Võiks ju eeldada, et põld on põld ja selle hind igal pool enam-vähem ühesugune. Tegelikkuses võib hektar põldu maksta nii tuhat kui kümme tuhat eurot.
Eelkõige on maa hinna kujunemisel tähtis maatüki viljakus ja selle harimise lihtsus. Liivase, soise või kive täis põllumaaga tuleb enne tugevalt tööd teha, et ta viljakandvaks maaks muutuks, aga see kõik maksab, ja mitte vähe.
Suuremate linnade üüripakkumiste arv on koroona-eelse ajaga võrreldes jätkuvalt kuni 50 protsenti suurem, kuid suvel uuesti Eestisse oodatud võõrtöölised täidavad tühimiku ning tühjade üürikorterite omanikud võivad arvestada peagi uute elanikega.
Loe rohkem:
https://majandus.postimees.ee/7248888/voortoolised-sikutavad-uurikorterid-hadast-valja
Vaid ühe kuuga lisandus Harjumaa kinnisvaraturule ligi 900 uut korterit, samuti on kasvama hakanud müüdavate pruugitud korterite arv – hinnatase on paigale jäämas ja suur hirm kinnisvarast ilma jääda hakkab vaibuma.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et aasta alguskuudel kulutulena liikvele läinud hirmusõnumid, justkui sügiseks enam kortereid kõigile enam ei jagu, oli hea näide sellest, kuidas soovmõtlemine koos veiniklaasi taga levivate salajuttudega võib turuosalised lühiajaliselt täiesti hulluks ajada.
Viimase paari kuu jooksul tavapäraseks muutunud spontaansed korterite enampakkumised kukuvad üha tihemini läbi, kuna sageli osutuvad võitjateks „kinnisvaraturistid“, kellel pole omafinantseeringut, laenuvõimekust ega vahel ka isegi mitte püsivat sissetulekut.
Pindi Kinnisvara maakler Anton Novikov rääkis, et paar kuud tagasi avastas suur hulk inimesi, et hoolimata keerulistest aegadest ajab neil rahapada üle ning on aeg osta olemasolevale kinnisvarale lisaks veel mõni objekt. „Nüüdseks on stabiilse sissetuleku ja selge investeerimisplaaniga inimesed paljuski oma vajadused rahuldanud ja seda kasvõi enampakkumise hinnaga. Küll aga pole oksjonid kuskile kadunud, mis paraku viimasel ajal üha tihemini läbi kukuvad, sest maksejõulised inimesed asenduvad pakkujatega, kellel tegelikult polegi võimekust korterit pakutud hinnaga osta,“ ütles Novikov.
„Tundub, et mitte kõik müüjad ja vahendajad ei uuri isehakanud enampakkujate tausta ja lähevad suure ralliga õhinal kaasa. Turul tiirleb praegu kuulsaima näitena noor tudeng, kes paar nädalat tagasi Mustamäe 3-toalise korteri enampakkumisel kõik teised võimsalt üle trumpas. Mõned päevad hiljem, kui ta laenusooviga panka läks, selgus, et noormehel pole ei omafinantseeringut, vaba raha ega isegi täiskohaga töökohta. Ta lihtsalt arvas, et kui kõik ostavad, peaks tema ka ühe korteri ostma. Sellega konkreetse enampakkumise äpardused paraku ei lõppenud. Ka suuruselt teine pakkuja ei suutnud endale finantseeringut korraldada ja lõpuks pidi müüja vastu võtma kolmanda pakkumise, mis oli alghinnast kõigest 500 eurot kõrgem,“ rääkis ta.
„Tegelikult on sellise olukorra vältimiseks maakleril kui müüja esindajal või müüjal endal olemas väga lihtne lahendus. Piisab mõnest täpselt sõnastatud lisaküsimusest ja enda võimeid ülehinnanud nn kinnisvaraturistid kaovad vabatahtlikult pildilt,“ selgitas Novikov. „Mul endal on viimaste nädalate jooksul orbiidilt lahkunud vähemalt 3 inimest, kes on aru saanud, et nad on oma ootustega üle pingutanud. Kui palju selliseid unistajaid kokku turul on, võime ainult oletada,“ lisas ta.
Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks langes aprillis 0,3% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 1739 €/m², ka tehingute arv jäi täpselt samaks.
