Vaata ja osale:
https://www.facebook.com/pindikinnisvara/posts/6085291398149476
Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks langes mais 1 % võrra ning jäi pidama hinnatasemel 1714 €/m², tehingute arv langes 5% võrra.
Veel aprillis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1738 €/m². Kui aprillis tehti indeksilinnades 1670 korteriomandi tehingut, siis mais oli tehingute arv 1594. Võrdluseks – 2020. aasta mais ehk osaliselt veel eriolukorra ajal tehti indeksilinnades vaid 910 korteriomandi tehingut.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et nüüdseks peaks ka kõvema peaga analüütikute jaoks selge olema, et turul mingisugust buumi ei olnud. „Toimus eelmise aasta hirmsast ehmatusest tekkinud augu täitmine ja tänaseks on turuosalised rahunenud. Algselt langenud, pärast aga üles hüpanud hinnad on samuti paigale jäänud ning ka tehingute arv sarnaneb sellele, mis enne koroonapandeemia algust oli,“ sõnas ta.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2020 on indeks 6 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 175 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 17 aastase ajaloo.
Pindi Kinnisvara täiendas oma autoparki uute hübriidsõidukitega, et vähendada ettevõtte ökoloogilist jalajälge ja muuta kinnisvaraobjektide haldamine keskkonnasõbralikumaks.
Kinnisvaraobjektide haldamiseks kasutusse võetud uute sõidukite näol on tegemist Toyota Corolla hübriidsõidukitega, mis lähevad üle Eesti tegutsevate haldurite käsutusse. Ühtekokku läbitakse Pindi kinnisvaraobjektide haldamise käigus aastas üle 400 000 sõidukilomeetri, mis tähendab uute keskkonnasõbralike sõidukite näol edaspidi ettevõttele olulist keskkonnamõju vähenemist.
Pindi Kinnisvara kaubamärke koondava Realia Groupi seeniorpartner Kalev Roosiväli ütles, et kui on tahtmine olemas, saab iga inimene ja ettevõte anda panuse rohelisemasse tulevikku. „Oleks suisa kummaline, kui kinnisvara säilimisele keskenduv firma ei vaataks maju ümbritsevat keskkonda ja piirduks ainult hoone tehnosüsteemide keskkonnasäästlikumaks muutmisega. Majad on pelgalt betoon, kuid seda ümbritsevas alas elame me kõik – meie lapsed ja järgmised tulevased põlvkonnad,“ selgitas Roosiväli.
„Olgugi rohelise auto hind veidi kõrgem – säästlikum majandamine ja panus paremasse tulevikku on seda kõike väärt,“ lisas ta.
Pindi autoparki lisanduvad Toyota Corollad võimaldavad Amserv Auto AS juhatuse liikme ja Toyota brändijuhi Margus Nõmmiku sõnul tänu tänapäevasele hübriidtehnoloogiale ka maanteel sõites kütust säästa.
Nõmmiku sõnul on neljanda generatsiooni iselaadivate hübriidsõidukite hulka kuuluvad Toyota Corollad täna Eestis ühtlasi ka ühed enim ostetud automudelid, sest tegu on madalate omamis- ja hoolduskuludega sõidukitega. „Vaikne ja mugav hübriidsõiduk on erk ning kiire reageerimisega. Corollade akut ei pea eraldi laadima, sest need laevad end sõidu ajal ise ning pea poole ajast liiguvad masinad elektrijõul,” kirjeldas Nõmmik.
Hübriidautode uute mugavate mudelite turuletulek ja nende vähene keskkonnamõju on muutnud need sõidukid turul üha populaarsemaks.
Võiks ju eeldada, et põld on põld ja selle hind igal pool enam-vähem ühesugune. Tegelikkuses võib hektar põldu maksta nii tuhat kui kümme tuhat eurot.
Eelkõige on maa hinna kujunemisel tähtis maatüki viljakus ja selle harimise lihtsus. Liivase, soise või kive täis põllumaaga tuleb enne tugevalt tööd teha, et ta viljakandvaks maaks muutuks, aga see kõik maksab, ja mitte vähe.
Suuremate linnade üüripakkumiste arv on koroona-eelse ajaga võrreldes jätkuvalt kuni 50 protsenti suurem, kuid suvel uuesti Eestisse oodatud võõrtöölised täidavad tühimiku ning tühjade üürikorterite omanikud võivad arvestada peagi uute elanikega.
