Ostes kodu Pindi Kinnisvara vahendusel saate Swedbankist lepingutasu soodsamalt.

Koostöökampaania ajal on Swedbanki abiga kodu ostvatele klientidele elukondliku kinnisvara hindamisteenus Pindi Kinnisvarast ja ERI Kinnisvarast 20% soodsam.

Pindi Kinnisvara ja ERI Kinnisvara kliendile on Swedbanki kodu- ka elukindlustus kuni 25% soodsamalt.
Lisainfo: www.swedbank.ee/kinnisvara

Pakkumised kehtivad kuni 31. 08. 2016

Finantsteenuseid pakuvad Swedbank AS, Swedbank P&C Insurance AS ja Swedbank Life Insurance SE. Tutvuge teenuse tingimustega aadressil www.swedbank.ee ja vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.

Penno Invest OÜ hakkab renoveerima Leisi alevikus tühjalt seisvat korterelamut, millest saab esimene väljaspool Kuressaaret ja sellega piirnevaid asulaid valminud korterelamu iseseisvuse taastamisest alates.

Penno Investi juht Riho Pors ütles, et Mustjala maantee 1 asuva neljakorterilise elamu renoveerimine algab kahe nädala pärast ja lõpeb suvel. Ehkki Leisi valla vaatevinklist oleks noorte perede ligimeelitamiseks eelistatud üürikorterid, paneb arendaja investeeringu tasateenimiseks kolm korterit müüki ja välja üürib vaid ühe.

Porsi andmetel on huvi Mustjala mnt 1 korterite vastu esialgu tagasihoidlik. “Aga kui me selle valmis saame, siis on see nii korralikult tehtud, et teist sellist pole väljaspool Kuressaaret vastu panna,” kinnitas arendaja. Tema hinnangul on hoone punane värv oma aja ära elanud, mistõttu tahetakse see asendada pastelse halliga.

Kui varem tuli elanikel vett tuppa tassida ämbriga, siis nüüd hakkab vesi tulema naaberkinnistu puurkaevust ning hoone reovesi juhitakse kogumismahutisse. Korterite kütmiseks ehitatakse kaminahjud, mille kõrval saab vajadusel sisse lülitada õhksoojuspumbad. “Kütte osas olnuks kõige parem variant oma katlamaja hoovil, aga ostjad ei ole valmis seda kinni maksma,” möönis Pors.

Leisi valla sotsiaalosakonna juhataja Mari-Anne Tuulingütles, et noortel on huvi elamispinna vastu Leisis, sest siin on ka kool ja kauplused. Valla oma üüripinnad asuvad kõik väljaspool vallakeskust.

Pindi Kinnisvara maakleri Natalia Leiteni sõnul pole iseseisvusajal korterelamuid väljaspool Kuressaaret ja selle vahetut naabrust ehitatud, küll on paari kohta maapiirkonnas rajatud külaliskortereid. “Aste alevikus seisab näiteks üks kolmekordne paneelmaja, mida on mitu korda tulutult üritatud valmis ehitada,” tõi ta näite.

http://www.saartehaal.ee/2016/04/28/melsase-maja-sunnib-uuesti-korterelamuna/

Eesti kodumajapidamiste hoiustejääk on kasvanud enneolematule kogusele – kokku on rahval raha kõrvale pandud ligi 5,9 miljardi euro jagu, mille kontodel hoidmine on muutunud mõttetuks.

Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur ütles, et üle aastate on eraisikud raske valiku ees – mida rahaga peale hakata?

„Hoiuseintressid on nii all, et isegi tähtajalise hoiuse poolt teenitava tulu sööb elukalliduse tõus lihtsalt ära, aktsiaturud on juba pikemat aega väga hüplikud, investeerida saab ka toorainetesse. Aga milline keskmine eestlane ostab maailmaturult kulda, naftat, vaske, niklit või maisi? Igasugused võlakirjad on ka piisavalt võõrad, et lihtne inimene käib ka nendest kaarega mööda,“ arutles Tabur. „Järgi jääbki kinnisvara. Asi mida katsuda, mis on alles ka homme ning ülehomme ja mida on võimalik päevapealt üüritulu tootma panna,“ selgitas ta.

