Eelkõige koroonaviirusega ajalukku läinud 2020. aasta oli ka kinnisvaraturul tormiline – mõni sektor langes täielikult varjusurma, aga oli ka võitjaid.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et ilmselgelt on kaotajate nimekiri pikem.
„Kõige kiirema ja kõvema paugu said teatavasti majutuskorterid ja teised majutusele orienteeritud asutused nagu hotellid jms,“ sõnas Sooman. „Osad neist on suutnud kohaneda, kuid tulud on langenud enamustel drastiliselt ning esimesed lootuskiired on siiski aasta teises pooles,“ lisas ta.
„Turismi kokku vajumisega vajus kokku ka kõik muu äri turismi ümber – kõige ilmekamaks näiteks on muidugi Tallinna vanalinn, kus paljud aastakümneid tegutsenud poed ja toitlustusasutused ei teegi enam kunagi uuesti samas vormis uksi lahti. Äride kaotamisega kaotasid tulubaasi ka kinnisvaraomanikud, nii et piltlikult võib öelda, et inimtühi vanalinn ägab jätkuvalt enneolematu mure käes,“ tõdes Sooman.
„Ka elamumaade tehinguaktiivsus pole praeguseks taastunud, kuna eramute ise ehitamine on turbulentsel ajal alati keerulisem – seda nii mitmeastmelise laenulepingu tõttu kui ka põhjusel, et keerulisemas majandusolukorras peavad inimesed oma põhitöökoha pärast rohkem pingutama ning iga päev pole lihtsalt võimalik ehitusobjekti külastamas käia,“ selgitas Sooman.
„Koorma all on ka kevadel üürnike peal jõudu näidanud kaubanduskeskused – külaliste arv pole taastunud ja neis tegutsevatel poodidel on üha raskem hakkama saada. Kui pood paneb oma pillid kokku ja müüb laovarud sisseostuhinnaga maha, siis kaubanduskeskused peavad tegema tõsiseid saltosid, et uusi poode ligi meelitada, sest ka trellidega suletud poodide rivi pole ühegi keskuseomaniku huvides,“ märkis Sooman.
„Keskmist varaomanikku pole praegune kriis otseselt mõjutanud, küll aga on turul ka seltskond võitjaid – nendeks on elukondliku vara arendajad,“ rääkis Sooman.
„Ehkki aprillis langes uute korterite müük peaaegu kümme korda, siis taastumine oli ootamatult kiire ning praegu tuuakse turule isegi suuremas mahus uusi projekte, kui varasematel perioodidel. Uute korterite ostjad on noored vanuses 25-35 ja nemad on õnneks või kahjuks ammu koroonakriisile käega löönud. Noored aga eelistavad teatavasti võimalusel just uusi kortereid ja kevadine ühiskonna totaalne sulgemine andis neile hoopis uut hoogu juurde – praegu on uute korterite ostude arv võrreldav mullusega, aga kuna paljud arendajad lükkasid kevadel suure ehmatusega arendustegevust edasi, siis konkurents vähenes ja see on andnud võimaluse hoopis hetkel müügis olevate korterite hindu tõsta,“ lisas Sooman.
Lume- ja libedustõrjega on nagu uusaastaööl takso tellimisega – viimasele hetkele jätmine tähendab kas suurt lisakulu või kehvemal juhul pikka aega paksus lumes sumpamist.
Pindi Kinnisvarahalduse heakorra ärisuuna juht Andrus Limbach ütles, et kui ühistu või majaomanik jätab sügisel lumetõrje kokkulepped pikendamata, sest „lund ju ei ole“, siis võib ootamatu lumesaju korral tekkida olukord, kus kõik brigaadid on hõivatud, kuna eelisjärjekorras teenindatakse oma püsikliente. „Just nii tänavu juhtuski,“ nentis ta.
„Kui leping on aegunud, siis suurema saju korral tuleb üksikutele vabadele brigaadidele maksta hingehinda, kehvemal juhul topelt või kolmekordselt ja ka see ei garanteeri, et samal päeval jõutakse lund lükkama,“ kinnitas Limbach.
„Teisipidi on majaomanikel ja hoonete esindajatel seadusest tulenev kohustus hoida majaga piirnevad alad tip-top seisukorras ja korralikult läbitavad, seega hetkelise lumepuuduse taha pugemine võib tuua hoopis kopsaka trahvi ja sekeldused munitsipaalpolitseiga, kui näiteks keegi peaks tellija hooletuse tõttu endal pea puruks kukkuma,“ lisas Limbach.
2020-й год, который войдет в историю, прежде всего, как год вспышки пандемии коронавируса, для рынка недвижимости также оказался достаточно бурным – деятельность некоторых секторов почти полностью застопорилась, в то время как другие оказались в выигрыше. Член правления Pindi Kinnisvara Пеэп Сооман убежден, что список пострадавших, совершенно очевидно, значительно длиннее.