Märtsis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1745 €/m². Kui märtsis tehti indeksilinnades 1663 korteriomandi tehingut, siis ka aprillis oli tehingute arv täpselt sama. Võrdluseks – 2020. aasta aprillis ehk eriolukorra ajal tehti indeksilinnades vaid 765 korteriomandi tehingut.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et pikemat konjunktuuri vaadates on turg taastunud.
„Liiga palju keskendutakse viimaste kuude rekorditele. Loomulikult on taastumine igati positiivne, ära ei tasu lihtsalt unustada, millisest august me välja oleme roninud. Kui võrrelda viimase 12 kuu indeksilinnade tehingute arvu (16 385) sellele eelnenud 12 kuuga (15 745), siis on aktiivsuse kasv olnud 4%, kusjuures varasemasse perioodi jääb sisse ka eelmise aprillikuu totaalne madalseis, nii et laias laastus on numbrid 1:1 võrreldavad. Loomulikult rõõmustame, et turuosalised kompenseerisid varasema koletu augu ja kõiki asjaolusid arvesse võttes saame teha tagasihoidliku prognoosi, et ka aasta teise poole aktiivsus jääb viimase kahe aasta keskmisega sarnaseks,“ lausus Sooman.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2020 on indeks 5 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 179 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 17 aastase ajaloo.
Ilusate ilmade saabumisega tekib paljudel soov korterielule vaheldust leida ning sageli hakatakse siis mõlgutama mõtteid isiklikust maakodust või suvilast.
Nõukogude ajal oli populaarsed kindlad väikeste aiamajadega suvilapiirkonnad, nagu näiteks Tallinna külje all asuv Kloogaranna või Tartu külje all olev Ihaste kant. Kuidas on lood täna? Kuhu soovivad inimesed endale võimalusel suvekodu rajada?
Loe rohkem:
Pindi Kinnisvarahalduse heakorra ärisuuna juht Andrus Limbach ütles, et riigi lukku panek on pannud korraliku matsu ka ehitus- ja aianduspoodidele, mistõttu kaubavalik on ahtake ja kevadiste aia- või metsatööde planeerijatel tasuks teha kiirelt pikk nimekiri vajaminevatest asjadest ning need ära tellida.
Loe rohkem:
Aiatöödeks vajaminevaid kaupu tuleb kohati oodata nädalaid või isegi kuid
Varasemate küsitluste järgi plaanis umbes kolmandik pensioniraha välja võtjatest investeerida kinnisvaraturule, kuid värskemad uuringud näitavad, et peamiselt võtavad pensioniraha kasutusele madalamapalgalised ning isikud, kellel varasemad säästud puuduvad, mistõttu jääb kinnisvaraturg enamusele siiski kättesaamatuks.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et inimeste soov kinnisvaraturule investeerida on igati mõistetav. „Paraku, olles tutvunud värskemate uuringutega, siis numbrid lihtsalt ei klapi. Alustame sellest, et ligi veerand Eesti elanikkonnast elab suhtelises vaesuses. Teiseks on 2/3 pankade hoiustajatel kuu lõpuks vaba raha alla 1000 €. Kui panna siia kõrvale, et umbes pool pensioniraha välja võtjatest on deklareerinud, et neil ei ole enne palgapäeva isegi ühe kuu jagu elamisraha varuks ning vaadates raha välja võtjate vanuselist koosseisu ning keskmist rahahulka, mis neile nüüd ühekordselt laekub, siis kolmandikust on asi kaugel,“ selgitas Sooman.
„Peost suhu elavad madalapalgalisemad inimesed, kes moodustavad pensioniraha kasutusele võtjate hulgas valdava enamuse, hakkavad eelkõige tegelema oma jooksva elujärje parandamisega, olgu selleks siis võlgade tasumine või mööbli- või koduelektroonika välja vahetamine. Kindlasti on peresid, kes vabanevad nn üürnikulõksust ja saavad vabanenud raha kasutada kodulaenu sissemaksuks või odavamates väikelinnades suisa terve korteri ostuks, kuid hetkel näib, et kinnisvarasektorisse siseneb mitte kolmandik, vaid pigem kuuendik pensioniraha kasutajatest,“ lisas Sooman.