Kui me vaatame viimaste aastate kinnisvaratehingute struktuuri, siis üha enam ostetakse korter või kaks ainult omavahendite eest just üürileandmise eesmärgil, inimesed ehitavad raske tööga kogutud raha eest endale nn neljandat pensionisammast, sest vähemalt Tallinnas ega Tartus pole üürihindade drastilist kukkumist vaja karta- unarusse jäetud väikepiirkonnad jooksevad tühjaks just kahe suurema Eesti linna suunas,“ lisas Tabur.

Pealinnas on kinnisvara kallis, seetõttu eelistavad paljud koduostjad linnalähedasi alevikke ja väikelinnu, kus praeguseks juba pakkumisi napib. Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Soomani sõnul puudutab see peamiselt odavamaid piirkondi, mitte näiteks Tabasalu ja Viimsit, kus hinnad on Tallinnaga võrreldavad. «Sakus näiteks on korterite pakkumisi vaid 23, Saue linnas 17, Kiilis kolm ja Maardu linnas kõigest kaks,» märkis ta. «Praeguseks on nii, et kui soovid korterit Tallinna lähedal, siis valik võib olla ootamatult kehv.»

Eesti kodumajapidamiste hoiustejääk on kasvanud enneolematule kogusele – kokku on rahval raha kõrvale pandud ligi 5,9 miljardi euro jagu, mille kontodel hoidmine on muutunud mõttetuks. Järjest suurem hulk inimesi investeerib selle raha korterisisse, mida tulu eesmärgil välja üürida. Tallinas ja Tartus ei ole üürihindade drastilist kukkumist karta, kinnitab Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur.

Lauri Tabur ütles, et üle aastate on eraisikud raske valiku ees – mida rahaga peale hakata.

„Hoiuseintressid on nii all, et isegi tähtajalise hoiuse teenitava tulu sööb elukalliduse tõus lihtsalt ära, aktsiaturud on pikemat aega väga hüplikud, investeerida saab ka toorainetesse. Aga milline keskmine eestlane ostab maailmaturult kulda, naftat, vaske, niklit või maisi? Võlakirjad on ka piisavalt võõrad, et lihtne inimene käib ka nendest kaarega mööda,“ arutles Tabur. „Jääbki üle kinnisvara. Asi, mida katsuda, mis on alles ka homme ning ülehomme ja mida saab üüritulu tootma panna,“ selgitas ta.

Tallinna kõrged kinnisvarahinnad on suunanud paljud koduostjad pealinna lähistesse soodsamatesse väikelinnadesse või alevikesse, mis on toonud seal pakkumiste põua.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et pakkumiste põud puudutab peamiselt odavamaid piirkondi, kuna näiteks Tabasalu või Viimsi on nii tugevalt Tallinna mõjusfääris ja seal käib ka vilkam arendustegevus, et sealsed hinnad ei ole enam väga peibutavad, mistõttu ka pakkumiste arv püsib kõrgem.

„Samas on terves Saku alevikus korterite pakkumisi vaid 23, Saue linnas 17, Kiili alevikus 3 ja Maardu linnas kõigest 2,“ selgitas Sooman.

„Kokkuvõtteks võib öelda, et kui soovid soetada endale korteri linnamelust eemale, kuid Tallinnale siiski lähedale, siis valik võib olla ootamatult kehv,“ lisas Sooman.

Депозиты эстонских домохозяйств выросли до небывалого количества – люди накопили около 5,9 млрд. евро, и держать эти деньги на банковских счетах стало бессмысленным.

По словам исполнительного директора Pindi Kinnisvara Лаури Табура, на протяжении нескольких лет людей мучил вопрос, как правильно распорядиться деньгами.

http://dv.ee/novosti/2016/04/25/sberezhenija-v-nedvizhimost

Uusarenduste müügiedu on tekitanud arenduskinnistuste vastu suure nõudluse, samas pakkumisi on vähe või need on tugevalt üle hinnatud.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et iga vähegi kapitaliseeritud kinnisvaraarendaja on andnud sisse ostuorderi kortermajade rajamiseks sobivatele kinnistutele. „Tühjad krundid pole Tallinnast ja selle lähiümbrusest täielikult otsa saanud, aga paljudega kaasnevad kas ostjale tülikad vaidlused või on hinnad nii üles aetud, et arendustegevus sellise sisenemishinna pealt on mõttetu,“ lisas ta.

http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2016/04/26/arendajatel-saavad-krundid-otsa

Uus võlaõigusseadus kohustab kodulaenulepingutesse märkima ka tagatisvara väärtuse ning see on suunanud pangad hindamisaktide nõude suunas ka uusarenduste ostjaid. Arendajaid tabas nõue ootamatult ning nad peavad seda tarbetuks aja- ja rahakuluks.

