Loe rohkem: 
https://arileht.delfi.ee/artikkel/95903353/harjumaal-ja-tallinnas-on-saada-ule-viie-korra-vahem-uusi-kortereid

Kui avada katastrikaart, siis näeme, et eelkõige mereäärsed maatükid on üpriski kitsad, kuid see-eest vahel lausa üle kilomeetri pikad. Sellisele pealtnäha anomaalsele nähtusele on tegelikult väga lihtne selgitus.

Loe rohkem: https://kodu.postimees.ee/7429817/miks-mereaarsed-krundid-on-kitsad-ja-ulipikad

Kui avada katastrikaart, siis näeme, et eelkõige mereäärsed maatükid on üpriski kitsad, kuid see-eest vahel lausa üle kilomeetri pikad. Sellisele pealtnäha anomaalsele nähtusele on tegelikult väga lihtne selgitus.

Loe rohkem: https://kodu.postimees.ee/7429817/miks-mereaarsed-krundid-on-kitsad-ja-ulipikad

Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks tõusis detsembris 8 % võrra, ületades esmakordselt 2000 €/m² piiri.

Veel novembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1857 €/m². Kui novembris tehti indeksilinnades kokku 1868 korteriomandi tehingut, siis detsembris oli tehingute arv 1760. Võrdluseks – 2020. aasta detsembris tehti indeksilinnades 1486 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman sõnas, et esmapilgul üüratu hinnatõusu taga on ühe linnaosa väga suur arendusprojektide tehingute arv. „Põhja-Tallinnas tehti uusarendustes sadakond asjaõiguslepingut, lõviosa neist Kalaranna kvartalis ja Vabriku 59 arendusprojektis, mis mõlemad olid turu keskmisest märksa kõrgema hinnaga. On väga oluline erinevate hinnatõusude- ja languste põhjuseid välja tuua, sest vastasel juhul jääkski ühiskonnale mulje, nagu hoolimata energiakriisist sööstaksid kinnisvarahinnad raketina taevasse,“ selgitas Sooman.

Võrreldes varasema hinnatipuga on indeks 8 protsenti kõrgemal. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 222 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 18 aastase ajaloo.

„Rahvas, kus Eestis on sellised palgad, et üürida? Kust teil need numbrid tulevad?“ hõikab mees Facebooki üürikorterite grupis. Postitusele järgneb tohutu arutelu sel teemal, et üüri eest peab üle mõistuse palju raha välja käima. Põhjus peitub koroonakriisis, mille tõttu on kolinal kukkunud hinnad nüüd tagasi üles roninud. Kas viimase kahe aasta üür ongi olnud lihtsalt nii madal?

Loe rohkem:
KOROONAAJA ODAV HIND HELLITAS ÄRA? Koduotsijaid paneb korterite kõrge üür ahhetama (ohtuleht.ee)

Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi võiksid uusehitiste kõrval hakata energiatõhususe reeglid kehtima ka vanadele hoonetele, kinnisvaraekspertide sõnul ei aga eeldada, et inimesed kopsakad renoveerimiskulud enda peale võtavad.

Loe rohkem:
https://majandus.postimees.ee/7411336/vanade-majade-energiaklassi-parandamise-kulu-ei-saa-panna-omanike-olule

Harjumaa uusarendustes olevate korterite pakkumisete arv on viimastel kuudel kahanenud. “Võtmed kätte” kortereid on alles väga vähe. Mida see kõik tähendab hindade kontekstis?

Loe rohkem:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/95377809/graafik-kinnisvaraturu-motlemapanev-seis-harjumaal-napib-ka-uusarenduste-kortereid-arendaja-siunab-linna

Sügise alguses aset leidnud pensionirahade laekumisel järel hakkasid inimesed hooga tarbima –kinnisvaraturule pudises seda küll näpuotsaga, kuid siiski piisavalt palju, et mõnesaja lisatehinguga kuu kohta turg vähemalt ajutiselt sassi lüüa.

Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks tõusis novembris 5% võrra ning jäi pidama rekordilisel hinnatasemel 1859 €/m².

Oktoobris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel veel 1773 €/m². Kui oktoobris tehti indeksilinnades kokku 1803 korteriomandi tehingut, siis novembris oli tehingute arv 1861. Võrdluseks – 2020. aasta novembris tehti indeksilinnades 1583 korteriomandi tehingut.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2020 on indeks 2 protsenti kõrgem. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 198 protsendi võrra kõrgemal.

Samas on septembris hooga üles lennanud (+2) tarbijate kindlustunde indikaator teinud kahe kuuga läbi märkimisväärse kukkumise, maandudes novembris -12 peale.