Игры 2020 года: победители и побежденные на рынке недвижимости – Ваш дом – Rus.Postimees.ee
Poliitiliselt kaheldava väärtusega pensionireform on loonud suurele osale elanikkonnast ootamatu hädapuhvri, mille eest maksta töökaotuse korral laenusid ja kommunaalarveid, teistele aga tekitanud võimaluse alustada iseseisva investeerimisega.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et paraku pole kõik sektorid kriisist väljumise faasis ning tööpuudus võib ajutiselt ka kasvada. „Kui eelmise finantskriisi ajal sai tuhandetel inimestel raha lihtsalt otsa ja varad kisti käest, siis seekord võib pensioni teise sambasse kogunenud summa osutuda väga tõhusaks päästerõngaks oma kodu säilitamisel. Mõnel on pensionikontol 3000 eurot, mõnel 20 000 eurot, aga väga keeruliste aegade üle elamiseks piisabki vahel vaid paarist tuhandest eurost, et uuesti jalad alla saada ilma kiirlaenuspiraali sattumata,“ nentis Sooman.
„Teisalt on neil, kes praegusest olukorrast puhtalt läbi purjetavad, tekkinud esimest korda võimalus raha iseseisvalt investeerida. Kes ostab kinnisvara, kes investeerib laste haridusse, kuid reaalsus on, et nii suur hulk inimesi pole korraga sellisele hulgale vabale rahale varem ligi pääsenud,“ tõdes Sooman.
„Peaasi, et inimesed oma pensionirahadega krüptorahaturule või kasiinosse ei lähe, kindlasti pole ka elektroonikapood kõige mõistlikum valik,“ lisas Sooman.
Mullune kinnisvaraturg taastus hoolimata kevadisest ehmatusest väga kiirelt – aasta lõpus löödi nii mõneski linnas varasemad hinnarekordid ja ka tehingute arv taastus tasemele, nagu poleks vahepeal midagi juhtunudki.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et Eesti 17 suurema linna korteriomandite tehingute arvu kajastav Pindi Indeks kasvas detsembris suisa 10% võrra, tõustes ajaloo kõrgeima tasemeni 1834 €/m².
„Ehkki Konjunktuuriinstituudi poolt mõõdetav tarbijate kindlustunne oli aasta lõpus tavapärasest palju madalam (-18), siis pinnapealselt hinnates see turul ei kajastunud. Toon välja mõned põhjused, miks kinnisvaraturg jätkuvalt vilgas on,“ ütles Sooman.
„Esiteks ei kajasta tegelik tehingute arv päris täpselt tänaseid ostuotsuseid – näiteks Tallinnas tehti novembris ja detsembris ligi 40% tehingutest uute korteritega, mille ostuotsused olid vormistatud palju varem, majad said lihtsalt aasta lõpus valmis. Lisaks näilisele tehinguaktiivsuse kasvule võimendasid keskmisest kallimate uute korteritega tehtud tehingud ka hinnastatistikat,“ sõnas ta.
„Teiseks hangus kinnisvaraturg kevadel ja osaliselt ka suvel märkimisväärselt, kuid elu läheb edasi ja paisu taha kogunenud potentsiaalsed tehingud sooritati aasta lõpus siiski ära,“ jätkas Sooman.
„Kolmandaks on pangad taas hoolimata kevad-suvisest puiklemisest laenude väljastamisel küllaltki aktiivsed. See võimaldab tehinguid teha ka neil, kellele omavahendeid varade väljaostuks napib,“ rääkis ta.
„Neljandaks on üldine majanduspilt kardetust palju parem. Tõsi, paljud sektorid kiratsevad eesotsas turismiga, kuid see pole muutunud kõikehõlmavaks ning kardetud massiivset tööpuudust aasta lõpus polnud, mis andis inimestele palju julgust juurde,“ märkis Sooman.
„Viiendaks on turult ära korjatud väga suur hulk pakkumisi, mis kevadel suure ehmatusega müüki paisati. Pakkumiste nappus hoiab turgu tasakaalus ja suurendab ostjate kindlustunnet, et varade väärtused jäävad püsima,“ lisas ta.
„Kuuendaks ja ilmselt kõige olulisemaks on asjaolu, et ehkki hapuks läinud laenude osakaal vaikselt kasvab, siis pangad on eelmisest kriisist õppust võtnud ja teadvustanud endale, et klientidega tuleb leida ühiselt lahendused, mitte varad neilt jõuga käest ära rabada ja sundmüüki paisata – just sundmüügid on olnud kõikide kinnisvarakriiside languste ema,“ lõpetas Sooman loetelu.