Eelmisest nädalast kehtib uus võlaõigusseadus, mis kohustab kodulaenulepingutesse märkima ka tagatisvara väärtuse. Eestis tegutsevad pangad kinnitavad, et on seda juba varemgi teinud, võttes uusarenduste puhul aluseks kinnisvara müügihinna. Ent seadusemuudatuse jõustumise päevast alates otsustas Eesti suurim pank Swedbank hakata kodulaenu taotlejatelt uusarenduste puhul nõudma peale müügihinna ka kinnisvarabüroo eksperdihinnangut.

Seega lisandub Swedbankist laenu taotlejale kohustus tellida objektile hindamisakt kinnisvarafirmalt, kes otsustab, kas arendaja küsitu on turuhinnaga kooskõlas. Koduostjale tähendab see ühelt poolt aja- ja rahakulu, sest tüüpkorteri puhul tuleb arvestada umbes 150 eurose väljaminekuga, maja puhul suurema summaga. Ent teisalt saab ostja kindluse, et ei osta uut kodu selle tegelikust väärtusest kallimalt.

Nordea ja SEB pangad kinnitasid, et üldjuhul piisab neile endiselt müügihinnast, kuid igat laenutaotlust vaadatakse eraldiseisvalt ja põhjendatud kahtluse korral – näiteks kui pangale tundub korteri hind liiga kõrge või arendaja on pangale tundmatu – küsitakse juurde ka eksperdihinnang. Varem on hindamisakt olnud laenutaotlejale (ka Swedbankil) kohustuslik just järelturu kinnisvara ostes. Nüüd, kui seadus on juba jõustunud, töötab rahandusministeerium välja ka määrust, mis täpsustaks kinnisvara hindamise nõudeid.

Põhjust, miks Swedbank laenutaotlejalt eksperdihinnangut kohustuslikuna nõuab, pank otseselt ei avalda. „Krediidiandja teeb ise otsuse, millisel juhul hindab ise tagatisvara turuväärtust ja millal peaks klient tooma eksperdihinnangu kinnisvarabüroost,” ütles Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask. Tema sõnul ei ole põhjus uusarenduste hindade suur kõikumine, Swedbanki hinnangul hinnad hoopis stabiliseeruvad. „Üldise hinnataseme muutuseks põhjust ei näe. Harjumaal on koos müügitempoga kasvanud ka laojääk, mis on jõudnud kõrgeimale tasemele pärast 2009. aastat,” lausus Siilivask.

Eesti elanikest 26 protsenti oleks uuringu kohaselt valmis elama riigi üürikorteris. Seega on omaaegse ministri Urve Palo ideel sellised korterid luua jumet.

Vajadust selliste korterite järele on tunnistanud ka Valga linnapea Kalev Härk – eilses Eesti Päevalehes kordab ta seda taas. Valitseb ju maakonnakeskuse kinnisvaraturuljuba mõnda aega sisuliselt seisak. Vabu eluruume on rohkesti, aga suur osa nendest sellises seisus, et ei mõju noorele spetsialistile just ahvatlevalt.

Riiklikud üürikorterid aitaksid suurendada mõnegi piirkonna konkurentsivõimet, kuna meelitaksid sinna kolima selliseid inimesi, kes kohalikku elu arendada sooviksid ja tahaksid.

Teatav positiivne foon on ju väiksematesse kohtadesse elamaasumisele nagunii loodud – eelkõige algatusega «Maale elama».