Pindi Kinnisvara juhatusse liige Peep Sooman ütles, et suuremad ostud on nüüdseks tehtud ja ilmselt on inimeste reaalsustunnetus taastumas. „Korraga suure summa kontole laekumine tekitab ikka hea ja turvalise tunde, aga kui pool või rohkem rahast on kaubanduskeskustesse jäetud, siis naastakse oma igapäevaste tegevuste juurde tagasi ja maad võtab uuesti eestlaste seas tavapärane pessimism,“ lausus Sooman.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 17 aastase ajaloo.

Viimati oli tarbijate kindlustunne praegusest tasemest (+2) kõrgemal 2007. aastal. „Pensioniraha kätte saamine lennutas majandusliku turvatunde taas lakke“, ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

Loe rohkem:
https://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/16839/pensioniraha-protsent-jai-kinnisvaraturul-uhekohaliseks

Kõik kinnisvaraga seotu alates korterihindadest ja lõpetades ehitusmaterjalidega on tänavu võimsa hinnahüppe teinud. Remont võib seega osutuda oodatust kallimaks, aga on paar nippi, kuidas remonti tehes raha säästa.

Loe rohkem: https://investor.postimees.ee/7368638/kinnisvaraekspert-5-soovitust-kuidas-remonti-tehes-ulemaksmist-valtida

Võrreldes käesoleva aasta algusega on uute korterite hinnad kasvanud Tallinnas ja Harjumaal keskmiselt 18 protsendi võrra. Kui aasta alguses oli pakkumises olevate uute korterite keskmine hind 2792 eurot, siis nüüdseks on see tõusnud 3294 eurole, teatas Pindi Kinnisvara.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et hinnatõusu on vedanud lisaks pakkumiste puudusele ka ehitushindade järsk kallinemine. „Ühe lihtsa kortermaja ehitamine maksab täna 1400 eurot müüdava ruutmeetri kohta, millele lisandub käibemaks. Kui me arvutame otsa ka krundi soetuskulu, trassidega liitumise ja nende välja ehitamise ning muud kõrvalkulud, siis ei ole võimalik isegi Tallinna satelliitasumites kortereid naljalt alla 2500 eurose ruutmeetri hinnaga müüa,“ selgitas Sooman.

„Kuna pakkumisi on vähe, sest arendajad olid enne ettevaatlikud koroonakriisi, hiljem aga ehitushindade kallinemise tõttu, samas aga nõudlus taastus, andis see võimaluse hindu veelgi kergitada,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara hindamisteenuse juht Andres Teder annab oma artiklisarjas nõu, mida tuleks vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamisel silmas pidada.
Loe rohkem:
https://majandus.postimees.ee/7341393/soovitused-vee-ja-kanalisatsioonitrasside-rajamiseks

Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks langes teist kuud järjest. Augustis kukkus indeks 3 % võrra ning jäi pidama hinnatasemel 1690 €/m², septembriks on oodata ka tehingute arvu langust.

Veel eelmise aasta detsembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks 1822 €/m² ja juulis korrigeeritud andmetel 1743 €/m².  Kui juulis tehti indeksilinnades 1378 korteriomandi tehingut, siis augustis oli tehingute arv 1390. Võrdluseks – 2020. aasta juulis ehk peale suuremat „koroonaehmatust“ tehti indeksilinnades 1201 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et mineviku andmeid on küll huvitav vaadata, kuid pigem teeb murelikuks jooksev info. „Pool kuud on läbi, kuid Maa-ameti andmebaasi on sisse kantud oluliselt vähem suuremate linnade korteritehinguid, kui tavapäraselt sel perioodil. Kevadine hinnaralli on läbi, pensionirahade pealevoolu keegi enam ei oota, ehitushindade kasv on peatumas. Hinnad on aga jätkuvalt kõrged ja tehingusse lähevad keskmisest jõukamad inimesed või need, kellel on pakiline vajadus – lihtne inimene, kes laenu abil oma perele suuremat elamispinda otsib, jääb suuremates linnades kõrgete hindade tõttu kukalt kratsima ja lükkab tehingu edasi või kolib linnast väljapoole,“ selgitas Sooman.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2020 on indeks 7 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 171 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi 18 aastase ajaloo.

Üüriturg on jõudnud koroonaeelse ajaga sarnasesse seisu. Taastunud on nii üüriturul olevate pakkumiste arv, aktiivsus kui ka üürituru hinnad. Vähenenud on aga huvi väikeinvesteeringute vastu.

Loe rohkem:

https://www.err.ee/1608328082/korterite-uuriturg-on-joudnud-koroonakriisi-eelsesse-seisu

Meie hindamise ärisuuna juht Andres Teder käis Vikerraadios külas.