Homme, 14.01.2021 jõustub võlaõigusseaduse üüriregulatsiooni muudatus, mis on püsinud muutmatuna peaaegu 20 aastat. Vajaduse muudatuseks tingis asjaolu, et kehtiv üüriregulatsioon on võrdlemisi imperatiivne ning keelab mitmeid üürniku ja üürileandja vahelisi kokkuleppeid. Seaduse muudatuse eesmärgiks on arendada üüriturgu, kaitsta senisest enam üürileandja huve ning pakkuda alternatiivi kodu omamisele.
Muudatusi selgitab Pindi Kinnisvara jurist.
Eeltoodust tulenevalt on seadusega ette nähtud järgmised muudatused:
• Kaotatakse eluruumi üürilepingutes leppetrahvi keeld.
Üürileandja ja eluruumi üürnik võivad nüüd kokku leppida nt lemmiklooma pidamise keelu rikkumisel leppetrahvi maksmises, mis ühe rikkumise eest võib olla kuni 10 % ühe kuu üürist ja erinevate rikkumiste korral kokku mitte rohkem kui 20% ühe kuu üürist.
• Täpsustatakse viivise regulatsiooni ning lubatakse eluruumi üürilepingu korral üürileandjal ja üürnikul leppida kokku seaduses sätestatud viivisemäärast kõrgemas viivisemääras.
Üürniku kaitseks on sätestatud, et viivisemäär ei tohi ületada enam kui kolm korda seaduses sätestatud viivisemäära ehk muudatuse jõustumise hetkel ei tohi viivisemäär olla kõrgem kui 24% aastas, mis on 500 euro võlgnevuse korral u 10 eurot kuus.
• Üürileandja jaoks muudetakse soodsamaks üürilepingu ülesütlemine.
Makseviivituse korral lubatakse üürileping üles öelda senise kolmekuulise makseviivituse asemel kahekuulise viivituse tõttu. Samuti lubatakse üürileandjal leping üles öelda tagatisraha ning hoone korrashoiu- ja parenduskulude tasumisega viivitamise korral.
• Lubatakse leppida kokku terve hoone korrashoiu- ja parendamiskulude (nn remondifond) üürnikule ülekandmise osas.
Üürniku kaitseks sätestatakse, aga et kui üürnik ja üürileandja on leppinud kokku, et üürnik kannab terve hoone parendamiseks vajalikke kulusid, siis ei saa samal alusel üüri tõsta.
• Võimaldatakse kokku leppida, et üürnik tagastab asja sellises seisundis, et sellelt on kõrvaldatud hariliku lepingujärgse kasutamisega tekkinud kulumine või halvenemine, või et üürnik kannab sellega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud.
• Sätestatakse selgemalt üüri tõstmine tähtajalise üürilepingu korral.
Üürniku kaitseks sätestatakse üürilepingu ülesütlemise võimalus, kui üürnikule ei ole üüri tõstmine vastuvõetav.
• Pankroti- või täitemenetluse käigus toimunud müügi puhul on uuel omanikul võimalus talle üle läinud üürileping senisest lihtsamini lõpetada.
Nimelt ei kohaldu sellisel juhul enam säte, mis võimaldas omandajal üürilepingu üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise.
• Lisaks nähakse ette tagatisraha tõhusam kaitse olukorras, kus üürileandja suhtes algatatakse täite- või pankrotimenetlus.
Seaduses sätestatakse, et tagatisraha ja sellelt kogutud intress ei kuulu üürileandja pankrotivarasse ja sellele ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses üürileandja vastu.
Mida enne uue kodu ostmiseks sõlmitavat lepingut tasub välja uurida?
Soovitab Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
Loe edasi siit:
https://kodu.ohtuleht.ee/917274/11-kusimust-millele-enne-kinnisvara-soetamist-kindlasti-vastus-tuleks-leida
Kinnisvaraekspert tõdeb, et jõukad kulutavad praegu, nagu homset päeva ei olekski. Ja see on väga hea.
juhatuse liige ütleb aastalõpuintervjuus, et kolme-nelja kuu pärast, kui pinge on möödas, hakkame alles nägema, kellel turul raskeks läheb. Aasta tagasi antud intervjuus esines ta nagu tipptasemel selgeltnägija, ehkki ei ole ise selle väitega sugugi nõus. Koroonapandeemiat ta ette ei näinud.
Maa-ameti andmetel toimus novembris kinnisvaraturul ligi 4800 ostu-müügitehingut, mida on 23 protsenti rohkem kui aasta tagasi ning 6 protsenti vähem kui tänavu oktoobris. Tartus sai korterite hinnatõus hoogu juurde.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et ka detsembris on kinnisvara turg jätkuvalt aktiivne. «Seda võib ju imeks panna, sest viirus pole kuhugi kadunud, tööpuudus kasvab ja inimeste sissetulekud märkimisväärselt ei suurene,» rääkis Sooman.
Loe rohkem: Novembris tehti kinnisvaraga mullusest ligi veerandi võrra enam tehinguid – Majandus (postimees.ee)
PEEP SOOMAN: Kes kinnisvara osta tahavad, ärgu hakaku praegu oma suuri unistusi realiseerima. Pole vaja osta viietoalist korterit, kui piisab ka neljatoalisest.