Mingeid elamispindu on välja pakkuda paljudel omavalitsustel, tänu nendele on ka väärt töökäsi ja ajusid leitud. Näiteks on Valga linn aastaid pakkunud ametikortereid õpetajatele ning tänu sellele on linna meelitatud ka mõni selline inimene, kes pikemalt end siinse piirkonnaga sidunud. Samas ei saa kinnisvara haldamine omavalitsuse tegevusalade seas kindlasti esmatähtis olla.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt võib lugeda, et riiklik üürikorterite programm peaks rakenduma aastail 2017–2020. Esmalt valmib juhtprojekt, mis töötatakse välja juba sel aastal ja mille elluviimiseks on tuleva aasta riigieelarves ette nähtud 2,5 miljonit eurot.

Kinnisvara valdkonnas tegutsejaid taoline kava ei rõõmusta – nende seisukohalt on tegu kõlvatu konkurentsiga. Ilmselt võib teiste hulgas sama tõdeda Valgas Kungla 21 majas suurema osa kortereid omandanud Kungla Kodu OÜ, kes valmis hoones mõne pinna ka välja üürima.

Paraku on hea kvaliteediga üürikortereid vähe – seda on korduvalt nentinud ka Pindi Kinnisvara Valga maakler Hans Heinjärv. Üks või kaks hea kvaliteediga korterit probleemi ei lahendaks.

Riiklikud üürikorterid on kahtlemata vajalikud. Samas tasuks mõelda, kui palju neid ikkagi rajada: nende hulk ei tohi olla nii suur, et vaba kinnisvaraturg kabelimatsu saab.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/koguni-veerand-inimesi-oleks-valmis-elama-riigi-uurikorterites?id=74283509

Eesti suurimas kinnisvaraportaalis KV.EE oli märtsi lõpus müügis 10 724 korterit. Aastaga suurenes korterite müügipakkumiste arv 7%. Müüjate hinnaootused on aastaga kerkinud 8% ning jõudsid märtsis tasemele 1444 €/m².

Nii pakkumiste arvu kui hindade tõusu veavad traditsiooniliselt Tallinn ja Tartu. Pealinnas on pakkumiste arv aastaga kerkinud 10% ning hinnaootused 6%. Tartus on pakkumiste arv suurenenud isegi 15%, samas on hinnaootused püsinud peaaegu muutumatuna. Tallinna korteripakkumise keskmine hind oli märtsis 1910 €/m² ja Tartus 1376 €/m².

«Müügis olevate korterite arvu suurenemise taga on peamiselt uusarendustes lisandunud korterid. Täna on portaalis KV.EE Tallinna uusarendustes müügiks 631 ja Tartus 130 korterit. Trend näitab jätkuvat kasvu ja võib prognoosida uute korterite valiku suurenemist ka järgnevatel kuudel,» selgitas KV.EE juht Tarvo Teslon.

Tema hinnangul on paratamatu, et nii suur pakkumiste arv paneb piiri hinnatõusule, nagu on juhtunud Tartus. «Pakkumise suurenemine peaks jahutama hinnaootusi ka Tallinnas.»

Enamikus maakonnakeskustes on Tesloni kinnitusel kinnisvaraturu seis aga palju nutusem. Korterite müügipakkumiste arv on vähenenud ja seda kohati mitmekümne protsendi võrra. Nii on läinud näiteks Haapsalus, Jõgeval, Põlvas, Rakveres, Raplas, Valgas, Võrus, kuigi pakkumiste arv neis on enamasti statistiliste üldistuste tegemiseks liiga väike. Samas on hinnaootused tõusnud ka maakonnakeskustes.

Et Valga kinnisvaraturul seisak valitseb, kinnitas aasta algul ka Pindi Kinnisvara maakler Hans Heinjärv. Tema sõnul on selle tinginud riigi regionaalpoliitika puudumine, mille tulemusena on Valgast aastate jooksul ära viidud paljud riigiettevõtted, kus tasuvamad ametikohad.

Samas võib olukorda elavdada asjaolu, et Valgas Kungla 21 asuva 32 korteriga maja vabad korterid omandas hiljuti Kungla Kodu OÜ, kes võtnud nõuks need lähiajal varasemast soodsama hinnaga realiseerida. Praegu on majas hõivatud vaid kümme korterit. Lähemalt kavatseb Valgamaalane hoone käekäigust kirjutada lähiajal.

