Aknapesu pole aastaid olnud nii töömahukas kui tänavu, sest sooja ja niiske talve tõttu on need tavapärasest oluliselt mustemad.

Pindi Kinnisvarahalduse haldamise ja heakorra ärisuuna juht Andrus Limbach ütles, et igakevadine aknapesu on sel kevadel oluliselt suurem ettevõtmine. „Polnud külma ega lund, mis tähendab, et kogu maas olev mustus lendles terve talveperioodi majade ümber, niisked ilmad aga kleepisid selle mustuse klaasidele ja ka fassaadidele,“ selgitas Limbach.

„Tänavu on nii mõnelgi trassiäärsel majal vaja teha koos tõstukiga põhjalik käsipesu, sest tavapärase tokipesuga maapinnalt pestes ei saa aknaid lihtsalt korralikult puhtaks, eriti puudutab see kõrgemate korruste aknaid,“ lisas ta.

Esimeseks koroonakriisis kannatajateks kinnisvaraturul olid pealinna majutuskorterid – kuna piirid pandi kinni, kadusid ka turistid ning majutuskorterite omanikud on hakanud pikaajalist üürnikku otsima kohalikult turult.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et suurim pakkumistetulv tekkis oodatult Tallinnas, sest tegemist on Eesti suurima turismimagnetiga, kus majutuskortereid ka kõige rohkem. „Kui Narvas ja Pärnus on viimase kuuga kasvanud üüripakkumiste arv 23% võrra, siis Tartus on kasv olnud 30% ja Tallinnas suisa 37%. Absoluutnumbrites tähendab Tallinna tõus 500 üürikorteri lisandumist,“ sõnas Sooman.

Kinnisvara ostu-müügiturul on aastaid väldanud müüjate diktaat lõppenud ning tehingu tingimused, sealhulgas hinna, dikteerib uues olukorras ostja.

„Mida nädal edasi, seda rohkem näeme, kui vaevaliselt varade müümine toimub. Huvilisi on, objektikülastusi on, kuid tehinguid jääb üha vähemaks. Kellel vähegi müüa on vaja, peab arvestama kõva kauplemisega, sest ostjad käivad läbi kõik konkureerivad pakkumised ja ostavad sellelt, kes parima hinna teeb,“ rääkis Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. „Täna on vara rääkida mingist konkreetsest hinnalanguse numbrist, kuid selge on see, et portaalides nähtavatel vanadel hindadel on parim enne tähtaeg möödas,“ lisas Sooman.

Aprillikuu jooksul kinnitatud akende pesu pakkumised saavad kaasa KINGITUSE, mis aitab kõigil olla terve ja piirata viiruse levimist!

Kingime omalt poolt TASUTA  puutepindade desinfitseerimise.

Miks on see vajalik? Sest see on parim viiruste tõkestamise moodus. Käed ja puutepinnad on olulisemad kohad, mis vajavad pidevat puhastamist.

Kampaania on korteriühistutele. Pakkumise teeme terve maja väliakende pesuks. Kingitus on terve maja trepikodade puutepindade desinfitseerimine.

Kampaania kehtib kõikidele aprillikuu jooksul kinnitatud pakkumistele. Teenust võib realiseerida 2 kuud peale tellimuse kinnitamist.Võtke meiega ühendust heakord@pindi.ee ja küsige pakkumist!

Ülemaailmne finantspaanika on erinevate sektorite kaudu jõudnud ka Eestisse, markantsel moel võib kinnisvaraturgu säästa aastaid kirutud pakkumiste vähesus.