Loe rohkem:
https://majandus.postimees.ee/7248888/voortoolised-sikutavad-uurikorterid-hadast-valja
Vaid ühe kuuga lisandus Harjumaa kinnisvaraturule ligi 900 uut korterit, samuti on kasvama hakanud müüdavate pruugitud korterite arv – hinnatase on paigale jäämas ja suur hirm kinnisvarast ilma jääda hakkab vaibuma.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et aasta alguskuudel kulutulena liikvele läinud hirmusõnumid, justkui sügiseks enam kortereid kõigile enam ei jagu, oli hea näide sellest, kuidas soovmõtlemine koos veiniklaasi taga levivate salajuttudega võib turuosalised lühiajaliselt täiesti hulluks ajada.
Viimase paari kuu jooksul tavapäraseks muutunud spontaansed korterite enampakkumised kukuvad üha tihemini läbi, kuna sageli osutuvad võitjateks „kinnisvaraturistid“, kellel pole omafinantseeringut, laenuvõimekust ega vahel ka isegi mitte püsivat sissetulekut.
Pindi Kinnisvara maakler Anton Novikov rääkis, et paar kuud tagasi avastas suur hulk inimesi, et hoolimata keerulistest aegadest ajab neil rahapada üle ning on aeg osta olemasolevale kinnisvarale lisaks veel mõni objekt. „Nüüdseks on stabiilse sissetuleku ja selge investeerimisplaaniga inimesed paljuski oma vajadused rahuldanud ja seda kasvõi enampakkumise hinnaga. Küll aga pole oksjonid kuskile kadunud, mis paraku viimasel ajal üha tihemini läbi kukuvad, sest maksejõulised inimesed asenduvad pakkujatega, kellel tegelikult polegi võimekust korterit pakutud hinnaga osta,“ ütles Novikov.
„Tundub, et mitte kõik müüjad ja vahendajad ei uuri isehakanud enampakkujate tausta ja lähevad suure ralliga õhinal kaasa. Turul tiirleb praegu kuulsaima näitena noor tudeng, kes paar nädalat tagasi Mustamäe 3-toalise korteri enampakkumisel kõik teised võimsalt üle trumpas. Mõned päevad hiljem, kui ta laenusooviga panka läks, selgus, et noormehel pole ei omafinantseeringut, vaba raha ega isegi täiskohaga töökohta. Ta lihtsalt arvas, et kui kõik ostavad, peaks tema ka ühe korteri ostma. Sellega konkreetse enampakkumise äpardused paraku ei lõppenud. Ka suuruselt teine pakkuja ei suutnud endale finantseeringut korraldada ja lõpuks pidi müüja vastu võtma kolmanda pakkumise, mis oli alghinnast kõigest 500 eurot kõrgem,“ rääkis ta.
„Tegelikult on sellise olukorra vältimiseks maakleril kui müüja esindajal või müüjal endal olemas väga lihtne lahendus. Piisab mõnest täpselt sõnastatud lisaküsimusest ja enda võimeid ülehinnanud nn kinnisvaraturistid kaovad vabatahtlikult pildilt,“ selgitas Novikov. „Mul endal on viimaste nädalate jooksul orbiidilt lahkunud vähemalt 3 inimest, kes on aru saanud, et nad on oma ootustega üle pingutanud. Kui palju selliseid unistajaid kokku turul on, võime ainult oletada,“ lisas ta.
Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks langes aprillis 0,3% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 1739 €/m², ka tehingute arv jäi täpselt samaks.
Märtsis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1745 €/m². Kui märtsis tehti indeksilinnades 1663 korteriomandi tehingut, siis ka aprillis oli tehingute arv täpselt sama. Võrdluseks – 2020. aasta aprillis ehk eriolukorra ajal tehti indeksilinnades vaid 765 korteriomandi tehingut.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et pikemat konjunktuuri vaadates on turg taastunud.