Tehinguhindade statistika näitab küll kinnisvara hindades ja tehingute arvus eelmise aastaga võrreldes jõudsat kasvu, kuid see ei tulene majanduse uuest õitsengust, vaid varjab hoopis kahte praegu turgu mõjutavat tegurit.
Loe pikemalt Äripäeva veebist.
Inimesed on kaugtööl ja kontorid seisavad nukralt pooltühjana. Üür ja muud püsikulud vajavad siiski maksmist ning seetõttu on paljud ettevõtted praeguses majandusseisus laienemise või kolimise otsustamise edasi lükanud. Selles, kas töökorralduse muutused on lõplikud ja büroopinnad jäävad osaliselt tühjaks ka tulevikus, pole kinnisvaravaldkonnas tegutsejad aga sugugi ühel nõul.
Loe edasi: Pandeemia ähvardab büroohooned tühjaks jätta – Tänane leht (postimees.ee)
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman kirjeldab, millised on levinumad müüdid kinnisvaraturul ja kuidas neist õppust võtta.
„Feng-shui, negatiivne ja positiivne aura ning üleüldine kõhutunnetus juhib ostjat rohkem, kui oskate arvata. Kui korteriomanik on aktiivne suitsetaja, siis võib tundliku lõhnatajuga inimene selle ostmata jätta ka hoolimata sellest, et omanik pole toas tossutanud mitu nädalat. Veelgi hullem lugu on nurgas vedelevate õllepurkide või räpase tualetipoti puhul – ostja tuletab sealt välja lugusid, mis ei pruugi isegi tõele vastata, kuid tehing on untsus.
Koristage korter enne müüki korralikult, pange küünlad põlema, kohv podisema ja lilled vaasi. Ostja ei otsi ainult kinnisvaraobjekti, vaid harmooniat, mida värske lillekimp annab oluliselt rohkem, kui näiteks radiaatoril kuivavad trussikud,“ selgitas Sooman. „Teisalt pole põhjust ka üle pingutada – tavaliselt karjub nn valgendusremont värvitud lagede ja kiiruga vahetatud tapeetidega silma ja jätab varast pigem ebausaldusväärse mulje. Konstruktsioone ei peaks üle katma, see pigem tekitab kahtluse, et midagi tahetakse varjata,“ lisas ta.
„Kinnisvaramaaklerite ühiseks nimetajaks on ainult see, et kõik on inimesed. Ülejäänu sõltub aga firma töökultuurist ja muidugi ka maakleri isiklikust motivatsioonist. Pikalt sel teemal targutamata soovitan ainult järgmist – kui maakler ei esita müüki antava vara kohta korralikku turuülevaadet koos konkureerivate pakkumiste ja piirkonnas tehtud tehingute infoga, siis on tegemist laisa või infopuuduses oleva maakleriga. Kehvemal juhul hakkab maakler ka telefoniga objektist viltuseid pilte klõpsima. Selline maakler tuleks kohe koju saata,“ ütles Sooman.
„Kas te müüte või õngitsete? Juba nõukaajast on tuttavad lood, kus ühe kurgimüüja leti taga oli pikk järjekord, teiste ees haigutas aga tühjus. Turukaubanduses tähendab see siiani tüli, aga kinnisvarasektoris on võitjaks see, kes tehinguni jõuab. Liiga odavalt müümine on jõuluvana mängimine, aga naabermaja pakkumistega võidu ülehindamine ei vii varaomanikku kuidagi ka tehingule lähemale. Ostja pole loll,“ nentis Sooman.
„Ainult üks soovitus. Osta odavalt või jookse. Elukondliku kinnisvara kasutusloa puudumine on katastroof, mille vastu aitab lammutamine, suurem renoveerimine või tohutu paberimajandus. Mitte ükski kinnisvaraomanik ei jäta enne müüki igavusest või ajapuuduse tõttu kasutusluba taotlemata,“ kinnitas Sooman.
„Terved inimesed tavaliselt arsti juurde ise ei lähe, kui neil just mingit sisemist tungi selleks pole. Ometi avastatakse hulk varajases staadiumis olevaid tõbesid just rutiinkontrolli käigus. Kui ostate kinnisvara, eriti kehtib see eramute puhul, tasub lasta ehitusekspertidel kõik üle vaadata. Majavammi või muud kohtuteele viivat varjatud puudust ei soovi endale ükski koduostja,“ selgitas Sooman.
„Mida rohkem on tehingu tegemiseks laenu võetud, seda hoolikamalt tuleb oma ostu majanduslikku tarkust õigustada. Ideaalis peaks olema igal koduostjal piisavalt varu, et mitte spekulandi kombel pidevalt kasumit või kahjumit arvestada. Kui aga tehing tehakse ainult omavahendite arvelt, siis loevad rohkem emotsioonid, mitte kiire kasum või võimalik üüritulu ja omakapitalitootlus,“ lisas Sooman.