KV.EE on ilmselt Eesti suurim kinnisvaraportaal, mida külastab igas kuus üle 600 000 kasutaja.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/elu-suurimas-tehingus-voib-sind-abistada-kapard?id=74265055

Tallinnas pole ükski vahemaa liiga pikk

http://www.personaliuudised.ee/uudised/2016/04/04/kas-tookoha-nimel-ollakse-valmis-kolima
Pindi Kinnisvara suurkliendi osakonna juhi Peep Soomani hinnangul tuleb nii Tallinnas kui teistes suuremates linnades linna sees töökoha pärast kolimist harva ette. „Meil pole lihtsalt ühtegi nii suurt linna, mille ühest otsast teise tööl käimine oleks talumatult ebamugav,” märkis ta.

Ka 1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juhi Mihkel Oiderma sõnul on suuremate keskuste puhul töökohale lähemal uut elukohta otsivaid kliente harva. „Pealinna ühest otsast teise sõitmine ei ole nii suur Kolgata tee, kui meile meeldib mõelda. Peab see alles töökoht olema, et inimene sellepärast Tallinnas oma elukohta muudaks” märkis Oiderma, kelle sõnul on elukohavahetusel pigem teised põhjused.

Sooman märkis, et kui inimene elab Mustamäel ja töötab Muugal, siis võib ta kolida lõpuks Piritale, aga mitte seepärast, et töökoht on Muugal, vaid et talle ei meeldi Mustamäe. „Kui valikus on kolm suunda – Nõmme, Pirita ja Peetri –, siis kolitakse pigem selles suunas, mis tööle jõudmise mugavamaks teeb,” lisas ta siiski.

Riigi Kinnisvara on 65 000 euroga müüki pannud Haapsalus Jalaka tänaval asuva Viigi kooli sauna, mis on rahva seas tuntud Pinni saunana.

Nädalajagu päevi Pindi kinnisvaras müügis olev saunahoone on ligi 110 m2, kuid selle juurde kulub enam kui 3100 m2 suurune krunt rahulikus piirkonnas ja 120 m2 suurune garaaž.

Viigi kooli haldusjuhi Toomas Sula sõnul pole kool enam aastaid sauna kasutanud, sest see on amortiseerunud. 2012. aastal korrastati CO2 raha eest fassaad, katus ja elektrisüsteem, hljem on uuendatud ka veetorustik.

Sauna müügist saadavat summat saab kool Sula sõnul kasutada investeeringuteks.

Pindi kinnisvara maakleri Annely Sermat ütles, et ostjate huvi kinnistu vastu on olnud ülisuur ja pakkus, et lähiajal võib minna tehinguks.

Pindi Kinnisvarahaldus on Eesti suurima kinnisvarabüroo Pindi Kinnisvara tütarettevõte ning pakub kvaliteetset haldusteenust juba aastast 1997. Pindi Kinnisvarahaldus teeb büroo- ja teeninduspindade hoolduskoristust ning territooriumi korrashoidu ligi 100 objektil üle Eesti.

Tähistame koos ülejäänud Eestimaaga 25. märtsi vaba päevaga. Häid pühi!

Vaatamata uute korterite üha kasvavale nõudlusele ei tõtta arendajad naljalt hindu tõstma.
“Ühelt poolt oleks loogiline, et arendajad tõstaks hindu, kui müük nii ludinal läheb, samas lisandub Tallinna iga kuu umbes viis uut kortermaja, mis hoiab konkurentsiolukorra pinevana,” rääkis Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman.

Soomani sõnul reguleeritakse hinda pigem sõltuvalt korteri asukohale majas. “Uus trend on majasisene väga suur hinnaerinevus,” selgitas ta.

Uue kortermaja ehituse väljakuulutamisel broneeritakse korteritest mõne nädalaga mitukümmend protsenti. “Osa broneeringuid küll langeb ära, kuna ostjad on ennast ülehinnanud, kuid huvi on sellegipoolest suur,” rääkis ta.

