Ehitushinna hüppelisest tõusust hingetuks löödud arendajad katkestavad broneeringuid ja lepinguid, palju leebemal juhul hoiatavad hinnatõusu eest korterite broneerijaid, kes peavad krõbedama hinnaga kaasa minema või uuest kodust loobuma. Suuremad arendajad näevad alatu käiguna just kokkulepete täielikku tühistamist.
Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2022/05/19/kodu-ostmine-ripub-juuksekarva-otsas-arendajad-tuhistavad-kokkuleppeid
Hiljuti käis Pindi Kinnisvara seeniorpartner Kalev Roosiväli ETV+ hommikuprogrammis Кофе+ selgitamas kinnisvaraturu olukorda ja arenguid terves Eestis.
Vaata:
https://etvpluss.err.ee/1608579952/interes-k-kvartiram-za-predelami-tallinna-rastet
Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks tõusis märtsis 0,01% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 2002 €/m².
Ka veebruaris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 2002 €/m². Kui veebruaris tehti indeksilinnades kokku 1227 korteriomandi tehingut, siis märtsis oli tehingute arv 1638. Võrdluseks – 2021. aasta märtsis tehti indeksilinnades 1664 korteriomandi tehingut ehk põhimõtteliselt oli turuaktiivsus sarnane.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2021 on indeks 0,3 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 221 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et kui statistikas kõvasti sobrada, siis pole viimasel ajal kuid, kust mingit rekordit ei leiaks. „2022. aasta märtsis tehti ajaloolised korteriomandite hinnarekordid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel, Rakveres, Raplas ja Põlvas. Ometi indeks seisab ja põhjuseks on see, et tehinguaktiivsus on odavamates piirkondades oluliselt suurenenud, samas Tallinna väga kõrgeks paisunud hinnad hoiavad aktiivsust pigem keskpärasel tasemel, jäädes üle 10 protsendi maha ka eelmise aasta märtsikuisest tehingute arvust,“ selgitas ta.
„See, mis toimus Tallinnas eelmisel aastal, on nüüd jõudnud kohale väiksematesse linnadesse – nõudlus on pakkumisest oluliselt kõrgem ja hinnad lähevad mühinal üles,“ lisas ta.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 17 aastase ajaloo.
Tutvu 2022. aasta märtsikuu turuülevaatega! https://www.pindi.ee/wp-content/uploads/2022/04/Turuulevaade-2022-aprill.pdf
Koroonakriisiaegne kinnisvara rabamine on aktiivsuse kasvu poolest olnud ootamatult kõige äkilisem elamumaade puhul, mida soetatakse suisa kaks korda rohkem.
Pindi Kinnisvara Saaremaa kutseline maakler ja hindaja Elis Pihl ütles, et kui 2019. aastal osteti terves Eestis 2420 elamumaad, siis 2020. aastal juba 3033 ning mullu lausa 4760 ühikut.
„Tulevikuvisioonide nimel investeerimine, üleüldine vaba raha parkimine, seda soodustanud pensionireform…,“ loetles Pihl mõned põhjused, miks elamumaade turg on muutunud niivõrd aktiivseks.
„Ka tänavu tõotab tulla vilgas aasta, ehkki tagasilöögid ehitusturul võivad mõnevõrra hoogu pidurdada,“ sõnas ta.
Pihl lisas, et peale elamumaade on kasvanud oluliselt ka maatulundusmaade ostu-müügitehingute arv – 2019. aastal tehtud 7606 tehingult 10346 tehingule eelmisel aastal. „Paljusid neist saab tänu muudetud korrale projekteerimistingimuste alusel ka hoonestada,“ selgitas ta.
Tutvu 2022. aasta märtsikuu turuülevaatega! https://www.pindi.ee/wp-content/uploads/2022/04/Turuulevaade-2022-aprill.pdf
Kiire hinnatõusu läbi teinud Tallinna korterite defitsiit hakkab mööduma, kuna kõrge hinnaga ostjaid jääb üha vähemaks ja pakkumiste arv on aasta algusest märkimisväärselt tõusnud.
Pindi Kinnisvara vanemmaakler ja hindaja Arik Piirisild ütles, et Tallinnas oli aasta alguses müügis enneolematult vähe, kõigest 1150 järelturu korterit. „Nüüdseks on kaupa turule juurde tulnud ja hinnaralli möödumas – praeguseks on pakkumisi juba ligi 1600 ehk enam kui kolmandiku võrra rohkem,“ ütles Piirisild.