Esimesed öökülmad on käes ja nagu varasematelgi aastatel, saavad kohe poodidest otsa nii libedus- kui lumetõrjevahendid.
Pindi Kinnisvarahalduse heakorra ärisuuna juht Andrus Limbach ütles, et esimeste tugevamate külmalainete ja lumesadude korral ei pruugi poodidest leida lumelabidatki, rääkimata graanulitest või jääsulatusvahenditest. „Ostke kiirelt ja väikese varuga, sest pandeemia tõttu töötab kaubandus viitega ja iga aasta on sama probleem ̶ poed ostetakse poole päevaga vajalikust kraamist tühjaks ning suurem tellimus võib kohale jõuda alles nädalaid hiljem,“ sõnas ta.
„Kui elanikel pole püsivaid heakorratööde lepinguid korrashoiufirmadega ning inimesed hoolitsevad libeda- ja lumetõrje eest ise, siis soovitan – kontrollige juba täna, kas ikka kõik vajaminevad vahendid on talve tulekuks valmis seatud, sest iga nädal toob talve lähemale,“ lisas Limbach.
Müügis olevate uute korterite arv langes tasemele, mis oli viimati 2017. aasta kevadel. Kui tippaegadel oli Tallinnas ja Harjumaal pakkumises ligi 3000 uut korterit, siis nüüd on see langenud 1900 peale.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et koroonakriis on paljude uusarenduste stardi edasi lükanud. „Arendajad kas ei saa mõistlikel tingimustel laenu või nad ise hindavad riske liiga suureks, samas eratarbijate nõudlus on taastunud ja seetõttu jääk langebki,“ selgitas Sooman.
„Tarbijad on uue olukorraga kergemini kohanema õppinud kui ettevõtjad, kes pelgavad suurte summade riskantses majanduskliimas investeerimist, kummal on õigus, näitab aeg,“ lisas Sooman.
Pindi Kinnisvara uusarenduste monitooringu kohaselt on Tallinnas ja Harjumaal müügis 113 korteriarendusprojekti kokku 1900 uue korteriga, mille keskmine hind on 2771 €/m².
Sügiseti on muutunud normiks, et tigedad majaelanikud lubavad tänavatel töötavad lehepuhurid puruks peksta ja lisaks sõimatakse läbi ka puhuri operaator. Miks see nii on ja millist kasu puhurid annavad, selgitab Pindi Kinnisvarahalduse heakorra ärisuuna juht Andrus Limbach.
„Lehepuhurid teevad tõesti müra. Iga sisepõlemismootor, olgu selleks niiduk või naabripoisi võrr, pole samuti hääletud. Kui naabripoisi motohuvist proovitakse aru saada ja ka muru niitmise vajalikkuse osas pole tavaliselt vastuväiteid, siis lehepuhurite kasutamise osas on.
Tundlikumad inimesed toovad välja ka reostuse küsimuse, aga sellel pole isegi mõtet pikemalt peatuda, sest iga käivitatud auto saastab keskkonda, rääkimata pidevalt üle peade lendavatest lennukitest või üle lahe seilavatest laevadest.
Miks on siis ikkagi lehepuhuritest saanud elanike vaenlased?
Vastus on lihtne. Elanike endi soovil.
Iga lisamüra on häiriv – kõik on mõistetav. Kui puhuri operaator on loru ja laseb niisama lehti ühest krundi nurgast teise hunnikusse, kust need esimese tuulega jälle laiali lendavad, pole muidugi õige. Aga sama kehtib tegelikult ka rehitsemise kohta. Hullemal juhul suudab oskamatu operaator parklat puhastades „tulistada“ autodele ka kivitäkked peale – see on täiesti lubamatu. Kuid lehepuhuriga on lood nagu iga riistapuuga – hävitustööd ei tee mitte elutu ese, vaid ikkagi inimene, kes seda käsitseb.
Lehepuhur pole laiskade inimeste tööriist, nagu seda ekslikult nimetatakse. Lehepuhur on kokkuhoidlike tellijate soovil kohale veetud masin, sest vaikse väliskoristuse eest ei olda nõus lisa maksma. Kas see on õigustatud, jäägu iga inimese enda otsustada. Küll aga pean vajalikult märkida, et lehepuhuri kasutegur võrreldes käsitööga on niiskete ilmade korral 3-5 kordne sõltuvalt sellest, millist pinnast ja millistes ilmaoludes puhastatakse. Kui paneme lauale pakkumise 100 eurot lehepuhuriga ja näiteks 350 eurot rehadega, siis pole raske oletada, kumba kasuks valitakse.