Domus Kinnisvara analüütik Kadri Lest juhtis tähelepanu, et kuigi ostumüügitehingute arv mullu kasvas, on pakkumiste, sh uusarenduste arv stabiilne ning tehinguhindade kasv kahel viimasel aastal mõõdukas. “Võib öelda, et tänavu püsivad korterite hinnad võrdlemisi stabiilsed ning tõusevad kuni 5%,” märkis ta.

Lest ennustas, et kallimate uute korterite müügiperiood pikeneb ning ülehinnatud korterid jäävad pakkumisse püsima, kuni nende hinda allapoole tuuakse.

Ostja kaupleb. Arco Vara kinnisvaraanalüütiku Anne Oja sõnul on uute korterite müük sujunud üsna hästi, kuid tehingute hinnad on aastatagusega võrreldes pisut langenud.

Uute kortermajade puhul kauplevad ostjad Oja sõnul agressiivsemalt hindu alla. Viimase poole aastajooksul on Tallinnas ja Harjumaal turule tulnud hulk uusi kortermaju, rida- ja paarismaju. “Kraanad on püsti igal suunal, kuhu vaatad,” lausus ta.

Kuna eramute hinnad ei ole viimase paarikolme aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud, konkureerivad linnaäärsed eramud Oja hinnangul edukalt Tallinna kolme- ja neljatoaliste korteritega. Uusi korterelamute arendusprojekte on ridamisi müügile tulnud ka Tartus, lisas ta.

Buumi aja trend tagasi. Linnakorterite kõrged hinnad on Pindi Kinnisvara tegevjuhi Lauri Taburi sõnul taas algatanud valglinnastumise, mille käigus soetatakse üha enam linnaäärseid eramuid. “Kümne aasta taguse kinnisvarabuumi ajal koliti aktiivselt suurematest linnadest välja eramajadesse. Kui majanduskriisi ajal see trend taandus täielikult, siis nüüd on kõrged korterihinnad taas protsessi käivitanud,” märkis ta.

Sotsioloogiliste ja majanduslike põhjuste koosmõjul toimuvat valglinnastumist saab Taburi sõnul käsitleda nii kinnisvaraturu arengu kui ka taandarenguna. “On selge, et inimesed peavad kuskil elama ning tihti on linnast välja kolimine tingitud puht majanduslikest kaalutlustest, sest linnakorterite hinnad on võrreldes linnaväliste eramajadega vahel lausa talumatult kallid,” rääkis ta. “Samas ei saa alahinnata ka sotsioloogilist mõju – on ju lippaiaga eramu üks American Dreami põhikomponentidest, kätkedes endas suurema, turvalisemaja looduslähedasema elukeskkonna ideaali,” lisas Tabur.

Ärikinnisvaras vaiksem aeg
Ärikinnisvaras sel aastal uusi suurprojekte oodata ei ole, sest varasemad aastad on olnud väga viljakad.
Domus Kinnisvara äripindade hindaja Toomas Vaksi sõnul on ärikinnisvara sektoris suurem laine ära olnud ja tõenäoliselt tuleb sel aastal uusi projekte juurde vähem. “Kinnisvaraturu tsüklilisust arvestades on see täiesti normaalne, sest pärast turunõudluse rahuldamist kulubki aega uute projektide käivitamiseks,” toonitas ta.

Arco Vara analüütik Anne Oja tõi esile, et ärikinnisvaras otsitakse endiselt rahavooga objekte, mille tootlus ületaks 7%. Tema sõnul ei ole sellised objektid otsa saanud, pigem on tekkinud olukord, kus neid ei taheta müüa või küsitakse madalamat tootlust pakkuvat hinda. “Müüja seisab silmitsi vajadusega oma raha paigutada, kuid rahapaigutusvõimalused on praegu ahtakesed,” rääkis Oja. Tallinna büroopindade üüriturul võib lähiaastatel oodata ülepakkumist ja vakantsi suurenemist vanemates hoonetes, lisas ta.

Tasub teada
Investoritel ahtam valik

Mullu oli kinnisvarainvesteeringute turul rekordaasta, ületades mahu poolest 2014. aastat üle kahe korra.
Turukapitalisatsioon oli 2014. aastal alla veerand miljardi euro, eelmisel aastal umbes 550 miljonit eurot.
Intressikeskkond soosis ja soosib jätkuvalt kinnisvarainvesteeringuid. Siiani võtavad suurema turuosa fondid ning erakapitalil põhinevad välismaised ostjad.
Pärast 2015. aasta osturallit on jäänud häid ning investorite kriteeriumidele vastavaid objekte vähemaks.
Pindi prognoosib, et investorid võtavad arutelu alla varasid, mis varem kõrvale lükati.