„Uusarenduste turul on defitsiit jätkuv, kuna seal päevapealt midagi ei muutu. Järelturu korterite ostjatel on aga nüüd valik suurem ja ostuotsuseid saab rahulikumalt läbi kaaluda,“ selgitas Piirisild, kelle hinnangul võib pakkumiste arv suve lõpuks ka 2000 künnise ületada.
Tutvu 2022. aasta märtsikuu turuülevaatega! https://www.pindi.ee/wp-content/uploads/2022/04/Turuulevaade-2022-aprill.pdf
Kui veel veebruari lõpus oli Tallinnas pakkumises üle 1300 üürikorteri, siis nüüdseks on see langenud alla 700, pakkumiste arv on langenud ka teistes suuremates linnades. Suure puhastustöö on teinud Ukrainast pärit põgenikud, keda aga kohalikud üürileandjad on vältima hakanud.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et suurim nõudlus üürikorterite järgi on pealinnas. „Vaadates sõjapõgenike jaotust piirkonniti, on see ka igati loogiline. Eelkõige otsitakse tikutulega taga magalarajoonide kortereid, kuna need on kiiruga lahkuma pidanud inimestele kõige taskukohasemad,“ ütles ta.
„Ehkki ukrainlased pole suuremaid pahandusi Eestis korraldanud, on paljud üürileandjad hakanud põgenikele majutuse pakkumist vältima. Sõja esimestel nädalatel oli solidaarsus märksa suurem ja pigem tunti uhkust, kui abivajajaid aidati. Nüüd seatakse kahtluse alla nii põgenike maksevõime, kultuurilised eripärad kui suisa poliitilisel tasandil pommide eest pääsenud korralike perede elukombed,“ nentis Sooman.
„Eesti põhiseadus on juba selliselt üles ehitatud, et varaomanik on oma vara käsutamisel vaba ja vabas maailmas nii olema peabki, kuid kutsun üürileandjaid siiski üles automaatse EI-vastuse asemel süvenema konkreetse üürniku tausta, mitte looma eelarvamusi neist sõltumatu sõja tõttu,“ lisas ta.
“Hoonestamata maa on ju oma hinnaklassilt kaup , millele hammas peale hakkab,” märkis maakler Elis Pihl.
maakleri Elis Pihla sõnul on tehinguaktiivsus märkimisväärselt tõusnud nii hoonestamata kui ka maatulundusmaade osas ja seda ka kriisieelse, 2019. aastaga võrreldes.
Loe rohkem:
„See on täna teada ja näha, miks nõudlus on kasvanud – sõja eest pakku tulnud inimeste tõttu. Neil on vaja kuskil elada ja võimalusel proovivad nad autonoomselt hakkama saada,” ütleb Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
Loe rohkem:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/96264991/pagulased-mojutavad-tugevalt-uuriturgu-selles-ari-naha-ei-maksa
Enamustes korteriühistutes toimuvad kevadeti üldkoosolekud, kuna just selleks ajaks valmivad ühistu majandusaastaaruanded. Pindi Kinnisvarahalduse müügiesindaja Heliis Anto annab pöördumises pressile neli kasulikku soovitust, kuidas koosolekud tõhusamad oleks ja maja paremini seeläbi juhitud.
Loe rohkem:
„Surve üüriturule on täna kindlasti olemas,“ jätkab Sooman ja lisab, et võtmeküsimuseks on sõja kestus. „Kuni sõda pole läbi, läheb surve suuremaks. Mida kauem sõda kestab, seda atraktiivsemaks muutuvad väikelinnad, erinevad asenduspinnad, tühjad suvilad, seda rohkem valgub huvi laiali.“
Loe rohkem:
https://www.ohtuleht.ee/1058477/uuriturul-laheb-kitsaks-ukrainast-saabunud-sojapogenikud-otsivad-odavamaid-paneelikaid
Tulenevalt sõjaga seotud ehitusmaterjalide tarneraskustest ja tööjõupuudusest on vähe uusarendusi, mis graafikus püsivad, lisaks on peatatud suur osa projekte, mille ehitus pole veel alanud. Oodata on veelgi suuremat defitsiiti.
„Niigi alapakkumise käes vaevlev uusarenduste turg on praeguse metalli ja muu ehitusmaterjali kättesaadamatuse tõttu täiesti erakordses olukorras. Paar aastat tagasi oli uusi kortereid Tallinnas ja Harjumaal pakkumises ca 2500 ühikut. Enne sõda oli see number natuke üle 1000. Ilmselt näeme juba mõne kuu pärast, et uusi kortereid on linnapeal saada üksikud sajad, sest uut kaupa ei tule enam üldse peale ja uute tarneahelate üles ehitamine vältab vähemalt 4-6 kuud,“ sõnas Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
„Selge on see, et veel alles jäänud uusarenduste hinnad lendavad senisest veelgi kõrgemale ning tavalisel inimesel sinna turusegmenti enam pikalt asja pole. Tulevad uued ehitusobjektil toimuvad oksjonid, kus jõukad inimesed hakkavad uute korterite nimel üksteist rahapakkidega oimetuks taguma,“ prognoosis Sooman.