„Liiga palju keskendutakse viimaste kuude rekorditele. Loomulikult on taastumine igati positiivne, ära ei tasu lihtsalt unustada, millisest august me välja oleme roninud. Kui võrrelda viimase 12 kuu indeksilinnade tehingute arvu (16 385) sellele eelnenud 12 kuuga (15 745), siis on aktiivsuse kasv olnud 4%, kusjuures varasemasse perioodi jääb sisse ka eelmise aprillikuu totaalne madalseis, nii et laias laastus on numbrid 1:1 võrreldavad. Loomulikult rõõmustame, et turuosalised kompenseerisid varasema koletu augu ja kõiki asjaolusid arvesse võttes saame teha tagasihoidliku prognoosi, et ka aasta teise poole aktiivsus jääb viimase kahe aasta keskmisega sarnaseks,“ lausus Sooman.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2020 on indeks 5 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 179 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 17 aastase ajaloo.
Ilusate ilmade saabumisega tekib paljudel soov korterielule vaheldust leida ning sageli hakatakse siis mõlgutama mõtteid isiklikust maakodust või suvilast.
Nõukogude ajal oli populaarsed kindlad väikeste aiamajadega suvilapiirkonnad, nagu näiteks Tallinna külje all asuv Kloogaranna või Tartu külje all olev Ihaste kant. Kuidas on lood täna? Kuhu soovivad inimesed endale võimalusel suvekodu rajada?
Loe rohkem:
https://kodu.geenius.ee/blogi/kv-ee-blogi/kuhu-soovitakse-endale-koige-enam-suvekodu-rajada/
Pindi Kinnisvarahalduse heakorra ärisuuna juht Andrus Limbach ütles, et riigi lukku panek on pannud korraliku matsu ka ehitus- ja aianduspoodidele, mistõttu kaubavalik on ahtake ja kevadiste aia- või metsatööde planeerijatel tasuks teha kiirelt pikk nimekiri vajaminevatest asjadest ning need ära tellida.
Loe rohkem:
https://kodu.geenius.ee/rubriik/aed/aiatoodeks-vajaminevaid-kaupu-tuleb-kohati-oodata-nadalaid-voi-isegi-kuid/
Varasemate küsitluste järgi plaanis umbes kolmandik pensioniraha välja võtjatest investeerida kinnisvaraturule, kuid värskemad uuringud näitavad, et peamiselt võtavad pensioniraha kasutusele madalamapalgalised ning isikud, kellel varasemad säästud puuduvad, mistõttu jääb kinnisvaraturg enamusele siiski kättesaamatuks.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et inimeste soov kinnisvaraturule investeerida on igati mõistetav. „Paraku, olles tutvunud värskemate uuringutega, siis numbrid lihtsalt ei klapi. Alustame sellest, et ligi veerand Eesti elanikkonnast elab suhtelises vaesuses. Teiseks on 2/3 pankade hoiustajatel kuu lõpuks vaba raha alla 1000 €. Kui panna siia kõrvale, et umbes pool pensioniraha välja võtjatest on deklareerinud, et neil ei ole enne palgapäeva isegi ühe kuu jagu elamisraha varuks ning vaadates raha välja võtjate vanuselist koosseisu ning keskmist rahahulka, mis neile nüüd ühekordselt laekub, siis kolmandikust on asi kaugel,“ selgitas Sooman.
„Peost suhu elavad madalapalgalisemad inimesed, kes moodustavad pensioniraha kasutusele võtjate hulgas valdava enamuse, hakkavad eelkõige tegelema oma jooksva elujärje parandamisega, olgu selleks siis võlgade tasumine või mööbli- või koduelektroonika välja vahetamine. Kindlasti on peresid, kes vabanevad nn üürnikulõksust ja saavad vabanenud raha kasutada kodulaenu sissemaksuks või odavamates väikelinnades suisa terve korteri ostuks, kuid hetkel näib, et kinnisvarasektorisse siseneb mitte kolmandik, vaid pigem kuuendik pensioniraha kasutajatest,“ lisas Sooman.
Kinnisvarabürood soovitavad neil, kes on otsustanud teisest sambast sügisel raha välja võtta, seda targasti investeerida. Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman hoiatab aga, et raha välja võtjad, kes tahavad selle raha suunata kinnisvaraostu, võivad panga silmis osutuda krediidikõlbmatuks.
Loe rohkem:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/93194509/kinnisvaraburood-hoiatavad-teisest-sambast-raha-valja-votjaid-voite-panga-silmis-osutuda-laenukolbmatuks
Inimestel, kes kavatsevad oma II pensionisambasse kogunenud raha välja võtta ja investeerida kinnisvarasse, tasub oma plaanid kriitilise pilguga veel kord üle vaadata ja kõik üksikasjadeni läbi mõelda – et loodetud pensionilisa asemel kauges tulevikus ei tuleks hakata juba lähiajal rahamuredega heitlema.