„Kui maailma majandus nina allapoole keerab, pole ka meil sellest pääsu, kuid elamispindade müügiturul on täna omapärane puhver – kõigepealt hakkavad pikenema kuumaks aetud turul müügiperioodid ning edasine sõltub juba sellest, kui pikalt ülemaailmne segadus vältab,“ sõnas Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

„Praegusel kinnisvaraturul müüakse uusarendused maha ehitusperioodi jooksul ja ka vähegi mõistlikus seisukorras pruugitud korterid leiavad ostja nädala-kahega, mis pole päris tavapärane olukord. Pakkumiste arv on nii Tallinnas kui muudes Eesti linnades ajaloo madalaim ja see tekitab omalaadse puhvertsooni – mitte midagi ei juhtu, kui korterite müügiperiood ostjate vähenemise tõttu ka kaks korda pikemaks nihkub, keegi seetõttu nälga ei jää,“ selgitas Sooman. „Loomulikult, pikemaajalise seisaku korral tuleb olla valmis suuremateks ebameeldivusteks, aga eks kõik elavadki hetkel päev korraga, ennustused on täiesti mõttetud,“ tõdes ta.

Eesti 17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind tõusis veebruaris 5% võrra ning indeks jäi pidama hinnatasemel 1647 €/m².

Jaanuaris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1510 €/m². Kui jaanuaris tehti indeksilinnades 1246 korteriomandi tehingut (2019. aasta jaanuaris 1175), siis veebruaris oli tehingute arv 1328. Võrdluseks – 2019. aasta veebruaris tehti indeksilinnades 1165 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et seekordsed pikad pühad (jõulud ja aastavahetus olid nädala keskel) andsid võimaluse peredel oma ostuotsuseid rahulikult vaagida ning jaanuar ja veebruar oli nende otsuste vormistamise aeg. „Mingit anomaaliat pole kasvust põhjust otsida, kuna peale pikemaid pühi ning sooja- ja külmalaineid asutakse senisest hoogsamalt oma ajutiselt edasi lükatud plaane ellu viima,“ selgitas ta.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2019 on indeks 4 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 164 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 15 aastase ajaloo.

Kinnisvaraturg ei jätka üllatamast – aasta algusest on kõige madalama korteriomandite tehinguhinnaga olnud kõrgelt hinnatud Nõmme ja Põhja-Tallinna linnaosad.

Kui veel aasta lõpus oli Põhja-Tallinna korteritehingute keskmine ruutmeetrihind 2200 eurot, siis praeguseks on see langenud 1730 eurole ruutmeetri kohta. Nõmmel aga on keskmine korteriomandite tehinguhind langenud tasemele 1584 €/m². Mis toimub?

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et Põhja-Tallinn ja Nõmme on jätkuvalt hinnatud piirkonnad, kuid mõlema linnaosa madalal hinnal on oma lugu. „Põhja-Tallinn on suur ja lai ning kui mingitel kuudel tehakse rohkem tehinguid näiteks Kopli asumi vanema elamufondiga, siis keskmine tehinguhind ongi madalam. Kuudel, mil tehingute kese nihkub Kalamajja ja uusarendustesse, viskab hinna jälle üles,“ selgitas Sooman.

„Nõmme puhul on asi eriti lihtne – lõviosa Nõmme linnaosa korteritest paiknevad Männikul vanades paneelmajades, mis ei ole väga nõutud kaup. Nõmme tervikuna on jätkuvalt kõrges hinnas vaikust ja looduslähedust pakkuva linnaosana,“ lisas ta.

Allikas: Maa-amet

Kevadeti on õhuluudade ehk lehepuhuritega tolmu laiali ajamine saastav ja määriv, seetõttu ei tohiks nendega kuival ja tolmusel ajal üldse koristamist ette võtta.

Pindi Kinnisvarahalduse heakorra ärisuuna juht Andrus Limbach ütles, et õhuluuad on head tööriistad, kuid neid tuleb kasutada siiski peamiselt langenud lehtede koristamiseks.

„Kalli aparaadi soetanud ühistul või heakorrafirmal tekib tihti kiusatus sellega talvine graniidisodi kokku lükata, kuid tegelikult seda teha ei tohiks,“ ütles Limbach. „Lendu aetud killud kriibivad autosid, lenduv sodi jääb majade akende ja fassaadide külge ning hooga üles keerutatud tolm ärritab ümbruses liikuvate inimeste hingamisteid ning võib mõjuda tervisele,“ hoiatas Limbach.