Kas koristusfirmad üldse ise tahavad lehepuhureid kasutada? Ametisaladus on, et ei taha. Ideaalis oleksid kõik meie kliendid sellised, kes tellivad muruniitmist kääridega, lehtede parklast üles korjamist pahtlilabidaga ja lumekoristust supikulbiga. Töötund maksab ikka sama palju, ainult et tunde saaks kliendile palju rohkem kirjutada ja seeläbi käivet ja pisikest kasumit mõnusalt suurendada. Lehepuhur on aparaat, mis võtab tegelikult koristusfirmadelt tööd ära, aga kuniks seadus lubab nende kasutamist, elanike rahaline surve on suur ning nende mitte kasutamisel jääksid ettevõtted tellimustest lihtsalt ilma, seniks lehepuhurid ka jäävad. Oluline aga on, et operaator oleks ilusti välja koolitatud ja teaks, mida ta selle masinaga peale hakkab, sest nagu enne juba öeldud – hävitab inimene, mitte masin.“
Ettevõtte varade väärtust peab mingil moel hindama igal aastal, kuid sellel aastal koroonapandeemia tõttu majanduses toimuv tekitab kindlasti lisavajadust ettevõtte varade põhjalikuma hindamise järele.
Pindi Kinnisvara hindamisteenuse juht Andres Teder ütles, et kui tavapäraselt on iga-aastane hindamine pigem kinnisvarainvesteeringuna kajastatud varade teema, siis sel aastal võib see puudutada ka põhivarasid, kuivõrd iga ettevõtte juhtkond peab kriitiliselt hindama, kas on märke, mis võiksid viidata varade väärtuse langusele ehk tegema vara väärtuse testi.
„Sel aastal on meil majanduses valdkondi, kus on majanduskeskkond järsult halvenenud ja see on mõjutanud ka sektori rahavoogusid. Seetõttu ei pruugi ka tavapäraselt kasutatav vara kasutusväärtus sektoripõhiselt anda adekvaatset vastust ning võib mõnikord viia ka varade liiga madalale hindamisele,“ selgitas Teder.
„Otstarbekas on vaadata ka vara õiglast väärtust, seda eriti varade puhul, millel võivad olla alternatiivsed kasutused, mis ei ole niivõrd mõjutatud konkreetse sektori madalseisust. Ehkki seadus võimaldab õiglast väärtust hinnata ka ettevõtetel endil, siis kasvu- ja langusaastatel, kui varade väärtused võivad oluliselt muutuda, on ettevõtteväliste professionaalsete hindajate kasutamine vastutuse jagamisel ja õiglase ülevaate saamiseks hädavajalik,“ sõnas ta.
Teder möönis, et täiendava hindamisvajaduse võib sel aastal tekitada ka krediidiandjate küsimus, kas ettevõtte varade väärtus võib olla laenutagatisena langenud.
„Ettevõtte bilanssi kuuluvate varade erapooletu hindamine annab selle juhtidele ja omanikele indikatsiooni firma krediidivõimekusest ning võimaldab vajadusel äririske hajutada. Ka mitterahalise sissemakse hindamisel peaks erapooletu hindaja kaasamine juhatusele ning omanikele kindlustunnet lisama. Samuti annab koostatud hindamisaruanne olulist informatsiooni ettevõtte neile omanikele, kes ei ole otseselt ettevõtte igapäevajuhtimise juures. Koostatud hindamisaruanne võib ja on andnud ettevõttele lisaväärtuse ka kahjujuhtumite või varaliste vaidluste lahenduste puhul,“ lisas Teder.
Uute korterite müük Harjumaal ja Tallinnas tegi eelmisel kuul taas koroonaaegse rekordi – ühe kuuga broneeriti/osteti üle 400 elamispinna. Tehti ka teine, optimismi jahutav rekord – valmis ehitatud, kuid müümata korterite on pidevas kasvutrendis.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et kuna ühiskonda pole uuesti lukku pandud, siis teevad kohalikud pered praegu tehinguid, mida kevadel ja suvel edasi lükati. „Kas turg jääbki sama aktiivseks, näeme juba paari lähema kuu jooksul,“ sõnas ta.
Soomani hinnangul on uusarenduste turul ka üks selge ohumärk. „Tallinnas ja Harjumaal on üle 500 uue korteri, mis on valmis, aga müümata. See number üksi ei ütle midagi, kuid aasta tagasi oli valmis uute korterite jääk kaks korda madalam. Peamiselt näeme laojäägi suurenemist kallimas segmendis, kus varasemalt investeerisid hoogsalt nii välismaalased kui majutusettevõtjad, aga hetkel pole meil ei välismaalasi ega ka kedagi majutada,“ selgitas Sooman.
Pindi Kinnisvara poolt koostatud igakuise Tallinna ja Harjumaa uusarenduste monitooringu kohaselt on hetkel müügis 1976 uut korterit kokku 114 erinevas arendusprojektis. Keskmine korterite müügihind on 2749 €/m².