Kinnisvarabürood soovitavad neil, kes on otsustanud teisest sambast sügisel raha välja võtta, seda targasti investeerida. Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman hoiatab aga, et raha välja võtjad, kes tahavad selle raha suunata kinnisvaraostu, võivad panga silmis osutuda krediidikõlbmatuks.
Loe rohkem:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/93194509/kinnisvaraburood-hoiatavad-teisest-sambast-raha-valja-votjaid-voite-panga-silmis-osutuda-laenukolbmatuks
Inimestel, kes kavatsevad oma II pensionisambasse kogunenud raha välja võtta ja investeerida kinnisvarasse, tasub oma plaanid kriitilise pilguga veel kord üle vaadata ja kõik üksikasjadeni läbi mõelda – et loodetud pensionilisa asemel kauges tulevikus ei tuleks hakata juba lähiajal rahamuredega heitlema.
Loe rohkem:
https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/hakkad-ii-samba-raha-uurikorterisse-investeerima-uheksa-korda-mooda/
Kui tavapäraselt hakkab kriiside ajal elamispindade pakkumiste arv kasvama, siis seekord on vastupidi – uute korterite arv on märkimisväärselt langenud ja seetõttu ka hinnad tõusnud.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et veel kaks aastat tagasi oli Tallinnas ja Harjumaal uusi kortereid pakkumises üle 2700 ühiku, millele lisandusid ridamajad ja eramuprojektid. „Praeguseks on see number langenud umbes 1600 ühiku peale ja ka keskmine ruutmeetrihind on tõusnud 2591 eurolt 2888 eurole hoolimata sellest, et kallimas kesklinna tsoonis arendatakse üha vähem,“ selgitas ta.
Loe rohkem:
https://kodu.geenius.ee/rubriik/kinnisvara/uute-korterite-valik-muudkui-vaheneb/
Suuremate linnade korteritehinguid seirav Pindi Indeks näitab teist kuud järjest stabiliseerumise märke – peale eelmise aasta järsku langust ja sellele järgnenud kiiret tõusu on pidama jäänud nii hinnatase kui tehingute arv.
Eesti 17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind langes veebruaris 2% võrra ning indeks jäi pidama hinnatasemel 1718 €/m², tehingute arv jäi samaks.
Jaanuaris oli korteriomandite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1756 €/m².
Kui jaanuaris tehti indeksilinnades 1313 korteriomandi tehingut, siis veebruaris oli see 1315.
Võrdluseks – 2020. aasta veebruaris ehk vahetult enne koroonakriisi tehti indeksilinnades 1330 korteriomandi tehingut.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman sõnas, et esimese koroonalaine ajal turg hangus ning tehinguid tegid vaid julgemad. „Pool aastat hiljem tulid inimesed kivi alt välja ja hakkasid vormistama ostusid, mida varasemalt edasi lükati. Nüüdseks oleme jõudnud esimese verstapostini, kus turuaktiivsus on võrreldav koroona-eelse perioodiga, iseasi muidugi, millist mõju avaldab majandusele teine ja märksa laastavam viiruselaine,“ sõnas Sooman.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2020 on indeks 6 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 175 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 17 aastase ajaloo.
Kui koroonaviiruse esimene laine eelmisel kevadel tõmbas Eesti kinnisvaraturul hoo maha, siis viimastel kuudel on nõudlus juba isegi pakkumist ületanud. Seda tingib nii asjaolu, et uusarendusi eelmisel aastal enam nii jõudsalt peale ei tulnud.
Pindi Kinnisvara analüütiku Peep Soomani sõnul on praegu kinnisvaraturg umbes sama aktiivne kui 2019. aastal.
Loe rohkem:
https://www.err.ee/1608139978/kinnisvaraturg-pusib-kasvus-hoolimata-koroonaviiruse-laialdasest-levikust
Nii mõnigi, kes on plaaniga soetada renoveerimist nõudev maamaja panka läinud, tuleb sealt kiirelt eitava vastusega tagasi. Ent see pole midagi haruldast, sest isegi lisatagatist pakkudes jääb panga äriks raha, mitte olukord, kus tuleb realiseerima asuda vanaema korterit või vanaisa metsa.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman tähendas, et teinekord võiks panga eitava vastuse üle isegi heameelt tunda, mitte võtta laenusaamist kui inimõigust.