Eesti tarbijate kindlustunde indikaator oli 2020. aasta jaanuaris kolmandat korda peale suurt buumiaega plussipoolel, samal ajal muretsevad maailma analüütikud uue majanduskriisi pärast.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et peale kunagist buumiaega on Konjunktuuriinstituudi poolt koostatav tarbijate kindlustunde indikaator olnud plusspoolel vaid korra 2011. ja 2017. aastal. „Lühidalt tähendab see seda, et tarbijad prognoosivad järgmise 12 kuu jooksul oma elujärje paranemist. Ilmselt on positiivsete emotsioonide taga pensionireform, mis võimaldab kümnetel tuhandetel inimestel shoppama minna ja kasutada pensioniraha kodulaenu sissemakseks,“ selgitas Sooman.

„Kurioosne on seik just seetõttu, et üha rohkem saame laiast maailmast hoiatussõnumeid. Lisaks kuumust koguvatele finantsturgudele teevad ökonomistidele tõsist muret nii rahvusvahelised kaubandussõjad kui tõsiselt kaubavahetust pärssiv viirusepuhang Hiinas, mille mõju majandusele on hetkel veel täiesti hoomamatu,“ ütles Sooman. „Aga loodame, et meie rahval on õigus ja elu läheb siiski paremaks,“ lisas ta.

Vanades paneelmajades elektrijuhtmete vahetus on suurem töö, kui esmapilgul tundub, sest tavaliselt tuleb vanad juhtmed lihtsalt lahti ühendada ning terve korter uusi juhtmesooni täis freesida, kirjutab Pindi Kinnisvarahalduse haldusteenuse ärisuuna juht Reimo Roze.

„Eelkõige paneelmajades ei ole paljud juhtmed kergelt ligipääsetavates soontes või kõrides, vaid need on paneelide sees ja vahel. Vanad juhtmed ühendatakse lihtsalt lahti ja uute paigaldamiseks tuleb freesida iga tarbija ja pistikupesa jaoks uus kanal, mis tähendab seda, et pärast tuleb terves korteris teha suurpuhastus, kõik seinad ja laed uuesti krohvida, pahteldada ning värvida või tapetseerida,“ kirjeldas Roze.

„Juhtmete vahetus on tülikas, aga vähegi äkilisemate voolutarbijate kasutamisel soovitan siiski ajast ja arust alumiiniumjuhtmed lahti ühendada. Turvalisusel ei ole hinda,“ lisas Roze.

2020. aasta jaanuaris tehti Tallinna ja Harjumaa uusarenduste turul ajalugu – esmakordselt märgiti broneerituks või müüduks üle 500 uue korteri.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et kui mullu müüdi Tallinnas ja Harjumaal kokku 3500 uut korterit, siis aasta algas väga tormiliselt. „Kaubaks läks 533 uut korterit, sellist aktiivsust polnud ka eelmise buumi ajal,“ ütles ta.

„Enimnõutud on äärelinna uued korterid, mille hind on ka kohalikule vastuvõetavam, kuid ka vahepeal varjusurma vajunud kesklinnas on jälle tehinguaktiivsus suurenenud,“ rääkis Sooman.

Pindi Kinnisvara uusarenduste monitooringu kohaselt on Tallinnas ja Harjumaal müügis 115 korteriarendusprojekti kokku ligi 2200 uue korteriga, mille keskmine hind on 2638 €/m².

Loetud päevad tagasi ilmus jahmatav uudis, et Tallinna kinnisvara oli jaanuaris 6,7 protsenti „soodsam“, kui eelmise aasta lõpus. „Kellele rõõmuks, kellele kahjuks, kuid tegemist on eksitava informatsiooniga ja midagi soodsamaks pole läinud“, väidab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

„Liiga tihti leitakse statistikas suuremat sorti kõikumine ja kasutatakse seda tähelepanu saavutamiseks ära. Paraku ei anta aru, et sellised vastuolulised sõnumid ei suurenda mingil moel kinnisvarasektori usaldusväärsust,“ arutles ta.