Allikas: Pindi Kinnisvara
Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks tõusis veebruaris 4% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 2001 €/m².
Jaanuaris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel veel 1933 €/m². Kui jaanuaris tehti indeksilinnades kokku 1235 korteriomandi tehingut, siis veebruaris oli tehingute arv 1220. Võrdluseks – 2021. aasta veebruaris tehti indeksilinnades 1329 korteriomandi tehingut.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2021 on indeks 0,4 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 221 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et siiani on hindu kergitanud kauba defitsiit, kuid ostjate ettevaatlikkusest tulenevalt on ilmselt kiirem hinnatõus läbi. „Ei ole lootustki, et märts oluliselt aktiivsem kuu tuleks, pigem valik suureneb ja ostjad ei pea enam ülehelikiirusel tehingusse tormama, pigem on hetkel kuum üüriturg, aga kui kauaks, see ei sõltu kohalikust tarbijast, vaid üleüldisest olukorrast maailmas,“ lisas Sooman.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 17 aastase ajaloo.
Allikas: Pindi Kinnisvara
Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul löövad talvised küttearved küll laineid, kuid kuulda on märksa tõsisemat häirekella – intressimäärade tõusu hoiatused, mis võivad laenuvõtjate eelarved pea peale pöörata. Sooman märkis, et 2015. aastal negatiivseks langenud euribor on muutunud loomulikuks ning nooremad ei pruugi mäletadagi, kuidas pangamarginaalile lisandus üle viie protsendi euribori.
Loe rohkem:
https://majandus.postimees.ee/7459708/kinnisvarahindade-tousu-taga-varitseb-laenajaid-veel-suurem-oht
Pindi Kinnisvara analüütik Kairi Teesalu ütles, et kui kõige madalamas punktis aastavahetusel oli Tallinna järelturul pruugitud kortereid pakkumises ainult 1177 ja Tartus 263, siis nüüd on numbrid vastavalt 1278 ja 315.
Loe rohkem:
„Selleks, et aru saada, millises olukorras uusarenduste turg on, tuleb korraks vaadata ajalukku. Enne koroonakriisi algust, mida toona peeti majanduslikult küllaltki õitsvaks ja viljakaks perioodiks, oli Tallinnas ja Harjumaal müügis üle 2500 erineva uue korteri, millest 300-400 olid juba valmis ehitatud. 2020. aastal, kui koroonaviirus sundis inimesi toidupoode tühjaks ostma, kadusid kinnisvaraostjad korraks turult ja arendajad võtsid hoo maha, sest majad kerkisid, aga ostjaid polnud – valmis uute korterite jääk kasvas hetkeks suisa üle 500 ühiku,“ rääkis Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
Loe rohkem:
https://kodu.geenius.ee/rubriik/kinnisvara/kinnisvaraekspert-uued-korterid-saavad-varsti-lihtsalt-otsa/
Talvised küttearved löövad laineid, kuid õhus on tegelikult märksa tõsisem ohusireen – selleks on intressimäärade tõusuhoiatused, mis võivad kümnete tuhandete laenuvõtjate eelarved täielikult pea peale lüüa.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et 2015. aasta lõpukuudel negatiivseks langenud Euribor on muutunud turul iseenesest mõistetavaks ning uuem laenuvõtjate põlvkond ei pruugi mäletadagi, kuidas pangamarginaalile lisandus veel isegi üle 5% Euribori.
„Tegin laenuvõtjatele lihtsa tabeli, mis juhtub nende igakuiste laenumaksetega, kui täna paratamatuseks peetav intressitõus aasta teises pooles või järgmisel aastal sujuvalt tõeks saama hakkab. Et mitte inimesi täielikult ära hirmutada, ei hakanud ma 5%list Euribori tabelisse isegi lisama, olukorra tõsiduse ilmestamiseks piisab ka 3 protsendist. Nagu näeme, siis talvised paarisaja euro võrra kõrgemad elektri- ja soojaarved on selle intressitõusu kõrval nagu kerge nohu, sest intressimakseid tuleb teenindada iga kuu ja iga ilmaga,“ sõnas Sooman.