Eesti 17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind tõusis oktoobris suisa 6% võrra ning indeks jäi pidama hinnatasemel 1657 €/m², tehingute arv on võrdne mullusega.
Veel septembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1566 €/m². Kui septembris tehti indeksilinnades 1474 korteriomandi tehingut, siis oktoobris oli tehingute arv 1501. Võrdluseks – 2019. aasta oktoobris tehti indeksilinnades 1510 korteriomandi tehingut.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et ühiskond on saanud esimesest ehmatusest üle. „Kas kinnisvaraturg jääb edasi aktiivseks, sõltub väga palju sellest, kui hästi suudetakse viirust kontrolli all hoida. Samas oleme juba novembri esimeses pooles näinud nakatumiste järsku kasvu, mis paratamatult mingi hulga inimesi uuesti turult eemale peletavad,“ nentis ta. „Kõige olulisem on, et töötus liiga suureks ei läheks, sest sellel oleks tervele majandusele, sealhulgas kinnisvaraturule laastavad tagajärjed,“ lisas ta.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2019 on indeks 3 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 165 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 15 aastase ajaloo.
Koroonašokk on uusarenduste turul selleks korraks läbi – septembris müüdi või broneeriti 350 uut Tallinna ja Harjumaa korterit. Seda on rohkem, kui eelmise aasta keskmine ning võrreldav veebruarikuise tulemusega, mil viirus alles Aasias ja Lõuna-Euroopas tiirutas.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et kevad oli kinnisvaraarendajatele tõeline õudusunenägu. „Aprillis müüdi kõikide projektide peale kõigest mõnikümmend uut korterit, nüüdseks on tehingute arv täiel määral taastunud ja ka uusi projekte tuleb turule juurde,“ rääkis Sooman.
„Soovin siiski rõhutada, et terve kinnisvaraturg on väga õhukesel jääl, kuna siiani on selgusetu, kui suured on ülemaailmsest koroonakriisist tingitud majanduslikud kahjud ja kui tugevalt need erinevaid turge tulevikus mõjutavad,“ lisas Sooman.
Pindi Kinnisvara poolt koostatud igakuise Tallinna ja Harjumaa uusarenduste monitooringu kohaselt on hetkel müügis 2193 uut korterit kokku 117 erinevas arendusprojektis. Keskmine korterite müügihind on 2730 €/m².
Kui aasta tagasi tuli toitlustusäriks sobivaid pindasid tikutulega taga ajada, siis praeguseks on ainuüksi Tallinna kesk- ja vanalinnas müügi- ja üüripakkumisi kinnisvaraportaalides pea sadakond – põhjuseks loomulikult klientide nappus.
Pindi Kinnisvara äripindade maakler Hannes Käbi ütles, et lisaks hotellidele ja muudele turismiga seotud ettevõtetele on kõvasti pihta saanud ka linnakeskuse toitlustusäri, mis samuti paljuski välismaalastele suunatud olid. „Kui kohalikele elanikele mõeldud äärelinna toidukohad on taas puupüsti täis, siis Viru tänaval on jätkuvalt võimatu ots-otsaga kokku tulla, seetõttu on turul ka pakkumiste rohkus,“ rääkis Käbi.
„Samas võib olla ühe õnnetus hoopis teise õnn – mitmed säravad toitlustuskontseptsioonid jäid mullu ellu viimata, kuna sobilikke pindasid polnud kuskilt võtta. Praegune olukord võimaldab eristuvate äriideedega ilma teha,“ selgitas ta.
Hirmul on suured silmad ja ajalooliselt on välja kujunenud asukohad, kuhu inimesed elama ei kipu ning kus ka tehinguid tehakse madalama hinnaga.
Pindi Kinnisvara hindamisteenuse juht Andres Teder sõnas, et ehkki kõnekeeld ütleb, justkui karta tuleks elavaid, mitte surnuid, siis rahulate külje alla keegi naljalt elama ei soovi minna. „Tegemist on küll tavaliselt vaiksete ja looduslike piirkondadega, kuid ometi ei kujuta enamus inimesi ette, et nad ööpimeduses hauaplatsidest mööda peavad jalutama,“ lausus ta.
„Igasugune industriaalne keskkond tekitab mingisugust saastet – olgu selleks siis müra, õhku paisatud jääkained või ebameeldiv aroom, pealegi on õhtusel ajal piirkonnas küllalt kõle ja üksik tunne. Et tehaste või ladude vahel elamispinda müüa, tuleb hinnas alla tulla,“ selgitas Teder.
„Otse kõrgepingeliinide alla ei lubata niikuinii elumaju ehitada, sest sealne oht on suudetud ka teaduslikult ära tõestada. Mure aga igasuguse kiirguse pärast peletab osad inimesed eemale suisa saja meetri kaugusel paiknevast alajaamast hoolimata sellest, et need on väga korraliku varjestusega. Näiteks kodust mikrolaineahju inimesed jällegi üldse ei karda, mis on mõneti paradoksaalne,“ nentis Teder. „Selge aga on, et elektrist kui potentsiaalsest nähtamatust vaenlasest püütakse kodu otsides eemal püsida,“ lisas ta.