KUULA:
https://vikerraadio.err.ee/media/video/1352978?fbclid=IwAR0w_81VdXn76pqxYSdKCcI0fK9pV3lYAVNq63Sp6A3ePCe0PJjYubaoet0

Ehkki korteriomandite tehingute arv on suvekuudel jäänud mõõdukaks, on varaomanikud hakanud müügihindu uuesti aplalt ülespoole ajama – põhjenduseks pensionireform, tulevane megainflatsioon ja üüratu rahatrükk.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et tegemist on faktoritega, mille toimemehhanismidest 99% elanikkonnast isegi aru ei saa, aga kui turgudel levib kontrollimatult mingisugune usk, siis on neil uskumustel komme vähemalt ajutiselt tõeks saada.

„Palju räägitakse rumalast ja targast rahast, aga tegelikult taandub kõik massipsühhoosile – see on vana nali, et kui keegi seminariruumis mitu korda järjest kella vaatab, siis 10 minuti pärast uurivad kõik oma kellasid. Kui kriitiline hulk inimesi jutlustab veendunult, et inflatsioonist pole pääsu, hakkavad ka kõik teised seda uskuma ning hindu ise üles ajama,“ selgitas Sooman. „Tundub, et kriitiline lävi on ületatud ja rahvas saab seda, mida tahab – maksta asjade, sh kinnisvara eest senisest rohkem. See toimib seni, kuniks ostjad kannad mutta suruvad ja kõva häälega kõiges kahtlema hakkavad, sest kõiki maailma hinnatõususid ei ole võimalik koroonaviiruse ja tarneprobleemidega selgitada,“ rääkis ta. „Samas on just juulikuu statistikas nii Tallinnas kui Tartus ajaloo kõrgeimad pakkumishinnad, mitmes väiksemas linnas on need samuti tipptasemel või rekordilähedased,“ lisas ta.

„Nagu oleme juba varem öelnud, siis peale kevadist rallit on aga ostjad ise hoo maha võtnud ja eelmainitud küsimusi esitama hakanud, vastasel juhul sööstaks ka Pindi Indeks hooga üles ning tehingute arv oleks laes. Aga ei ole,“ sõnas Sooman.

Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks langes juulis hoopis 1% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 1744 €/m².

Juunis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel veel 1757 €/m². Kui juunis tehti indeksilinnades kokku 1323 korteriomandi tehingut, siis juulis oli tehingute arv 1377. Võrdluseks – 2020. aasta juulis, peale eriolukorra lõppu, tehti indeksilinnades 1201 korteriomandi tehingut.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2020 on indeks 4 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 179 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 17 aastase ajaloo.

Uue kodu ostmine on tähtis samm. Selleks, et tehing laabuks viperusteta, peaks nii mõnelegi olulisele küsimusele enne lepingu sõlmimist vastuse saama. Mille kohta täpsemalt uurida soovitab Peep Sooman, Pindi Kinnisvara müügipartner.

Loe rohkem:
https://kodu.ohtuleht.ee/917274/ole-pohjalik-11-tahtsat-kusimust-millele-enne-kinnisvara-soetamist-kindlasti-vastus-tuleks-leida

Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks tõusis juunis 4 % võrra ning jäi pidama hinnatasemel 1771 €/m², tehingute arv langes aga suisa 21% võrra.

Mais oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1711 €/m². Kui mais tehti indeksilinnades kokku 1604 korteriomandi tehingut, siis juunis oli tehingute arv 1272. Võrdluseks – 2020. aasta juunis, vahetult peale eriolukorra lõppu, tehti indeksilinnades 1053 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman sõnas, et kevadine suur huvi kinnisvara vastu on raugenud ja nüüd on turg tagasi normaalsuses. „Viimased 16 kuud on turud käitunud täiesti ettearvamatult – esimese hirmulaine ajal kukkus kinnisvaratehingute arv ligi poole võrra, seevastu käesoleval varakevadel, kui viirus oli Eestis täiesti kontrolli alt väljas, muutusid inimesed väga aktiivseks. Ennustada, milliseks kujuneb sügis, oleks täiesti vastutustundetu, sest viimased poolteist aastat pole ükski majandusprognoos paika pidanud,“ sõnas ta. „Kogu Eesti majanduselu ja seeläbi ka kinnisvaraturu võtmeperioodiks saabki sügis ja talv – kui veame selle ilma ühiskonda kinni panemata välja, on suurepärane, kui mitte, ei pääse paljud ettevõtjad tõsistest majanduslikest probleemidest, mis paratamatult jõuavad ka kinnisvaraturule,“ lisas ta.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2020 on indeks 3 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 184 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 17 aastase ajaloo.