„Tõsi, jaanuaris oli statistiliselt miinuses nii 17 olulisema linna tehingute keskmist ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks (-9% ehk 1559 €/m²) kui ka Tallinna tehingute keskmine hind (-7% ehk 1984 €/m²), kuid soodsamaks pole midagi läinud. Detsembris viskas statistilise keskmise üles uusarenduste asjaõigustehingute laine, mis traditsiooniliselt suures osas aasta lõppu jääb. Seetõttu olid detsembri numbrid kõrged ja jaanuar sellevõrra uuesti madalam, kuna tehingute struktuur logises aasta alguses uuesti paika,“ selgitas Sooman.

„Eesti kinnisvaraturg on nii õhuke, et juba mõnekümne keskmisest kallima või odavama tehingu sooritamisel hakkavad graafikud tugevalt võbelema. Hinnatõuse ja -languseid saab hinnata ainult konkreetsete objektide lõikes, mitte tuimalt graafikut vaadates. Kui langus tõesti aset leiab, oleme esimesed, kes sellest turule teada annavad,“ lisas ta.

Kallite uusarenduste valmimine ja pühadeaegne tehingute vormistamine lennutas Eesti 17 suurema linna korterite keskmise tehinguhinna detsembris 7% võrra kõrgemaks ning indeks jäi pidama rekordilisel tasemel 1713 €/m².

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et kogu kasvu mootoriks olid Tallinna uusarendused. „Muuhulgas vormistati tehinguid kallimates Kesklinna arendusprojektides, mis mõjutab tervet turgu. Arendajad proovivad majad majandusaasta lõpuks üle anda ja elanikud tahavad ka jõuluks uude koju saada,“ selgitas ta.

Novembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1594 €/m². Kui novembris tehti indeksilinnades 1415 korteriomandi tehingut, siis detsembris oli tehingute arv 1224.

Võrdluseks – 2018. aasta detsembris tehti indeksilinnades 1177 korteriomandi tehingut.

Võrreldes varasema hinnatipuga novembris 2019 on indeks 7 protsenti kõrgem. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 174 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Kinnisvaraturul on viimased aastad olnud hea tulususega, seega on tõusnud ettevõtete varade, eriti kinnisvarainvesteeringute väärtus, mis omakorda võimaldab maksta välja rohkem dividende.

Pindi Kinnisvara hindamisteenuse juht Andres Teder ütles, et firmades, kus ei ole viimastel aastatel kinnisvarainvesteeringuid turuväärtusele ümber hinnatud, tasuks tellida uus hindamine.

„Väärtuse hindamisel tuleb kasutada ettevõtteväliste professionaalsete hindajate abi, välja arvatud juhul, kui ettevõte ise omab vastava kvalifikatsiooniga spetsialiste,“ sõnas Teder.

„Kõrgem vara väärtus annab ettevõttele võimaluse kaasata ühelt poolt rohkem vahendeid äritegevuse arendamiseks, teiselt poolt on see ka suurepärane võimalus suurendada dividendimakseid,“ lisas ta.

Paljudele peredele võib valearvestuse tõttu unistus oma eramajast muutuda õudusunenäoks, kuna eramuehitusel tuleb laenu võtta etapiviisiliselt ja halvema stsenaariumi korral saab ehitusraha lihtsalt poole pealt otsa.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et eramuehitus vajab väga tugevat finantsalast eeltööd, koostööd usaldusväärse ehitajaga ja põhjalikku planeerimist.

„Kinnistu ostuks pangad üldjuhul laenu ei anna ja ka ehituse alustamiseks laenu võtmisel peab olema lisatagatis, need reeglid hoiavad õnneks suuremad uljaspead liiga kergekäelisest laenuvõtmisest eemal. Pankade jaoks sobib ehitatav maja tagatiseks alates sellest hetkest, kui majal on katus peal ja aknad ees ehk karp kinni ehitatud. Laenuandmine toimub vastavalt eksperthinnangutes ehk maakeeli hindamisaktides märgitud turuväärtustele. Kergelt võib juhtuda, et inimestel saab ehituse käigus vaba raha otsa ning samal ajal madala turuväärtusega ehitusjärgus maja ja ka varasem lisatagatis ei ole piisav, et laenu juurde saada. Nii jääbki ehitus pooleli ja unistused purunevad,“ selgitas Sooman.