ALLIKAS: PINDI KINNISVARA ÄRIPINDADE MAAKLER EDUARD SOROKIN

Artikkel – Delfi Rahva hääl

Eelmine aasta oli kinnisvarainvesteeringute turul rekordaasta, ületades mahu poolest 2014. aastat enam kui kahekordselt.

“Turu kapitalisatsioon kasvas olulisel määral, kui 2014. aastal oli see alla veerand miljardi euro, siis 2015. aastal ca 550 miljonit eurot,” ütles Pindi Kinnisvara äripindade maakler Eduard Sorokin.

“Soodne intressikeskkond soosis ning soosib jätkuvalt kinnisvarainvesteeringute tegemist. Siiani teevad suurema turuosa fondid ning erakapitalil põhinevad välismaised ostjad,” rääkis Sorokin.

“Kuid seoses 2015. aasta “osturalliga” on jäänud häid ning investorite kriteeriumitele vastavaid objekte vähemaks ning valik on kitsamaks jäänud. Prognoosime, et investorid võtavad arutellu varasid, mis eelnevalt lükati kõrvale,” lisas ta.
Uute korterite müük kogub hoogu- tihti on majad juba valmimise ajaks välja müüdud.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ütles, et nõudlus uute korterite vastu pidevalt kasvab. “Ühelt poolt oleks loogiline, et arendajad tõstaks hindu, kui müük nii ludinal läheb, samas lisandub Tallinnasse iga kuu ca 5 uut kortermaja, mis hoiab konkurentsiolukorra pinevana ja pigem reguleeritakse hinnataset vastavalt konkreetse korteri paigutusele majas. Uueks trendiks on majasisene väga suur hinna diferentseerimine,” selgitas ta.

Eesti suuremate kinnisvarabüroode ekspertide hulgas läbiviidud uuringus prognoosis 64 protsenti vastanutest, et eestlaste kodukulud tõusevad järgmise kolme aasta jooksul kümme protsenti.

Tänavu jaanuaris läbiviidud küsitluses osales 39 eksperti Eesti suurematest kinnisvarafirmadest 1Partner Kinnisvara, Pindi Kinnisvara, Uus Maa Kinnisvarabüroo ja Arco Vara.

Uuringu korraldaja, 1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on majandusnäitajad stabiilsed ja seda peegeldavad ka kinnisvaraekspertide hinnangud. «Pigem nähakse mõõdukat hinnatõusu. Eesti kinnisvaraturg sõltub suuresti välistest teguritest nagu üldine maailmamajanduse olukord ning Rootsi pankade käekäik. Kui Rootsi majandus edeneb, siis jätkub pankadel siia ka laenuraha,» selgitas Vahter.

«Praegu on laenamine väga odav. Kaks kolmandikku vastanutest küll prognoosib, et kodulaenu intress tõuseb kolme aasta perspektiivis, kuid suurt kallinemist ei oodata,» rääkis Vahter. 1Partner Kinnisvara juhi sõnul on teine laenumakset mõjutav muutuja euribor ehk pankadevaheline intressimäär, mis on praegu Euroopa Keskpanga survel erandlikult negatiivne. «Maailmamajanduses on endiselt keerulised ajad ning tõenäoliselt hoiab keskpank intressimäärasid majanduse elavdamiseks ka edaspidi madalana. Seda prognoosisid ka kinnisvaraeksperdid, oodates, et euribor ei tõuse lähiaastatel üle 1-2 protsendi vahemiku,» sõnas Vahter.

Muudest kodukuludest prognoosis 54% kinnisvaravaldkonna ekspertidest, et elektri hind tõuseb järgmise kolme aasta jooksul kümnendiku. 21 protsenti vastanutest arvas, et hind kerkib viiendiku.

Artikkel – Äripäev. Ehitusuudised

Artikkel – Lääne Elu