Loe rohkem:
https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/hakkad-ii-samba-raha-uurikorterisse-investeerima-uheksa-korda-mooda/
Kui tavapäraselt hakkab kriiside ajal elamispindade pakkumiste arv kasvama, siis seekord on vastupidi – uute korterite arv on märkimisväärselt langenud ja seetõttu ka hinnad tõusnud.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et veel kaks aastat tagasi oli Tallinnas ja Harjumaal uusi kortereid pakkumises üle 2700 ühiku, millele lisandusid ridamajad ja eramuprojektid. „Praeguseks on see number langenud umbes 1600 ühiku peale ja ka keskmine ruutmeetrihind on tõusnud 2591 eurolt 2888 eurole hoolimata sellest, et kallimas kesklinna tsoonis arendatakse üha vähem,“ selgitas ta.
Loe rohkem:
https://kodu.geenius.ee/rubriik/kinnisvara/uute-korterite-valik-muudkui-vaheneb/
Suuremate linnade korteritehinguid seirav Pindi Indeks näitab teist kuud järjest stabiliseerumise märke – peale eelmise aasta järsku langust ja sellele järgnenud kiiret tõusu on pidama jäänud nii hinnatase kui tehingute arv.
Eesti 17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind langes veebruaris 2% võrra ning indeks jäi pidama hinnatasemel 1718 €/m², tehingute arv jäi samaks.
Jaanuaris oli korteriomandite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1756 €/m².
Kui jaanuaris tehti indeksilinnades 1313 korteriomandi tehingut, siis veebruaris oli see 1315.
Võrdluseks – 2020. aasta veebruaris ehk vahetult enne koroonakriisi tehti indeksilinnades 1330 korteriomandi tehingut.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman sõnas, et esimese koroonalaine ajal turg hangus ning tehinguid tegid vaid julgemad. „Pool aastat hiljem tulid inimesed kivi alt välja ja hakkasid vormistama ostusid, mida varasemalt edasi lükati. Nüüdseks oleme jõudnud esimese verstapostini, kus turuaktiivsus on võrreldav koroona-eelse perioodiga, iseasi muidugi, millist mõju avaldab majandusele teine ja märksa laastavam viiruselaine,“ sõnas Sooman.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2020 on indeks 6 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 175 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 17 aastase ajaloo.
Kui koroonaviiruse esimene laine eelmisel kevadel tõmbas Eesti kinnisvaraturul hoo maha, siis viimastel kuudel on nõudlus juba isegi pakkumist ületanud. Seda tingib nii asjaolu, et uusarendusi eelmisel aastal enam nii jõudsalt peale ei tulnud.
Pindi Kinnisvara analüütiku Peep Soomani sõnul on praegu kinnisvaraturg umbes sama aktiivne kui 2019. aastal.
Loe rohkem:
https://www.err.ee/1608139978/kinnisvaraturg-pusib-kasvus-hoolimata-koroonaviiruse-laialdasest-levikust
Nii mõnigi, kes on plaaniga soetada renoveerimist nõudev maamaja panka läinud, tuleb sealt kiirelt eitava vastusega tagasi. Ent see pole midagi haruldast, sest isegi lisatagatist pakkudes jääb panga äriks raha, mitte olukord, kus tuleb realiseerima asuda vanaema korterit või vanaisa metsa.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman tähendas, et teinekord võiks panga eitava vastuse üle isegi heameelt tunda, mitte võtta laenusaamist kui inimõigust.
Loe rohkem:
https://leht.postimees.ee/7198040/mida-vahem-atraktiivne-asukoht-seda-suuremat-omafinantseeringut-pank-ootab
Kuigi elanike arv kahaneb Järvamaal igal aastal sadade inimeste võrra, näitab kinnisvaraturg hoopis seda, et Paide korterid on masuajaga võrreldes kallinenud enam kui kolm korda.
Loe rohkem:
https://jarvateataja.postimees.ee/7183767/elanike-arv-muudkui-kahaneb-kuid-paide-korterid-on-masuajaga-vorreldes-kallinenud-enam-kui-kolm-korda