„Just seetõttu on turul müügis üsna palju majakarpe, mis erinevatel etappidel pooleli on jäänud,“ lisas ta.

Keldrivargused on alati olnud kortermajade pärisosaks, kuid lihtsate nippidega on võimalik seda oluliselt vähendada või pea olematuks muuta.

Pindi Kinnisvarahalduse haldusteenuse juht Reimo Roze ütles, et keldrid on tegelikult peidetud ressurss, mille väärtus vanades majades elades tihti ära unustatakse. „Kujutage ette, millise lisaväärtuse annab kasvõi mõne ruutmeetri suurune keldriboks, kui see oleks vargavaba – kui autorehvid, jalgrattad, lapsevankrid ja kõik muud ruumikulukad kallihinnalised asjad saaks olla turvaliselt ladustatud,“ rääkis Roze.

Nagu teada, pole 100% vargavaba ka ükski šeif, kuid järgnevate lihtsate nippidega saate muuta oma keldriboksid oluliselt turvalisemaks ning ladustada keldrisse lisaks keedistele ka väärtuslikumaid asju, mida igapäevaselt vaja pole.

• Vahetage välja keldri peauks. Roze sõnul ei hoia turvaline keldriuks eemal küll sama maja elanikke, aga maja välisukse avanemist ootavatel võõrastel kaob võimalus salaja keldrisse hämaraid asju ajama lipsata.

• Asendage võtmega lukk kiipkaardilugejaga. See annab võimaluse jälgida, millise kaardiga parasjagu keldrisse sisenetud on. Roze sõnul see siiski vargust otseselt ei takista, kuid hiljem on võimalik kaardiomaniku järgi hakata jälgi ajama ning keegi majaelanikest ei soovi olla naabrite silmis kahtlusalune.

• Paigaldage keldri sissepääsude lähedusse valvekaamerad. Roze ütles, et kaamerad ei takista kedagi küll varastamast, kuid mõjutavad heidutavalt, sest vargapoisid kardavad kaameraid nagu tuld.

• Kõige kallimaks, kuid tõhusamaks peab Roze aga terve keldri vana puitsõrestiku maha lõhkumist ning uute bokside vaheseinte- ja uste paigaldamist, mida turvaks vähemalt kaks korralikku lukku. „Uutes kortermajades on keldrivargused minimaalsed ja mitte seetõttu, et seal elaks korralikumad inimesed, vaid seetõttu, et ühe jalgratta kätte saamiseks peab varas nägema ebaproportsionaalselt palju vaeva“, selgitas Roze. Tema sõnul maksab keldri turvaliseks renoveerimise 1000-1500 eurot ühe boksi ehk korteri kohta. „Kui see kulu jaotada osade kaupa makstavasse remondifondi, siis räägime me üksikutest kümnetest eurodest kuus. Kui osamaksed on tasutud, võivad korteriomanikud olla ka kindlad, et nende korterid lähevad tänu turvalisele keldrile oluliselt kiiremini turul kaubaks,“ ütles ta.

Eesti kinnisvarahinnad on jällegi ajaloo kõrgeimad – 17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind tõusis novembris 4% võrra ja jäi pidama rekordilisel tasemel 1607 €/m².

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et hindadest olulisem on aga tehinguaktiivsus. „Tehingute arv püsinud stabiilsena juba mitu aastat ja see on oluline indikaator, et turg toimib omas rütmis,“ lisas ta.

Oktoobris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1552 €/m². Kui oktoobris tehti indeksilinnades 1446 korteriomandi tehingut, siis novembris oli tehingute arv 1206.

Võrdluseks – 2018. aasta novembris tehti indeksilinnades 1323 korteriomandi tehingut.

