puhul valitseb kinnisvaraportaalides tühjus.

Samas nentisid nii Toompark kui ka Oja, et tihti on esmase kinnisvara müügihinna määramine eraisiku ehk mitteprofessionaalse müüja jaoks raske probleem. Seetõttu soovitavad nad võimalusel abi küsida ekspertidelt.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman leiab, et litsuse saamatus on teinud sajad tuhanded väikelinlastest ja maaelanikest varaomanikud õnnetuks.

Vaid harjulased võivad rõõmustada, sest väiksematest kohtadest tulevad noored pered pealinna paremale palgale ja vajavad ka kohta, kus elada, kirjutab Hiiu Leht.

Soomani sõnul on ülejäänud Eesti päästmiseks varsti pöördumatult hilja – juba praegu ei suudeta inimesi maapiirkondades kinni hoida. Viimase aja tendents on suure pealinnastumise valguses muutunud selliseks, et ettevõtjatel ei ole isegi võimalik enam väiksemates kohtades parimalgi tahtmisel töökohti luua, kuna töökäsi seal lihtsalt enam ei ole.

Hinnahüpped väikelinnades, kus turg on sisuliselt olematu, võivad Soomanni sõnul olla mõjutatud üksikutest kallimate varadega tehtud tehingutest. Kõnekas on fakt, et Tallinnas ja Tartus on hinnad kaheteist kuu möödudes jäänud sisuliselt samaks.