„Aktiivse prügimäe kõrval võib olla väga ebameeldiv elada, sest valest ilmakaarest puhuv tuul toob tuppa äärmiselt häiriva lõhna, see kehtib maapiirkondades ka muidugi põllumajandusettevõtete kohta. Samas kohtame ka igapäevaselt inimesi, kes isegi ammuilma suletud prügilatest suure kaarega mööda kõnnivad ja isegi kilomeetri kaugusele endale kodu keelduvad soetamast,“ ütles Teder.
„Iroonia seisneb selles, et kui isegi mõni vang putku paneb, siis kindlasti ei jää ta kinnipidamisasutuse ümber tolgendama. Küll aga mõjuvad okastraatide rägastik ja vahitornides valvet pidavad relvastatud valvurid küllaltki õõvastavalt ja võimalusel hoitakse vanglatest heaga eemale,“ lisas Teder.
Sügistormid on tulekul ja ega taligi taeva jää – kui vihmaveerennid on lehesodist puhastamata, siis peavad majaelanikud peagi hulga probleemidega silmitsi seisma.
Pindi Kinnisvarahalduse heakorra ärisuuna juht Andrus Limbach ütles, et vihmaveerennid pole nalja pärast paigaldatud. „Kui seal tekib ummistus, siis tilgub üle renni valguv vesi maja fassaadile rikkudes selle välimust ning maandub lõpuks selleks mitte ette nähtud kohtadesse, kahjustades ka majaesist pinnast,“ selgitas ta.
„Iseäranis ohtlikud on ummistunud rennid külmaperioodil, mil vee ja lehesegune sodi jäätub ning hakkab paisudes renne lõhkuma. Halvemal juhul tekib vaheldumisi pluss- ja miinuskraadide korral olukord, kus purikad ja jääkamakad hakkavad kogunema täiesti ootamatutesse kohtadesse, olles potentsiaalseks ohuks nii maapinnal olevale varale nagu näiteks autod, rääkimata inimestest,“ rääkis Limbach. „Odavam ja stressivabam on rennid õigeaegselt puhtaks teha,“ lisas ta.
Eesti 17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind tõusis augustis 1% võrra ning indeks jäi pidama hinnatasemel 1512 €/m², olulisem on aga tehingute arvu kevadisest madalseisust taastumine.
Juulis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1501 €/m². Kui juulis tehti indeksilinnades 1201 korteriomandi tehingut (2019. aasta juulis 1389), siis augustis oli tehingute arv 1208. Võrdluseks – 2019. aasta augustis tehti indeksilinnades 1425 korteriomandi tehingut.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et koroonakriisi madalpunktis ehk käesoleva aasta aprillis tehti indeksilinnades kokku kõigest 765 korteriomanditehingut. „Ehkki turg pole saavutanud mullust aktiivsust, tehakse madalpunktiga võrreldes praegu siiski enam kui poole võrra rohkem tehinguid, mis on asjaolusid arvestades väga positiivne tulemus,“ lausus Sooman.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2019 on indeks 12 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 142 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 15 aastase ajaloo.
Eelmisel kuul müüdi Tallinna kesklinnas kaks üle miljoni eurost korterit, selliseid tehinguid tehti ka headel aegadel haruharva.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et ehkki majanduskeskkond on ärev, siis pole raha ilmast otsa saanud. „Enamgi veel, paljud varakad inimesed on hakanud ülemaailmse pandeemia käigus filosofeerima, et elatakse vaid üks kord ning seetõttu ei peljata ka segastel aegadel suuri summasid kulutamast,“ selgitas ta. „Tallina vanalinnas Laial tänaval osteti augustis enam kui 200 m² suurune luksuskorter ligi 1,2 miljoni euroga, samas suurusjärgus tehti augustis tehing ka R. Tobiase tänaval, lisaks on ka juba septembrist üks sarnane tehing teada,“ sõnas ta.
„Keskmisele inimesele tundub see võõrana või isegi häirivana, kuid väga jõukad inimesed on suurema kriisi hirmus oma kontodel seisva raha pärast tõsiselt mures ning kindlam on see investeerida nn betooni, sest hoiused on riiklikult tagatud vaid piiratud ulatuses,“ selgitas Sooman.
„Sedasorti fenomeni ei kohta me ainult kinnisvarasektoris. Samal põhjusel on olnud pikalt tõusus börsid, ka Eestis müüdi äsja avatud Ferrari esinduses kahe nädalaga aastaplaan täis. Hirmuga on hakatud elama, nagu homset enam poleks,“ lisas ta.
« Eelmine lehekülg — Järgmine lehekülg »