Võrreldes varasema hinnatipuga oktoobris 2019 on indeks 4 protsenti kõrgem. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 157 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Aasta lõpus on paslik visata taas pilk peale suuremate linnade kinnisvarahindadele. Milline oli aasta suurim tõusja? Millise linna korterite väärtus on kõige rohkem kasvanud peale majandussurutist?

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et väiksemaid aastaseid tõuse-langusi pole põhjust üle hinnata, sest oma osa mängib keskmise hinna kujunemisel ka tehingute struktuur. „Antud tabel näitab aga ilmekalt, millised linnad on pikas perspektiivis oma väärtust taastanud ja millised on ilmselgelt turul järeljooksiku rollis. Kinnisvarahinnad on lakmuspaberiks terve linna arengule ja konkurentsivõimele,“ selgitas ta.

Sooman märkis, et üheks erandiks nimekirjas on Pärnu, millega liideti vahepeal hulganisti odavama hinnatasemega valdasid, vastasel juhul oleks selle hinnatõus masu põhjaga võrreldes ka mõnevõrra kõrgem olnud.

„Võime ka küsida, kas suurima kasvu teinud Eesti keskel paiknev Paide on siis ka Eesti kinnisvarasektori keskpunkt. Muidugi mitte, kuid tõus indikeerib selgelt, et hoolimata suurest majanduskriisiaegsest hinnalangusest nähakse Paides, nagu ka Rakveres ja mõneski teises väikelinnas, suurt perspektiivi,“ lisas ta.

Allikas: Pindi Kinnisvara, Maa-amet

Jääpurikad on küll ilusad vaadata, kuid tegelikult annavad need ülimalt ohtlikud „talvekuulutajad“ ausa tagasiside, kas katus on korralikult soojustatud.

Pindi Kinnisvarahalduse haldusteenuse ärisuuna juht Reimo Roze ütles, et korralikult soojustatud katuse räästasse purikad ei teki. „Kui toasoe läbi laepealse või katuse õue ei ulatu, siis purikaid ka ei teki“, kinnitas ta.

Roze ütles, et põhjamaised külmad talved on majaomanikele tegelikult heaks abimeheks. „Purikad räästas või jää aknalaudadel annab kohe tunnistust, kas soojustus on nõrk ning termopildistamise abil on võimalik juba täpsed lekkekohad lokaliseerida,“ ütles Roze.

Ta rõhutas, et ka väikesed jääpurikad on äärmiselt ohtlikud ning kui on väikegi võimalus, et purikate alla satuvad inimesed või sõidukid, siis tuleb purikatõrje abil need eemaldada.

Korterite müügipakkumiste ja tegelike tehinguhindade vahe on tihti kümnetes protsentides ning ülearu kõrged müügihinnad võivad kinnisvaraostja segadusse ajada.

Pindi Kinnisvara hindamisteenuse juht Andres Teder ütles, et sõltuvalt linnast võib müügipakkumiste ja tegelike hindade vahe olla paarikümnest mitmesaja protsendini ja kinnisvarasektori suhtes võõras inimene ei pruugigi aru saada, kui palju tegelikult huvipakkuv korter väärt on.

„Reaalsed tehinguhinnad on alati olnud müügipakkumistest madalamad. Inimese loomuses on oma vara väärtustada kõrgemalt, kui seda teevad kõrvalseisjad. Tihti ei arvestata elamispinna amortisatsiooniga, samuti hinnatakse tegelikkusest kõrgemalt juba vananenud küttesüsteeme, lisaks väärtustatakse üle oma kätega tehtut, mis ostja jaoks hoopis lisaremondikulu võib tähendada,“ loetles Teder.

Teder lisas, et vara müüja soovivatel inimestel pole käepärast adekvaatset andmebaasi. „Kasutatakse kinnisvaraportaalide infot, kus juba on paljud pakkumised ülehinnatud ning lisatakse sinna veel otsa oma sentimentaalsusest tulenev lisasumma. Sisuliselt on tegemist lumepalliefektiga, kus igale järgnevale korterile krutitakse veel hinda peale,“ selgitas ta.