„See kõik ei tähenda, et enam ei tohiks kinnisvara osta ega laenu võtta, aga kõike saab teha mõistusega ja tulevasi võimalikke arenguid silmas pidades – kui näiteks tänane tuhande ühesaja euro suurune kuumakse tasahilju mõne aasta jooksul 500 euro võrra kuus kõrgemale tõuseks, siis tekiks ilmselt nii mõnelgi laenuvõtjal küsimus, kas sellises suurusjärgus ost oli ikka pere eelarvet silmas pidades kõiki osapooli rahuldav otsus,“ lisas Sooman.
|
Annuiteetmaksega eluasemelaen (30 aastat, pangamarginaal 2%) |
||||||
|
Intress/laenusumma |
50 000 € |
100 000 € |
150 000 € |
200 000 € |
300 000 € |
500 000 € |
|
2% (Euribor neg või 0%) |
184,81 |
369,62 |
554,43 |
739,24 |
1108,86 |
1848,10 |
|
3% (Euribor 1%) |
210,80 |
421,60 |
632,41 |
843,21 |
1264,81 |
2108,02 |
|
4% (Euribor 2%) |
238,71 |
477,42 |
716,12 |
954,83 |
1432,25 |
2387,08 |
|
5% (Euribor 3%) |
268,41 |
536,82 |
805,23 |
1073,64 |
1610,46 |
2684,11 |
Allikas: Pindi Kinnisvara
Kui avada katastrikaart, siis näeme, et eelkõige mereäärsed maatükid on üpriski kitsad, kuid see-eest vahel lausa üle kilomeetri pikad. Sellisele pealtnäha anomaalsele nähtusele on tegelikult väga lihtne selgitus.
Loe rohkem: https://kodu.postimees.ee/7429817/miks-mereaarsed-krundid-on-kitsad-ja-ulipikad
Kui avada katastrikaart, siis näeme, et eelkõige mereäärsed maatükid on üpriski kitsad, kuid see-eest vahel lausa üle kilomeetri pikad. Sellisele pealtnäha anomaalsele nähtusele on tegelikult väga lihtne selgitus.
Loe rohkem: https://kodu.postimees.ee/7429817/miks-mereaarsed-krundid-on-kitsad-ja-ulipikad
Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks tõusis detsembris 8 % võrra, ületades esmakordselt 2000 €/m² piiri.
Veel novembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1857 €/m². Kui novembris tehti indeksilinnades kokku 1868 korteriomandi tehingut, siis detsembris oli tehingute arv 1760. Võrdluseks – 2020. aasta detsembris tehti indeksilinnades 1486 korteriomandi tehingut.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman sõnas, et esmapilgul üüratu hinnatõusu taga on ühe linnaosa väga suur arendusprojektide tehingute arv. „Põhja-Tallinnas tehti uusarendustes sadakond asjaõiguslepingut, lõviosa neist Kalaranna kvartalis ja Vabriku 59 arendusprojektis, mis mõlemad olid turu keskmisest märksa kõrgema hinnaga. On väga oluline erinevate hinnatõusude- ja languste põhjuseid välja tuua, sest vastasel juhul jääkski ühiskonnale mulje, nagu hoolimata energiakriisist sööstaksid kinnisvarahinnad raketina taevasse,“ selgitas Sooman.
Võrreldes varasema hinnatipuga on indeks 8 protsenti kõrgemal. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 222 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 18 aastase ajaloo.
„Rahvas, kus Eestis on sellised palgad, et üürida? Kust teil need numbrid tulevad?“ hõikab mees Facebooki üürikorterite grupis. Postitusele järgneb tohutu arutelu sel teemal, et üüri eest peab üle mõistuse palju raha välja käima. Põhjus peitub koroonakriisis, mille tõttu on kolinal kukkunud hinnad nüüd tagasi üles roninud. Kas viimase kahe aasta üür ongi olnud lihtsalt nii madal?
Loe rohkem:
KOROONAAJA ODAV HIND HELLITAS ÄRA? Koduotsijaid paneb korterite kõrge üür ahhetama (ohtuleht.ee)
Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi võiksid uusehitiste kõrval hakata energiatõhususe reeglid kehtima ka vanadele hoonetele, kinnisvaraekspertide sõnul ei aga eeldada, et inimesed kopsakad renoveerimiskulud enda peale võtavad.
Harjumaa uusarendustes olevate korterite pakkumisete arv on viimastel kuudel kahanenud. “Võtmed kätte” kortereid on alles väga vähe. Mida see kõik tähendab hindade kontekstis?
Loe rohkem:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/95377809/graafik-kinnisvaraturu-motlemapanev-seis-harjumaal-napib-ka-uusarenduste-kortereid-arendaja-siunab-linna