Loe rohkem:
https://leht.postimees.ee/7198040/mida-vahem-atraktiivne-asukoht-seda-suuremat-omafinantseeringut-pank-ootab
Kuigi elanike arv kahaneb Järvamaal igal aastal sadade inimeste võrra, näitab kinnisvaraturg hoopis seda, et Paide korterid on masuajaga võrreldes kallinenud enam kui kolm korda.
Loe rohkem:
https://jarvateataja.postimees.ee/7183767/elanike-arv-muudkui-kahaneb-kuid-paide-korterid-on-masuajaga-vorreldes-kallinenud-enam-kui-kolm-korda
Tartu korteriturul toimus aasta alguses harukordne anomaalia – jaanuarikuiste korteriomandite tehingute keskmine hind (1893€/m²) ületas keskmist pakkumishinda (1837 €/m²).
Pindi Kinnisvara Tartu kontori kutseline hindaja ja maakler Ralf Kiidjärv selgitas, et anomaalia pakkumiste ja tehingute vahel tulenes kahest Kesklinna linnaosa arendusest, kus tehti jaanuaris hulganisti asjaõiguslikke ostu-müügilepinguid.
„Kõnealused Kuperjanovi 8 ja Lai 29 arendusprojektid on keskmisest märksa kõrgema ruutmeetri hinnaga ning piisava tehingute arvu korral võib tõesti tekkida omalaadne olukord, kus tehingute arv on pakkumiste hinnast kõrgem. See on aga ajutine ning pole põhjust karta, et Tartu korterite hinnatase täielikult käest ära on läinud,“ lisas Kiidjärv.
Pindi Kinnisvarahalduse heakorra ärisuunajuht Andrus Limbach avaldab hämmingut, kui paljudes maa-aluste parkimiskohtadega uutes kortermajades on autode kaldteede küte kokkuhoiu tõttu välja lülitatud, mistõttu pidevalt autosid vastu betoonseina ära mõlgitakse.
„Inimesed ostavad maa-aluse parkimisega majadesse kortereid laenumakse suuruse järgi, mida arvestatakse omakorda tihti nii, et muudeks kuludeks raha ülearu palju järgi ei jää. Kui külmaperioodil otsustab majaühistu, mis tähendab ju üle poolte elanike heakskiitu, et autode kaldtee küte tuleb välja lülitada, on midagi veidi valesti,“ ütles Limbach.
„Luksustooted on mõeldud siiski kõrgema maksevõimega inimestele. Paradoks seisneb aga selles, et isegi kaskokindlustusega ära mõlgitud auto remont maksab omavastutuse tõttu ikka tavaliselt vähemalt 200 eurot. Spetsiaalsete tööriistadega pidevalt kaldteelt jääd lõhkuva majahoidja töökulu on samuti võrdne alternatiivse küttekuluga ehk tegelikult on kütte välja lülitamine rahaliselt kokkuvõtteks hoopis kahjulikum,“ lisas Limbach.
Kinnisvara ülevaatuseks ja soetamiseks pole paremat aega, kui krõbeda pakasega talv, sest siis tulevad väga paljud nähtamatud probleemid kohe välja.
Pindi Kinnisvara hindamisteenuse juht Andres Teder ütles, et suvise ilmaga on enamus kinnisvaraobjekte soojad, hubased ja kõik süsteemid töötavad laitmatult. Teine lugu on aga siis, kui külm paneb ehitise kõik olulised osad proovile.
„Termokaameraga tuvastatavad külmasillad, küttesüsteemi tõhusus, ventilatsiooni töökindlus,“ loetles Teder nüansse, mida igal elamispinnal käreda külmaga kontrollida saab. „Kui jutt käib eramutest, siis saab veelgi täpsemaks minna – kui hästi on teed puhtaks lükatud, kas ikka igas kraanis vesi jookseb või äkki on mõni toru hoopis jäätunud“, selgitas ta.
„Nagu vanasõnagi ütleb, siis rege tuleb rautada suvel, vankrit parandada talvel. Kaasaegse lisandina märgin juurde, et ka ostetav kodu tasub üle vaadata talvel. Märkimata ei saa siiski jätta nüanssi, et just eramute ja hoonestamata kinnistute puhul võib lumekate omakorda strateegilisi puudujääke varjata, olgu nendeks siis augud sissesõiduteel või väga niiske pinnas haljasalal. Õnneks on Eesti talvine kliima piisavalt vahelduv, et kinnistu seisukorda on tihti võimalik paari nädala jooksul juba ka lumevaibata üle vaadata,“ lisas ta.