„Kuna tehingute andmebaas on kättesaadav vaid litsentseeritud kinnisvarahindajatele, siis ainsaks mõistlikuks lahenduseks ongi tellida konkreetse korteri ostusoovi korral sellele eksperthinnang ehk rahvakeeli hindamisakt. Kes laenuga ostab, peab hinnangu tellima niikuinii, kuid pooled tehingud tehakse turul omavahenditest ja just siin ongi suurem risk vara eest üle maksta,“ ütles Teder.

„Mõni ostja ongi erilise elamispinna eest valmis rohkem maksma, kui on võrreldavate tehingute baasilt tuletatud turuväärtus, kuid seda oleks vähemalt kasulik teada, kas ja kui palju üle makstakse,“ lisas Teder.

Oktoobris tehti Eesti suuremates linnades 1446 korteriomanditehingut, viimati ületati seda taset aasta tagasi.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman sõnas, et kinnisvaraturul on hinnatasemest märksa olulisem indikaator hoopis tehingute arv. „Liiga intensiivne või vastupidi, liiga passiivne turg on viide suurematele probleemidele. Viimastel aastatel on Eesti suuremate linnade tehingute arvud olnud stabiilsed ja see on märk sellest, et turg areneb rahulikult vastavalt nõudluse ja pakkumise vahekorrale. Mingeid suuri muutusi pole majanduskeskkonnas toimunud – see on ainult positiivne,“ selgitas ta.

17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind tõusis oktoobris 7% ja püsib rekordilähedasel tasemel 1545 €/m².

Septembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel veel 1445 €/m². Kui septembris tehti indeksilinnades 1408 korteriomandi tehingut, siis oktoobris oli tehingute arv 1446.

Võrdluseks – 2018. aasta oktoobris tehti indeksilinnades 1546 korteriomandi tehingut.

Võrreldes varasema hinnatipuga juunis 2019 on indeks 0,1% protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 148 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara poolt koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui viieteistkümne aastase ajaloo.

Hoolimata sellest, et korterite hinnad näitavad graafikutes ülijärsku hinnatõuse, on see petlik ning lõviosas ajab keskmise tehinguhinna üles suur uute korterite osakaal.

„Statistika kohaselt maksab keskmine korter Tallinnas hetkel 2000 eurot ruutmeeter. Ilmselgelt on see täielik jama. Oktoobrikuus ostetud korterite ruutmeetrihind oli 2000 eurot, sest umbes kolmandik tehingutest olid oluliselt kallimates uusarendustes. Tegelik korterite hinnatõus on mõni protsent aastas,“ kinnitas Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

Tema sõnul on statistikal suur jõud, kuna tegelikult nn keskmise vara omanik riputab kohe enda korterile ka kahetuhande eurose hinnasildi külge. „Kahju on inimestest, kes on oma nõukaaegse paneelmaja korteri eest saadavat tulu valesti arvestanud ning oma lastele maad ja ilmad kokku lubanud,“ lisas ta.

Sooman soovitas oma korteri müügihinna arvutamisel lähtuda ikkagi reaalsetest võrreldavatest tehinguhindadest, mitte naabermaja müügipakkumistest või üldisest keskmisest, mis sõltuvalt majandustsüklile järsult alla- või ülespoole võib moonduda. „Masu ajal ei maksnud ka tegelikult keskmise Tallinna korteri ruutmeeter 700 eurot, rohkem tehinguid tehti lihtsalt odavamate ja kehvemas seisukorras varadega, mis vedasid keskmise hinna alla,“ lisas ta.

Paljude korteriühistute igapäevane majandamine on räbalalt korraldatud, mistõttu otsitakse endale vastu talve kiirkorras uut haldusfirmat.

Pindi Kinnisvarahalduse haldusteenuse juht Reimo Roze ütles, et päringute arv korrashoiuteenuse osutaja vahetamiseks on hüppeliselt kasvanud. „Pole päeva, kui meile tellimust ei esitata ning põhjused on enamasti väga sarnased – suurimaks probleemiks on nõrk võlamenetlus, mis on lubanud lohakamatel elanikel ühistule suuri summasid võlgu jääda. Kuna talv koos suuremate küttekuludega on ukse ees, soovitakse võlad ja sogaseks aetud raamatupidamine kiirelt kontrolli alla saada,“ selgitas Roze.

„Harvad pole ka juhtumid, kus ühistud on aastaid haldusfirmale osade teenuste eest lihtsalt tühja maksnud – lepingu järgi peaks teenus sisaldama tehnosüsteemide ja hoone üldist seisukorra kontrolli, aga kui ühistu esimees elanike kaebuste tõttu lõpuks ise katusele ronib, on selgunud, et ükski spetsialist pole narmendavat katust aastaid inspekteerimas käinud,“ rääkis Roze.

Alates kaubanduskeskuste rajamise algusaastatest on neis pinna üürimine olnud üksikute väljavalitute privileegiks, kuna kaubanduskeskused dikteerisid jõuliselt, milline üürnik neile sobib ja milline jääb ukse taha. Hetkel on olukord aga kaupmeeste kasuks.

Uute kaubanduskeskuste lisandumine on seda trendi muutnud – osaliselt tühjad müügipinnad annavad võimaluse ka neile kaupmeestele, kellele oli varem keskustes esinduse avamine vaid unistuseks.

„Kõige käegakatsutavamaks näiteks on muidugi T1, mille sisseelamisperiood pole veel lõppenud ja alles katsetatakse sobivat üürnike kooslust. Suure tegija lisandumine on erinevatel põhjustel vabu pindu tekitanud ka teistes, eelkõige väiksemates keskustes, mis annab nii mõnelegi aastaid keskustesse pinda otsinud ettevõttele võimaluse lõpuks sinna ka kolida,“ selgitas Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

„Küll ei tasu ära unustada, et pea eranditult kõik suuremad keskused, sealhulgas Kristiine ja Ülemiste, olid algusaastatel paindlikumad, kuniks rahvas keskuse lõplikult omaks võttis. Kui T1 oma külastajate voo paika saab, sulgub ka kaupmeestele ainulaadne aken ja üürnike valik muutub keskustes uuesti jäigemaks,“ ütles Sooman.

Eesti korterite ruutmeetri hinda mõõtev Pindi Indeks on ligi 2 aastat ilma suuremate muutusteta üles-alla jõnksutanud, kuid see võib olla vaid hetkeline paigalseis enne järsku ülessööstu.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et ehkki maailmamajanduses on murekohti üksjagu ning pikemas perspektiivis on kohalikul kinnisvaraturul aktiivsete noorte inimeste arv langustrendis, võivad järgnevad aasta-kaks osutuda Eesti korteriturul tormiliseks.

„Odav laenuraha pressib ennast peale, paljudes linnades on ajalooliselt vähe pakkumisi ning pensionireformiga vabanev raha võib nõudluse ja pakkumiste suhte niivõrd paigast ära ajada, et hinnad võivad ajutiselt kontrolli alt välja minna ja veelgi kõrgemaks hüpata,“ rääkis Sooman. „Erinevalt üldlevinud arusaamast ei ole järsud tõmblemised turul üldse kinnisvarabüroode huvides, seetõttu vaatame turuarenguid pigem murelikult, sest looduseadused kehtivad ka majanduses – mis läheb üles, tuleb ühel päeval ka alla tagasi,“ selgitas Sooman.

Eesti suuremate linnade korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks langes septembris 4% võrra 1445 eurole ruutmeetri kohta, kusjuures sarnane hinnatase oli ka juba 2017. aasta lõpus.

Augustis oli Pindi Indeks korrigeeritud andmetel veel 1499 €/m². Kui augustis tehti indeksilinnades 1407 korteriomandi tehingut, siis septembris oli tehingute arv 1408.

Võrdluseks – 2018. aasta septembris ehk aasta tagasi tehti indeksilinnades 1249 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga juunis 2019 on indeks 7 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 132 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.