Eelmise aasta lõpus uusi rekordeid teinud Pindi Indeks hakkas jaanuaris langema – põhjuseks pole mitte sisuline hinnalangus, vaid uusarenduste asjaõiguslepingute osakaalu vähenemine, mis statistikat varem moonutas.
Eesti 17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind langes jaanuaris 3% võrra ning indeks jäi pidama hinnatasemel 1759 €/m², tehingute arv langes aga rohkem.
Detsembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1822 €/m². Kui detsembris tehti indeksilinnades 1486 korteriomandi tehingut, siis 2021. aasta jaanuaris oli see 1296.
Võrdluseks – 2020. aasta jaanuaris tehti indeksilinnades 1235 korteriomandi tehingut.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et turu normaliseerumist ja tegelikku nõudluse ning pakkumise suhet näeme kõige varem aprillis-mais. „Praegu domineerivad turul tehingud, mida lükati eelmise aasta kevad-suvise koroonapaanika ajal edasi ehk sisuliselt jookseb vesi paisu tagant välja. Paar kuud veel ja saame selgeks, milliseks tegelik nõudlus kujuneb,“ lisas Sooman.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2020 on indeks 3 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 182 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 15 aastase ajaloo.
Kuigi viimastel päevadel tulevad teated Tallinna kinnisvara hinna- ja müügirekordite kohta, ütleb osa arendajaid ja kinnisvaraeksperte, et tegelikult pole buumist haisugi ja hinnatõusu taga on statistiline silmamoondus.
Uusarenduste müügi rohkuse taga ei näe Peep Sooman samuti mingit buumi. «Võrreldakse eelmise paari kuuga, aga ei räägita asjast,» kurjustas Sooman kinnisvaramüüjatega, kellele on narratiiv tõusvatest hindadest ehk mokkamööda.
Loe rohkem:
https://majandus24.postimees.ee/7181536/kinnisvarabuum-tallinnas-vale-puha-hinnatousu-taga-on-silmamoondus
Kinnisvarahuvilisel tasub vaadata ka Tallinnast väljapoole. Küll aga kehtib reegel, et mida tundmatumasse piirkonda oma raha suunata, seda põhjalikum peab olema eeltöö, kirjutab Pindi Kinnisvara juht Peep Sooman Postimehes.
Loe rohkem:
Борьбу со снегом и гололедом можно сравнить с попытками заказать такси в новогоднюю ночь. Если отложить решение вопроса на последний момент, то это может привести либо к значительным дополнительным расходам, либо, в худшем случае, вынудит людей месить ногами глубокий снег в течение продолжительного времени.
Руководитель сектора благоустройства Pindi Kinnisvarahaldus Андрус Лимбах сказал, что если квартирное товарищество или домовладелец осенью не продлевают договор об уборке снега, оправдывая это тем, что «снега нет», то в случае неожиданного снегопада может возникнуть ситуация, когда все бригады будут заняты, поскольку в первую очередь обслуживаются именно постоянные клиенты. «В наступившем году именно так и случилось», – заметил он.
«Если срок действия договор истек, то в случае обильного снегопада редким свободным бригадам приходится платить непомерно высокую цену, а в худшем случае – двойную или даже тройную стоимость уборки снега. Но даже это не может гарантировать, что снег успеют убрать в тот же день», – пояснил Лимбах.
«Для домовладельцев и представителей зданий важной является проистекающая из закона обязанность содержать прилегающие к дому территории в образцовом состоянии, чтобы по ним можно было беспрепятственно ходить. По этой причине довод о том, что в тот или иной момент снега нет, не служит достаточным оправданием неубранного снега. Кроме того, невыполнение обязанности может повлечь за собой солидный штраф, а также разбирательства с муниципальной полицией, если, например, вследствие небрежности заказчика услуг по уборке снега кто-то разобьёт себе голову в результате падения на скользкой поверхности», – добавил Лимбах.
« Eelmine lehekülg — Järgmine lehekülg »